1-08-15023/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-15023

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.september 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-15023 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

Süüdimõistetu U.H tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

U.H, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel puudub. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada U.H temale 18.12.2008.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega

liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 7 kuu 26 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on esitanud kohtule U.H kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.H kannab talle 18.12.2008.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 13.02.2009.a.Karistusaja lõpp 08.10.2011a, Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 20.07.2011, elektroonilise järelevalve alla 01.01.2010a. Eelnevalt on kohtu poolt jäetud U.H kolmel korral tingimisi enne tähtaega, vabastamata.

2 (3)

Tartu Vangla poolt esitatud U.H iseloomustuses on kirjas, et teda on karistatud

kaheksal korral, kannab neljandat vangistust. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise ajendiks olid sõltuvusprobleemid( alkoholi) ja majanduslik kasu. Vangistuses on täitnud talle koostatud täitmiskava, osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides ja töötanud väljaspool vanglat. U.H on kehtiv distsiplinaarkaristus, 18.05.2011a määratud noomitus. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Kasvanud on lastekodus, vanemad on surnud ja suhted õdede- vendadega väga pinnapealsed. Vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik puudub. U.H on kaks last, kelle kasvatamisel ta ei osale. Tunnistab enda alkoholiprobleemi, on

tekkinud motivatsioon alkoholi liigtarvitamisest vabaneda, vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi joovastisõltlastele.

Uue kuriteo pani toime käitumiskontrollil viibides. Tervislikku seisundit hindab heaks.

Sotsiaalsed oskused ja analüüsivõime on puudulikud. Vabaduses on käitunud impulsiivselt. Vabanemisel soovib asuda tööle ja leida sobilik elukoht. Tartu Vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist tingimisi.

Kriminaalhooldaja on esitanud ettekande, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut. U.H puudub vabaduses kindel elu- ja töökoht. Varem elas üürikorteris. U.H sõnul on tal 11- 12 õde- venda. Vangistuse ajal suhted

pereliikmetega puuduvad, vabaduses suheldakse vähesel määral osade vendade ja õdedega. Vabanemisel puudub U.H sotsiaalne tugivõrgustik. Enne vangistust elas ta üürikorteris

ja elatus juhutöödest. U.H elustiil( alkoholi kuritarvitamine) ei võimaldanud tal

majanduslikult toime tulla, ka oli raskusi töökoha hoidmisel. Isik on hinnatud avalikkusele

ohtlikuks. Elustiil on hoolimatu ja riskeeriv. Vabaduses võib käitumist negatiivselt

mõjutavateks asjaoludeks kujuneda alkoholitarvitamine, elu- ja töökoha puudumine ja kriminaalse taustaga isikutega lävimine. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleks talle määrata lisakohustused.

Kohus arutas U.H vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 01.09.2011.a. U.H avaldas, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Põhjenduseks ütleb, et tal ei ole enam eesmärke. Varem oli. Ta ei ole mõelnud, kuhu vabanemisel elama läheb. Kuhugi Paide kanti. Esialgu ööbib mingi tuttava naise juures ja siis läheb ilmselt sotsiaalosakonda.

Prokurör on esitanud kirjaliku arvamuse, kus ei toeta U.H tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: � Teda on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, kannab neljandat reaalset vanglakaristust, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle mõjunud; � Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ka range järelevalve tingimustes ei suuda distsipliinile alluda; � Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kuriteo toimepanemise ajenditeks olid sõltuvusprobleemid (alkohol) ja majanduslik kasu. � 09.08.2010-31.01.2011 oli kinnipeetavale kohaldatud soodustusena liikumine väljaspool vangla territooriumit seoses töötamisega AS Kane Metall. Soodustus oli lõpetatud seoses sellega, et kinnipeetav kaldus kõrvale ettenähtud marsruudist.

Kohtu seisukohad U.H on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

3 (3) kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks

ajaks U.H temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui poole ja tema on

tähtaegse vabanemise aeg on 08.10.2011, seega formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et U.H ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Isiku ennetähtaegne vabastamine tähendab tema vältimatut allutamist käitumiskontrollile KarS § 75, § 76 lg.4 alusel. Allutamisel käitumiskontrollile tuleb kohtul määrata KarS § 75 lg.1 p.1

järgi alaline elukoht, kus vabanenul tuleb elada. Praegusel juhul elukoht, millega siduda

kriminaalhooldus, puudub. Seega ei ole võimalik saata määrust elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale ega määrata kriminaalhooldajat. Selline olukord välistab ennetähtaegse vabastamise.

U.H puuduvad ka kõik muud ennetähtaegset vabastamist toetavad tingimused:

puudub töökoht ja sellega puudub sissetulek ehk enda elatamiseks vajalikud seaduslikud allikad, puudub sotsiaalne võrgustik, kelle toel vabanejal toime tulla. U.H õed ei

ole nõus vabanejat materiaalselt toetama ja ka suhtlemine on olnud vähene. U.H on sage alkoholitarvitaja, mis on uute kuritegude sooritamise risk. Tema vabastamist välistab ka

tema käitumine karistusekandmise ajal- on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis tähendab, et isegi vangistuse rangetes tingimustes ei ole ta rikkumistest hoidunud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb isiku allutamine kriminaalhooldusele ja järelevalvele üheks aastaks. See tähendab süüdimõistetu olukorra raskendamist sellega, et ta ei vabane riigi järelevalve ja kontrolli alt mitte karistusaja lõppemisel, vaid oluliselt hiljem. Seetõttu ei saa seda teha vastu süüdimõistetu tahtmist ja sundkorras. Kohus jätab U.H ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik Ãœlle Raag