Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

4-11-3239/94-11-3239/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-11-3239 (2390.11.000670) Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaupo Känd Väärteo asi J.A väärtegu süüdistuses NPALS § 15 1 järgi Asja läbivaatamise ...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-11-3239 (2390.11.000670) Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Kaupo Känd Väärteo asi

J.A väärtegu süüdistuses NPALS § 15 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 02. september 2011.a Menetlusalune isik J.A – sündinud xxx *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON 1. J.A NPALS § 15 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks arest kolmteist (13) päeva.

2.
Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonnale,

kohustades arestikambris kohtade vabanemisel kindlustama J.A aresti kandmise hiljemalt 30. oktoobriks 2011. a.

3.
Välja mõista J.A-lt ekspertiisitasu viiskümmend kolm (53.-) eurot Rahandusministeeriumi

arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas või 2210223778606 Swedbank´as. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva

jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 10 päeva

jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lääne Prefektuuri piirkonnapolitseinik Kaupo Känd on koostanud J.A kohta väärteoprotokolli selles, et tema, 17. juunil 2011.a kell 17.00, Hiiumaal, Kassaris, Sääre

tirbil tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta väikeses koguses narkootilist ainet - kanep (THC- COOH), pannes seega toime NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

J.A tunnistab ennast täielikult süüdi kanepi tarvitamises, kuid leiab, et selles ei ole

midagi halba. Ta oli koos teistega rannas suvitamas ning keegi suvaline isik pakkus talle suitsu, mis osutus kanepiks. Ta suitsetab regulaarselt alates 12-eluaastast ja tarvitab alkoholi 14-eluaastast alates. Tema peres teevad seda kõik. Kanepit on ta tarvitanud kümneid kordi.

Saab aru, et käitus seadusevastaselt, kuid selline seadus ei kõlba kusagile. J.A on kooli juba varakult pooleli jätnud ning miks ta õpinguid ei jätka ta põhjendada ei oska. Tööl ta ei käi ega pea seda ka vajalikuks. Teda on korduvalt karistatud rahatrahviga ning ema on alati trahvid ära tasunud. Saab aru, et seaduse järgi on ta karistuse ära teeninud, kuid tema arvates võiks karistus olla hästi leebe.

Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on J.A juba pikemat aega, alates Hiiumaale kolimisest, politsei vaateväljas. Midagi head tema iseloomustuseks öelda ei ole. Ta on varem

olnud korduvalt seadusega pahuksis. Ta kuritarvitab alkoholi ning nüüd jäi vahele ka narkootilise aine tarvitamisega. Ekspertiis on tal tuvastanud veres narkootilist ainet ning see

on seaduse järgi karistatav. Tema juures käivad isikud mandrilt, kes samuti

seadusekuulekusega silma ei paista. Tööd ja teenistust J.A ei ole ning seetõttu oleks rahatrahv järjekordseks karistuseks tema emale, mistõttu tuleks teda karistada arestiga ja arvestades väärteo raskust, tuleks seda teha keskmisest kõrgemas määras.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et J.A on süüdi NPALS § 15 1 järgi ning teda tuleb karistada arestiga. Tööl ta ei käi ning teenistust ei oma ja trahvi ta seetõttu

ilmselt tasuda ei suuda. Vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud tema käitumises

puuduvad. Tema ütlused on ennastõigustavad ja ta püüab naeruvääristada seadusandlust, mille järgi on kanepi tarvitamine keelatud ja karistatav. Kanepi tarvitamist ta siiski tunnistab. Pealegi nähtub EKEI 7. juuli 2011. a Ekspertiisiaktist nr 981, et ekspertiisiks esitatud, J.A-lt

23.
juunil 2011. a prooviks võetud 50 ml uriini sisaldas tetrahüdrokannabinooli

metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (THC-COOH). Tetrahüdrokannabinool kuulub

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja.

Seega on eelpool J.A uriinist leitud aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta keelatud ja karistatav. Arsti ettekirjutust J.A aga ei olnud.

J.A ei tööta ning ta ei püüagi tööd leida. Ta on varem korduvalt seaduserikkumisi

toime pannud ja palju kordi ka varem narkootilist ainet tarvitanud. Varasemad karistused tutvumiseks kättesaadavast päevast.

rahatrahvi näol on jäänud tema ema kanda, kuid täisealine meesterahvas peab ise oma tegude eest vastust kandma. Seetõttu ei ole teda võimalik karistada rahatrahviga vaid tal tuleb aresti

kanda. Kuna ta ei ole teinud politseiga asja uurimisel koostööd ning ei saa aru oma teo raskusest ega avalda ka mingit kahetsust, ei saa tema arest olla lühiajaline.

Aresti kandmise otsuse täitmine tuleb teha ülesandeks Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonnale.

J.A-lt tuleb välja mõista ekspertiisi tasu 53.- eurot.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus J.A NPALS § 15 1 järgi süüdi.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik