4-24-1987/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-1987

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

AS-i Dimedium kaebus Ravimiameti 17. mai 2024

otsusele väärteoasjas nr 958023000003

Menetlusalune isik

Kaitsjad

AS Dimedium

registrikood 10107437; aadress Roheline tn 9, Tartu

linn; e-posti aadress info@dimedium.ee; seaduslik

esindaja S. I.

vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Käroli

Tiirik

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

e-post ants.nomper@ellex.legal

karoli.tiirik@ellex.legal

Kohtuväline menetleja

Ravimiamet

registrikood 70003477; aadress Nooruse 1, Tartu linn;

esindajad K. L. ja A. V.

e-post XXX

XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2024 ja 22. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Dimedium kaebus rahuldamata ja Ravimiameti 17.05.2024 otsus

väärteoasjas nr 958023000003 muutmata.

2. Ravimiameti poolt määratud rahatrahv tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse

kuulutamisest 45 päeva jooksul Ravimiameti 17.05.2024 otsuses viidatud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole märkides ära otsuses nimetatud

viitenumbri.

3. Menetluskulud jätta AS Dimedium kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Ravimiameti 21. märtsi 2024 väärteoprotokoll

1. Ravimiamet koostas väärteoasjas nr 958023000003 väärteoprotokolli 21. märtsil 2024,

milles heidetakse AS-le Dimedium ette RavS § 104 lg 2 ja KarS § 13 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, väärteo toimepanemise aeg 13. detsembril 2022.

2. 21. märtsil 2024 edastas Ravimiameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektor K.

K. AS Dimedium seadusliku esindaja e-posti aadressile eeltoodud väärteoprotokolli, mille

palus AS-i Dimedium esindajal allkirjastada ning tagasi saata. Kirja kohaselt on lahend ja

toimik tutvumiseks Ravimiametis alates 21. märtsist 2024.

3. 21. märtsil 2024 palus kaitsja väärteotoimiku digitaalse koopia edastada menetlusaluse

isiku kaitsjatele. Samuti palus kaitsja edastada ka kohtuvälise menetleja otsuse.

4. 22. märtsil 2024 saatis Ravimiameti õigusosakonna juhataja A. V. kaitsjatele e-kirja, milles

märkis, et kohtuvälise menetleja lahendit nimetatud asjas ei ole veel tehtud ning menetleja

edastab järgneval nädalal väärteoprotokolli tutvumiseks.

Ravimiameti 25. märtsi 2024 väärteoprotokoll

5. 25. märtsil 2024 koostas Ravimiamet uue väärteoprotokolli väärteoasjas nr 958023000003,

milles heidetakse AS-le Dimedium ette RavS § 104 lg 2 ja KarS § 13 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemist.

6. Väärteoprotokollis on kajastatud, et rikkumine seisnes väärteoprotokolli kohaselt selles, et

13. detsembril 2023 (kohtu arvamuse kohaselt ilmselt vale aastanumber) saadeti ravimid

Metomotyl 2,5 mg/ml partii nr XXX (20 tk), Metomotyl 5 mg/ml partii nr XXX (20 tk),

Forthyron flavour 200 mcg partii nr XXX (100 tk), Forthyron flavour 400 mcg partii nr XXX

(100 tk) ning saadeti vabastamata partiid Dimetium Lietuva UAB-sse. 12.12.2022 ja

13.12.2022 AS-s Dimedium toodetud ravimite kvaliteedinõuetele vastavust ettevõttes pädeva

isiku poolt üle ei vaadatud ega kinnitatud, kuna pädeva isiku asendajani ei jõudnud infot, et

ettevõttesse on saabunud tellimus ravimite tootmiseks (ümbermärgistamiseks),

ümbermärgistamise läbiviimisest ega ka partiide vabastamise vajadusest. Partiid väljastati

Dimedium Lietuva UAB-le edasise turustamise eesmärgil.

7. Väärteoprotokolli kohaselt toimusid ettevõttes 2022. aasta septembrist ulatuslikud

ümberkorraldused seoses T. U. (juhatuse liige, kes oli ühtlasi ka tootmise pädev isik)

lahkumisega. Pärast T. U. lahkumist jäi ainsaks juhatuse liikmeks Ü. S., kes pidi tööd juhtima

ja korraldama selliselt, et pärast T. U. lahkumist oleks tagatud tingimused ravimite

nõuetekohaseks käitlemiseks, kvaliteedisüsteemi rakendamine ning pädeva isiku asendajale

tagatud vajalikud tingimused tema kohustuste täitmiseks. Ü. S. ei informeerinud üheselt

mõistetavalt ja selgelt oma töötajaid sellest, kes ja millises osas edaspidi ettevõttes täidab

tootmise pädeva isiku ülesandeid, millest tulenevalt tekkis ettevõttes segadus ja teadmatus,

kes ravimite tootmise pädeva isiku rolli edaspidi täidab. Seega ei loonud Ü. S. selliseid

tingimusi, kus ettevõtte töötajad oleksid olnud teadlikud tootmisprotsessi korrektsest

läbiviimisest ega pädeva isiku olemasolust. Teadmatuses ravimite käitlemise nõuetest olid nii

tootmistöölised kui ka pädeva isiku asendaja ise. Ü. S. oleks pidanud tagama selle, et

tootmise tegevusluba omavas ettevõttes on tootmise pädev isik kogu aeg olemas ning

ettevõtte töötajad teavad, kes see isik on. Ü. S. juhatuse liikmena ei olnud lahkunud töötaja

töökohustusi suunanud teistele töötajatele ega sellest ettevõttesiseselt teada andnud. Väärtegu

pandi toime 3 kuud pärast pädeva isiku lahkumist. Ü. S. oli piisavalt aega ja võimalusi

töötajaid teavitada või korraldada nende teavitamine.

8. Väärteoprotokolli tuuakse välja, et Ü. S. pani teo toime tegevusetusega, kuna ta ei andnud

korraldusi üldse. Ravimite käitlemine, sh tootmine on tegevusloa kohustusega tegevusala.

2 / 23

Pädev isik peab ettevõttes olema igal ajahetkel, pädeva isiku eemalviibimise ajal täidab

pädeva isiku ülesandeid pädeva isiku asendaja. AS-l Dimedium on mh kohustus rakendada ja

töös hoida kvaliteedisüsteemi ning tagada pädevale isikule ja tema asendajale nende

kohustuste täitmiseks vajalikud tingimused. Antud juhul ei olnud see üheselt selge pädeva

isiku asendajale A. T., kes tunnistajana antud ütluste käigus selgitas, et ettevõttes toimus

2017. aastal koosolek, mille käigus anti suuliselt teada, et A. T. enam tootmise pädeva isiku

asendaja rolli täitma ei pea. Dokumentatsioonis sellekohaseid muudatusi aga ei tehtud. A. T.

ei saanud teada 2022. aasta detsembris ettevõttesse saabunud ümbermärgistamise tellimusest

ega valmistoote hindamise ning vabastamise vajadusest, mistõttu ei olnud pädeva isiku

asendajale A. T. tagatud võimalust enda kohustust täita ning M. R. ei teadnud, keda tuleks

toodetud partiidest teavitada. Puudused kvaliteedisüsteemis ja selle rakendamises tingisid 13.

detsembril 2022. aastal olulise rikkumisena olukorra, kus ettevõttest väljatati turustamiseks

vabastamata partiid Dimedium Lietuva UAB-sse.

9. Eeltooduga rikkus AS Dimedium RavS § 104 lõikest 2 tulenevaid nõudeid. Kohtuvälisel

menetlejal ei ole informatsiooni selle kohta, et Ü. S. oleks süüteo toime pannud tahtlikult, ta

ei olnud erialase kvalifikatsioonita isikuna tuttav õigusaktidest tulenevate nõuetega

tootmistegevusele. Asudes tegutsema ettevõtte juhatuse liikmena nagu ravimite tootmine pidi

Ü. S. õigusaktidest tulenevad nõuded endale selgeks tegema. KarS § 18 lg 3 mõistes on tegu

toime pandud hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ü. S.

teost ei nähtu õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

10. Samas on väärteoprotokollis kirjas, et ümbermärgistatud, kuid vabastamata ravimite

partiid saadeti välja ettevõtte töötaja M. R. poolt. Tootmisjuht on ütluste protokolli kohaselt

öelnud, et lõpliku otsuse vabastamata partii majast välja saata võttis vastu tema, kuna

ettevõttes oli tekkinud segadus seoses sellega, kes täidab pädeva isiku kohustusi ning tal

puudus teadmine, keda ta peaks toodetud partiidest teavitama. Seega ei andnud ettevõtte

ainus juhatuse liige Ü. S. töötajatele selgeid juhiseid senise tootmise pädeva isiku T. U.

lahkumise järgselt, kuidas käituda olukorras, kus ettevõttes leiab aset tootmistegevus, sh kes

täidab ettevõttes pädeva isiku kohustusi. Kuna pädeva isiku olemasolu ravimite tootmise

ettevõttes on vastava tegevusloa kehtivuse eelduseks, peab olema ettevõttes määratud pädeva

isiku asendaja, kes täidab pädeva isiku eemaloleku ajal või ootamatu lahkumise korral tema

ülesandeid. Töö korraldamata jätmine 3 kuu jooksul ei ole aktsepteeritav ega põhjendatav.

Ettevõtte seaduslikul esindajal tuli esimesel võimalusel esitada Ravimiametile taotlus uue

pädeva isiku määramiseks.

AS Dimedium 9. aprilli 2024 vastulause

11. 9. aprillil 2024 esitas AS Dimedium kaitsjate vahendusel vastulause Ravimiameti 25.

märtsi 2024 väärteoprotokollile. Vastulauses taotleb AS Dimedium väärteomenetluse

lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; alternatiivselt

väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Ravimiameti 24. aprilli 2024 väärteoprotokoll

12. 24. aprillil 2024 koostas Ravimiameti järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektor

K. K. taaskord uue väärteoprotokolli väärteoasjas nr 958023000003.

13. Protokolli kohaselt on hulgimüügi tegevusloa omaja pädev isik tegevuslubade registri

kohaselt T. U., pädeva isiku asendaja M. R.. Ravimite tootmise tegevusloa pädevaks isikuks

oli samuti T. U. ning tootmise pädeva isiku asendaja A. T.. Faktiliselt oli T. U. lahkunud 13.

septembril 2022 (hulgimüügist ja tootmisest), millest tegevusloa omaja ei ole Ravimiametit

nõuetekohaselt teavitanud. Väärteo toimepanemise ajal täitis hulgimüügi tegevusloa omaja

pädeva isiku ülesandeid asendaja M. R. ja tootmise tegevusloa omaja pädeva isiku ülesandeid

asendaja A. T..

3 / 23

14. Ravimiamet viis 11. jaanuaril 2023 AS-s Dimedium läbi sihtinspektsiooni ravimi

tootmistegevuste kontrollimiseks. Inspektsiooni käigus tuvastati, et 2022. aasta detsembris on

AS-s Dimedium ümbermärgistatud, kuid väljastamiseks vabastamata ravimipartiid,

väljastatud UAB-le Dimedium Lietuva. Kokku oli turustamiseks vabastamata väljastatud neli

ravimipartiid:

-

Metomotyl 2.5 mg/ml, partii nr XXX (kogus 20 tk) – ümbermärgistatud

12.12.2022;

-

Metomotyl 5 mg/ml, partii nr XXX (kogus 80 tk) – ümbermärgistatud 12.12.2022;

-

Forthyron flavour 200 mcg, partii nr XXX (kogus 100 tk) – ümbermärgistatud

12.12.2022;

-

Forthyron flavour 400 mcg, partii nr XXX (kogus 100 tk) – ümbermärgistatud

13.12.2022

15. Ravimipartiide ümbermärgistamise tootmisprotsesside (kvaliteedikontroll) ja partiide

vabastamise lõppkontrolli (turustamiseks lubamine) tegemise kohta puudus pädeva isiku

kinnitus (Tervise- ja tööministri määrus nr 74 ravimite tootmise eeskiri § 9 lõike 3). Kontrolli

käigus selgus, et ka puuduva pädeva isiku asendajal A. T. ei olnud võimalik ravimeid

vabastada, sest tal puudus teadmine nende ravimite ümbermärgistamiseks saabumisest ja ka

väljastamisest UAB-le Dimedium Lietuva.

16. Otsuse ravimite väljastamiseks tegi AS-i Dimedium tootmisjuht ja hulgimüügi eest

vastutava pädeva isiku asendaja M. R., kellel ei ole õigust tootmises ravimeid turustamiseks

vabastada. M. R. töötab ettevõttes lisaks büroo- ja laojuhina ning klienditeenindusjuhina.

Ilma M. R. vastava otsuseta ei oleks ravimeid AS-st Dimedium väljastatud.

17. 13. veebruaril 2023 tegi Ravimiamet AS-le Dimedium ettekirjutuse nr JV-JV-15/23/1,

mille kohaselt peatati loetletud ravimite turustamine ja kohustati koheselt turustamise

peatumisest teavitama Dimedium Lietuva UAB-le. Ravimeid ostnud klientidele tuli edastada

info, et neid ravimeid ei tohi edasi müüa ega manustada kuni Ravimiameti edasiste

korraldusteni, kuna nimetatud partiide tootmisprotsessis (ümbermärgistamisel) esines oluline

kõrvalekalle.

18. RavS § 1 lg 1, lg 13 ja § 2 lg 11 kohaselt kohaldatakse ravimiseaduse nõudeid ka lisaks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6. RavS § 3 lg 1 kohaselt on ravimite

tootmine, ravimite turustamine ja ravimite väljastamine käsitletav ravimite käitlemisena.

RavS § 3 lg 2 kohaselt on turustamine ravimite hulgimüük, jaemüük või muul viisil tasu eest

või tasuta üleandmine. RavS § 13 lg 1 p 1 järgi võib Eestis müüa ja kasutada üksnes

ravimeid, mis on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks pädeva isiku või pädeva isiku

asendaja poolt vabastatud. RavS § 16 lg 2 kohaselt loetakse ravimite tootmiseks ravimite,

sealhulgas vahetoodete valmistamist, steriliseerimist, pakendamist, märgistamist,

ümberpakendamist, ümbermärgistamist, kvaliteedi kontrollimist ja partii vabastamist koos

sellega kaasneva materjalide hankimise, vastuvõtu, säilitamise ja väljastamisega. RavS § 44

lg 1 punktide 1, 3 ja 11 kohaselt on nii ravimite tootmise, kui ka ravimite hulgimüügi

tegevusloa omaja kohustuseks tagada tingimused ravimite nõuetekohaseks käitlemiseks ning

täitma teisi käesolevast seadusest, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja teistest ravimite

käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid. RavS § 54 lg 4 sätestab

hulgimüügi tegevusloa omaja määratud pädevale isikule kohustuse tagada, et ravimite

hulgimüügi tegevusloa omaja müüdavad ravimid vastaksid ravimiseaduses ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides esitatud nõuetele.

19. M. R. oli teadlik, et ravimipartiid on vaja peale ümbermärgistamist ja enne väljastamist

vabastada, kuid seoses ümberkorraldustega ettevõttes tekkis tal segadus isiku osas, kes peaks

ravimid vabastama. See ei tähenda siiski, et ta poleks olnud teadlik vabastamise vajadusest ja

vabastamata ravimite väljastamise keelust. Seega tegutses M. R. kavatsetusega, sest ta seadis

4 / 23

eesmärgiks vabastamata ravimite väljastamise ja teadis, et väljastatavad ravimid on

vabastamata. M. R. ei tegutsenud eksimuses koosseisuliste asjaolude suhtes.

20. M. R. tegutses õigusvastaselt ja süüliselt. M. R. tegu vastab KarS § 27 mõttes sätestatud

süüteokoosseisule, ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, puuduvad süüd välistavad

asjaolud.

21. M. R. tegevus hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku asendajana on KarS § 14 lg 1

(01.11.2022 jõust. redaktsioon) alusel omistatav AS-le Dimedium. RavS § 104 lg-s 2 on

sätestatud juriidilise isiku vastutus ravimite käitlemisnõudeid rikkuva teo toimepanemise

eest. M. R. on hulgimüügi pädeva isiku asendajana ja tootmisjuhina KarS § 14 lg-s 1

nimetatud isikuks, kelle tegevuse saab juriidilisele isikule omistada. Tootmisjuhina vastab M.

R. juhtivtöötaja tunnustele, kuna korraldab ettevõttes kindla töölõigu toimimist ja teiste

töötajate tööd. Hulgimüügi pädeva isiku asendajana ja tootmisjuhina on M. R. ka AS-s

Dimedium pädevaks esindajaks, kuna ta täitis tegu toime pannes enda tööülesandeid ja tegi

seda oma töökohustuste piires. M. R. oli ravimite hulgimüügi tegevusloa pädeva isikuna

pädevus teha ravimite väljastamise otsus.

22. Ümbermärgistatud, kuid vabastamata ravimite partiid saadeti AS-st Dimedium välja

ettevõtte töötaja M. R. otsusel ja ettevõtja huvides. Tunnistaja ütluste protokollis ütles

tootmisjuht M. R., et lõpliku otsuse vabastamata partiid majast välja saata võttis vastu tema,

kuna ettevõttes oli tekkinud segadus seoses sellega, kes täidab pädeva isiku kohustusi ning tal

puudus teadmine, keda ta peaks toodetud partiidest teavitama. Ettevõtte ainuke juhatuse liige

Ü. S. ei olnud andnud oma töötajatele selgeid juhiseid, kes täidab ettevõttes ravimite tootmise

pädeva isiku kohustusi. AS-l Dimedium ravimi tootmise tegevusloa omaja ja ravimite

hulgimüügi tegevusloa omajana on kohustus RavS § 44 lg 1 punktide 1, 11 ja 2 kohaselt

tagada tingimused ravimite käitlemiseks vastavuses käesoleva seaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides esitatud

nõuetega; rakendada kvaliteedisüsteemi, milles on muu hulgas kehtestatud vastutus,

protsessid ja riskijuhtimise meetmed ja tagada pädevale isikule ning viimase äraolekul

pädeva isiku asendajale tema kohustuste täitmiseks vajalikud tingimused ja vahendid. Ü. S.

ei olnud ligikaudu 3 kuu jooksul taganud ettevõttes tingimusi ravimite nõuetekohaseks

käitlemiseks ning tingimusi pädeva isiku kohustuste täitmiseks. Pärast pädeva isiku

lahkumist ettevõttest 2022 septembris oleks nõuetekohane kvaliteedisüsteemi rakendamine

ning ravimite käitlemiseks vajalike tingimuste loomine eeldanud selgete juhtnööride andmist

edasise töökorralduse osas esimesel võimalusel pärast pädeva isiku lahkumist. Töö

korraldamata jätmine 3 kuu jooksul ravimite tootmise ettevõttes ei ole aktsepteeritav ega

kuidagi põhjendatav. Samuti tuli ettevõtte seaduslikul esindajal (antud juhul Ü. S.) esitada

esimesel võimalusel taotlus Ravimiametile uue pädeva isiku määramiseks.

23. Kuna ravimite ümbermärgistamise tellimustöö vajas täitmist, siis vabastamata ravimite

ettevõttest väljastamine on toimunud AS Dimedium majanduslikes huvides. AS Dimedium

tegutses õigusvastaselt ja süüliselt. AS-i Dimedium tegu vastab KarS § 27 mõttes seaduses

sätestatud süüteokoosseisule ja selles ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

24. Väärtegu on kvalifitseeritav RavS § 104 lg 2 - RavS § 44 lg 1, 11 ja 2; RavS § 54 lg 1 p 1

ja lg 4; § 13 lg 1 p 1 järgi.

AS Dimedium 9. mai 2024 vastulause

25. 9. mail 2024 esitas AS Dimedium kaitsjate vahendusel vastulause 24. aprilli 2024

väärteoprotokollile. Vastulauses taotleb AS Dimedium väärteomenetluse lõpetamist väärteo

tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb AS Dimedium

väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Ravimiameti 17.05.2024 otsus

5 / 23

26. Kohtuvälise menetleja 17. mai 2024 otsusega määrati AS-le Dimedium RavS § 104 lg 2

alusel rahatrahv summas 4000 eurot. Otsuse tegemise aluseks on märgitud 24. aprillil 2024

koostatud väärteoprotokoll.

27. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise suuruse.

Menetlusaluse isiku teos esinevad karistust kergendavad asjaolud: AS Dimedium tegi

Ravimiametiga koostööd nii rikkumise avastamise järgselt kui väärteomenetluse ajal.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

AS Diedium kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

28. 3. juunil 2024 esitas AS Dimedium kaitsjate vahendusel Ravimiameti 17. mai 2024

otsusele kaebuse, milles palub väärteomenetluse väärteoasjas nr 958023000003 väärteo

tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt palub kaebuse

esitaja lõpetada väärteomenetluse AS-i Dimedium suhtes otstarbekuse kaalutlustel VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud palub AS Dimedium jätta Eesti Vabariigi kanda.

29. AS-i Dimedium hinnangul ei ole menetlusalusele isikule esitatud väärteoetteheide

tõendatud, kusjuures Ravimiamet on tõendite kogumisega rikkunud nii tunnistajate kui ka

menetlusaluse isiku põhiõigusi; menetlusaluse isiku derivatiivne vastutus on tuvastamata

ning väärteoetteheide ei ole Ravimiseaduse (RavS) alusel karistatav. Alternatiivselt leiab

kaebuse esitaja, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi.

Kaitsjad taotlevad menetluskulude jätmist Eesti Vabariigi kanda.

Ravimiameti kirjalik seisukoht

30. 15. augustil 2024 esitas kohtuväline menetleja Tartu Maakohtule oma kirjaliku seisukoha,

milles palub AS-i Dimedium kaebuse jätta rahuldamata ning jätta jõusse kohtuvälise

menetleja 17. mai 2024 otsus. Menetluskulud palub kohtuväline menetleja jätta poolte endi

kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

31. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab

ovo),

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes

lahendites rõhutanud, et seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse

lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja

esmakordse kohtuliku arutamisena (näiteks RKKKo 3-1-1-2-16, p 9).

32. Kohus kontrollib käesoleva otsuse raames seda, kas kohtuvälises menetluses kogutud

tõendid kinnitavad AS Dimedium poolt Ravimiameti 17.05.2024 otsuses neile etteheidetava

teo toimepanemist, kas on täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis, samuti, kas

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Lisaks eeltoodule

avaldab kohus otsuses oma seisukoha ka kõigi AS Dimedium kaebuses esitatud kohtuvälise

menetleja otsuse kohta esitatud etteheidete osas.

33. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks struktureerida otsus tulenevalt kaebuses

esitatud etteheidetest. Kohus võtab seisukoha selles, kas Ravimiameti poolt AS-ile

Dimedium etteheidetav tegu on tõendatud ja kas kõik kohtuvälises menetluses kogutud

tõendid on kogutud seaduses sätestatud korras (A), seejärel võtab kohus seisukoha selles, kas

AS-ile Dimedium etteheidetav tegu on karistatav Ravimiseaduse (RavS) alusel (B), samuti

hindab kohus seda, kas M. R. tegevusega saab sisustada AS-ile Dimedium etteheidetavat

tegu (derivatiivne vastutus) (C), tulenevalt vastustes eelnevatele küsimustele võtab kohus

seisukoha kaebuses välja toodud alternatiivsele võimalusele väärteomenetluse lõpetamiseks

(D) ja Ravimiameti poolt mõistetud karistuse seaduslikkuse ja põhjendatuse osas (E) ning

6 / 23

seejärel avaldab kohus oma arvamuse menetluskulude osas (F) ning lõpliku seisukoha

kaebuse osas (H).

A

34. AS Dimedium kaitsja leiab kaebuses, et kohtuväline menetleja on tõendite kogumisega

rikkunud tunnistajate põhiõigusi järgmiselt.

35. Tunnistajate M. R. 20. juuni 2023 ja A. T. 19. juuni 2023 ülekuulamisel puuduvad

andmed selle kohta, mis on olnud väärteoasja nr 95802000003 esemeks. Nimelt ei ole

kohtuväline menetleja tunnistajatele esitanud väärteo lühikirjeldust, seega ei ole tunnistajatel

olnud adekvaatset võimalust hinnata, kas nende poolt väärteoasjas nr 958023000003

tunnistajatena ütluste andmine võiks neid süüstada. Tunnistajate Ü. S. 14. veebruari 2023, T.

U. 16. veebruari 2023 ja M. R. 14. veebruari 2023 ütluste võtmise protokollist nähtuvalt on

kohtuväline menetleja menetlenud väärteoasja nr 958023000001 RavS § 104 lg 1 alusel

tunnistaja A. T. suhtes. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja menetlusalusele

isikule omistanud mh tunnistaja M. R. tegevust. Seega võisid M. R. ja A. T. ütlused

tunnistajaid süüstada. Jättes tunnistajatele esitamata väärteo lühikirjelduse, mille kohta

kohtuväline menetleja tunnistajatelt ütluste andmist nõudis, on kohtuväline menetleja

rikkunud M. R. ja A. T. põhiõigusi ning nimetatud protokolle ei ole lubatud

väärteomenetluses kasutada menetlusaluse isiku süü tõendamiseks.

36. Kohtuväline menetleja on kasutanud menetlusealuse isiku karistamisel väärteoasjas nr

958023000003 tõendina ütluste andmise protokolle (tunnistajate T. U., M. R., Ü. S. antud

ütlused), mis pärinevad teisest tuvastamata esemega ja kolmanda isiku suhtes läbiviidud

väärteomenetlusest (väärteoasi nr 958023000001). Kohtuväline menetleja on rikkunud

tunnistajate T. U. põhiõigusi 16.02.2023 ülekuulamisel, M. R. põhiõigusi 14. veebruari 2023

ülekuulamisel ja Ü. S. põhiõigusi 14. veebruari 2023 ülekuulamisel, kuna protokollides

puuduvad andmed väärteoasja nr 958023000001 eseme kohta, mistõttu ei olnud tunnistajatel

adekvaatset võimalust hinnata, kas nende poolt väärteoasjas nr 958023000001 tunnistajana

ütluste andmine võiks neid süüstada. Väärteootsusest tulenevalt omistatakse menetlusalusele

isikule just tunnistajate M. R. ja Ü. S. tegevust/tegevusetust. Nimetatud protokolle ei ole

lubatud väärteomenetluses kasutada menetlusaluse isiku süü tõendamiseks, kuna kohtuväline

menetleja rikkus M. R., Ü. S. ja T. U. põhiõiguseid.

37. KrMS § 63 lg 2 kohaselt ei või süüteomenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada

tõendeid, mis on saadud põhiõiguste rikkumise teel. Tõendi kasutamine on lubamatu, kui

selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või

teatud süüteomenetluslikke garantiisid, nt PS § 22 lg-st 3 või KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat

õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo

tõendamisele (RKKKo asjas nr 4-18-51, p 6). Sealjuures tuleb muus menetluses kogutud

tõendeid hinnata süüteomenetlusliku tõendamise üldiseid reegleid (RKÜKo asjas nr 3-1-1-

120-03, p 17), sh isikule enese mittesüüstamise privileegi tutvustades.

38. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asja nr 4-17-5471 punktis 11 korranud seisukohta, et

kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab

maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele,

mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

See käib ka tunnistaja ütluste kohta.

39. Kohus kutsus kõik väärteoprotokollis nimetatud tunnistajad kohtusse ja küsitles

tunnistajaid nii AS-ile Dimedium etteheidetava teo asjaolude väljaselgitamiseks kui ka

Ravimiameti poolt kohtuvälises menetluses toimunud ülekuulamise toimingute seadusele

vastavuse hindamiseks.

40. Kohus selgitas tunnistajatele M. R., Ü. S., T. U. ja A. T. ülekuulamise eelselt nende

õigusi, s.h õigust keelduda ütluste andmisest, juhul kui need võivad neid endid või nende

7 / 23

lähedasi süüstada. Kohus selgitas enne tunnistajate ülekuulamist ka väärteoasja nr

95802000003 esemeks olevaid asjaolusid ulatuses, mis peaks tunnistajale teada olema, et

otsustada, kas ta saab kohtus ütlusi anda või on tal alus ütluste andmisest keelduda. Kõik

eespool nimetatud tunnistajad kinnitasid, et saavad ütlusi anda. Ükski tunnistajatest ei

avaldanud, et ta kohtuvälises menetluses Ravimiameti järelevalveosakonna

inspektsioonibüroo inspektor K. K. poolt ülekuulamisel poleks aru saanud, millega seoses

teda üle kuulatakse. Kuigi kohus saab väärteoasja lahendamisel aluseks võtta vaid vahetult

kohtus tunnistajate poolt antud ja protokollitud ütlused, tutvus kohus kohtuvälises menetluses

koostatud tunnistajate ülekuulamise protokollidega ulatuses, mis võimaldas hinnata, kas

kõigile tunnistajatele tutvustati nende õigusi ja kohustusi. Kohus rikkumisi ei tuvastanud.

Tunnistajad ei avaldanud kohtus ühtegi sellist asjaolu, mille tõttu saaks nõustuda kaitsja poolt

kaebuses viidatud seisukohaga (vt kaebuse punktid 13-15), et tunnistajatele ei tutvustatud

enese mittesüüstamise privileegi, mistõttu Ravimiamet poleks tohtinud tunnistajate ütlusi

tõendina kasutada.

41. Puutumuses AS-ile Dimedium etteheidetava teoga avaldasid tunnistajad kohtus järgmist.

42. Tunnistaja M. R. kinnitas, et tema tegi 13.12.2022 otsuse ravimid (väärteoprotokollis- ja

otsuses kajastatud) AS-ist Dimedium välja saata, vaatamata sellele, et AS Dimedium polnud

talle sellist pädevust ette näinud. Tunnistaja kinnitas, et ta teadis, et ta ei tohi vabastamata

ravimeid välja saata. Teadmine tulenes töökogemusest ja eeskirjadest, mis AS-is Dimedium

on sätestatud. M. R. avaldas ka seda, et vabastamata partiide väljastamisega rikkus ta AS

Dimedium sisekorraeeskirju. Samuti märkis tunnistaja, et teda survestas kiirus – nendel, kes

soovisid ravimeid saada oli ravimeid väga kiiresti vaja. M. R. selgitas, et ametijuhendi

kohaselt oleks tema vabastamise protsessi kohaselt pidanud peale tootmise lõpetamist

teavitama pädevat isikut või tema asendajat, kuid ta ei teavitanud neid. M. R. kinnitas, et ta ei

teavitanud ka AS Dimedium juhatuse liiget Ü. S., et kavatseb väljastada vabastamata partiid

ja võttis ise otsuse vastu. Tunnistaja selgitas, et AS-is Dimedium on tänaseks täiendatud

protsesse ja eeskirju ning tegevused toimuvad vastavalt eeskirjadele, ei ole seda, et eeskiri on

ühtmoodi ja tegevused teistmoodi. Protsesse on parandatud, kontrollitud ja seni kuni

tootmises pädevat isikut ei ole majas, kaubad välja ei lähe. Senikaua on kaubad lukustatud

ukse taga kuni tuleb vabastus. Peale 13.12.2022 pole rohkem olnud olukordi, kus tunnistaja

on toomisjuhina lubanud väljastada ravimeid, mis on vabastamata.

43. Tunnistaja Ü. S. avaldas kohtus, et oli detsembris 2022 AS Dimedium ainuke juhatuse

liige. Kuni 2022 septembri keskpaigani oli temaga koos juhatuse liige ka T. U., kes lahkus

töölt päeva pealt. Tunnistaja ütluste kohaselt ei vaadanud tema peale T. U. lahkumist üle

protsesse ettevõttes, et veenduda, kuidas on kõik asjad tagatud. Tunnistajal oli tema enda

sõnul täiesti oma rida ja väga mahukas töö. Ü. S. sõnul oli vastutus AS-is Dimedium jaotatud

valdkonniti ja T. U. vastutusvaldkonnaks oli müügitöö juhtimine. Tunnistaja

vastutusvaldkonnaks oli juhatuse liikmena tütarettevõtete raamatupidamise korraldamine,

nendega tegelemine, nõukogule igakuise aruandluse esitamine, kokkulepped, auditeerimise

korraldamine, pankadega suhtlemine, finantsaruandlus, likviidsus, maksete kontroll, suhtlus

maksuametiga, seega kõik mis puudutas finantse. Ü. S. kinnitas kohtus puutumuses

hulgimüügi või ravimite ümbermärgistamine nõuetekohasuse teemaga, et teab vaid seda, et

kui seadus muutus ja ravimite hulgimüük muutus tootmiseks, siis tehti suured

ümberkorraldused ja selles valdkonnas oli pädevaid isikuid vaja. Tunnistaja avaldas, et

tookord luges materjalid läbi, aga ta pole üldse pädev sellel teemal rääkima. Ü. S. kinnitas, et

M. R. ei teavitanud teda 2022 detsembrikuus, ei sellest, et AS-i Dimedium on saabunud

ravimid, mis vajavad ümbermärgistamist ega ka sellest, et tal on tekkinud segadus AS

Dimedium pädeva isiku osas. M. R. ei küsinud Ü. S., et kas ta võib konkreetseid ravimeid

väljastada ja vabastada.

8 / 23

44. Tunnistaja T. U. kinnitas kohtule, et tema ei tööta alates 13. septembrist 2022 enam AS-is

Dimedium. Tunnistajale teadaolevalt oli AS-is Dimedium määratud tootmise pädeva isiku

asendajaks tema töötamise ajal A. T..

45. Tunnistaja A. T. töötab nii praegu kui töötas ka 13.12.2022 AS Dimedium

müügiesindajana. Tunnistaja sõnul küsiti temalt, kas ta põhimõtteliselt oleks nõus olema

tootmise pädev isik ja ta vastas, et kuna ta on seda varem teinud, siis võib ta sellega jätkata.

A. T. kinnitas, et ta on teadlik sellest, mida AS-ile Dimedium ette heidetakse, so, et

vabastatud on märgistust nõudev partii ilma allkirjata, ehk siis ravimid jäid 2022

detsembrikuus vabastamata. Tunnistaja sai sellest teada jaanuaris 2023, pärast seda kui

toimus Ravimiameti kontroll. Tunnistaja avaldas, et ta ei tea, kas ta oli või polnud tööl sellel

detsembrikuu kuupäeval kui ümbermärgistamine toimus nende konkreetsete vaidlusaluste

ravimipartiide osas. Tunnistaja arvas, et pigem ta polnud sel päeval AS Dimedium ruumides.

Tunnistaja kinnitas, et 13.12.2022 ei pöördunud keegi tema poole seoses sellega, et mõni

ravimipartii oli vaja vabastada. Seda oleks pidanud tegema tootmisjuht M. R.. A. T. ütluste

kohaselt lähtub pädeva isiku vastutus eelkõige ravimi toomise eeskirjadest, määrusest ja

juhatus on see, kes määrab inimese, kes selle vastutuse enda peale võtab. Tunnistaja kinnitas

ka seda, et kui tema on AS Dimedium juhatuse liikme poolt nimetatud pädevaks isikuks, siis

lähtub ta töös nii seadusest kui ka AS Dimedium sisekordadest.

46. Tunnistaja K. J. avaldas kohtus, et toimetas 11.01.2023 AS-is Dimedium seoses

inspektsiooniga haldusmenetlust. Tegemist oli erandkorras etteteatamata inspektsiooniga.

Tunnistaja selgitas, et AS Dimedium teeb peale hulgimüügi ka veel ühte tootmistegevust ehk

siis ravimite ümbermärgistamist. Kuna oli teada, et tootmise pädev isik oli lahkunud juba

septembris, siis otsustas ta üle vaadata, kuidas seal tootmisega olukord on. K. J. avaldas, et ta

kogus kohapeal tõendeid - tegi fotosid 2022 aasta partii protokollile.

47. Kohus avaldas 24.04.2024 väärteo protokolli lisad 3-6 (toimikus lk 119-122) ja näitas

neid tunnistajale. Tunnistaja kinnitas, et need on tema tehtud fotod.

48. Tunnistaja K. J. selgitas kohtus, et mittevastavus vabastamise protseduuris seisnes selles,

et ravimite partii protokolli selles osas, kus peaks olema pädeva isiku kinnitus selle kohta, et

partii või ilmselt pakendamine ehk tootmisprotsess on toimunud vastavalt GMP-le ja

vastavalt nõutele, ei olnud ei kuupäeva, ega pädeva isiku allkirja. K. J. sõnul öeldi talle, et

see partii on välja saadetud. Tunnistaja selgitas, et partiid ei tohtinud ilma vabastamiseta

välja saata. Vabastamise protsess seisneb selles, et pädev isik kontrollib üle partii protokolli.

Ta peab olema teadlik, et kui on kasutatud mingisuguseid seadmeid, et seadmed, ruumid

vastaksid nõuetele ehk siis pädev isik ütleb, et kõik on tehtud vastavalt nõuetele. Tema on

see, kes kõik üle kontrollib ja vastutab selle eest. Tunnistaja selgitas ka seda, et kuna ta on

inspektorina varem AS-is Dimedium käinud, siis pidid AS Dimedium töötajad teda nägupidi

teadma. Tunnistaja arvamuse kohaselt ei pea ta iga kord inspektsiooni eelselt õiguslikku alust

ette kandma, sest kui on inspektsioon, siis nad teavad, et Ravimiametil on õiguslik alus

selleks, sest Ravimiamet on järelevalve asutus. Tunnistaja selgitas ka seda, et tema arvates on

tal inspektorina õigus välja küsida kõik dokumendid, mida ta tahab välja küsida või mida ta

peab põhjendatuks välja küsida ja AS Dimedium peab need esitama. K. J. kinnitas, et tal on

pädevus menetleda Ravimiametis ka väärteoasju.

49. Kohus lubas tunnistajal tutvuda kohtutoimikus lehekülgedega 111-115, kus asub

inspektsiooniakt nr JV-12/23/5 kuupäevaga 11.01.2023.

50. K. J. kinnitas kohtus, et tema on selle inspektsiooniakti koostanud haldusmenetluses, kus

ta tegi ka fotod ravimite ümbermärgistamise tööprotokollidest. Fotod talletas Ravimiameti

kõvakettale, mis on inspektsiooni kaustas, mis on osa haldustoimiku materjalidest. Tunnistaja

avaldas, et ta pole olnud käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja rollis. Kohtuväline

menetleja oli K. K.. Tunnistaja oli isikute ülekuulamisel pealtvaataja rollis.

9 / 23

51. Kaitsja on AS Dimedium kaebuses asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja on

tõendite kogumisega rikkunud menetlusaluse isiku põhiõigusi. Rikkumine seisnes

alljärgnevas.

52. K. J. on kohtuvälise menetlejana Ravimiameti esindajana viinud menetlusaluse isiku

suhtes (paralleelselt väärteomenetlusega) läbi riikliku järelevalve (haldusmenetluse) RavS §

100 § 101 ja § 1011 alusel. K. J. 27. oktoobri 2023 ütluste võtmise protokolli kohaselt on K.

J. Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist. Protokollis antud ütluste

kohaselt töötas K. J. 2023. aasta jaanuaris kohtuvälise menetleja järelevalveosakonna

inspektsioonibüroo inspektorina ning teostas menetlusaluse isiku ruumides 11. jaanuaril 2023

etteteatamata järelkontrolli. Ka 27. jaanuari 2023 kuupäeval on kohtuvälise menetleja isiku

kui inspekteeritava suhtes allkirjastanud inspektsioonikirja nr JV-12/23/5 K. J. Riikliku

haldusmenetluse käigus oli K. J. õigus siseneda menetlusaluse isiku ruumidesse ilma

maakohtuniku loata ning küsitleda menetlusalust isikut ja nõuda temalt dokumente.

Süüteomenetluses ei oleks K. J./kohtuvälisel menetlejal olnud õigust siseneda ruumidesse

ning nõuda ütlusi ega dokumente. Seega ei vasta menetlustoimingute käigus menetlusaluse

isiku ruumidest tuvastatud andmed, menetlusaluselt isikult väljanõutud selgitused ja

dokumendid süüteomenetluses kasutatavate tõendite nõuetele, mistõttu ei saa

haldusmenetluses kogutud andmeid süü tõendamiseks kasutada.

53. K. J. viibis väärteoasjas nr 958023000001 läbiviidud menetlustoimingutel

järelevalveosakonna inspektsioonibüroo inspektorina (M. R. 14. veebruaril 2023 ütluste

võtmine, Ü. S. 14. veebruaril 2023 ütluste võtmine, T. U. 16. veebruaril 2023 ütluste

võtmine). K. J. tulnuks taanduda väärteoasjas nr 958023000001 VTMS § 25 lg 1 p 3 alusel.

Kohtuväline menetleja on väärteootsuse aluseks olnud väärteoprotokollis tuginenud

eelnimetatud ütluste võtmise protokollidele väärteoasjas nr 958023000001 osana käesoleva

väärteoasja menetlusest. Seega on K. J. osalenud kohtuvälise menetleja hinnangul käesolevas

menetluses. Kuna K. J. on väärteomenetluses ebaseaduslikult kohtuvälise menetlejana

osalenud, ei ole K. J. käsitatav tunnistajana, vaid kohtuvälise menetlejana, kes ei saa olla

väärteomenetluses tõendiallikaks. K. J. ütluste võtmise varjus on kohtuväline menetleja

loonud näilikult mulje, et K. J. poolt antud ütlused on esitatud kohtuvälisele menetlejale

ütluste andmise käigus, kuigi tegelikkuses koguti andmed haldusmenetluse käigus. Kuigi

esitatud dokumendid on esitatud näilikult tunnistaja ütluste võtmise protokolli lisadena, ei

muuda selliste dokumentide päritolu (haldusmenetluses rakendatud kaasaaitamiskohustuse

tõttu menetlusaluselt isikult pärinenud dokumendid).

54. Ravimiamet on kirjalikus vastuses kaebusele märkinud, et K. J. ei olnud

väärteomenetluses ametnikuks, kes väärtegu menetles. Kohtuvälise menetleja ametnikuks oli

K. K.

55. VTMS § 25 lg 1 p 3 kohaselt on kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud taanduma, kui

ta muul põhjusel ei saa olla erapooletu.

56. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et isik viibib tunnistaja ülekuulamise juures, et muuda

teda automaatselt väärteomenetlust läbiviivaks ametnikuks. Ametnikuna saab käsitleda

isikut, kes küsitleb tunnistajat ja teostab muid väärteomenetluses vajalikke toiminguid.

Kohtule esitatud tõendite põhjal, ei olnud K. J. väärteoasjas nr 958023000003 menetlejaks.

57. K. J. kuulati väärteomenetluses üle kui tunnistaja tema poolt inspektsioonis tajutud

asjaolude kohta. Nõustuda saab Ravimiameti seisukohaga, et K. J. kui tunnistaja antud

ütlused käsitlevad faktilisi asjaolusid ja inspektsioonis vahetult tajutud tõendamiseseme

asjaolusid. Seega K. J. viis küll läbi 11. 01.2023 inspektsiooni järelevalvet tegeva

ametnikuna, kuid edasises menetluses ei ole K. J. kohtuvälise menetlejana osalenud ega

väärtegu menetlenud.

58. Kaebuse punktis 17 on kaebaja välja toonud, et kui haldusmenetluses

kaasaaitamiskohustusele tuginedes isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom viitab isiku

10 / 23

poolt toime pandud kuriteole, on isikul õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile

isegi siis, kui kriminaalmenetlust ei ole veel alustatud (vt RKKKo 3-1-1-39-05, p-d 12– 15).

Oluline on isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom – kas see viitab isiku poolt toime

pandud kuriteole või mitte (vt samas, p 15). Haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele

tuginedes saadud süüstavad ütlused ei ole süüteomenetluses lubatavad isegi siis, kui isik

haldusmenetluses vaikimisõigusele ei tuginenud (vt RKPJVKm 3-4-1-15-10, p 27). Õigusega

keelduda enda vastu tunnistamisest on vastuolus ka see, kui teises menetluses sundkorras

saadud ütlusi, mis on küll esmapilgul õigusrikkumist eitavad, kasutatakse süüteomenetluses

selleks, et vaidlustada või seada kahtluse alla süüdistatava teisi ütlusi või muid tema poolt

esitatud tõendeid või õõnestada muul viisil süüdistatava usaldusväärsust (vt RKKKo nr 3-1-

1-57-07, p-d 8, 14–17).

59. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta,

et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on konventsiooni art 6 lg 1 nõuetele

vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud art 6 lg-s 2

sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega (vt John Murray v. Ühendkuningriik lahend

8. veebruarist 1996, p 45; Saunders v. Ühendkuningriik, lahend 17. detsembrist 1996, p-d 68-

69; J. B. v. Šveits, lahend 3. maist 2001, p 64). Samuti on EIK leidnud, et EIÕK art 6 lg-t 1

on rikutud ka siis, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, milles ei ole

välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises (vt

J. B. v. Šveits, p 66).

60. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et tõendeid, mille kogumisel on jäetud isikule

seadusega ette nähtud (sh PS § 22 lg-st 3, KrMS § 34 lg 1 p-st 1 ja VTMS § 19 lg 1 p-st 1

tulenevad) õigused tagamata, ei saa kasutada väärteo asjaolude tõendamisel (vt RKKKo 3-1-

1-119-16, p 10).

61. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteomenetluses on AS Dimedium läbi oma

töötajate andnud haldusmenetluses üle dokumendid vabatahtlikult. Tunnistaja M. R., kes

koos teiste töötajatega Ravimiameti esindajatele dokumendid edastas või üle andis, pole

viidanud ütluse andmisel sellele, et andis dokumendid üle kellegi sunni või ähvarduse tõttu.

Olukorras, kus M. R. on ise kinnitanud oma eksimusi ravimipartiide vabastamise menetluses,

jääb kohtu arvamuse kohaselt ainetuks kaitsja püüe viidata menetlusaluse isiku põhiõiguste

riivele.

62. K. J. ülekuulamise lisadena esitatud tõendid on toimikus esitatud iseseisvate tõenditena

VTMS § 314 lg 1 alusel.

63. Kohus on seisukohal, et kõigi tunnistajate kohtus antud ütlused on usaldusväärsed.

Tunnistajate ütlustes pole vasturääkivusi.

64. Tunnistajad M. R., Ü. S., A. T. ja K. J. on andnud ütlused selle kohta, et AS-ist

Dimedium väljastati ravimeid, mida ei olnud eelnevalt vabastatud. Seega on juba läbi

tunnistajate ütluste leidnud tõendamist, et ravimipartiide ümbermärgistamise

tootmisprotsesside (kvaliteedikontroll) ja partiide vabastamise lõppkontrolli (turustamise

lubamine) tegemise kohta puudus pädeva isiku kinnitus.

65. Kohus uuris 11.10.2024 kohtuistungil 24.04.2024 väärteoprotokollis viidatud tõendeid

välja arvatud ühe erandiga – kohus ei avaldanud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

ütlusi (tl 159-161). Kaitsja taotlusel ei kohustanud kohus 11.09.2024 kohtumääruses AS

Dimedium seaduslikku esindajat S. I. kohtuistungist osa võtma. S. I. osales 11.10.2024

kohtuistungil, kuid 22.10 2024 istungil mitte. Kaitsja ega ka kohtuvälise menetleja esindajad

ei taotlenud S. I. ülekuulamist kohtus. Ka kohus ei pidanud seda vajalikuks põhjusel, et

kohtuvälises menetluses tema poolt antud ütlustest tulenevalt puudus S. I. teadmine asjaolude

kohta, mida on Ravimiamet oma 17.05.2024 otsuses AS-ile Dimedium ette heitnud.

11 / 23

66. Kaitsja on kaebuses välja toonud, et K. J. ütluste lisadena esitatud fotod on käsitatavad

lubamatute tõenditena, sest need ei ole eestikeelsed ega eesti keelde tõlgitud.

67. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga.

68. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. VTMS § 2 sätestab, et

kui VTMS ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

69. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja

kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja

prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid

tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.

70. Kohtule esitatud tõendid fotode kujul -11.01.2023 Ravimiameti inspektsioonis tehtud

foto 12.12.2022 ravimite ümbermärgistamise tööprotokollist 20C113; 11.01.2023

Ravimiameti inspektsioonis tehtud foto 12.12.2022 ravimite ümbermärgistamise

tööprotokollist 21K084; 11.01.2023 Ravimiameti inspektsioonis tehtud foto 12.12.2022

ravimite ümbermärgistamise tööprotokollist 142420; 11.01.2023 Ravimiameti inspektsioonis

tehtud foto 13.12.2022 ravimite ümbermärgistamise tööprotokollist 142432 – on inglise

keeles ja eesti keelde tõlkimata.

71. Kohus on seisukohal, et eesti keelde tõlkimata tõendid tuleb jätta KrMS § 10 lg-te 1 ja 3

ning VTMS § 2 kohaselt tõendikogumist välja.

72. Kaebuses leitakse, et menetlusaluse isiku 25. novembril 2022. a saadetud e-kiri on

lubamatu tõend. Nimetatud kirjavahetus on alguse saanud 11. oktoobril 2022 Ravimiameti

poolt menetlusaluse isiku poole pöördumisega haldusmenetluse käigus. Kohtuväline

menetleja soovib väärteomenetluses tugineda tõendile, mis sisaldab menetlusaluse isiku poolt

haldusmenetluses kohtuvälisele menetlejale antud kirjalikke ütlusi. Kohtuväline menetleja

soovib eelnimetatud tõendiga tõendada, kes oli menetlusaluse isiku hulgimüügi pädeva isiku

asendajaks ning kes saatis e-kirja. E-kiri on lubamatu tõend, sest haldusmenetluses

menetlusaluse isiku poolt antud kirjalikele ütlustele tuginemine rikub menetlusaluse isiku

mittesüüstamise privileegi.

73. Kohus leiab, et tegemist ei ole lubamatu tõendiga. Kohtu arvamuse kohaselt on tegemist

KrMS § 63 lg 1 mõtte kohaselt tõendina muu dokumendi vormis. Tõendi kohaselt oli AS-is

Dimedium hulgimüügi pädeva isiku asendajaks rikkumise ajal M. R.. Kirja on saatnud M. R.

sooviga kinnitada AS-i Dimedium tootmises pädevaks isikuks K. K. (tl 133).

74. Kaebuses leitakse, et ka menetlusaluse isiku 5. augusti 2015 ravimite laost väljastamise

kord on lubamatu tõend. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja kohtuvälises menetluses

tõendanud, mil viisil on kohtuväline menetleja saanud juurdepääsu ravimite väljastamise

korrale. On kõrvaldamata kahtlus, et kohtuväline menetleja on tõendi kogunud

haldusmenetluse käigus ja see kahtlus tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seega on

tegemist lubamatu tõendiga, kuna haldusmenetluses menetlusaluselt isikult väljanõutud

dokumentidele tuginemine rikub menetlusaluse isiku mittesüüstamise privileegi.

75. Kui haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes isikult nõutava tõendusteabe

faktiline iseloom viitab isiku poolt toime pandud kuriteole, on isikul õigus tugineda enese

mittesüüstamise privileegile isegi siis, kui kriminaalmenetlust ei ole veel alustatud (RKKKo

asjas nr 3-1-1-39-05, p 12-15). Haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes saadud

süüstavad ütlused ei ole süüteomenetluses lubatavad isegi siis, kui isik haldusmenetluses

vaikimisõigusele ei tuginenud (RKPJVKm asjas nr 3-4-1-15-10, p 27). Tõendeid, mille

kogumisel on jäetud isikule seadusega ette nähtud õigused tagamata, ei saa kasutada väärteo

asjaolude tõendamisel (RKKKo asjas nr 3-1-1-119-16, p 10). KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või

12 / 23

süüteoasjas tunnistajana osaleda kohtuvälise menetleja ametnik, kelle menetluses on

süüteoasi.

Kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise

korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1)

76. Ravimiamet on seisukohal, et väärteomenetlus on algatatud varasemates haldus- ja

väärteomenetlustes kogutud andmete pinnalt, mistõttu on tuginetud ka varem kogutud

tõenditele, selleks, et vältida vajadust korrata juba tehtud menetlustoiminguid. Kõik tõendid

on kogutud menetlusreegleid järgides ja menetlusosaliste põhiõigusi austades.

Väärteomenetluses ei ole keelatud tugineda varasemas menetluses, sh järelevalvemenetluses

kogutud tõenditele, kui seejuures on arvestatud nende ülekandmise põhimõtetega menetlusse,

mille tagajärjeks võib olla isiku karistusõiguslik vastutus.

77. RKÜKo on asja nr 1-17-2359 lahendi punktis 48 selgitanud, et isegi kui leiaks tõendamist

menetlusõiguse rikkumine kõnealuste tõendite kogumisel, ei tooks see vältimatuna kaasa

nende lubamatust isiku süüküsimuse lahendamisel. Kriminaalmenetluses loetakse tõend

üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS §

64 lg 1). Ainukese erandina on seadusandja sätestanud tõendi kasutamise absoluutse keelu

olukordadeks, kus jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel

pole järgitud seaduse nõudeid (KrMS § 1261 lg 4). Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi

lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid

poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks

juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused ähvarduste

tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste rikkumisega (nt kuulatakse alaealine

kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning

kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku

õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p 13.) Tõendit võib

käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult

ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust

rikkunud korduvalt ja tahtlikult (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2011. a otsus

asjas nr 3-1-1-31-11, p 15).

78. Kohus ei tuvastanud, et Ravimiamet oleks tõendite kogumise korda oluliselt rikkunud,

mistõttu ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et kõik haldusmenetluses kogutud tõendid

tuleks tõendikogumist välja arvata.

79. Kaebuses on asutud seisukohale, et inspektsiooniakt JV-12/23/5 ei ole tõendina käsitatav,

kuna ei sisalda kontrollitavaid algandmeid ega selles esitatud järelduste aluseks olevaid

võimalikke dokumente. Menetleja hinnang ega analüüs ei ole KrMS § 63 lg 1 tähenduses

tõend (RKKKo asjas nr 1-18-437, p 57).

80. Ravimiamet leiab, et inspektsiooniakt JV-12/23/5 on käsitletav tõendina – tegemist on

sisult vaatlusprotokolliga, mis on vastavalt vormistatud. Tegemist ei ole menetleja

hinnanguga.

81. K. J. ütlustega on tõendatud, et tema viis 11.01.2023 läbi AS-is Dimedium inspektsiooni

ja vormistas inspektsiooniakti nr JV-12/23/5. Inspektsiooni käigus ilmnes, et tootmises

polnud AS Dimedium pädeva isiku asendaja vabastanud 12. ja 13. detsembril 2022

ümbermärgistatud partiisid

82. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja

või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu

dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

13 / 23

83. Kohus leiab, et inspektsiooniakt ei ole vaadeldav vaatlusprotokollina KrMS § 83 ja § 87

tähenduses. Küll aga on inspektsiooniakt JV-12/23/5 käsitletav tõendina muu dokumendi

vormis. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tegemist on menetleja hinnanguga.

84. Inspektsiooniakti faktilisi asjaolusid kajastavas osas on kirjas faktid, näit. asjaolu, et

tootmise pädev isik T. U. lahkus töölt 13.09.2022. Samuti on tootmist kajastavas osas

fikseeritud, et inspektsiooni käigus esitatud ravimite ümbermärgistamise tööprotokollide

kontrollimisel selgus, et pädeva isiku asendaja ei olnud vabastanud 12. ja 13. detsembril 2022

ümbermärgistatud partiisid (loetletud 4 partiid). Kohtu arvamuse kohaselt on tegemist

faktilise asjaolu, mitte inspektori hinnanguga.

85. Eeltoodust tulenevalt leiab nõustub kohus Ravimiamati seisukohaga, et inspektsiooniakt

JV-12/23/5 on käsitletav tõendina ning nimetatud tõend kinnitab asjaolu, et vaidlusalused

ravimipartiid olid vabastamata.

86. Kohus märgib siinkohal ära ka selle, et inspektsiooniaktis kajastatu on kooskõlas

tunnistajate M. R., A. T., Ü. S. ja K. J. ütlustega.

87. Kaebuses on märgitud ka seda, et menetlusaluse isiku poolt 13. detsembril 2022

kohtuvälisele menetlejale esitatud ravimite väljaveoteavitus (tl 123-124) ei tõenda ravimite

väljaveoteavitust. Väärteoprotokolli kohaselt tõendab eelviidatud tõend menetlusaluse isiku

poolt väärteokirjelduses nimetatud vabastamata ravimite saatmist 13. detsembril 2022

Dimedium Lietuva UAB-le. Ravimite väljaveoteavitus ei väljenda ravimite tegelikku

väljavedu, vaid teavitust üksnes ravimite väljaveo kavatsusest.

88. Kaitsja esitas täiendava tõendina kohtule Leedu toidu- ja veterinaarameti otsuse (tl 88-90)

ja tõlke (tl 91-94).

89. Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud tõendid kinnitavad 24.04.2024

väärteoprotokollis nimetatud vabastamata ravimite saatmist 13.12.2022 AS-ist Dimedium

Dimedium Lietuva UAB-le.

90. AS Dimedium 03.11.2022 esitatud ravimite hulgimüügi tegevusloa muutmise taotlus,

tõendab, et rikkumise hetkel oli AS-is Dimedium hulgimüügi pädeva isiku asendajaks M. R.

91. AS-i Dimedium 05.08.2015 ravimite laost väljastamise korrast nähtub, et ravimite

väljastamise eest vastutab ettevõttes pädev isik, keda vajadusel asendab selleks volitatud

laohoidja.

92. Tunnistaja M. R. avaldas kohtus, et kirjavahetus (tl 133-137) e-posti teel toimus tema ja

Ravimiameti vahel pädevate isikute muudatuste taotluste osas. Esimese taotluse tegi

tunnistaja ühe isiku peale nii tootmisele kui ka hulgimüügile. Kuna nii oli ka eelnevalt olnud,

siis puudus tunnistajal sel hetkel teadmine, et need peavad olema erinevad isikud. M. R.

väitel tehti taotlus Ravimiametile oktoobris-novembris Ravimiameti portaali kaudu. Taotlus

esitati põhjusel, et oli vaja uut pädevat isikut. Uus tootmises pädev isik määrati AS-ile

Dimedium 2023 alguses. Tunnistaja ütluste kohaselt oli AS-il Dimedium hulgimüügi poole

osas inspektoritega kokku lepitud, et nad tulevad tegema hulgimüügi inspektsiooni. Kui

inspektorid 11.01.2023 sisse astusid, siis oli kaasas ka tootmise inspektor, kes oli neile

üllatus. Tunnistaja selgitas, et inspektsiooni protsess kestis pea terve päeva ja nägi välja

selline, et oldi kõik ühes ruumis, kord küsiti hulgimüügiasju, kord küsiti tootmise asju.

Tunnistaja kinnitas, et inspektsiooni käigus ka pildistati. Tootmise poole pealt osales

Ravimiameti poolt inspektsioonis K. J. M. R. sõnade kohaselt viibis väärteomenetluses tema

ülekuulamise juures samas ruumis K. J.. Tunnistaja kinnitas ka seda, et pärast inspektsiooni

küsiti väärteoasjas tema käest ravimite partii protokolle. Tunnistaja ei mäletanud, kas sel

hetkel, kui väärteomenetluses küsiti andmeid, kas selgitati, et seda teabenõuet ei ole

kohustuslik täita.

14 / 23

93. Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud M. R. ütlused riimuvad K. J. ütlustega ja on

kooskõlas ka dokumentaalsetes tõendites esitatud faktidega.

B

94. Kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust

ning rikkunud analoogia keeldu.

95. RavS § 1 lg-te 1 ja 13 kohaselt ei kohaldata RavS-i veterinaarravimite käitlemise ulatuses,

milles seda reguleerib Euroopa Liidu määrus nr 2019/6. Määrus nr 2019/6 sätestab

ammendava regulatsiooni mh veterinaarravimite müügiloale, müügiloa hoidja kohustustele

ning müügiloa alusel tootmise ja partii vabastamise eest vastutava pädeva isiku kohustustele.

Sealjuures ei muuda RavS § 2 lg 11 Euroopa Liidu määruse osakohalduva õiguse

kohaldumisala ega saa olla siseriikliku õigusaktina ülimuslik Euroopa Liidu õiguse ees.

Seega on kohtuväline menetleja otsuses ja protokollis ebaõigesti tuginenud

veterinaarravimite käitlemise nõuete osas RavS-le ning selle alusel kehtestatud siseriiklikele

õigusaktidele.

96. RavS § 104 ei sätesta vastutust Euroopa Liidu määruses nr 2019/6 kehtestatud nõuete

rikkumise eest. Karistusõiguses on analoogia kohaldamise keeld (KarS § 2 lg 4) ning kehtib

määratletuse põhimõte. Ravimiametil kui täitevvõimu esindajal ei ole võimalik

karistatavuslünka RavS karistusseaduse sätte laiendava tõlgendamise kaudu kõrvaldada.

97. Ravimiamet on seiskohal, et RavS § 1 lg 1, lg 13 ja § 2 lg 11 kohaselt kohaldatakse

ravimiseaduse nõudeid ka lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6.

RavS § 3 lg 1 kohaselt on ravimite tootmine, ravimite turustamine ja ravimite väljastamine

käsitletav ravimite käitlemisena. RavS § 3 lg 2 kohaselt on turustamine ravimite hulgimüük,

jaemüük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine. RavS § 13 lg 1 p 1 järgi võib Eestis

müüa ja kasutada üksnes ravimeid, mis on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks

pädeva isiku või pädeva isiku asendaja poolt vabastatud. RavS § 16 lg 2 kohaselt loetakse

ravimite tootmiseks ravimite, sealhulgas vahetoodete valmistamist, steriliseerimist,

pakendamist, märgistamist, ümberpakendamist, ümbermärgistamist, kvaliteedi kontrollimist

ja partii vabastamist koos sellega kaasneva materjalide hankimise, vastuvõtu, säilitamise ja

väljastamisega. RavS § 44 lg 1 punktide 1, 3 ja 11 kohaselt on nii ravimite tootmise kui ka

ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja kohustuseks tagada tingimused ravimite

nõuetekohaseks käitlemiseks ning täitma teisi ravimiseadusest, selle alusel kehtestatud

õigusaktidest ja teistest ravimite käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

RavS § 54 lg 4 sätestab hulgimüügi tegevusloa omaja määratud pädevale isikule kohustuse

tagada, et ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja müüdavad ravimid vastaksid

ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõuetele.

98. Ravimiseaduse § 1 lg 1 sätestab, et seadus reguleerib ravimite käitlemist ja

väljakirjutamist, müügilubade väljaandmist, veterinaarravimite ja inimtervishoius

kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid, ravimireklaami ning ravimialast järelevalvet ja

vastutust eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus

ning edendada nende sihipärast kasutamist.

99. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 13 kohaselt ei kohaldata ravimiseadust

veterinaarravimitele nendel juhtudel, kui kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2001/82/EÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167).

100. Ravimiseaduse § 2 lg 11 kohaselt käsitatakse ravimina ka veterinaarravimit Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punkti 1 tähenduses.

101. Ravimiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et ravimite käitlemine ravimiseaduse tähenduses on

ravimite tootmine, hankimine, väljastamine, valmistamine, sisse- ja väljavedu, turustamine,

15 / 23

transportimine, säilitamine ja turult kõrvaldamine koos nimetatud tegevuste kohta peetava

arvestuse ja aruandlusega.

102. Ravimiseaduse § 3 lg 2 kohaselt on turustamine ravimiseaduse tähenduses ravimite

hulgimüük, jaemüük või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine.

103. Ravimiseaduse § 13 lg 1 p 1 sätestab, et Eestis võib müüa ja kasutada ainult

Ravimiameti või Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimeid (edaspidi müügiloaga ravim), mis

on Euroopa Majanduspiirkonnas väljastamiseks vabastatud;

104. Ravimiseaduse § 16 lg 2 mõtte kohaselt loetakse ravimite tootmiseks ravimite,

sealhulgas vahetoodete valmistamist, steriliseerimist, pakendamist, märgistamist,

ümberpakendamist, ümbermärgistamist, kvaliteedi kontrollimist ja partii vabastamist koos

sellega kaasneva materjalide hankimise, vastuvõtu, säilitamise ja väljastamisega.

105. Ravimiseaduse § 44 lg 1 p 1 sätestab, et ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi

tegevusloa omaja on kohustatud tagama tingimused ravimite käitlemiseks vastavuses

käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist

reguleerivates õigusaktides esitatud nõuetega.

106. Sama seaduse ja paragrahvi ning lõike punkt 3 kohaselt on et ravimite tootmise ja

ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja on kohustatud tagama, et ravimeid väljastataks ainult

nende ravimite käitlemise õigust omavale isikule käesoleva seaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides

sätestatud tingimustel ja korras.

107. Ravimiseaduse § 44 lg 1 p 11 kohaselt on ravimite tootmise ja ravimite hulgimüügi

tegevusloa omaja on kohustatud täitma teisi käesolevast seadusest, selle alusel kehtestatud

õigusaktidest ja teistest ravimite käitlemist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

108. Ravimiseadus § 54 lg 4 sätestab, et ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja määratud

pädeva isiku kohustus on tagada, et ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja müüdavad

ravimid vastaksid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides esitatud

nõuetele ning et peetaks kinni ravimite käitlemise ning arvestuse ja aruandluse nõuetest.

109. Kohus, analüüsinud eespool kajastatud RavS sätteid ja tutvunud Euroopa Liidu

määrusega nr 2019/6, ei nõustu kaitsja poolt kaebuses kajastatud seisukohtadega ning

nõustub selles küsimuses Ravimiameti poolt väljendatud arvamusega. RavS §-s 104 toodud

karistusnorm ja seaduses kirjeldatud nõuded ravimite käitlemisele on käesolevas menetluses

asjakohased ja kohaldatavad. RavS § 1 lg 13 kohaselt ei kohaldata RavS-i, kui kohaldub

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning

millega tunnistati kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ. Asjakohased sätted on üle võetud

riigisisesesse õigusesse, mistõttu on korrektne RavS-i sätetele viitamine. EL määrus nr

2019/6 on otsekohalduv juhul, kui sätteid ei ole riigisisesesse õigusesse üle võetud. Ka EL

määruse nr 2019/6 rikkumisel ei ole välistatud riigisiseste sanktsioonide kohaldamine. RavS

§ 104 sätestab vastutuse ravimi käitlemisnõuete rikkumise eest ja sealjuures ei ole nimetatud,

kus sellised käitlemisnõuded peavad olema sisustatud.

C

110. AS Dimedium kaebuses on märgitud, et väärteootsuses ja selle aluseks olevas

väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja omistanud menetlusalusele isikule

väärteoetteheitena samal ajal nii menetlusaluse isiku endise juhatuse liikme Ü. S.

tegevusetuse kui ka menetlusealuse isiku töötaja M. R. tegevuse. Väärteoetteheite ebaselgus

takistab menetlusaluse isiku efektiivse kaitseõiguse teostamist.

111. Kaebaja leiab, et tegevusetusdelikti puhul peab väärteoetteheitest nähtuma konkreetse

isiku õiguslik kohustus nõutava teo tegemiseks (RKKKo 3-1-1-43-08, p 9). Kohtuväline

menetleja on 25. 03.2024 väärteoprotokollis jõudnud järelduseni, et juriidilisest isikust

16 / 23

tegevusloa omaja kohustused ei tekita kohustusi juhatuse liikmetele. Seega puudub vaidlus

selles, et Ü. S. ei saa füüsilise isikuna sellise tegutsemiskohustuse täitmata jätmise eest

vastutada. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on menetlusaluse isikule omistatud

Ü. S. tegevusetust.

112. Kaebaja leiab, et väärteoetteheite kohaselt omistatakse menetlusalusele isikule ka tema

töötaja M. R. tegu, kuid M. R. ei ole menetlusaluse isiku juhtorgani liige, juhtivtöötaja ega

pädev esindaja. Juhtivtöötajana on käsitatav keskastme juht, kellel on konkreetses

valdkonnas õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (RKKKo

asjas nr 3-1-1-9-05, p 8). Pädeva esindajana on käsitatav füüsiline isik, kes on

õigusrikkumise toime pannud oma tööülesandeid täites ja oma töökohustuste piires

tegutsedes (RKKKo asjas nr 4-23-1254, p 13).

113. Kaebuses tuuakse välja, et väärteoetteheide menetlusalusele isikule seisnes ravimite

mittenõuetekohases vabastamises. Väärteootsuses ja väärteoprotokollis puuduvad viited selle

kohta, millisel õiguslikul (lepingulisel) alusel oli M. R. õigus iseseisvalt ravimite

väljastamise üle otsustada (juhtivtöötaja roll) või tööülesandeks ja -kohustuseks ravimite

väljastamine (pädeva esindaja roll). Vastuoluliselt väidab kohtuväline menetleja, et M. R.

puudus tootmis-, büroo, lao- ja klienditeenindusjuhi ning pädeva isiku asendajana õigus

otsustada vabastamata ravimite väljastamise üle. M. R. ei ole ka juriidilisest isikust

tegevusloa omaja ega pädev isik, mistõttu ei saa M. R. ka füüsilise isikuna õiguslikult toime

panna rikkumisi, mis seonduvad juriidilisest isikust omaja kohustustega. Samuti puuduvad

väärteootsuses ja väärteoprotokollis faktilised asjaolud, millele tuginedes sisustatakse M. R.

teo subjektiivne koosseis. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses ja protokollis esitanud

üksnes negatiivse väite, mille kohaselt ei saa eeldada, et M. R. poleks olnud teadlik

vabastamise vajadusest ja vabastamata ravimite väljastamise keelust. Sellega on kohtuväline

menetleja pööranud ümber tõendamiskoormise, samas ei pea menetlusalune isik

väärteomenetluses oma süütust tõendama. Seega on jäänud M. R. koosseisupärane

väärteomenetluses tuvastamata ega ole menetlusalusele isikule omistatav KarS § 14 lg 1

alusel. Sealjuures ei ole ka kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata

asjaolusid (RKKKo asjas nr 3-1-1-90-12, p 7).

114. Tunnistaja M. R. avaldas kohtuistungil, et tema tööülesanneteks AS-is Dimedium oli

büroo haldamine ja korraldamine, laotöö korraldamine ja haldamine ja toomisjuhi poole pealt

ravimite tootmise protsessides osalemine. Tunnistaja sõnul oli tal ka ametijuhend.

Toomisjuhi ametijuhendi järgi olid kohustuseks ümbermärgistamise ja pakendamise

protsessides osalemine. Tunnistaja selgitas vastates kaitsjale, et tootmisjuhi ametijuhendis

polnud väga konkreetselt välja tema ülesanded, on üldine jutt - tootmise ümbermärgistamise

ja pakendamise protsessid ja trükifailide säilitamine. Tunnistaja avaldas, et tootmisjuhi

ametijuhendis polnud AS Dimedium määranud kohustust kontrollida üle, kas väljastatakse

ravimid, mis on vabastatud. Samuti kinnitas tunnistaja, et tootmises pädeva isiku kohustuseks

oli otsustada, et ravimid on vabastatud ja neid võib välja saata. Tunnistaja kinnitas, et tema

tegi otsuse 13.12.2022 need ravimid AS-st Dimedium välja saata, vaatamata sellele, et AS

Dimedium polnud talle sellist pädevust ette ei näinud, asjaolu, et teda survestas kiirus - see,

kes soovis neid saada, neil oli väga kiiresti vaja seda ja seetõttu need läksid. M. R. selgitas, et

ametijuhendi kohaselt oleks tema vabastamise protsessi kohaselt peale tootmise lõpetamist

teavitama pädevat isikut või tema asendajat, kuid ta ei teavitanud. M. R. kinnitas, et ta ei

teavitanud AS Dimedium juhatuse liiget Ü. S., et ta kavatseb väljastada vabastamata partiid

ja võttis ise otsuse vastu. Seoses uue pädeva isiku määramisega tegi tunnistaja Ravimiameti

e-portaali kaudu taotluse määrata üks pädev isik tootmisele ja hulgile. Tunnistaja selgitas, et

kuna neil oli eelnevalt ka nii olnud, siis temal sel hetkel teadmine puudus, et need peavad

olema erinevad isikud ja ta tegi taotluse ühe isiku peale tegevusloa kohta 2022 oktoobris-

novembris. Käesoleval ajal on AS Dimedium tootmises pädev isik A. T.. M. R. ei osanud

17 / 23

kohtus vastata, kas ja kes oli tema otsene ülemus. Tunnistaja ütluste kohaselt andis tema

korralduse väljastada 13.12.2022 AS.st Dimedium ümbermärgistamisel olevad ravimid.

Tunnistaja kinnitas, et sel hetkel puudus ravimite tootmistegevuse loa alusel pädev isik, kuid

pädeva isiku asendaja oli olemas – paberite järgi A. T. Hulgimüügi tegevusloa alusel pädev

isik samuti puudus, kuid pädevat isikut asendas tunnistaja ise. Tunnistaja sõnade kohaselt

kontrollis ta ravimite väljastamise korralduse andmisel ravimite osas seda, et on õige infoleht

õiges karbis ja õige toote juures ja siis protokollid. Tunnistaja M. R. kinnitas kohtus, et

tootmisprotsessist vabastatud ravimid ei olnud 13.12.2022 pädeva isiku poolt vabastatud.

Samuti kinnitas ta seda, et temal kui hulgimüügi pädeva isikuna ei olnud õigust vabastada

sellist ravimit turule, mida ei olnud tootmises pädev vabastanud. Tunnistaja kinnitas ka seda,

et teavitus selle kohta, et ravimid väljastatakse hulgimüügilaost teise liikmesriiki, siis tuleb

Ravimiametile esitada teavitus, kus kirjeldatakse toote nimetusi ja koguseid, pakendi koode

ja tootjaid ja teavitus esitatakse hiljemalt viie päeva jooksul pärast väljastamist. Käesolevas

väärteoasjas nimetatud ravimid olid ära saadetud Dimedium Eestist Dimedium Leetu.

Tunnistaja arvas, et Leetu saadetud ravimite osas esitas AS Dimedium ümbermärgistamise

toimingute eest arve ning, et see on tasutud. Kaitsja küsimusele, et kas ta on selles

veendunud, vastas tunnistaja, et eeldas seda, kuid tõsikindel ta pole ja peab seda kontrollima.

M. R. avaldas kohtus, et vabastama partiide väljastamisega ta rikkus AS Dimediumi sise-

eeskirju. Tunnistaja selgitas ka seda, et käesoleval ajal on ta AS Dimedium juhatuse liige ja

äriühing on täiendanud oma protsesse, eeskirju ja tegevused toimuvad vastavalt eeskirjadele,

et ei oleks nii, et eeskiri on ühtmoodi ja tegevused teistmoodi. Tunnistaja sõnul on protsesse

parandatud, kontrollitud ja hetkel on nii, et seni kui tootmispädevat isikut ei ole majas, siis

kaubad välja ei lähe.

115. Ravimiamet leiab, et M. R. oli teadlik, et ravimipartiid on vaja peale ümbermärgistamist

ja enne väljastamist vabastada, kuid seoses ümberkorraldustega ettevõttes tekkis tal segadus

isiku osas, kes peaks ravimid vabastama. Ravimiamet leiab, et eeltoodu ei tähenda siiski, et

M. R. poleks olnud teadlik vabastamise vajadusest ja vabastamata ravimite väljastamise

keelust. Väärteoprotokollis leitakse, et M. R. tegutses kavatsetusega, sest ta seadis

eesmärgiks vabastamata ravimite väljastamise ja teadis, et väljastatavad ravimid on

vabastamata. M. R. ei tegutsenud eksimuses koosseisuliste asjaolude suhtes.

116. Ravimiamet on seisukohal, et M. R. tegutses õigusvastaselt ja süüliselt. M. R. tegu

vastab KarS § 27 mõttes sätestatud süüteokoosseisule, ei esine õigusvastasust välistavaid

asjaolusid, puuduvad süüd välistavad asjaolud.

117. Samuti on Ravimiamet väljendanud väärteoprotokollis seisukohta, et M. R. tegevus

hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku asendajana on KarS § 14 lg 1 (01.11.2022 jõust.

redaktsioon) alusel omistatav AS-le Dimedium. RavS § 104 lg-s 2 on sätestatud juriidilise

isiku vastutus ravimite käitlemisnõudeid rikkuva teo toimepanemise eest. M. R. on

hulgimüügi pädeva isiku asendajana ja tootmisjuhina KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isikuks,

kelle tegevuse saab juriidilisele isikule omistada. Tootmisjuhina vastab M. R. juhtivtöötaja

tunnustele, kuna korraldab ettevõttes kindla töölõigu toimimist ja teiste töötajate tööd.

Hulgimüügi pädeva isiku asendajana ja tootmisjuhina on M. R. ka AS-s Dimedium pädevaks

esindajaks, kuna ta täitis tegu toime pannes enda tööülesandeid ja tegi seda oma

töökohustuste piires. M. R. oli ravimite hulgimüügi tegevusloa pädeva isikuna pädevus teha

ravimite väljastamise otsus.

118. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et ümbermärgistatud, kuid vabastamata ravimite

partiid saadeti AS-st Dimedium välja ettevõtte töötaja M. R. otsusel ja ettevõtja huvides.

Tunnistaja on kohtus tunnistanud, et lõpliku otsuse vabastamata partiid majast välja saata

võttis vastu tema.

18 / 23

119. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-43-08 punktis 9 asunud

seisukohale, et „/…/ tegemist on juriidilise isiku väärteoasjaga, millest tulenevalt peab juba

väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või (alates 28. juulist

2008 kehtivas karistusseadustiku sõnastuses) pädeva esindaja koosseisupärane, õigusvastane

ja süüline tegu, mis toob kaasa juriidilise isiku vastutuse. Tegevusetusdelikti puhul peab

teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav

tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-84-07 -

RT III 2007, 46, 368, p 8, 27. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-4-06, p 5 ja 23. märtsi 2005.

a otsus asjas nr 3-1-1-9-05 - RT III 2005, 12, 118, p-d 8 ja 10).

120. KarS § 14 lg 1 kohaselt on juriidilisele isikule võimalik omistada üksnes juhtorgani

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud

füüsilise isiku tegu. Individuaalvastutuse põhimõtte kohaselt eeldab juriidilise isiku vastutuse

tuvastamine ka juriidilise isiku huvides vahetult tegutsenud isiku koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise tegevuse tuvastamist.

121. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-9-05 pidanud vajalikuks märkida, et

kuna KarS § 14 lg 1 nimetab lisaks juriidilise isiku organile eraldi ka juhtivtöötajat, ei pea

isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses või tegutsemata jättis, olema tingimata tema

organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu juhtivtöötaja. On ilmne, et

suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega,

vaid konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib

juhtivtöötajateks lugeda ka keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha

iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet (vt p 7) (RKKKo 3-1-19-05 p 8).

122. /…/ Riigikohus on lugenud KarS § 14 lg 1 tähenduses pädevaks esindajaks, s.t

füüsiliseks isikuks, kelle süütegu saab omistada juriidilisele isikule, töötaja, kes pani toime

õigusrikkumise oma tööülesandeid täites ja oma töökohustuste piires tegutsedes (RKKK

09.11.2023, 4-23-270/23, p 13). Sellest saab lähtuda ka praegusel juhul. Pädevaks esindajaks

KeÜS § 221 mõttes on muu hulgas töötaja, kes jättis tööandja nimel tegutsedes täitmata

tööstusheite seadusest tuleneva kohustuse (RKKKo 4-23-1254 p 13).

123. Kohus on seisukohal, et tulenevalt M. R. ütlustest ja asjas kogutud tõenditestn saab M.

R. pidada pädevaks esindajaks, sest ta pani toime õigusrikkumise oma tööülesandeid täites.

M. R. on tunnistanud, et ta oleks pidanud teavitama ravimipartiide vabastamise vajadusest nii

Ü. S. kui ka A. T., kuid ta ei teinud seda ja otsutas ravimipartiid ilma vabastamata välja saata.

Arvestades asjaoluga, et M. R. oli 13.12.2022 hulgimüügi pädeva isiku asendaja ja

tootmisjuht, saab asuda seisukohale, et ta oliKarS § 14 lg-s 1 nimetatud isikuks, kelle

tegevuse saab juriidilisele isikule omistada.

124. Kohus leiab, et M. R. tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. M. R. on

avaldanud, et ta teadis, et ilma pädeva isiku poolt ravimipartiid vabastamata, ei tohi seda

väljastada, kuid sellele vaatamata ta tegi seda. Seega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.

125. Ravimiseaduse § 104 lg 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse ravimi käitlemisnõuete ja

vahendamisnõuete rikkumise eest.

126. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas on tõendamist leidnud, et AS

Dimedium on täitnud RavS § 104 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis seisnes

RavS § 44 lg 1 p-des 1,11, 2; § 54 lg 1 p-s 1 ja lg-s 4; § 13 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuete

rikkumises viisil, mida on kirjeldatud 24.04.2024 väärteo protokollis ja 17.05.2024

väärteootsuses..

127. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

19 / 23

D

128. Kaebuses on välja toodud, et kohus võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi sedastatud kohtupraktika kohaselt ei too väärteo toimepanemine siiski

vältimatult kaasa vajadust menetlusaluse isiku karistamiseks. Seejuures juhindutakse ka

väärteomenetluses otstarbekuse kaalutlustel menetluse lõpetamisel kriminaalmenetlusõigusest

(vt RKKKo 3-1-1-91-13, p 15). Kohtul lasub karistuse kohaldamisel ka üldine kohustus

järgida põhiseaduse § 11 teisest lausest tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet, mille järgi

tuleb karistuse kohaldamine välistada, kui see oleks väärteo asjaolusid arvestades ilmselgelt

mittemõõdukas (vt RKKKo 3-1-1-85-04, p-d 15-16). Sealjuures ei välista otstarbekuse

kaalutlustel väärteomenetluse lõpetamist asjaolu, et menetlusalune isik on teo toimepannud

kutsetegevuses (vt RKKKo 3-1-1-29-11). Arvestades väärteomenetluse asjaolusid, oleks

menetlusaluse isiku karistamine väärteo korras ilmselgelt mittemõõdukas meede, isegi kui

mõni väärteo koosseis oleks kohtu hinnangul täietud (millise järeldusega menetlusalune isik ei

nõustu).

129. Kaebaja leiab, et menetluslause isiku süü ei ole suur. Käesoleva väärteoasja tehiolusid

iseloomustavaid andmeid hinnates ei ole võimalik jõuda ka järelduseni nagu oleks

menetlusaluse isiku süü talle etteheidetavates rikkumistes suur. Tuginedes nii väärteoasja kui

ka menetlusaluse isiku suhtes paralleelselt sama teo suhtes läbiviidava haldusasja

materjalidele, on ilmne, et menetlusalune isik on viivitamata kohtuvälise menetleja

etteheidetele reageerinud ning võimalikke rikkumisi kõrvaldama asunud. Seejuures tuleb

märkida, et menetlusalusele isikule etteheidetavad rikkumised ei ole olnud süsteemsed ning

menetlusalune isik ei ole põhjustanud kahju talle etteheidetava rikkumisega. Rõhutada tuleb

ka menetlusaluse isiku poolset igakülgset koostöövalmidust Ravimiametiga võimalike

probleemkohtade märkamisel ning tahet ja valmidust nende kõrvaldamisel.

130. Samuti on kaebaja arvamusel, et puudub avalik menetlushuvi. Karistamise aluseks on

isiku süü ning seda on võimalik hinnata üksnes konkreetses väärteoasjas tegelikult asetleidnud

tehiolusid arvestades (KarS § 56 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kõik karistusseadustes

sätestatud süüteod on oma olemuselt kõrgendatud avaliku menetlushuvi all. Sellegipoolest on

seadusandja isegi kuritegude toimepanemise korral pidanud võimalikuks kriminaalmenetluse

otstarbekuse kaalutlusel lõpetada olukorras, kus isik on toime pannud koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise teo (KrMS § 202). Sealjuures ei ole seadusandja välistanud

otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise võimalikkust muu hulgas meditsiinivaldkonnas

sätestatud väär- või kuriteokoosseisude puhul. Seega tuleb avaliku menetlushuvi hindamisel

arvestada konkreetse menetluse asjaoludega. Käesoleva väärteoasja esemeks on olukord, kus

ravimite vabastamisel on kahetsusväärselt puudunud pädeva isiku allkiri. Samas on

menetlusaluse isiku poolt ümbermärgistatud ravimite kvaliteedinõuetele vastavust 19.01.2023

kontrollinud Leedu Vabariigi riikliku toidu- ja veterinaarteenistuse Kaunase osakonna

peaveterinaararst-inspektorid UAB Dimedium Lietuva suhtes läbiviidud kontrolli käigus.

Kontrolliaktiga on peaveterinaararst-inspektorite poolt antud UAB-le Dimedium Lietuva luba

menetlusaluse isiku poolt ümbermärgistatud ning Leedu Vabariiki jõudnud ravimite

müümiseks, sest selliste ravimite ohutus oli tagatud (lisa 8). Seega ei ole käesoleval juhul

menetlusaluse isiku poolt ravimite ümbermärgistamine ning kahetsusväärselt ilma pädeva

isiku allkirjata vabastamine saanud omada tegelikku potentsiaali loomade tervise

ohustamiseks.

20 / 23

131. Ravimiamet on leidnud, et menetlusalune isik on küll kohtuvälise menetlejaga teinud

koostööd, kuid ei saa nõustuda väitega, et vabastamata ravimite turustamine ei saanud omada

tegelikku potentsiaali loomade tervise ohustamiseks. Tegemist on ex post hinnanguga teo

ohtlikkusele, mis ei ole väärteomenetluses asjakohane. Antud rikkumist ei saa pidada

vähetähtsaks, mille puhul puudunuks avalik menetlushuvi. Ravimi vabastamata jätmine enne

selle turustamist on niivõrd oluline rikkumine, mida ei saa eirata ning millist Ravimiamet

kohtuvälise menetlejana oli kohustatud menetlema.

132. Väärteoasjas on tuvastatud, et M. R. tegutses kavatsetusega. Kohus on seisukohal, et M.

R. süü on keskmisest väiksem. Samas ei tähenda see automaatselt, et keskmisest väiksema

süü puhul tuleks väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

133. Kohtu arvamuse kohaselt rikkus AS Dimedium läbi M. R. tegevuse väga olulist

kohustus, s.o kohustust lasta pädeval isikul kontrollida, kas väljastatud ravimipartiid vastavad

kõigile ettenähtud nõuetele või mitte. Asjaolu, et tegemist oli olulise kohutuse rikkumisega

kinnitab ka 13.02.2023 Ravimiameti ettekirjutus JV-15/23/1(tl 116-117), mille kohaselt

peatati ja kohustati koheselt turustamise peatamisest teavitama Lietuva UAB-d.

134. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega ka avaliku menetlushuvi küsimuses ja leiab, et

ravimite käitlemise nõuetekohasus ja vastavus sätestatud reeglitele, on ilmselgelt avaliku

menetlushuvi sfääri jääv temaatika.

135. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist VTMS §

30 lg 1 p 1 alusel.

E

136. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike

teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse

karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü

suurusele.

137. RavS § 104 lg 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut ravimite käitlemisnõuete ja

vahendamisnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

138. RavS § 104 lg 2 kirjeldatud väärteo eest näeb seadus ette karistusraamid 100 kuni 32 000

eurot. Keskmine karistusmäär on seega 15 950 eurot.

139. Ravimiamet on asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku süüd KarS § 56 lg 1 mõttes

kirjeldavad järgmised asjaolud: menetlusalune isik pani toime sellise käitlemisnõuete

rikkumise, millega ei ole teadaolevalt kaasnenud kahju ega muid negatiivseid tagajärgi

ravimite lõpp-tarbijale. Samas on tegu toime pandud kavatsetuse kui raskeima tahtluse

vormiga. Kokkuvõttes leitakse, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise suuruse.

140. Kohus nõustub Ravimiameti eespool kajastatud seisukohaga.

141. AS-ile Dimedium etteheidetavas käitumises saab KarS § 57 lg 2 mõttes karistust

kergendavate asjaoludena käsitleda seda, et AS Dimedium tegi Ravimiametiga koostööd nii

rikkumise avastamise järgselt kui ka väärteomenetluse ajal. SAamuti on õige Ravimiameti

otsuses avaldatud arvamus, et tegemist pole süstemaatilise õigusrikkujaga.

142. Sarnaselt Ravimiametile, ei tuvastanud ka kohus karistust raskendavad asjaolusid.

143. Seega saab nõustuda Ravimiameti seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas tagab ka

keskmisest madalam karistusmäär menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mõistetav karistus tagab nii üld- kui

eripreventiivsetest aspektidest menetlusaluse isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Kohus

jagab kohtuvälise menetleja seisukohta.

21 / 23

144. Seega on kohtu arvamuse kohaselt Ravimiameti poolt AS-ile Dimedium RavS § 104

lõike 2 alusel määraud karistus, s.o rahatrahv summas 4000 eurot põhjendatud ja seaduslik

karistus.

F

145. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse

hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud

aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo

29.11.2019, 4-18-5765/24, p 9).

146. Kaitsja poolt esitatud arvetest tulenevalt on osutatud õigusteenuse maht olnud 103,3

töötundi keskmise tunnitasuga 204,48 eurot (ilma käibemaksuta). Kaitsjatasule lisanduvad

veel tõlkekulu ja transpordikulu (bussipiletid).

147. Ravimiamet on seisukohal, et arvestades väärteoasja keerukust ja väärteoetteheite sisu, ei

ole õigusteenuse osutamisele kulunud ajakulu esitatud mahus ja summas põhjendatud.

148. Amet möönab, et kohtueelses menetluses on läbi viidud erinevaid menetlustoiminguid ja

koostatud mitmeid menetlusdokumente, kuid süüteoetteheide, mis menetlusalusele isikule on

esitatud, on oma faktilistes asjaoludes olnud muutumatu. Nimetatut kinnitavad nii

väärteoasjas koostatud väärteoprotokollide sisu ja ka kaitsja menetluses avaldatud seisukohad

– nii vastulausetes esitatu kui ka kohtule esitatud kaebuses sisalduvad argumendid ja

põhjendused on arvestatavas osas kattuvad. Ühtlasi ei saa vaidluse all olevat kohtuasja pidada

keskmisest keerukamaks, mis põhjendaks kaitsjatasu hüvitamist esitatud mahu ulatuses.

149. Ravimiameti kirjalikus seisukohas märgitakse, et tänane kohtupraktika on

väärteomenetluses muuhulgas lugenud põhjendatuks kaitsjatasu oluliselt väiksemates

summades väljamõistmist kui käesolevas väärteoasjas nõutav kaitsjatasu tunnihind arvestades

väärteoasja olemust ja keerukust.

150. Seejuures juhib kohtuväline menetleja kohtu tähelepanu asjaolule, et menetluskulu hulka

on kaitsja esitatud arvetel arvestanud ka üksnes transpordile kulunud aega lisaks transpordi

enese maksumusele, mida kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks ja palub kohtul sellele

kulutatud aeg kaitsjatasu hüvitamisel arvesse võtmata jätta.

151. Arvestamata ei saa jätta, et KrMS § 175 lg 2 mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama

kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud menetluskulu hulka arvata suuremas

summas kui see, mida oleks võinud pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande

täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks ehk mitmele kaitsjale sisuliselt samade

kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest ei ole võimalik tasu hüvitada (nt

RKKKo 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 127).

152. Eelnevat arvesse võttes peab Ravimiamet põhjendatuks kaitsjate ajalist kulu

kaitseülesannete täitmisel arvestuslikult 20–25 tunni ulatuses ning seda väiksemas tunnitasus

kui kaitsjad on esitanud.

153. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega, kuid kuna kohus ei rahulda AS

Dimedium kaebust, siis puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt.

Seega jääb kaitsja poolt esitatud menetluskulu AS Dimedium kanda.

H

154. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p-le 1 jätab kohus AS Dimedium

kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 17.05.2024 otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

22 / 23

Kohtunik

23 / 23