3-22-350/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-350

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tuvastada

Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr

50000522737, 50000536797, 50000536793 ja

50000536795 õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad Q.B

ja Q.I

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja vandeadvokaat

Sandor Elias

Kaasatud haldusorgan – Riigimetsa Majandamise

Keskus, esindaja C. X.N

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 06.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-350 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.12.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-350

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel

Elva vallas katastriüksusel 69401:002:0180 asuvas riigimetsas sanitaarraiet käsitlevad

metsateatised nr 50000522737, 50000522735, 50000487625, 50000536793, 50000536795 ja

50000536797.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 21.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse

nõudega tühistada 47 KeA registreeritud metsateatist, sh metsateatis nr 50000522737. Kaebus

registreeriti haldusasjana nr 3-22-160. 11.02.2022 esitas Päästame Eesti Metsad MTÜ

Tallinna Halduskohtule täiendava kaebuse, paludes tühistada ka metsateatised 50000522735,

50000487625, 50000536793, 50000536795 ja 50000536797. Tallinna Halduskohus eraldas

14.02.2022 määrusega (haldusasi nr 3-22-160) metsateatiste nr 50000522737, 50000522735,

50000487625, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tühistamise nõuded eraldi

menetlusse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-22-350. Selles haldusasjas tehtud 18.02.2022

määrusega võttis halduskohus esmalt menetlusse metsateatiste 50000487625, 50000536797,

50000536793 ja 50000536795 tühistamise nõuded ning metsateatiste nr 50000522737 ja

50000522735 õigusvastasuse tuvastamise nõuded. 14.04.2022 määrusega lõpetas Tallinna

Halduskohus menetluse metsateatise nr 50000487625 tühistamise nõude osas ning jättis

kaebuse läbi vaatamata metsateatise nr 50000522735 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.

22.02.2023 määrusega määras halduskohus jätkata haldusasjas nr 3-22-350 menetlust

metsateatiste nr 50000522737, 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 õigusvastasuse

tuvastamise nõuetes.

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse põhjendused olid järgnevad. Tartu

maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” (teemaplaneering) maakasutuse kaardilt nähtuvalt asuvad vaidlustatud

metsateatistega hõlmatud metsaeraldised rohevõrgustiku alal. Teemaplaneeringu seletuskirja

4. ptk „Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavad meetmed“ (lk 20 jj) kohaselt on rohelise

ehk ökoloogilise võrgustiku (rohevõrgustik) määratlemise põhieesmärk fikseerida

looduslikest, pool-looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne võrgustik.

Planeeringu eesmärk on suunata inimtegevust nii, et oleks tagatud rohelise võrgustiku

säilimine ja toimimine. Rohevõrgustik tagab koosluste arengut looduslikkuse suunas, toetab

bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ja toetab keskkonna loodusliku

iseregulatsiooni toimimist. Teemaplaneeringu alapeatüki 4.2 „Toimimist tagavad ja sidusust

suurendavad meetmed“ (lk 22) kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladele jäävatel metsamaadel

vältida läbivaid lageraiealasid. Lähtuda tuleb rohevõrgustiku eesmärkidest (nt bioloogilise

mitmekesisuse säilitamine), vältida lausraieid, hinnata erinevate raiete ja muu

majandustegevuse koosmõju rohevõrgustikule ja majandada metsa kogumis nii, et mitte

kahjustada võrgustiku funktsioneerimist.

2(11)

3-22-350

Elva vallas kehtiva Rõngu valla üldplaneeringu (üldplaneering) kaardilt nähtuvalt asub

rohevõrgustiku alal metsateatistega hõlmatud katastriüksus nr 69401:002:0180.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.6 „Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise

tingimused“ (lk 22) kohaselt toimub rohevõrgustikus inimtekkeliste mõjude pehmendamine

või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab

bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele

elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse. Rohelise võrgustiku metsamaade majandamisel

tuleb vältida läbivaid lageraiealasid. Seletuskirja ptk 8 kohaselt tuleb rohevõrgustiku

toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku ala suurus ja maakatte tüüp. Üks maakatte

tüüpidest on metsakate.

Metsateatise registreerimisel kehtib KeA-le hoolimata metsateatise elektroonilisest vormist

põhjendamiskohustus. Rohevõrgustiku alade lagedaks raiumist käsitlevaid põhjendusi ühestki

vaidlustatud metsateatisest ei nähtu. Samuti puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas

tagatakse rohevõrgustiku toimimine. KeA on jätnud asjakohase kaalutlusega arvestamata ja

tegemist on olulise diskretsiooniveaga, mis selgelt mõjutas metsateatiste registreerimist.

Kaebajale teadaolevalt on varasemalt tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel juba

suuremahulisi uuendusraieid ning täiendavad läbikaalumata raied kahjustavad veelgi oluliselt

maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Automaatmenetluses antud metsateatiste

põhjenduste esitamine halduskohtumenetluses ei ole õiguspärane.

Haldusasjas nr 3-20-2500 tunnistas KeA kohtumenetluse kestel ise kehtetuks metsateatised,

mille kaebajad olid vaidlustanud mh põhjendusega, et need lähevad vastuollu üldplaneeringu

eesmärkidega. Halduskohus leidis 03.02.2021 määruses nr 3-20-2500 (p 11), et KeA oleks nn

automatiseeritud menetluse asemel pidanud lähtuma haldusmenetluse seadusest (HMS) ja

suhtlema kohaliku omavalitsusega ning rohekoridoris paiknevate metsade olemasolu

piirkonnas pidi KeA-le olema teada. Eelviidatud haldusasjas oli KeA väitnud, et asjaomane

üldplaneering on liiga ebamäärane, ja eitanud üldplaneeringu seost metsateatiste kehtetuks

tunnistamisega, kuid kohtu hinnangul oli seos olemas.

Rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära,

sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist.

Üldplaneeringute rohevõrgustike regulatsiooni mõte on toimivad ja elujõulised

rohevõrgustikud. Raiete mõjusid rohevõrgustikule on 2021. a-l kirjeldanud rohevõrgustike

ekspert bioloog ja maastikuökoloog Lauri Klein eksperdihinnangus „Rohevõrgustiku

põhiküsimused“.

Metsateatistest on kolm (nr 50000522737, 50000522735 ja 50000487625) registreeritud ühel

ja samal kuupäeval. Ei ole usutav, et nii lühikese ajaga jõudis vastustaja kaaluda raiete

vastavust üldplaneeringule, merikotkale ja lähedalasuva Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitse-

eesmärkidele, sh kumulatiivseid mõjusid koos teiste menetluses olevate ja olemasolevate

raielubade jm haldusaktidega nagu kaevandamisload jne. KeA ei ole raied lubades viinud läbi

elustiku inventuuri, mistõttu on olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata. Merikotka

elupaik on registreeritud, kuid raiete mõjud merikotkale, sh paljude raiete koosmõjud, on

jäetud välja selgitamata. Metsateatistest ei selgu, millal viimati elustiku, sh linnustiku,

inventuuri teostati ning metsateatistega hõlmatud aladel võib esineda veelgi ohustatud liike,

kelle olemasolu jättis KeA välja selgitamata. Välistatud ei ole ka raiete kumulatiivne oluline

negatiivne mõju Võrtsjärve linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele.

Algatada tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kuivõrd õiguslikku analüüsi vajab

metsateatiste vaidlustamise küsimus. Olukord, kus metsateatise tühistamise nõudes on teis(t)el

menetlusosalis(t)el võimalik omapoolse viivitusega kaebuse sisuline lahendamine võimatuks

3(11)

3-22-350

muuta, muudab sisutuks ja illusoorseks õiguse metsateatise kohtulikuks vaidlustamiseks.

Praegusel juhul on metsateatiste kui haldusaktide vaidlustamise regulatsioon koosmõjus

metsaseaduse (MS) § 41 lg-ga 13 muutnud kaebeõiguse illusoorseks ja on seetõttu vastuolus

põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 15.

3. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Metsateatisi on põhjendatud kehtivas õiguses nõutud ulatuses. Kehtiv õigus ei kohusta

vastustajat üles loetlema kõiki õigusakte, mille nõuetele metsateatised/raied vastavad ning

kohtupraktika kohaselt võib vastustaja ka kohtumenetluses oma kaalutlusi täiendavalt

selgitada. Kohtupraktika kohaselt kontrollib vastustaja MS § 41 lg-te 7‒81 ning

keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning

metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4

kohaselt üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile

vastavuse korral registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega). Pigem võib

kaalutlusõigusena käsitleda raietele kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast või isendi kaitse

sätetest tulenevate kõrvaltingimuste seadmist (määruse nr 28 § 4 lg 2).

Metsateatised vastavad planeeringutele. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise

kohaselt asuvad vaidlusaluste metsateatiste tööalad rohevõrgustikus. Tegu on

proportsionaalselt väikese osaga rohelise võrgustiku toimimise tagamise alast.

Maakonnaplaneering ei keela raiete teostamist rohevõrgustikul täielikult. Vältida tuleb

„läbivaid“ lageraiealasid, millega antud juhul ei ole tegemist. Vaidlusaluste metsateatiste

kumulatiivne tööala moodustab nii katastriüksusest kui ka piirkonna rohevõrgustikust

kaduvväikese osa.

Planeeringutest ei saa metsateatise menetluses tuletada planeeringu eesmärkide kaudu

raiekeelde, mida planeeringutes sätestatud ei ole. Raiekeelud ja -piirangud on

omandikitsendused ning vastustaja ei saa neid planeeringute kehtestajate eest määrama asuda.

Kaebaja võrdsustab sisuliselt väärtusliku maastiku või roheala sihtkaitsevööndiga, millel

puudub aga igasugune õiguslik alus ning see pole ka kunagi olnud eesmärgiks.

Üldplaneeringus pole vaidlusaluste metsateatiste tööalale kantud ühtegi piirangut, sh kaitse-

ega hoiumetsana.

Vastustajal ei lasu õigusaktidest tulenevat kohustust ega võimalust viia metsateatise

registreerimisel läbi täiendavat elustiku inventuuri ega kontrollida kõiki tööalasid füüsiliselt

koha peal. Vastustaja lähtub juba kaitse alla võetud loodusobjektidega seotud nõuetest ning

uute loodusobjektide kaitse alla võtmine toimub eraldi menetluses.

Kaebaja viidatud rohelise võrgustiku metoodika uuringu lk 39 käsitlusest konfliktide kohta ei

saa mitte kuidagi välja lugeda raiete tegemise keeldu ega isegi soovitust. Kaebaja viidatud L.

Kleini eksperdihinnang käsitleb lageraiet ning hoopis teises kontekstis (karjääri rajamine

rohevõrgustikes).

Metsateatistes on arvestatud kaitsealuse I kategooria linnuliigi merikotka ja isendi kaitse

sätetega. Lähtudes merikotka kaitse tegevuskavast, kehtestas vastustaja pesitsusaegse

raiekeelu. Sanitaarraie nõuded tagavad, et merikotka elupaik säilib piisaval määral

looduslikuna. Erinevalt kaebaja arusaamast ei pea lähedal asuvate Natura 2000 alade

kaitserežiimi ning eesmärke metsateatiste tööalal (mis Natura 2000 aladele ei ulatu)

kohaldama. Natura 2000 alad ja nende piirid ongi määratud kaitse-eesmärkide tagamiseks.

Kaebaja soov algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on põhjendamatu.

Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust ei kaitse PS § 15. Jääb arusaamatuks, millise normi

4(11)

3-22-350

suhtes oleks põhiseaduslikkuse järelevalve antud juhul asjassepuutuv. Kaebajale on

võimaldatud tuvastamiskaebusele üleminek. Kaebaja toetub MS § 41 lg-st 13 tulenevale 12-

kuulisele kehtivusajale, mis viitaks justkui, et kaebaja soovib, et metsateatiste kehtivusaeg

oleks piiramatu (või vähemalt tähtajaga, mis vastab eelduslikule kohtumenetluse kestusele).

Kaebaja ei ole vastavat soovi samas kuidagi põhjendanud ning see eesmärk ei oleks mõistlik.

4. RMK palus jätta kaebuse rahuldamata.

Merikotka pesa ümbritsevates püsielupaikades on igasugune raietegevus keelatud.

Sanitaarraiete metsateatised nr 50000536797, 50000536793, 50000536795 ja 50000522737 ei

asu liigi elupaigas ning asuvad lähimast pesast vastavalt ligikaudselt 450, 640, 700 ja 1550 m

kaugusel. KeA on lähtunud liigi kaitse tegevuskavast ja seadnud raietele, millelt kostuv müra

võiks pesitsevaid linde häirida, ajalise piirangu. Vaidlustatud metsateatiste nr 50000522735 ja

50000522737 puhul oli tööde planeerimise üheks põhjuseks kohaliku kogukonna soov.

Metsateatiste nr 50000522735 ja 50000522737 alusel teostasid kohalikud elanikud, tuginedes

RMK-ga sõlmitud kasvava metsa raieõiguse müügilepingule, enda tarbeks küttepuude

varumist.

Õigusaktid ega üldplaneering ei keela sanitaarraiete tegemist rohevõrgustiku alal.

Vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamine ei ole rohelise võrgustiku säilimist või selle

eesmärkide saavutamist välistav tegevus ja planeeringutega vastuolus. Kuna planeeringutega

ei olnud sanitaarraie keelatud, puudus KeA-l õiguslik alus metsateatiste registreerimisest

keelduda.

5. Tallinna Halduskohus

jättis 06.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vaidlustatud metsateatistega kavandati sanitaarraieid Elva metskond 8 maaüksusel

(katastritunnus 69401:002:0180) kokku kokku 4,43 ha suurusel alal, samas kui Elva metskond

8 maaüksuse suurus on 825,91 hektarit, nii et raiet teostatakse kokku alal, mis moodustab ca

0,5% maaüksuse pindalast. Kavandatud sanitaarraied ei ohusta oma mahult ega olemuselt

rohevõrgustiku toimimist ega selle terviklikkust nii eraldiseisvalt võetuna kui ka

kumulatiivselt ‒ metsateatiste tööala moodustab katastriüksusest 69401:002:0180 väga

väikese osa. Sanitaarraie käigus ei ole lubatud raiuda terveid, elujõulisi puid. Sanitaarraie

lubamisel ei ole negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele.

Sanitaarraie tegemine rohevõrgustiku alal ei ole vastuolus teema- ega üldplaneeringuga.

Vaidlustatud metsateatistega ei kavandata lageraieid, mistõttu ei ole kaebaja vastavad

etteheited asjakohased. Sanitaarraie tegemine ei muuda ilmselgelt maakatte tüüpi. See, kas ja

mil määral on varem tehtud samas piirkonnas rohevõrgustiku aladel suuremahulisi

uuendusraieid, ei mõjuta sanitaarraie tegemist, kuna väikestel metsaeraldistel teostatav

sanitaarraie ei kahjusta maastiku ilmet, sidusust ega metsaökosüsteemi. Kaebaja väited

lähtuvad läbivalt eeldusest, et tegemist on olulist mõju omavate (st ulatuslike) raietega. See

eeldus on vale. Sanitaarraie tegemine ei ohusta bioloogilise mitmekesisuse säilitamist.

Vastustaja ei pidanud vaidlusaluseid metsateatisi täiendavalt põhjendama. Arvestada tuleb ka

vastustaja selgitusi, mis on antud kohtumenetluses. KeA ei kasuta metsateatiste

registreerimisel tehisintellekti, vaid tegemist on automatiseeritud andmetöötlusega, mille

puhul programm kontrollib üksnes metsateatiste vastavust etteantud andmetele ja

kriteeriumitele. Kaebaja õigusi ei saa iseseisvalt rikkuda see, millisel viisil on vaidlusaluseid

metsateatisi menetletud. Kaebajale ei tulene MS-st ega muust õigusaktist subjektiivset õigust

nõuda metsateatiste menetlemist temale sobival viisil.

5(11)

3-22-350

Ebaselgeks jääb ja kaebuse väidetega seostamata on osutus Tartu maakonnaplaneeringu

2030+ alusdokumentide hulgas sisalduvale rohelise võrgustiku metoodika uuringule (2002,

Kalev Sepp, Jüri Jagomägi). Ka jääb ebaselgeks praeguse vaidluse seos haldusasjaga nr 3-20-

2500. Ka ei tõenda vaidlustatud metsateatiste õigusvastasust L. Kleini eksperdihinnang, milles

kritiseeritakse rohevõrgustiku metsade kasutamist majandusmetsadena. Erinevad teadlased

võivad rohevõrgustikel metsade majandamise suhtes väljendada erinevaid seisukohti, kuid see

ei muuda neid õiguslikult siduvaks. Kaebaja käsitlus rohevõrgustikust vastab sisuliselt

sihtkaitsevööndite õiguslikule režiimile ning sellist lähenemist ei toeta kehtiv õigus. See pole

olnud ka rohevõrgustike loomise eesmärk.

Asjaolu, et mitu metsateatist on väljastatud sama kuupäevaga, ei tõenda, et vastustaja oleks

viinud metsateatiste kontrolli läbi mittenõuetekohaselt.

Ükski vaidlustatud metsateatiste järgne tööala ei jää I kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi

merikotka elupaika. Kui ükski metsateatistega hõlmatud ala ei asu kaitstava liigi

püsielupaigas, tuleb KeA-l kontrollida metsateatise vastavust mitte püsielupaiga nõuetele,

vaid LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele (lg-d 6 ja 61) ning hinnata kaalutlusõiguse

alusel, kas ja millistel tingimustel on võimalik raiete teostamist lubada, arvestades LKS § 55

lg-test 6 ja 61 tulenevaid keelde (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p

18). Vastustaja on selgitanud, et LKS § 55 lg 6, LKS § 49 lg 1 p 1 alusel koostatud merikotka

kaitse tegevuskavast ning „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhise“

lisaks oleva metsamajandamise tabeli tingimustest lähtudes seati metsateatistele

kõrvaltingimus, et raiet võib teostada 1. augustist 14. veebruarini. Vastustaja on asjakohaselt

välja toonud, et merikotka kaitse tegevuskava ei keela merikotka elupaigas (ca 500 m

raadiusega elupaigapolügoonis väljaspool püsielupaika) raie, sh sanitaarraie teostamist ning

peab piisavaks pesitsusaegset raierahu. Kuna praeguses asjas menetletavate metsateatiste

tööalad jäävad merikotka pesitsuspaigast 450‒1550 m kaugusele, on pesitsusaegse raierahu

ettenägemine kõrvaltingimusena piisav. Asjaolu, et samas vallas teisel katastriüksusel

(katastritunnus 17001:001:0197) on nähtud II kaitsekategooria liiki laanerähni, ei mõjuta

vaidlusaluste metsateatiste õiguspärasust. Lisaks ei tule kõiki II kaitsekategooria liikide

elupaiku kaitse alla võtta (LKS § 48 lg 2). Seega ka juhul, kui laanerähnid elutseksid

vaidlustatud metsateatistega hõlmatud eraldistel, ei tähenda see, et metsateatisi ei oleks

tohtinud registreerida, sest tegemist ei olnud kaitsealaga.

Katastriüksusest 69401:002:0180 läänes asuvad Natura 2000 võrgustiku alad Võrtsjärve

linnuala (EE0080571) ja Võrtsjärve loodusala (EE0080524). Vaidlustatud metsateatiste

tööalad Natura 2000 aladele ei ulatu ja ei ole kuidagi nähtav raiete ebasoodne mõju Natura

2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Põhjendatud ei ole Natura 2000 alast väljapoole

jäävatel aladel rakendada sarnast kaitserežiimi kui Natura 2000 alade ja seal paiknevate

kaitstavate loodusobjektide puhul.

MS ei kohusta metsateatiste registreerimisel teostama elustiku inventuuri. Ehkki sanitaarraie

puhul pole inventeerimisandmed nagunii kohustuslikud (MS § 11 lg 42), eeldaks kehtivatest

inventeerimisandmetest kõrvalekaldumine põhjendatud kahtluse esinemist (MS § 41 lg 7).

Sellist põhjendatud kahtlust pole välja toodud. Vastustajal ei lasu MS-st ega HMS §-st 6

tulenevalt kohustust asuda metsateatiste tööalasid kohapeal läbi uurima ja kontrollima.

Metsateatiste vaidlustamise regulatsioon koosmõjus MS § 41 lg-ga 13 ei ole muutnud

kaebeõigust illusoorseks ega ole seetõttu vastuolus PS §-dega 14 ja 15. Metsateatiste tähtaja

ületamisel ei saa neid realiseerida, mistõttu on kaebaja sisuliselt saavutanud kaebuse eesmärgi.

Metsateatise õigusjõu raugemine ei välista küll uute metsateatiste väljastamist, kuid kaebajal

on võimalik need vaidlustada. Kohtupraktikas ning ka praegusel juhul on aktsepteeritud

6(11)

3-22-350

metsateatiste puhul jätkutuvastamiskaebuse esitamist, mistõttu kord juba läbitud õigusvaidluse

seisukohad omavad tähtsust ka uues haldusmenetluses. Kui kohtu seisukohtadega ei arvestata,

on risk, et uued metsateatised tunnistatakse kehtetuks. Metsateatiste pikem kehtivusaeg ei

tagaks kaebaja õigusi paremini. See tooks kaasa uusi probleeme ‒ pika kehtivusaja tõttu võib

raie lubatavusele antud hinnang vananeda, samuti ei tagaks see ressursside efektiivset

kasutamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 08.05.2023 apellatsioonkaebuses (ja 17.10.2024

täiendavas seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2023 otsus ja teha asjas uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus ei ole selgitanud, miks ta käsitleb sanitaarraiete mõju niivõrd erinevalt lageraiete

mõjust. Ka sanitaarraiete lubamisel tuleks kaaluda erinevaid huve ja asjaolusid ning selgitada

välja, kas metsa sanitaarse seisundi parandamise huvi kaalub üles kaitstavate liikide ja

rohevõrgustiku kaitse huvi. Sanitaarraietel võib olla rohevõrgustiku alade funktsionaalsust

kahjustav mõju. Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks

(Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p-d 26‒28). Sanitaarraiete tegemine, mille järel

võib puistu täius langeda alla 30%, võib rohevõrgustiku alade funktsionaalsust mõjutada ja

seda asjaolu oleks tulnud vaidlusaluste metsateatiste menetluses kaaluda.

Väikese mahuga sanitaarraietel võib olla rohevõrgustiku alade funktsionaalsusele kahjulik

mõju koosmõjus muude raietega. Halduskohus ei ole arvestanud raiete kumulatiivse mõjuga

rohevõrgustiku alal. Täielikult põhjendamata on kohtu järeldus, et kavandatud raiete võimalik

mõju loodusväärtustele (sh kumulatiivsest aspektist) on vaidlustatud metsateatiste valguses

vähene. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud andmeid või viidanud tõenditele.

Kohus on vääralt hinnanud maakonnaplaneeringust ja üldplaneeringust tulenevaid

raiepiiranguid. Katastriüksus nr 69401:002:0180 asub planeeringutest tulenevalt

rohevõrgustiku alal. Hoolimata sellest, et planeeringutest ei tulene sõnaselget raiekeeldu

konkreetsel katastriüksusel, tulnuks raielubade andmisel kaaluda mõju rohevõrgustikule.

Otsustamine, kas konkreetne raie on lubatud, saab olla üksnes kaalutlusotsus. Metsateatisega

nr 50000522737 on antud luba raiete teostamiseks automatiseeritud menetluses ja teatise

andmisel ei ole KeA kaalutlusõigust teostanud. Samuti ei ole KeA kaalunud rohevõrgustikule

avalduvat mõju nende metsateatiste andmisel, millele on seatud lisamärge seoses linnuliikide

kaitsega (metsateatised nr 50000536793, 50000536795 ja 50000536797).

Kaalumata on raiete mõju merikotkale. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 22.03.2023

seisukohad seoses merikotka kaitsega, kus kaebaja on viidanud, et vastustaja vastusest

nähtuvalt jääb metsateatiste nr 50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tööala merikotka

elupaiga lähedusse. KeA on haldusasjas nr 3-19-2322 avaldanud enda seisukohas, et nende

alade, mis paiknevad merikotka pesitsuspaiga lähedal, püsivalt asustamine ja kasvõi

hooajaline kasutamine häirib merikotka pesitsust. Samas asjas on Keskkonnainspektsioon

pidanud merikotka kaitset oluliseks isegi siis, kui pesapaik võib olla asustamata.

Metsateatistel olevat lisamärkust ei saa käsitada haldusakti kõrvaltingimusena ega merikotka

kaitsemeetmena.

Kohus asus lubamatult KeA asemel kaalutlusõigust teostama. Seadusest tulenevat

kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust on rikutud sedavõrd, et see on kaasa toonud

vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse. Vastustaja kohtumenetluses antud kaalutlusi ja

põhjendusi ei saa seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt arvesse võtta.

7(11)

3-22-350

Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud kaebaja nõudeid põhiseadusega vastuolu

tuvastamise küsimuses.

Riigikohus tegi 28.09.2023 otsuse nr 3-21-979, mis muudab senist kohtupraktikat

rohevõrgustiku alal esitatud metsateatiste registreerimise osas. Riigikohus leidis viidatud

lahendi p-s 28, et KeA-l tuleb rohevõrgustiku alal metsateatise registreerimisel MS § 41 lg 8

alusel kontrollida, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku

säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. KeA ei ole vaidlustatud metsateatiste puhul seda

teinud. Riigikohus juhtis lahendi p-des 11‒12 tähelepanu sellele, et planeerimisseaduse

(PlanS) § 6 p-st 17 tulenevalt on rohevõrgustiku eesmärk iseäranis eri tüüpi ökosüsteemide, sh

erinevat tüüpi metsade kui elupaikade säilitamine, mitte pelgalt senise metsaala säilitamine

loodusliku alana.

7. Keskkonnaamet palub 29.06.2023 vastuses (ja 17.10.2024 ning 24.10.2024 täiendavates

seisukohtades) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vaidlustatud metsateatised on õiguspärased. Metsateatised ei ole ühegi planeeringuga

vastuolus ega kahjusta ülemääraselt (sh kumulatiivselt) rohevõrgustikku. Planeeringute

kohaselt asub vaidlusaluste metsateatiste tööala küll rohevõrgustiku alal, ent planeeringud ei

keela rohelise võrgustiku alal isegi (osalist) uuendusraiet (sh lageraiet), rääkimata

sanitaarraiest. Kohustus on vältida läbivaid lageraiealasid. Kaebaja võrdsustab sisuliselt

rohevõrgustiku ala sihtkaitsevööndiga (LKS § 30), millel puudub õiguslik alus ja mis pole

kunagi olnud rohevõrgustike määramise eesmärk. Metsateatiste kumulatiivne tööala

moodustab kogu piirkonna rohevõrgustikust kaduvväikese osa. Kaebaja väited rohevõrgustiku

funktsionaalse kahjustamise kohta on abstraktsed ja põhistamata. Haldusasjas nr 3-20-1310 oli

vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine. Antud juhul on planeeringud kehtivad ega ole

vaidluse esemeks.

Vaidlusaluste metsateatiste kohane raie ei avalda õigusvastast mõju merikotkale.

Metsateatised arvestavad kaitsealuse merikotkaga ja isendi kaitse sätetega. Metsateatiste nr

50000536797, 50000536793 ja 50000536795 tööala ei jää merikotka püsielupaika ega isegi

merikotka elupaigatsooni. Merikotka kaitse tegevuskava kinnitab, et raiekeelust püsielupaigas

ja pesitsusaegsest raierahust elupaigatsooni raadiuses pesapuust eeldatavasti piisab.

Väljaspool merikotka elupaigatsooni ei ole raie ühegi õigusaktiga keelatud. Metsateatistel nr

50000536797, 50000536793 ja 50000536795, mille tööala jääb merikotka elupaiga lähedusse,

on täiendavalt viidatud LKS § 55 lg 61 kohustusele (keeld linde tahtlikult häirida, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal). Keskkonnaameti seisukohad haldusasjas nr 3-

19-2322 on antud hoopis teistlaadi vaidluses (ehitiste eemaldamise ettekirjutus).

Raiete kumulatiivne mõju ei ole õigusvastane. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset

põhistust vaidlusaluste metsateatiste õigusvastase koosmõju kohta teiste raietega.

Metsateatiste järgsete ning juba teostatud raiete koosmõju rohevõrgustiku toimimisele ega

merikotka elupaigale ei ole ülemäärane. Ortofotolt on võimalik veenduda, et rohevõrgustik ja

merikotka elupaiga ümbruse mets on säilinud.

Kohtupraktikas on selgitatud, et KeA kontrollib MS § 41 lg-te 7‒81 ning määruse nr 28 § 4

kohaselt üksnes metsateatise alusel kavandatud raie vastavust õigusaktide nõuetele ja neile

vastavuse korral registreerib metsateatise. Tegemist ei ole kaalutlusotsusega, vaid

hindamisotsusega, mida ei tehta kaalutlusõiguse alusel. Automatiseeritud menetlus ei ole

õigusvastane ega saa kaebaja õigusi rikkuda.

8(11)

3-22-350

Kaebaja soov algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on põhjendamatu. Kaebaja

kaebeõigust ei ole põhiseadusvastaselt piiratud. PS § 15 ei kaitse keskkonnaorganisatsiooni

kaebeõigust.

Vaidlusalused metsateatised on õiguspärased ka Riigikohtu 28.09.2023 otsuse nr 3-21-979

põhjendusi arvestades. Esitaks on tegemist sanitaarraiega. Teiseks on tegu proportsionaalselt

väga väikese osaga maakonnaplaneeringu järgsest rohelise võrgustiku toimimise tagamise

alast ning üldplaneeringu järgsest rohevõrgustiku alast. Kolmandaks ei ole kaebaja terve

kohtumenetluse vältel esitanud ühtegi konkreetset põhistust metsateatiste õigusvastase

koosmõju kohta teiste raietega. Neljandaks on planeeringutes rohevõrgustiku eesmärkidega

arvestatud, k.a raietele piirangute seadmisel. Oma väiteid (väidetav rohevõrgustiku säilimise,

toimimise, terviklikkuse või sidususe olulise kahjustamise konkreetne oht, k.a kumulatiivse

mõju läbi – vt Riigikohtu otsuse p 22) pidi tõendama apellant. Riigikohtu otsus ei muutnud

HKMS § 59 lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormuse jaotust.

8. RMK palub 29.06.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasema

seisukoha juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsust muuta ega tühistada.

10. Riigikohus selgitas 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 mh järgmist. Metsa paiknemine

rohevõrgustiku tuumalal ei välista iseenesest metsa raiumist, sh lageraiet (p 11).

Rohevõrgustiku säilitamise tingimused sõltuvad PlanS § 14 lg 1 p 5, § 56 lg 1 p 9 ja § 75 lg 1

p 10 kohaselt esmajoones riigi ja kohaliku omavalitsuse planeeringutest (p 15). Metsateatise

registreerimine on kaalutlusotsus ja rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid

ülekaaluka huvi korral. Selliseks huviks võib olla omaniku või kasutaja huvi kinnistul metsa

majandada, kui selline kasutus ei ole välistatud kehtiva planeeringuga (p-d 21 ja 22). Elupaika

killustav mõju muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50%. Sellisel

juhul tuleks killustamise vältimiseks eelistada suurte, terviklike ja kompaktsete (väikese

servaalaga) metsamassiivide säilimist. Oluline on, et säilivad elupaigad ei paikneks üksteisest

liiga kaugel ja oleks ühendatud koridoridega ning et nad sisaldaksid esinduslikku osa

kõikidest piirkonna looduslikest metsakoosluste tüüpidest ja erinevas vanuselises koosseisus

metsa (p 23 viitega rohevõrgustiku planeerimise juhendi lk-dele 35‒39). Metsaseaduse, selle

rakendusaktide ning üldplaneeringu tingimuste ja kitsenduste järgimisel võib eeldada, et

rohevõrgustikku kuuluval üksikul või mõnel eraldisel metsa raiumine, k.a lageraie ei too kaasa

sellist ohtu rohevõrgustikule, mida peaks vältima. Sellest eeldusest võib Keskkonnaamet

metsateatise menetluses lähtuda siis, kui rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused on

üldplaneeringus seatud vähemalt üldjoontes läbimõeldult ning maakonnaplaneeringu üldisi

kasutustingimusi ja rohevõrgustiku kõiki ruumielemente arvestades (p 25). Keskkonnaametil

tuleb rohevõrgusiku alal metsateatise registreerimisel MS § 41 lg 8 alusel kontrollida, kas raie

lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus

ja sidusus. Erandlike asjaolude puudumisel võib Keskkonnaamet raie lubatavust

rohevõrgustiku vaates eeldada, kui kohalik omavalitsusüksus on üldplaneeringus seadnud

raietele asjaomasel rohevõrgustiku osal üldjoonteski rohevõrgustiku eesmärkidest lähtuvad

kitsendused ning raie vastab nendele kitsendustele (p 28).

11. Eelnevast tulenevalt tuleb praeguse vaidluse kontekstis hinnata, kas asjas esitatud Tartu

maakonnaplaneering 2030+ ja Rõngu valla üldplaneering reguleerivad piisava põhjalikkusega

9(11)

3-22-350

raieid rohevõrgustiku alal ning kas esines asjaolusid, mis välistasid vastustajal raie lubatavust

eeldada.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud planeeringud pööranud piisavalt tähelepanu raiete

lubatavuse küsimusele rohevõrgustiku alal ning vaidlusaluste metsateatistega lubatud raied ei

ole planeeringutest tulenevate kitsendustega vastuolus. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+

seletuskirja (dtl 390 jj) 16. ptk „Rohelise võrgustiku toimimise tagamine“ kohaselt tugineb

rohelise võrgustiku toimimine suurte looduslike alade (kaitsealad, metsamassiivid, rabad,

sood) omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Rohelise

võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelist võrgustikku moodustavate maa-alade

omavaheline barjäärideta ühendatus. Võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade

majandamisel tuleb vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade

lausülesharimist. Rohevõrgustiku toimimiseks ja sidususeks tuleb säilitada võrgustiku

elementide suurus ja maakatte tüüp, nende geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda (lk

36‒37). Rõngu valla üldplaneeringu seletuskirja (dtl 59 jj) p 5.6 „Rohelise võrgustiku aladel

maade arendamise tingimused“ kohaselt tuleb rohelise võrgustiku aladele jäävate metsa- ja

põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ja looduslike rohumaade

lausülesharimist ning säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakattetüüp, geograafiline

asukoht võib seejuures nihkuda (lk 22). Vaidlusaluste metsateatistega 50000522737,

50000536797, 50000536793 ja 50000536795 lubati sanitaarraie katastriüksusel nr

69401:002:0180 (100% maatulundusmaa, pindala ca 826 ha ning sellest metsamaa ca 802 ha)

tööalade pindalaga kokku 4,43 ha. MS § 28 lg 4 p 2 kohaselt on sanitaarraie hooldusraie üks

alaliik. Hooldusraiet tehakse metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat

mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei

ohusta elustiku mitmekesisust (MS § 28 lg 7 p 3). MS § 31 lg 3 kohaselt tehakse sanitaarraiet

nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat

mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast

eemaldamiseks. Nendest faktilistest asjaoludest on vastustaja ja halduskohus õigesti

järeldanud, et raie ei saanud ei oma mahu ega olemuse tõttu kuidagi kahjustada

rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ega sidusust – raieluba anti marginaalsele

alale katastriüksusest ja rohealast ning sanitaarraie lubas langetada vaid üksikuid puid (vt nt

metsateatise nr 50000522735 (mille suhtes jättis halduskohus küll 14.04.2022 määrusega

kaebuse läbi vaatamata, sest raied olid teostatud) alusel oli lubatud kokku maha võtta 60 puud,

dtl 439 jj).

13. Ei esine ka muid asjaolusid, mis oleks vastustajal välistanud metsateatiste registreerimise

õiguspärasust eeldada. Kuna praeguse vaidluse puhul oli metsateatistega lubatud raied

sanitaarraied, ei ole apellandi viited lageraietele ja sellega seonduvale kohtupraktikale

asjakohased. Apellant ei ole välja toonud, milliseid kumulatiivseid raieid oleks tulnud lisaks

arvestada ja kuidas see mõjutanuks rohevõrgustiku toimivusele hinnangu andmist. Apellandi

etteheited on selles osas väga üldsõnalised ja ühtegi kontrollitavat faktiväidet ei ole esitatud.

14. Kaalumata ei ole jäänud raiete mõju merikotkale, mis nähtub mh metsateatistes tehtud

viitest LKS § 55 lg-le 61. Metsateatiste registreerimine ei ole vastuolus merikotka kaitse

tegevuskavaga (dtl 169 jj) ega Keskkonnaameti peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-

1/16/449 kinnitatud „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhisega”

(dtl 432), kuna metsateatistega hõlmatud ala ei asu merikotka püsielupaigas ega ka kuni 500

m raadiuses pesametsas (vt ka vastustaja 29.06.2023 vastus apellatsioonkaebusele, p 3.20).

Sellisel juhul ei pidanud Keskkonnaamet seadma metsateatises kõrvaltingimust raiete

teostamise aja osas, vaid sai lähtuda isendikaitse sätetest LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 (nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-605, p 18). Apellandi viited haldusasjale nr 3-19-2322 ei ole

asjakohased, sest tegemist ei olnud praeguse asjaga sarnase vaidlusega.

10(11)

3-22-350

15. Asja materjalidest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et

Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimisel kasutanud kaalutlusõigust. Metsateatise

formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist, kuid ringkonnakohtul puudub siiski

kahtlus selles, et Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimisel lähtunud samadest

kaalutlustest, mis on esitatud kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-

12, p 20). Automatiseeritud menetluse osas on Riigikohus 28.09.2023 otsuse nr 3-21-979 p-s

42 märkinud, et metsateatise menetluse võib osaliselt automatiseerida, kui infosüsteem suudab

mh ära tunda ja vajaduse korral ametnikele otsustamiseks edastada teatised, mille puhul ei saa

eeldada ohu puudumist rohevõrgustiku toimimisele. Kuna praeguses asjas vaidlustatud

metsateatiste puhul puudus oht rohevõrgustiku toimimisele, ei olnud automatiseeritud

menetluse (osaline) kasutamine õigusvastane. Neid asjaolusid arvestades ei saa asuda ka

seisukohale, et halduskohus oleks teostanud kaalutlusõigust haldusorgani eest.

16. Metsateatistele esitatava kaebuse õiguslik regulatsioon ei ole vastuolus põhiseadusega.

Riigikohtu 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 antud juhistest (p-d 31 ja 32) lähtuvalt peab

Keskkonnaamet KeÜS § 28 lg 2 kohaselt teavitama avalikkust rohevõrgustikuga hõlmatud

metsa raiumiseks esitatud metsateatisest enne selle registreerimist. Sellisel juhul saavad

keskkonnaühendused esitada oma vastuväited raiele algses haldusmenetluses, mitte alles

vaide- või kohtumenetluses, ning keskkonnaühenduse kaebeõigus ei ole siis illusoorne. Kuna

praeguses vaidluses ei ole raiete mõju rohevõrgustiku toimimisele tuvastatav, ei too ka

asjaolu, et vastustaja ei avaldanud metsateatiste kohta teavet (vt viidatud otsuse p 33), kaasa

kaebuse rahuldamist.

17. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109

lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)