2-24-123114/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-123114

Tsiviilasi

Moneyzen OÜ hagi Z.I vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

671,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882), lepinguline

esindaja Jana Loemaa

Kostja: Z.I (isikukood XXX, XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Moneyzen OÜ hagi Z.I vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Z.I-lt Moneyzen OÜ kasuks välja 20. oktoobril 2023 sõlmitud laenulepingu nr

XX alusel põhivõlg 468,72 eurot, intress 68,18 eurot, haldustasud 2,50 eurot ning kuni 5.

septembrini 2024 sissenõutavaks muutunud viivis 30,69 eurot.

3. Mõista Z.I-lt Moneyzen OÜ kasuks välja viivis tasumata põhivõla jäägilt (468,72 eurot)

alates 6. septembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni 0,06% päevas, kuid mitte rohkem

kui 438,03 eurot.

4. Jätta menetluskulud Z.I kanda.

5. Mõista Z.I-lt Moneyzen OÜ kasuks välja menetluskulud 175 eurot.

6. Mõista Z.I-lt Moneyzen OÜ kasuks välja viivis ning menetluskuludelt (175 eurot) viivis

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas 17. juunil 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.I-lt (kostja) 607,14 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

18. juunil 2024 kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas kostja vastuväite tõttu 12.

augustil 2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule.

Viru Maakohtu 19. augusti 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.

2. Hageja esitas 5. septembril 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse, paludes kostjalt hageja

kasuks välja mõista hageja ja kostja vahel 20. oktoobril 2023 sõlmitud laenulepingust nr XX

tulenev põhivõlg 468,72 eurot, intress 68,18 eurot, haldustasud 2,50 eurot ning 5. septembri

2024 seisuga viivised 30,69 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,06%

päevas tasumata põhivõlalt alates 6. septembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõlga.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

avaliku e-toimiku (AET) kaudu 6. oktoobril 2024. Lisaks on määrus ja hagimaterjalid

toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 14. oktoobril 2024. Seega on praeguseks ajaks

möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XX. Kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud

viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

9. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

10. Leping sõlmiti 20. oktoobril 2023 ning sel ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi

kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitus krediidi kulukuse määr 46,67% on väiksem, kui

lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega

VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

11. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Hageja kontrollis kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused

ja majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtete alusel, kehtivate

maksehäirete puudumist, tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Hageja tuvastas, et kostja

sissetulekud on 781,52 eurot. Hageja tuvastas, et kostjal oli muid laenukohustusi 90,21 eurot

kuus. Kostja majapidamiskuludena arvestas hageja 398 eurot kuus. Hageja on kogutud andmeid

kogumis analüüsinud ning tuvastanud kostja krediidivõimelisuse, s.o võimekuse maksta

hagejale igakuist graafikujärgset osamakset 23,15 eurot kuus. Pärast eeltoodud kohustuste

mahaarvamist jäi kostjale kätte veel 270,16 eurot. Seega ei ole kohus tuvastanud

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist hageja poolt. Kohus leiab, et kostjaga

tarbijakrediidilepingut sõlmides on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

13. Hageja palus piiritleda põhivõlalt väljamõistetava viivise (s.o sissenõutavaks muutunud

ja edasiulatuva) summa põhivõla suurusega. 5. septembriks 2024 sissenõutavaks muutunud

viivis on 30,69 eurot. Seega mõistab kohus viivise alates 6. septembrist 2024 välja kuni

põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 438,03 eurot (s.o põhivõlg 468,72 eurot –

sissenõutavaks muutunud viivis 30,69 eurot).

14. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

15. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175

eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

17. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)