1-24-102/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-102

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

05.11.2024

Kohtuasja number

1-24-102

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Aleksei Iushkovi süüdistuses KarS § 320 lg

1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 24.04.2024. a otsus

Süüdistatav

Aleksei Iushkov

isikukood 38510022210; elukoht XXX; Venemaa

Föderatsiooni kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene

keel; ei tööta; kriminaalkorras korduvalt karistatud,

viimati Viru Maakohtu 30.09.2019 otsusega nr 1-19-

6931 KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi KarS §

64 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta vangistust, KrMS § 238

lg 2 alusel 8 kuud vangistust, KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2

alusel lõplik liitkaristus 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva

vangistust, karistus täidetud.

Apellant

süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kaidi Kahu

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 24.04.2024. a otsus muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

2. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulu katteks Aleksei Iushkovilt Eesti

Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 124,44 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus

jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

1-24-102

Süüdistus

1. Aleksei Iushkovi süüdistatakse selles, et ta andis 24.01.2022 ajavahemikul kell 11.00-

11.55 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna vestlusruumis kriminaalasjas nr

22233000076 kannatanuna ülekuulamise käigus valeütlusi tema suhtes 22.01.2022

toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta. Nimelt andis A. Iushkov

24.01.2022 ütlusi lühidalt selle kohta, et 22.01.2022 peale kella 20.00 Sillamäel Kesk tn 53

lähedal asuval jalgrajal kõndis talle vastu tundmatu meesterahvas ja kui nad olid kohakuti

jõudnud, siis tõstis tundmatu meesterahvas järsku parema käe ja lõi teda näkku. Pärast seda

olla tundmatu meesterahvas jooksnud Tškalovi tänava suunas. A. Iushkov tundis oma ütluste

kohaselt tugevat valu ja arvas esialgu, et mees lõi teda rusikaga, kuid sai mõne hetke pärast

aru, et teda oli löödud noaga. A. Iushkov väitis, et ei tea, kes ning mis põhjusel teda noaga

näkku lõi.

23.05.2022 ajavahemikul kell 13.45-14.10 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna

vestlusruumis tunnistas A. Iushkov kriminaalasjas nr 22233000186 (ühendatud

kriminaalasjaga nr 22233000076) kannatanuna ülekuulamise käigus, et andis 24.01.2022

kannatanuna ülekuulamisel tema suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse

tekitamise asjaolude kohta valeütlusi. A. Iushkov tunnistas, et tegelikkuses sai ta noahaava

näkku tõesti Sillamäel XXX asuvas korteris, kuid ei soovinud siiski tema suhtes 22.01.2022

toime pandud kuriteo asjaolude kohta täpsemaid ütlusi anda. Ta selgitas, et ei pea ennast

kannatanuks ja tal puuduvad pretensioonid. A. Iuhskovi oli enne mõlemat eelpool nimetatud

ülekuulamist hoiatatud, et teadvalt valeütluste andmise eest järgneb vastutus kriminaalkorras.

A. Iushkov kinnitas mõlemal ülekuulamise protokollil enda allkirjaga, et on vale ütluse

andmise tagajärgedest teadlik.

Kriminaalmenetluses nr 22233000186 (ühendatud kriminaalasjaga nr 22233000076) tuvastati,

et tegelikkuses pandi kõnealune kuritegu A. Iushkovi suhtes toime 22.01.2022 Sillamäel,

XXX asuvas korteris A. Iushkovile tuttava isiku poolt, kes mõisteti Viru Maakohtu

05.07.2022 otsusega nr 1-22-3752 muu hulgas selle kuriteo toimepanemises süüdi. A. Iushkov

teadis 24.01.2022 kannatanuna ütlusi andes, kus, kuidas ja kelle poolt 22.01.2022 tema suhtes

kuritegu toime pandi ning andis seejuures teadvalt valeütlusi, kuna ei soovinud tema suhtes

kuriteo toime pannud isiku suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist. Sel moel pani Aleksei

Iushkov oma tahtliku teoga toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt valede

ütluste andmise, s.o karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 24.04.2024. aasta otsusega tunnistati A. Iushkov süüdi KarS § 320 lg 1

järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. A. Iushkovilt mõisteti Eesti Vabariigi

kasuks välja menetluskulud kokku summas 2941,86 eurot, mis KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

3. Maakohus märkis, et asjas puudub igasugune vaidlus selles, et A. Iushkov andis

24.01.2022 ajavahemikul kell 11.00-11.55 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna

vestlusruumis kriminaalasjas nr 22233000076 kannatanuna ülekuulamise käigus valeütlusi

tema suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta.

Seda kinnitas ka A. Iushkov ise 23.05.2022 ülekuulamisel. 24.01.2022 ülekuulamisel

moonutas kannatanu A. Iushkov tõendamisel tähtsaid asjaolusid. Ta valetas uurijale nii

kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, kui ka kuriteo toimepannud isiku kohta. 24.01.2022

kannatanu ülekuulamisprotokoll on A. Iushkovi poolt läbi loetud ja allkirjastatud. Ta märkis

1-24-102

omakäeliselt, et kõik on õigesti kirja pandud. Seega on A. Iushkovi tegevuses tuvastatud KarS

§ 320 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg.

4. Maakohus leidis, et süüdistatav tegutses valeütlusi andes kavatsetult. A. Iushkov

väidab, et ta andis valeütlusi joobeseisundis. Kaitsja on seisukohal, et need ütlused ei ole

antud eesmärgiga viia uurimist kuidagi valejälgedele. Kohus nende väidetega ei nõustunud.

Pole eluliselt usutav, et uurija kuulaks üle joobeseisundis olevat isikut. A. Iushkovi ütlused

iseenesest annavad aluse asuda seisukohale, et nad on antud adekvaatse isiku poolt. Ütlused

olid läbimõeldud ja kaalutletud. Et uurimisele selgitada, kust ta sai haava katmiseks

köögirätiku olukorras, kus noahaav tekitati talle täiesti ootamatult tundmatu isiku poolt

tänaval, oli tal tarvis usutavat lugu, et uurimine ei jõuaks tegelikku sündmuspaika. Sel

põhjusel mõtles ta välja loo kuidas rätiku ulatas talle võõras naisterahvas Kesk tn 51 maja

esimese korruse aknast. Tegelikult ta sai köögirätiku J.L. i korterist. Kuigi teo

subsumeerimisel käesoleva paragrahvi järgi ei ole tähtsust teo motiivil, asus kohus

seisukohale, et A. Iushkov andis valeütlusi seetõttu, et ta ei soovinud enda asja uurimist ja

kuriteo toimepandud isiku tuvastamist ja karistamist.

5. Karistuse mõistmisel märkis maakohus kokkuvõtvalt järgmist. A. Iushkovi süü on

keskmine ja tema tegevuses puuduvad nii karistust raskendavad kui ka karistust kergendavad

asjaolud. Arvestades eeltoodut ja karistuse eesmärke silmas pidades on kohane karistus KarS

§ 320 sanktsiooni keskmises määras. Vaatamata sellele, et A. Iushkovi süü leidis kohtus

tõendamist, ei tunnistanud ta oma süüd ega kahetsenud tehtut. A. Iushkovi on varem

korduvalt karistatud vangistusega. Viimati vabanes ta kinnipidamisasutusest vähem kui 3

kuud enne uue, käesoleva kohtuasja esemeks oleva kuriteo toimepanemist. Tal puudub

ametlik töökoht. Seetõttu ei näinud kohus võimalust karistada teda rahalise karistusega või

kohaldada vangistust tingimisi.

6. Menetluskulude (sundraha, sundtoomise kulu, kaitsja tasud) kogusumma on 2941,86

eurot. A. Iushkov on korduvalt karistatud. Tahtliku teo toimepanemine tähendab, et isik

kutsub menetlused oma tahtliku õigusvastase käitumisega ise esile. Isik, kes on varem

karistatud, teab, et kuritegude eest karistamisega kaasnevad küllalt suured rahalised

väljaminekud. Uute kuritegude toimepanemine näitab, et menetluskulude osaline riigi kanda

jätmine tema õiguskuulekusele mõju ei avalda. Puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180

lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks, vaid vastupidi – süüdistatava näol on

tegemist täisealise ja noore isikuga. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse

kogusuurust ja A. Iushkovile mõistetud 6-kuulist reaalset vangistust, siis pidas kohus

võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist ühele aastale.

Apellatsioon

7. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski vaidlustas maakohtu kohtuotsuse, taotledes

selle tühistamist ning uue, õigeksmõistva otsuse tegemist.

8. Apellant on seisukohal, et A. Iushkov ei ole tahtlikult ja kavatsetult kuritegu toime

pannud. Pole millegagi tõendatud, et A. Iushkov moonutas 24.01.2022 ülekuulamisel

teadlikult enda ütlusi tema suhtes toime pandud kuriteo kohta. A. Iushkov tarvitas 22.01.2022

koos tuttavatega ohtralt alkoholi. Pole ka alust kahelda A. Iushkovi ütlustes selles, et ta suure

koguse alkoholi tarvitamise tagajärjel sageli ei mäleta temaga toimunut. Kuna teises

kriminaalasjas on tuvastatud, et kuriteo A. Iushkovi suhtes pani toime I.S. , siis tulnuks

käesolevas kriminaalasjas tuvastada ka see, millised suhted olid/on A. Iushkovi ja I.S. vahel

ning kas nendest suhetest tulenevalt oleks esinenud A. Iushkovil mingisugused põhjused anda

valeütlusi I.S. kasuks. Kuigi A. Iushkov on ülekuulamisel öelnud, et „ma ei pea ennast

1-24-102

kannatanuks…mul ei ole mingeid pretensioone…uurimist ei soovi“, ei saa sellest koheselt

teha järeldust, et ta teadlikult andis valeütlusi kellegi kasuks.

9. Kohus märkis, et A. Iushkovi poolt patrullpolitseinikule antud selgitused kattuvad

tema poolt 24.01.2022 antud ütlustega. Nimetatud asjaolu ei tõenda aga seda, et A. Iushkov

uurijale valeütlusi andis. Kuna A. Iushkov andis patrullpolitseinikule mingisugused ütlused,

mida ta sellel hetkel alkoholijoobe seisundis arvas endaga toimunud olevat, kinnistusid need

ütlused tema mälus kui aset leidnud sündmuste tõene kirjeldus. Selle ta 24.01.2022

ülekuulamisel ka uurijale edastas. Sellest tulenevalt pole A. Iushkovi väited, et ta ei andnud

valeütlusi teadlikult, veenvalt ümber lükatud ning isiku otsene tahtlus anda valeütlusi

tõendamist ei leidnud.

10. Kaitsja leiab ka, et A. Iushkovile mõistetud reaalne vangistus ei ole vajalik ega

põhjendatud. Kohus ei saa antud juhul karistuse liigi ja määra valikul tugineda asjaolule, et

isik ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud tehtut. Süüdistataval on õigus ennast mitte süüdi

tunnistada ja see ei ole temale etteheidetav. Seetõttu ei saa see olla karistuse valikul

otsustavaks teguriks. Sellest tulenevalt, juhul, kui ringkonnakohus siiski leiab, et A. Iushkovi

süü on tõendatud, palub kaitsja maakohtu otsuse tühistada karistuse osas ja mõista A.

Iushkovile tingimisi vangistus.

Prokuratuuri vastus

11. Prokuratuur ei nõustu kaitsja seisukohaga, et A. Iushkov ei ole valeütlusi andud

teadlikult ning tõele mitte vastavad ütlused olid tingitud hoopis tema alkoholijoobest.

Vahetult pärast tema suhtes kuriteo toimepanemist esitas A. Iushkov patrullpolitseinikule pika

ja üksikasjaliku versiooni selle kohta, justkui oleks talle lõikehaava näole tekitanud tundmatu

meesterahvas tänaval. Samasisulised põhjalikud ja üksikasjalikud ütlused andis ta kaks päeva

hiljem, 24.01.2022 kannatanuna ülekuulamise käigus. Seejuures sisaldusid tema ütlustes

valeväited, mille eesmärk oli selgelt viia uurimine valedele jälgedele. Hilisemas menetluses

23.05.2022 ta tunnistas varasemalt valeütluste andmist ja selgitas, et ei soovi uurimist, ei pea

ennast kannatanuks ja tal puuduvad pretensioonid. 01.04.2024 toimunud kohtuistungil tuli A.

Iushkov välja versiooniga, et ta oli 24.01.2022 kannatanuna ütlusi andes alkoholijoobes ja ei

mäleta mitte midagi. Tahtlust valeütlusi anda tal ei olnud. Kõnealune väide ei ole eelneva

taustal usaldusväärne. Patrullpolitseiniku sõnul oli isik sündmuse toimumise päeval

adekvaatne ja võimeline andma tõeseid selgitusi. Lisaks ei kuula ka uurijad üle alkoholijoobes

ja ebaadekvaatses seisundis inimesi. Kavatsetust näitab seegi, et A. Iushkov andis pikki,

üksikasjalikke ja detailirohkeid ütlusi ning oli võimeline analüüsima Google Maps rakenduse

kaardi väljatrükki ning märkima sellele sündmuse toimumise täpse asukoha.

12. Samuti ei nõustu prokuratuur kaitsjaga taotlusega leebema karistuse mõistmiseks.

Kohtueelsel uurimisel valeütluste andmine tõi antud juhul kaasa reaalsed negatiivsed

tagajärjed. Patrullpolitseiniku ütlustest nähtub, et selle asemel, et saada koheselt tõene info teo

toimepanija isiku, sündmuskoha ja teiste asjaolude kohta, alustasid nad ümbruskonnast

ohtliku külmrelvastatud isiku otsinguid. A. Iushkovilt saadud info kohaselt oli oht, et selline

isik võib veel suvalisi juhuslikke inimesi rünnata. Sellega raiskas A. Iushkov

menetlusressurssi ning tema valeütlused raskendasid kriminaalasjas tõe välja selgitamist.

Süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt kandnud karistust

kinnipidamisasutuses. Ta ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud tehtut. Prokuratuur on

seisukohal, et kohtu poolt A. Iushkovile mõistetud reaalne vangistus on eelkirjeldatud

asjaoludest tulenevalt põhjendatud.

1-24-102

13. Eeltoodust tulenevalt palub prokuratuur jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu

otsus muutmata.

Ringkonnakohtu seisukohad

14. Kolleegium leiab, et maakohus on lahendanud kriminaalasja üldjoontes õigesti ning

apellatsiooni väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi.

15. Asjas puudub vaidlus selle üle, et A. Iushkov andis 24.01.2022 ajavahemikul kell

11.00–11.55 Sillamäel Pavlovi 4 asuva politseijaoskonna vestlusruumis kriminaalasjas nr

22233000076 kannatanuna ülekuulamise käigus tegelikkusele mittevastavaid ütlusi tema

suhtes 22.01.2022 toimepandud kuriteo, s.o kehavigastuse tekitamise asjaolude kohta. Seda

on ta ka ise kinnitanud 23.05.2022 toimunud ülekuulamisel (tl 46-51). Vaidlus

apellatsioonimenetluses keskendub sellele, kas ka KarS § 320 subjektiivne teokoosseis on

täidetud ehk kas A. Iushkov pani selle teo toime vähemalt otsese tahtlusega.

16. Maakohus leidis, et A. Iushkov pani kuriteo toime kavatsetult. Kaitsja hinnangul ei ole

aga isegi A. Iushkovi otsene tahtlus anda valeütlusi asjas tõendamist leidnud. Esmalt tugineb

kaitsja sellele, et A. Iushkov oli 24.01.2022 ütlusi andes ebaadekvaatne. Nimelt selgitas A.

Iushkov 01.04.2024 toimunud kohtuistungil, et ta oli ütlusi andes alkoholijoobes ja ei mäleta,

mida rääkis. Enda sõnul suhtus ta sellesse asja kergemeelselt ega arvanud, et tema asja

hakatakse kohtus arutama. Seetõttu pidas ta võimalikuks ülekuulamistel käia alkoholi

tarvitanuna. A. Iushkov ei mäleta, kuidas või millal teda üldse ülekuulamisele kutsuti. Samuti

ei mäleta, kui palju alkoholi ta enne ülekuulamist tarvitanud oli (dtl 69-70).

17. Vastuseks sellisele kaitseväitele tuleb märkida, et joove või antud ütluste hilisem

mittemäletamine KarS § 320 järgi vastutusele võtmist ei väära. KarS § 36 kohaselt tahtlikult

või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Ka juhul kui isik on nii

tugevas joobes, et ta tegelikke sündmusi ei mäleta, ei tähenda, et ta võiks menetlejale esitada

suvalist väljamõeldud lugu.

18. Kuigi on selge, et A. Iushkov on tihe alkoholi tarvitaja, puudub igasugune alus arvata,

et süüdistatav oli 24.01.2022 ütlusi andes ebaadekvaatne. Maakohtuga saab nõustuda, et A.

Iushkovi versioon alkoholijoobes antud ütluste kohta on paljasõnaline ning teised asjas

kogutud tõendid seda ei toeta. Esmalt tuleb märkida, et A. Iushkovi kuulati kannatanuna üle

juba 22.01.2022 ehk tema vastu toimepandud kuriteo päeval ning A. Iushkov keeldus tol

korral ütluste andmisest, viidates enda alkoholijoobele (A. Iushkov ise kasutab menetluses

tihti väljendit „olin narkoosi all“) (tl 7-11). See kinnitab, et isegi alkoholi tarvitanuna oli ta

võimeline oma seisundit hindama ja aru saama, et ei ole adekvaatne ülekuulamisel nö

ametlikke ütlusi andma, kuigi varem kiirabiautos politseinikule selgitusi andis ta küll.

19.

24.01.2022 toimunud ülekuulamisel andis A. Iushkov põhjalikke ütlusi. Lisaks

detailsele väljamõeldud kirjeldusele toimunust on ta suutnud Google Maps väljatrükil ära

märkida asukoha, kus sündmus väidetavalt aset leidis. Adekvaatsele olekule viitab ka see, et

kui uurija palus A. Iushkovil vaatluseks üle anda oma mobiiltelefoni, keeldus viimane sellest

selgesõnaliselt ehk teisisõnu suutis oma õiguste eest seista. A. Iushkov on kinnitanud, et on

protokolli läbi lugenud ja kõik selles kirjapandu on õige (tl 21). Kui menetleja oleks A.

Iushkovi ülekuulamisel kogenud isiku võimetust küsimustest aru saada ja neile vastata või

oleks A. Iushkov ise märku andnud, et pole võimeline ütlusi andma, oleks ülekuulamine

katkestatud ja edasi lükatud.

1-24-102

20. A. Iushkov oli 24.01.2022 toimunud ülekuulamisele eelnevalt juba ka 22.01.2022

õhtul patrullpolitseinikule rääkinud toimunust sisuliselt sama versiooni (dtl 53-55). Seega

mõtles ta suurema osa loost välja juba 22.01.2022. Kaitsja hinnangul kinnistus väljamõeldud

lugu tema mälus kui tõepoolest aset leidnud sündmuste tõene kirjeldus ja seetõttu ta seda

24.01.2022 uurijale rääkiski. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. 22.01.2022 antud

selgitused ehk väljamõeldud lugu jäi küll ilmselgelt A. Iushkovile meelde, kuna ta suutis seda

kaks päeva hiljem ülekuulamisel uuesti rääkida, kuid see ei tähenda, et A. Iushkov tegelikult

toimunud sündmuste käigu oleks ära unustanud. 23.05.2022 ülekuulamisel kinnitas ta, et

mäletab 24.01.2022 antud ütlusi ja tegu on valeütlustega. Enda sõnul sai ta noahaava hoopis

J.L. i korteris aadressil XXX (tl 48, 50). Tegelikult toimunud sündmuse käik ja A. Iushkovi

välja mõeldud versioon tundmatust kapuutsiga mehest, kes teda tänaval ründas ja Kesk 51

maja aknal olnud abivalmist naisterahvast, kes talle rätiku ulatas, erinevad teineteisest

oluliselt. Seega teadis A. Iushkov 24.01.2022 ülekuulamisel, et annab toimunu osas valeütlusi.

21. Kokkuvõttes on selge, et nii nagu A. Iushkov ka ise ütles, ei võtnud ta asja tõsiselt ja

arvas, et võib kokku rääkida ükskõik millise loo ning sellega tema jaoks mingisuguseid

tagajärgi ei kaasne. A. Iushkovi selge soov oli, et kriminaalmenetlus üldse lõpetataks (tl 17,

24). Kui selgus, et valeütluse andmisega seonduvalt algatati menetlus hoopis tema enda

suhtes, tuli ta välja versiooniga, et oli ütlusi andes alkoholijoobest tingituna ebaadekvaatne ja

ei mäleta midagi.

22. Ringkonnakohtu hinnangul taandubki küsimus vaid sellele, kas süüdistatav pani teo

toime kavatsetult või otsese tahtlusega. Maakohtu hinnangul oli A. Iushkovil valeütlusi andes

eesmärk vältida menetlust ning kuriteo toimepannud isiku tuvastamist ja karistamist. Kaitsja

seevastu leiab, et kuigi A. Iushkov ütles ülekuulamisel, et ei pea ennast kannatanuks, tal ei ole

mingeid pretensioone ning uurimist ei soovi, ei saa sellest koheselt teha järeldust, et ta

teadlikult andis valeütlusi kellegi kasuks. Sellise järelduse tegemiseks oleks kaitsja sõnul

tulnud kriminaalasjas tuvastada, millised olid A. Iushkovi ja kuriteo toimepannud I.S.

omavahelised suhted ja kas A. Iushkovil oli üldse mingisuguseid põhjuseid anda I.S. kasuks

valeütlusi.

23. Ringkonnakohtu hinnangul andis A. Iushkov 24.01.2022 valeütlusi kavatsetult. Pole

oluline tuvastada, kas A. Iushkovil oli põhjus anda I.S. kasuks valeütlusi või mitte. Selge on

see, et A. Iushkov ei soovinud, et politseinikud saaksid teada tõe temaga juhtunu kohta.

Seetõttu rääkis ta väljamõeldud loo, mis juhatas politseinikud valedele jälgedele. Isegi kui

kohe sündmuse järgselt selgitusi andes võis A. Iushkov tõesti lihtsalt esimese emotsiooni

pinnalt sündmuste kirjelduse välja mõelda, siis 24.01.2022 ülekuulamisel otsustas A. Iushkov

juba varem välja mõeldud loole kindlaks jääda ehk tema eesmärgiks oli väljamõeldud

sündmuste käik uuesti rääkida.

24. Maakohus asus seisukohale, et A. Iushkovi süü on keskmine, tema tegevuses

puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, mistõttu on põhjendatud

KarS §320 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras karistuse mõistmine. Maakohus ei

pidanud rahalise karistuse kohaldamist võimalikuks, kuivõrd A. Iushkovil puudub alates

2021. aastast ametlik töökoht. Kuna A. Iushkov ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud

tehtut, teda on varasemalt korduvalt vangistusega karistatud ning uue kuriteo pani ta toime

vaid ca 3 kuud pärast vangistusest vabanemist, ei näinud maakohus ka võimalust jätta

vangistus tingimisi kohaldamata.

25. Küll aga ei ole apellandi hinnangul A. Iushkovile reaalse vangistuse mõistmine

põhjendatud. Kohus ei saa kaitsja sõnul karistuse liigi ja määra valikul tugineda asjaolule, et

1-24-102

isik ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud tehtut. Tuleb nõustuda, et maakohtu arutlus

vaatamata sellele, et A. Iushkovi süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud ta oma süüd ega

kahetsenud tehtut ei ole karistuse põhjendamisel kohane. Asjaolu, et isik ei tunnista talle ette

heidetavat tegu, ei saa olla iseseisev alus karistuse liigi ega määra valikul.

26. Kaitsja nõustus, et süüdistatava sissetuleku puudumise tõttu oleks temale rahalise

karistuse mõistmine problemaatiline. Seega pole karistuse liigi küsimus vaidluse all.

27. Karistusmäära väljaselgitamisel märkis maakohus, et A. Iushkovi süü on keskmine ja

tema tegevuses puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Maakohtu

hinnangul vastas eeltoodule karistus sanktsiooni keskmises määras ning A. Iushkovile

mõisteti 6 kuud vangistust. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal osutada asjaolule, et

KarS § 320 lg 1 näeb maksimaalse karistusena ette kuni 3 aasta pikkuse vangistuse, seega on

maakohus isikule mõistnud karistuse ligi 1/6 osas sanktsiooni maksimumist. Kohtu järeldus,

mille kohaselt on süüle vastav karistus sanktsiooni keskmises määras ja seejärel mõistetakse

kergendavate asjaolude puudumisel ja halva eripreventiivse prognoosiga karistuseks 1/6

sanktsiooni määrast, ei ole üldisi loogikareegleid rakendades arusaadav.

28. Kuivõrd karistuse määr ei ole apellatsioonimenetluses vaidluse all, märgib

ringkonnakohus vaid lühidalt, et karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust on teosüü suurusele

vastav karistus.

29. Maakohtu konstateering, et süüdistatav ei ole oma tegu tunnistanud või kahetsenud,

iseloomustab eelkõige süüdlase isikut. Nimelt arvestatakse karistusest tingimisi vabastamisel

nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui süüdlase isikut. Kuna tingimisi vabastamine

väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on tingimisi vabastamine

võimalik esmajoones isikute osas, kes on vangistusega karistatava tahtliku kuriteo pannud

toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad ei jätka kuritegude sooritamist. A. Iushkovi

puhul see nii ei ole. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks on A. Iushkovil neli

kehtivat väärteokaristust ja hulk arhiveeritud karistusi. Käesoleva tahtliku kuriteo on ta toime

pannud vaid mõni kuu pärast vangist vabanemist. Eeltoodu pinnalt ei teki kohtul veendumust,

et karistuse eesmärke on võimalik saavutada kriminaalhooldusele allutamisega. Kui isegi

varasematel vanglakaristustel ei ole olnud hoiatavat mõju A. Iushkovi edasisele käitumisele,

siis ei mõjutaks teda õiguskuulekale teele ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Kuna

A. Iushkovil on olemas vanglas viibimise kogemus, ei omaks eripreventiivset efekti ka nn

šokivangistus ehk karistusest vaid osaliselt tingimisi vabastamine. Seega puudub alus

maakohtule karistuse tingimisi kohaldamata jätmist ette heita.

30. Eelnevat arvestades jääb kaitsja apellatsioon rahuldamata. A. Iushkov on kavatsetult

toime pannud KarS § 320 lg 1 koosseisupärase teo ja puuduvad õigusvastasust ning süüd

välistavad asjaolud. A. Iushkovi isikut iseloomustavad asjaolud ei võimalda temale mõistetud

karistust tingimisi kohaldamata jätta. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st

1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 24.04.2024. a otsuse muutmata ja apellatsiooni

rahuldamata.

31. A. Iushkovile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski

esitas 01.08.2024 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks.

Kokku taotles kaitsja 124,44 euro hüvitamist (sh käibemaks 22,44 eurot). 10.10.2024. a

määrusega rahuldas ringkonnakohus selle taotluse ja arvas kaitsjatasu menetluskulude hulka.

32. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

1-24-102

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel A. Iushkovi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)