1-08-7215/39 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-7215

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2011.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7215 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja I.L-i lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

I.L , isikukood xxx, asukoht:

Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada temale Tartu Maakohtu 25. juuli 2008.a otsusega I.L-i kriminaalasjas nr 1-08-7215 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. I.L

kannab karistust

Tartu Maakohtu 21.06.2010.a.kohtumääruse järgi

kriminaalasjas nr 1-08-7215, millega pöörati täitmisele talle Tartu Maakohtu 25.07.2008a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7215 mõistetud liitkaristuse kandmata osa 1 aasta 3 kuud ja 23 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 30.06.2010a Ringkonnakohtu määrusega.

Tartu Maakohtu 25. juuli 2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7215 tunnistati I.L süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Tartu Maakohtu 12.01.2007. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkune

vangistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.01.2007. a otsusega mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 28

2 (3) päeva pikkuse vangistusega ning I.L-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvati eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 8 kuud

vangistust liitkaristusest maha ja karistuseks mõisteti kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati I.L-ile mõistetud 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 12.01.2007.a otsusega ja 03.01.2007.a otsusega mõistetud karistustest moodustatud

liitkaristuse võrra, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti I.L-ile 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Tartu Maakohus vabastas 22.02.2010. a määrusega I.L-i temale Tartu Maakohtu

25.07.2008. a mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele

valvele allutamisega, määrates katseaja pikkuseks kandmata karistusaeg, s.o kuni 28.06.2011.a. ja katseaja kohustused.

Karistusaja algus 01.09.2008. a ja lõpp 28.06.2011. a. Pärast vangistuse tingimusliku mittekohaldamise tühistamist kohtu määrusega 21.06.2010 tuli I.L ise karistust

kandma 21.07.2010. Seetõttu avaneb temale ennetähtaegse vabastamise võimalus

Vangistusseaduse § 76 lg.31

järgi ühe aasta möödumisel uuesti karistuse kandmisele asumisest ehk 21.07.2011.

Tartu Vangla iseloomustuses ei toeta I.L-i vabastamist enne tähtaega, tuginedes tema korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile.

Vangla iseloomustusest nähtub, et I.L-i on kriminaalkorras karistatud kolmel

korral, reaalset vangistust kannab samuti kolmandat korda. Varasemad kuriteod on toime

pandud huligaansetel ajenditel materiaalse kasu saamise eesmärgil, kasutades füüsilist

vägivalda. Kuritegude raskuaste on muutunud. Ei täitnud kriminaalhooldusametniku

kontrollnõudeid. Väärteokorras karistatud neli korda. Kinnipeetav tunnistab alkoholi

sõltuvusprobleemi, ei pea probleemiks narkootikumide tarvitamist. 2011.a. läbis sotsiaalprogrammi Convictus tugigrupp 12 sammu. Käib regulaarselt psühholoogi vastuvõtul.

Omab vanglas nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas vanematele juures,

kuhu kavatseb asuda elama ka peale vabanemist. Põhiharidus omandamata, nii tööalast kui

hariduslikku tausta iseloomustab vähene järjepidevus. Teinud ehitusalaseid juhutöid. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Tartu Vangla andmetel rahalisi nõudeid pole, vabanemisfondis on 222,03 eurot. Vangistuses

viibimise ajal on materiaalselt toetanud ema ja kasuisa. Lähivõrgustiku moodustavad ema,

kasuisa, vanem õde, poolvend. Suhted vanematega on toetavad.. Kinnipeetaval on kaheaastane tütar, kellega koos elas vaid loetud päevad. Kohtu poolt on määratud lapse ülalpidamiskohustus. Tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse tausta ja mõtteviisiga inimesed, kelle poolt on mõjutatav uute kuritegude toimepanemisele.

Alkoholi hakkas tarvitama 14-aastaselt, narkootikume tarvitab alates 15.-st eluaastast.

Motivatsioon alkoholi mitte tarvitada puudub, motivatsioon narkootikume edaspidi mitte tarvitada on tekkinud vanglas olles.

Elustiili iseloomustab vähene järjepidevus ja pikaajaliste eesmärkide puudumine, lisaks

seaduse rikkumine hetkeajel ning oma tegevuse tagajärgedega mitte arvestamine. Ei ole

teadvustanud endale asjaolusid, mis on viinud korduva vanglakaristuseni ning puudub motivatsioon tegeleda oma kuritegeliku käitumise analüüsi ja korrigeerimisega. Kinnipeetav kriminaalhooldusel mõtet ei näe, avaldab soovi oma karistus lõpuni kanda. Kriminaalhooldaja oma ettekandes kirjeldab põhjalikult I.L-i sotsiaalset olukorda märkides ära, et vangistuse ajal on kinnipeetav regulaarselt suhelnud telefoni teel oma ema,

kasuisa, õe ja vanaemaga. Kinnipeetava lähedasi ei ole kriminaalkorras karistatud. Omab vabaduses toetavat sotsiaalset võrgustikku. Varasema käitumiskontrolli ajal töötas kinnipeetav

3 (3) mõnda aega ametlikult, peamiselt tegi aga ehitusalaseid juhutöid. Kinnipeetava kasuisa ja ema töötavad. Ema sõnul soovib poeg välisriiki tööle minna. Kohtutäiturite menetluses on I.L-i suhtes rahalisi nõudeid 2615,58 euro ulatuses. xxxxxxxxxxxxi toetab poja soovi karistus lõpuni kanda ning ennetähtaegset vabanemist mitte

taotleda. Poeg on liiga kergesti mõjutatav, seepärast kätkeb võimalus välisriigis töötada ka võimalust, et poeg ei suhtle enam oma vanade sõpradega ning suudab oma elu korda saada.

Kohus arutas vabastamise küsimust kohtuistungil 01.09.2011.a. I.L-i I.L ei soovi enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta soovib karistuse lõpuni kanda ja siis välisriiki tööle minna, aga võib-olla hoopis Eestisse jääda ja oma lapsega ja lapse emaga suhteid korrastada.

Prokurör esitas kohtule 31.08.2011a kirjaliku seisukoha, milles ei toeta I.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: I.L on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui isik ei suuda range järelevalve tingimustes distsipliinist kinni pidada, siis on alust arvata, et ta ei suuda ennast ka vabaduses piisavalt kontrollida; Ei täitnud kriminaalhooldusametniku kontrollnõudeid, tarvitas kriminaalhooldusel olles korduvalt alkoholi ning Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja 25.07.2008 määratud karistus pöörati täitmisele.

Kohtu seisukohad I.L on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks

ajaks temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui poole, tema on I.L

tähtaegse vabanemise aeg on 13.11.2011, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

I.L-i karistus saab kantud 13. novembril 2011a ja ta ei soovi enda vabastamist

enne tähtaega. Isik, kellele on mõistetud kohtuotsusega karistus vangistuse näol, ei ole

sundkorras vabastatav karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ennetähtaegse

vabastamisega kaasneb isiku allutamine kriminaalhooldusele ja järelevalvele üheks aastaks. See tähendab süüdimõistetu olukorra raskendamist sellega, et ta ei vabane riigi järelevalve ja kontrolli alt mitte karistusaja lõppemisel vaid oluliselt hiljem. Seetõttu ei saa seda teha vastu süüdimõistetu tahtmist. Kohus jätab I.L-i ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik Ülle Raag