1-09-7991/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-09-7991

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kriminaalasja number

1-09-7991

Taotlus

Tartu

Vangla

Tartu

linna

talituse

kriminaalhooldusametniku

Anton

Aunma

erakorraline ettekanne Viljar Tamme kohta

Menetlustoiming

katseaja pikendamise, kohustuse tühistamise ja täiendava

kohustuse määramise otsustamine

Menetlusosalised

süüdimõistetu: Viljar Tamm (isikukood 36409212771;

elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus (KrMS § 427, § 432 lg 1).

2. Pikendada Viljar Tamme katseaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o kuni 21.12.2012. a (KarS

§ 74 lg 4).

3. Määrata kriminaalhooldusalusele Viljar Tammele täiendava kohustustena pöörduda

kahe kuu jooksul alkoholismivastasele ravile ning esitada selle kohta dokumendid

kriminaalhooldusametnikule (KarS § 75 lg 2 p 5).

4. Tühistada Tartu Maakohtu 22.06.2009. a otsusega Viljar Tammele KarS § 75 lg 2

alusel määratud lisakohustus – käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

5. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele Viljar Tammele ja Tartu

Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele (KrMS § 432 lg 4).

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul,

kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu 22.06.2009. a otsusega tunnistati Viljar Tamm süüdi KarS § 120, § 121 ja

§ 418 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.02-23.02.2008. a, s.o 3 (kolm)

päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Viljar Tammele 1 (üks) aasta 11

(üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel

määras kohus, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult

täitmisele, kui Viljar Tamm ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

järgmisi kontrollnõudeid:

2. elama kohtu määratud alalises elukohas- XXX;

3. ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel kohustati Viljar Tamme käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi. Viljar Tamm määrati katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu

linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS

§ 78 p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus

30.06.2009. a.

2. 19.07.2011. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse

kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande Viljar Tamme kohta

(ettekanne nr 35328), kuna kriminaalhooldusalune ei allu kohustusele mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume.

Ettekande kohaselt ilmus Viljar Tamm kriminaalhooldusosakonda 22.06.2011. a

korralisele registreerimisele tugevate joobetunnustega ning ametnik mõõtis hooldusaluse

alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,50 mg/L. Joobeseisundi tõttu palus ametnik

hooldusalusel ilmuda asjaolude täpsustamiseks järgmisele registreerimisele 27.06.2011.

a. V. Tamm ilmus nimetatud kuupäeval kohale ning puhudes alkomeetrisse oli selle näit

0,44 mg/L. Järgmisele kokkulepitud kohtumisele 29.06.2011. a V. Tamm ei ilmunud.

Ametnik saatis hooldusalusele kutse ilmuda osakonda 05.07.2011. a ning seekord oli

hooldusalune kaine. Kuna pika arutelu kestel ei jõutud võimalike lahendustega lõpliku

selguseni, kutsus ametnik V. Tamme järgmisele kohtumisele 13.07.2011. a.

Hooldusalune ilmus kohtumisele ning väitis ametniku vastava küsimuse peale, et ei ole

vahepeal alkoholi tarvitanud. Alkomeetri näit oli 0,18 mg/L. Järgmisel kokkulepitud

kohtumisel 14.07.2011. a oli hooldusalune kaine.

Viljar Tamm on selgitanud enda alkoholitarvitamist juunikuistel kohtumistel masenduse

ja lootusetusetundega, kuid kätevärina tõttu ei ole olnud võimeline selgitusi kirja panema.

3. Ametnik on kaalunud kohustuse rikkumisega seoses erinevate sanktsioonide võimalusi.

Arvestades hooldusaluse joovet mitmel järjestikusel kohtumisel, leiab ametnik, et see

viitab hooldusaluse sisulisele võimetusele enda alkoholitarvitamist kontrollida ning

probleemi sügavust iseendale tunnistada. Alkoholi teemadel on jooksvalt vesteldud kogu

katseaja vältel ning hooldusalune on alati kinnitanud, et suudab keelust kinni pidada ning

alkoholi ei tarvita. Katseaja alguses käis hooldusalune regulaarselt psühhiaatri juures kuid

alates 2010. aasta lõpust ei pidanud arst hoolduslause sõnul seda enam vajalikuks.

Registreerimiskohustust on hooldusalune täitnud katseaja vältel hästi.

Eeltoodust tulenevalt teeb ametnik kohtule järgmised ettepanekud: tühistada kohustus

mitte tarvitada alkoholi katseajal ja asendada see lisakohustusega pöörduda hiljemalt

kahe kuu jooksul alkoholismivastasele ravile ning esitada selle kohta dokumendid

kriminaalhooldusametnikule, samuti pikendada katseaega kuue kuu võrra.

4. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule,

pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 3

kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada

süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

KrMS § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste

määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha

järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja

lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.

5. Eelnevast

tulenevalt

asub

kohus

seisukohale,

et

kriminaalhooldusalust

tuleb

distsiplineerida, et ta ei suhtuks katseaja tingimustesse kergekäeliselt ja et tal ei tekiks

karistamatuse tunnet. Kohus on seisukohal, et kuigi Viljar Tamme rikkumised on tõsised,

ei ole kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine käesoleval

juhul põhjendatud. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga leiab kohus, et V. Tamme

suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik

positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega ning täiendava kohustuse

määramisega. Pidev riigipoolse järelevalve olemasolu aitab suunata V. Tamme

õiguskuulekale käitumisele. Kuna käesolevaks ajaks ei ole käitumiskontrolli eesmärgid

veel täidetud, siis tagaks käitumiskontrolli pikendamine 6 (kuueks) kuuks jätkuva

kontrolli isiku tegevuse üle ning aitaks kaasa temale hoolduskavas seatud eesmärkide

täitmisele. Samuti oleks käitumiskontrolli ajal võimalik isikule vajadusel täiendavaid

lisakohustusi määrata, et distsiplineerida teda hoolduskavas sätestatud eesmärke täitma

ning maandada riske uute õigusrikkumiste toimepanekuks.

Eelkõige arvestades kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks

määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks alluda ettenähtud ravile kui isik on

selleks eelnevalt nõusoleku andnud, s.o pöörduda hiljemalt kahe kuu jooksul

alkoholismivastasele

ravile

ning

esitada

selle

kohta

dokumendid

kriminaalhooldusametnikule. Nimetatud kohustus on kooskõlas kriminaalhoolduse

eesmärkidega ning aitavad kaasa hooldusaluse toimetuleku planeerimisele.

Ka nõustub kohus kriminaalhooldajaga selles, et Viljar Tamm ei ole võimeline täitma

lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Antud lisakohustuse puhul on keeruline olnud

olukord ka motivatsiooniga, st ametniku hinnangul on hooldusalusele jäänud mulje, et

enda alkoholitarvitamise probleemidega tuleks tegelda vaid kriminaalhoolduse pärast.

Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et Viljar Tamme edasise arengu huvides

tuleb tühistada talle KarS § 75 lg 2 alusel määratud lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi

ja anda talle võimalus kuni kriminaalhoolduse lõppemiseni tõestada oma seaduskuulekust.

Rutt Teeveer

Kohtunik