2-24-15919/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15919

Tsiviilasi

I.B hagi F.V vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: I.B (isikukood XXX)

Kostja: F.V (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada I.B ja F.V abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx, Üllar Salumetsa,

EELK, poolt, abieluakt nr xx.

3. Taastada I.B abielu eelne perekonnanimi „E“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. I.B esitas 19.10.2024 Harju Maakohtule hagi F.V vastu abielu lahutamiseks. Hagilt on

tasutud riigilõivu 100 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 21.10.2024.

2. I.B hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Hageja palub abielu lahutada.

Hageja väitel on poolte abielusuhted lõppenud; suhete jahenemine, omavaheline halb

läbisaamine on viimased 2 aastat.

3. 30.10.2024 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitas kostja, et ta on nõus lahutama tema

ja I.B vahel sõlmitud abielu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtu alusel.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS

§ 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 3

kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest, sh hagiavaldusest ja kostja vastusest lähtudes,

et hageja soovib abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Hageja ja

kostja on Eesti kodanikud. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte tahe abielu

lahutamiseks on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses samuti poolte

tahte alusel. Kuna pooled ei soovi leppida, oleks pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik.

Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

8. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav

perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese

abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

9. Hageja soovis hagiavalduses taastada oma abielueelse perekonnanime ”E”. Kohus rahuldab

hageja taotluse ja taastab hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime ” E”.

10. Kohus selgitab kostjale, et PKS § 37 lg 1 kohaselt saab ühisvara jagada abielu ajal siis, kui

hagi esitatakse koos abielulahutuse hagiga. Selles tsiviilasjas ei ole koos abielulahutuse

hagiga ühisvara jagamise nõuet esitatud, seega ei saa ühisvara jagamise osas esitada ka

vastuhagi. Kohus leiab, et abielu lahutamisega viivitamine seniks, kuni ühisvara saab jagatud,

ei ole mõistlik, sest ühisvara jagamine võib võtta kaua aega, kuid abielu lahutamise üle

sisulist vaidlust ei ole. Samuti annab abielu lahutamine selguse ühisvara jagamise jaoks selles

osas, mis aja seisuga ühisvara jagada ning lõpetab ühisvara juurde tekkimise režiimi.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud

hagilises abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

12. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS §

456 lg 1 siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

13. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik