3-24-3010/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3010

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses rahuldamata.

2. Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Sekretäril saata määrus taotluse esitajale.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 01.11.2024 X riigi õigusabi taotlus. Taotluse kohaselt

soovib taotleja riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses.

Taotluse kohaselt soovib taotleja vaidlustada 24.10.2024 vangla tegevust, mis seisneb selles,

et taotleja pandi lukustatud kambrisse. Taotluse kohaselt on taotlejal osaline psüühikahäire ja

talle makstakse töövõimetoetust. Taotleja selgitab, et ei saa ise vaiet kirjutada, kuivõrd

muutub rahutuks ja agressiivseks ning pärast ei saa magada.

2. HKMS § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies

ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi

eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei

ole sätestatud teisiti.

3. Kohus mõistab riigi õigusabi taotlust viisil, et taotleja soovib saada riigi õigusabi

esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. RÕS § 10 lg 31 näeb ette, et riigi

õigusabi taotlus isiku esindamiseks haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või

asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Kui

3-24-3010

taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või

halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse

kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine

(RÕS § 10 lg 2).

4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Taotlusele ei ole lisatud isiku majandusliku

seisundi teatist. Samas ei takista see taotluse lahendamist, kuivõrd sõltumata taotleja

majanduslikust seisundist tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 punkti 1

alusel.

5. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 punktile 1 ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et

see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust; hinnang, kas isik suudab ise

oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku

senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-

05, p 7).

6. Kohus selgitab, et HKMS § 2 lõigetes 4-6 sätestatud põhimõtetest tulenevalt on

halduskohtul kohustus tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine ning

tagada kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhus ja võrdne

võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste

seisukohtadele või toetada neid. Samuti peab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma

selgitustega tagama, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks

esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu. Seega aitavad halduskohtus valitsev

uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjas kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised.

7. Taotleja on iseseisvalt esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse ning arusaadavalt kirjeldanud

selles vaidlusalust probleemi. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et taotleja on võimeline

ise kaitsma oma õigusi, sh koostama nii vaide kui ka hiljem vajadusel kaebuse halduskohtule.

Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist on taotleja on varasemalt mitmel korral osalenud

kohtumenetluses iseseisvalt. Asjaolu, et vaide või hiljem kaebuse koostamine muudab taotleja

rahutuks, ei anna alust riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks. On arusaadav, et vaidlusalune

küsimus on taotleja jaoks oluline ning mõjutab teda, kuid samas on riigi õigusabi taotluses

kirjeldatud arusaadavalt probleemi, olenemata asjaolust, et taotleja väitel muudab sellest

kirjutamine teda rahutuks. Puudub alus kahelda, et taotleja ei oleks ise võimeline oma õigusi

kaitsma.

8. Eelmärgitust lähtuvalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel

rahuldamata.

9. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)