Legislator Case Law & Legislation
3-24-702/6 AI generated

3-24-702/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-702/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirja nr 3-24/1-3/34 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul aitaks käskkirja

Legislator headnote

AI generated

3-24-702/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: veebruari 2024. a käskkirja nr 3-24/1-3/34 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul aitaks käskkirja

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition right to higher insurance cover extension of visiting rights capacity to incur bill liability cervical spine distortion advance care directive
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-702

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vangla 08.02.2024. a käskkirja nr

3-24/1-3/34 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. augusti

2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. augusti 2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirja

nr 3-24/1-3/34 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul aitaks käskkirja

õigusvastasuse tuvastamine kaebajat haldusasjas nr 3-24-400, kus on arutusel kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus kaebaja ümberpaigutamiseks tagasi avavanglasse.

2. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Teadaolevalt vabaneb kaebaja vanglast 22. augustil 2024 karistuse

ärakandmise tõttu. Haldusasjas nr 3-24-400 arutusel olnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

seoses tema tagasi avavanglasse ümberpaigutamisega jäeti kohtu 12. märtsi 2024. a

määrusega rahuldamata. Vangla käskkirja, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena

noomitus, õigusvastasuse tuvastamisega ei ole praegusel juhul võimalik saavutada kaebaja

avavanglasse paigutamist.

3. Kaebaja esitas 21. augustil 2024. a määruskaebuse, milles osutab, et kaebeõigust tuleb

kontrollida kaebuse esitamise seisuga. Halduskohus eksis kaebeõiguse hindamisel, kuna

venitas asja lahendamisega. Kaebajal on preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus kaebuse õiguspäraselt,

põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid.

Määruskaebuse üldsõnaline väide, et preventiivse huvi esinemise kohta ei võimalda

veenduda, et kaebuse esitamine saaks kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele. Lisaks on kaebaja

praeguseks vanglast vabanenud, mistõttu on ilmne, et kaebuse sisuline lahendamine ei saa

parandada kaebaja õiguslikku positsiooni ega ole seega suunatud tema õiguste kaitsele.

Nendel asjaoludel tagastab ringkonnakohus kaebuse tulenevalt HKMS § 207 lg-st 2

koostoimes HKMS § 187 lg 3 p-ga 6 kuna muutunud asjaolude tõttu ei saaks asjas tehtav

kohtulahend ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi ja kohustusi. Määruskaebus kuuluks

tagastamisel ka juhul, kui kaebaja viibiks endiselt vangistuses, sest kaebaja ei ole suutnud

esile tuua milline oleks see õiguslik kasu (põhjendatud huvi), mille saavutamiseks on kaebuse

lahendamine vajalik.

Ekslik on kaebaja arusaam, et halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama võimalust

muuta kaebust. Määruskaebusest nähtub, et kaebuse muutmise võimalus ja õigus oli ja on

kaebajale teada. Ometi ei ole ta seda õigust kasutanud ega selgitanud, kuidas ta soovib

kaebust muuta või kuidas kaebuse muutmine võinuks viia kaebuse menetlusse võtmiseni.

Kaebuse esitamise ja tagastamise vahele jäänud ajavahemiku pikkust arvestades oli kaebajal

selleks piisavalt aega.

(allkirjastatud digitaalselt)