1-11-9574/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 2. septembril 2011. a Tartus kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-9574 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi I.G süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav I.G isikukood: XXX; elukoht: XXX XXX

Varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 8-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.08.2011. a Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada I.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära, so 1120 eurot. (kolmsada viiskümmend) (ükstuhat ükssada kakskümmend)

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi (seitse) kuuks järgmisel: 7

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb I.G tasuda igakuiselt 20. kuupäevaks vähemalt (sada kuuskümmend) eurot. 160

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.G-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neli) kuuks.

Lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Tühistada I.G-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

2

KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda I.G-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha

417 3 57 (nelisada seitseteist) eurot (kolm) senti, määratud kaitsjale makstud tasu (viiskümmend seitse) eurot (viiskümmend kaks) senti, ekspertiisikulu (neliteist) eurot 52 14 ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud (nelikümmend viis) 45 senti, kokku (nelisada kaheksakümmend üheksa) eurot. 489

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal),

märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „I.G , 1-11- 9574, rahaline karistus“.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal),

märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „I.G , 1-11- 9574, menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui

süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

I.G süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 24.06.2011 kella 03.59 paiku Tartumaal Mäksa vallas Tartu-Räpina-Värska mnt 16,6. km-l mootorsõidukit Yamaha

YZF-R6 registreerimismärgiga XXX ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt

oludele, mistõttu kaotas mootorsõiduk juhitavuse ja sõitis kraavi. I.G toimetati Sihtasutusse Tartu Ülikooli Kliinikum, kus temalt võeti kell 05.15 analüüsiks vereproov. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.06.2011 uuringuaktist nr 348T nähtuvalt oli I.G etanoolisisaldus veres 1,77±0,06 mg/g. Seega rikkus I.G Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja samuti Liikluseeskirja § 76 nõuet, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellega pani I.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb tunnistada I.G süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 350 päevamäära, s.o 1120 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel tasuda I.G rahaline karistus alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust seitsme kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 160 eurot kuni rahalise

karistuse täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus KarS § 70 alusel I.G suhtes asendamisele vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

3 Lisaks taotleb prokurör I.G-le lisakaristuse mõistmist ja võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel I.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise

alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi.

Süüdistus KarS § 424 järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on tunnistaja R.K. ütlused (tl 2-3), joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr 348T (tl

6), väärteomenetluse lõpetamise määrus (tl 1), õiend sõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa

olemasolu kohta I.G (tl 10), süüdistatava I.G ütlused (tl 4-5, 7-8), milles

ta tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust oma teo suhtes.

I.G-lt SA TÜK Kliinikumis 24.06.2011. a võetud vereproovis tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi poolt etanoolisisaldus veres 1,77±0,06 mg/g. Liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Seega oli I.G alkoholijoobes ja sellises seisundis mootorsõidukit juhtides pani ta toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja I.G süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

I.G tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et I.G on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud.

Kohus on seisukohal, et arvestades I.G puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et tegemist on esimese kriminaalkaristusega, on teda võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1

kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

I.G ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud, kuid teda on 8 korral karistatud erinevate liiklusseaduse toodud väärtegude toimepanemise eest. I.G juhtis esimest

4 korda mootorsõidukit seisundis, millega ületas lubatud alkoholipiirmäära, kuid seda rohkem kui kaks korda.

Arvestades I.G süü suurust ja tema eelnevaid liiklusalaseid rikkumisi, samas ka

tema puhtsüdamlikku kahetsust, võimalust I.G mõjutada edaspidi hoidumast

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et mõistetav

karistus peab jääma karistusraami ülemisse kolmandikku. Seega nõustub kohus prokuröri taotlusega ja mõistab I.G-le karistuseks rahalise karistuse 350 päevamäära.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta

või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta

tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Kuivõrd I.G 2010. a keskmine päevasissetulek oli alla 3,2 euro (tl 14), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud 3,20 eurost. Eeltoodust tulenevalt on I.G-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 1120 eurot.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Arvestades I.G sissetulekute vähesust ja seda, et tal tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, käib rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine talle üle jõu. Eeltoodud põhjusel tuleb anda I.G-le võimalus kanda rahalist karistust ositi 7 kuu jooksul vastavalt KarS §-le 66 lg 1, 3.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 57,25 eurot, joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda I.G-lt.

Ingeri Tamm Kohtunik