2-24-394/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-394

Tsiviilasi

V.U ja V.J-i hagi Z.J-i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

hageja I hagi hind 1080 eurot

hageja II hagi hind 2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I V.U, isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxxxx-xx, XXX, xxxx, XXX;

Hageja II V.J; isikukood XXX, elukoht samas;

Hagejate seaduslik esindaja R.H, isikukood XXX;

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat F.K;

Kostja

Z.J,

isikukood

XXX,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

XXX;

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete

Kirsimaa.

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

Eelistung 13. mai 2024, edasi kirjalik menetlus

istungisekretär Kärt Savisto

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.U hagi rahuldamata.

2. Rahuldada V.J-i hagi osaliselt.

3. Välja mõista Z.J-ilt V.J-i kasuks igakuine elatis alates 9.

jaanuarist 2024 kuni V.J-i täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse

§ 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o perioodil 9. jaanuarist 2024 kuni 31.

märtsini 2024 summas 221,28 eurot kuus ja alates 1. aprillist 2024 summas

244,56 eurot kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning arvestades perekonnaseaduse § 101

lg-tes 5 ja 7 toodut.

4. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval R.H arvelduskontole selgitusega

„V.J-i elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

5. Võtta asja juurde Z.J-i 8. oktoobril 2024 esitatud tõend ja V.U ja V.J-i 10.

oktoobril 2024 esitatud tõend.

6. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealised lapsed.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. V.U ja V.J (hagejad) esitasid 9. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi Z.J-i (kostja),

paludes mõista M. V.U V.U kasuks välja igakuine elatis summas 120 eurot kuus

alates hagi esitamisest kuni V.U täisealiseks saamiseni ning mõista Z.J-ilt V.J-i

kasuks välja igakuine elatis summas 260,33 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni

V.J-i täisealiseks saamiseni, korrigeerides elatise suurust kord aastas iga aasta 1.

aprillil, lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 ja 4 sätestatust, st alates 1.

aprillist 2024 on elatise summa 287,72 eurot.

2. Tartu Maakohus on kinnitanud 22. veebruari 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-

7487 poolte kompromissi lastega suhtlemise korras, mille järgi V.U viibib ühe nädala

kaupa kummagi vanema juures ning V.J elab ema juures ja külastab isa vastavalt

soovile. Hagejate ema väitel ei käi käesoleval ajal isa juures kumbki laps, kuna lapsed

ei soovi isa juurde minna. Kostja maksis ajavahemikul 1. septembrist 2022 kuni 8.

detsembrini 2023 laste ülalpidamiseks kokku 400 eurot. Alates 2023. aasta

septembrist on kõik laste trennidega seotud kulud kandnud laste ema. Hagejate ema

hinnangul on kostja majanduslik seisund piisavalt hea hagejate rahaliseks toetamiseks.

3. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt

rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis summas

221,28 eurot kuus.

4. Vastuse kohaselt on kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja

osalenud laste elus vahetult. Alates 22. veebruarist 2023 kuni käesoleva ajani on V.U-

l vahelduv elukoht ning mõlemad vanemad on kohustatud last vahetult ülal pidama,

tema eest vahetult hoolitsema, igapäevaelu tegevusi ja toiminguid korraldama ning

muid jooksvaid vajadusi katma. Riiklikud peretoetused laekuvad hagejate ema

kontole, seega on osa hagejate vajadustest kaetud peretoetustega. Hagejate ema väide,

et kumbki lastest ei soovi isa juurde minna, ei vasta tõele. Hagejate ema tegeleb

teadliku laste võõrandamisega isast, mis on lastes tekitanud vastumeelsust isa juurde

minemise osas. Kostja on pidanud lapsi üleval vahetult ning täitnud

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult vastavalt enda majanduslikele võimalustele. Kuni

2023. aasta suve lõpuni tasus hageja I ratsatreeningute eest kostja. Kostja on töötu,

mistõttu tema majanduslikud võimalused on piiratud ja seadusjärgse elatise maksmine

hagejale II käib kostjale üle jõu. Elatise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada

asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kostja sissetulek on ca 1

380,88 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hageja I elatise nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohus rahuldab hageja II elatise nõude osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

7. Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx

sündinud V.U ning xxxxxxxxxxxxxx sündinud V.J on R.H ja Z.J-i alaealised lapsed.

8. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et R.H ja Z.J-i kooselu lõppes 2016. aasta kevadel.

9. Tartu Maakohtu 22. veebruari 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7487 kinnitati

kompromiss, mille kohaselt hageja I elab võrdse aja kummagi vanema juures (ühe

nädala kaupa kummagi vanema juures) ning hageja II elab alaliselt ema juures, kuid

saab kostja juures käia vastavalt oma soovile (dtl 9-11).

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 sätestab, et

alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

11. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sealjuures on PKS §

101 lg 1 sätestatud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Küll aga näeb PKS § 102 lg 3 ette, et kohus võib

elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes

suuremas summas lisaks § 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema

varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

12. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Seejärel tuleb võtta

arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures

aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Juhul

kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, väheneb järgnevate laste puhul

elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat

(PKS § 101 lg 7).

13. Hageja I V.U taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise summas

120 eurot kuus, mis on pool igakuisest ratsatrenni maksumusest. Ratsatrenni kulu on

täiendav kulu, mida kannab hetkel lapse ema ainuisikuliselt.

14. Kohus on seisukohal, et hageja I puhul puudub alus elatise väljamõistmiseks, kuna

hageja I suhtleb 22. veebruari 2023 kohtumääruse alusel kostjaga võrdse aja.

Riigikohtu praktika järgi tuleb ülalpidamiskohustuse tuvastamisel lähtuda

kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, et vältida vanemate kokkuleppel

või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähenduse pisendamist

(Riigikohtu 12. mai 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1).

15. Kohus arvestab täiendavalt, et lapsetoetus V.U eest laekub lapse ema kontole, kuigi

vahelduva elukoha puhul peaksid mõlemad vanemad saama toetust kasutada. Lisaks

on kostja tõendanud, et on teinud hageja I ülalpidamiseks kulutusi, tasudes hageja I

telefoniarveid (dtl 77, 126, 133, 136, 140, 147, 155, 164, 171).

16. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja I nõue elatise väljamõistmiseks summas 120 eurot

kuus põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.

17. Hageja II V.J taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja seadusjärgse

elatise summas 260,33 eurot kuus, korrigeerides elatise suurust kord aastas iga aasta

1. aprillil, lähtudes PKS § 101 lg 3 sätestatust.

18. Elatise baassumma on 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

s.o 1 685 × 0,03 = 50,55 eurot ehk 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot. Arvestades, et

lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast

lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse

määrast, s.o 300,33 - (80 : 2) = 260,33 eurot. Arvestades, et laste vanusevahe on alla

kolme aasta, siis väheneb järgneva lapse puhul elatise summa 15% esimese lapse

elatise summaga võrreldes. Seega on Z.J-il kohustus tasuda V.J-i ülalpidamiseks

elatist 221,28 eurot kuus.

19. Alates 1. aprillist 2024 kehtib järgmine arvutuskäik: baassumma on 272,76 eurot,

millele lisandub 3% ehk 54,96 eurot, kokku 327,72 eurot. Summast lahutatakse pool

lapsetoetusest ehk 40 eurot ning vähendatakse 15% võrra esimese lapse summaga

võrreldes. Seega on elatise suurus 1. aprillist 2024 244,56 eurot kuus.

20. Kostja väitel puuduvad tal piisavad vahendid elatise maksmiseks, ta on töötu ning tal

on neli alaealist ülalpeetavat.

21. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõikest

2 tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmiseks alla PKS

§ 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv

põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari

2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

22. Riigikohtu praktika järgi on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloetelu,

mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks

põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks

seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades

vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud

asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks

kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise

maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad

vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel

toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole

võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada

proportsionaalselt (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p

14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

23. Seega ei anna kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks automaatselt alust

kostja väited selle kohta, et ta on töötu ja tema sissetulekutest elatise maksmiseks ei

piisa.

24. Riigikohtu praktika järgi ei ole vanema töötus ja sissetuleku puudumine mõjuv

põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse

ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

21.4; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p-d 14-15). Seega on

vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida.

25. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui

miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit

arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada

minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).

26. Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab

hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud

minimaalselt vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st

2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida

enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel

või selle puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi

sissetulekut saada, st tööle minna.

27. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte. Hagejate taotlusel on kohus ka

ise küsinud krediidiasutustelt kostja pangakontode väljavõtted alates 9. jaanuarist

2024 kuni väljavõtte tegemise kuupäevani. Kostjal on pangakontod Coop Pank AS-is

ja AS-is LHV Pank. Kostja kasutab aktiivselt vaid Coop Pank AS pangakontot. Kostja

on väitnud enda 6. mai 2024 seisukohas, et tema sissetulek on 1345 eurot (dtl 96) ja 7.

oktoobri 2024 seisukohas, et tema sissetulek on 1380,88 eurot (dtl 216). Coop Pank

AS pangakonto väljavõttelt ajavahemikust 9. jaanuarist 6. augustini 2024 nähtub

hagejate väitel, et kostja keskmine sissetulek on 3024 eurot (dtl 126-179).

28. Kostja väide, et ta jääb kostja II kasuks elatise väljamõistmisel olukorda, kus tal ei ole

võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma

riigi abita, on kohtu hinnangul tõendamata. Pangakontode väljavõtetelt nähtub, et

kostjal on olemas sissetulek. Isegi kui nõustuda kostjaga, et suur osa kostja Coop

Pank kontole laekunud summadest on kantud teiste lähisugulaste poolt, kes aitavad

kostjal majanduslikult keerulisel ajal toime tulla, on kostja ise möönnud oma

sissetulekut 1380,88 eurot. Arvestades sellest summast maha Statistikaameti arvutatud

2024. aasta arvestusliku elatusmiinimumi 338,20 eurot, jääb järele 1042,68 eurot.

Arvestades, et kostja neljas laps sündis xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis on kostjal neli

alaealist ülalpeetavat. Seega jaguneks ülejäänud summa nelja vahel ehk igaühele jääks

260,67 (1042,68 : 4) eurot, mis on piisav hageja II nõude rahuldamiseks.

29. Arvestades, et kostja on asunud tööle müügijuhina xxxxxxxx-s (dtl 223), siis ei ole

kostja enam töötu ning tema majanduslik olukord peaks paranema.

30. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning arvestades lg-tes 5 (lapsetoetus ja lasterikka pere toetus) ja 7

(mastaabisääst) toodut.

31. Elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt eelneva

kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja R.H arvelduskontole selgitusega

„V.J elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

32. Kohus rahuldab kostja ja hagejate taotlused täiendava tõendi võtmiseks asja

materjalide juurde. Kohus võtab asja juurde kostja neljanda lapse sünnitõendi. Samuti

võtab kohus asja juurde hagejate esitatud ekraanitõmmise xxxxxxxx kodulehelt

xxxxxxxxxxx. TsMS § 331 lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab

avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei

põhjusta tõendite asja juurde võtmine menetluse viibimist.

33. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik