1-11-6743/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

2. septembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-6743 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi H.R süüdistuses KarS § 199 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppementluse Prokurör Prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav H.R

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1-l korral - 20.02.2006. a Tartu

Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi 2 aasta vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud; väärtegude toimepanemise eest karistatud 11-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada H.R KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud (kaks) vangistust.

Süüdi tunnistada H.R KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4

(neli) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista H.R-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust. (kuus)

KarS § 69 alusel asendada H.R-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus (kolmsada kuuskümmend) üldkasuliku tööga. tunni

H.R-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 1 (üks) aasta.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

- elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

- ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista H.R-ilt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p

5 alusel (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot ja senti M.A (arvelduskonto nr XXX

Swedbank) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks välja (üheksateist) eurot senti, sealhulgas käibemaks

(kolm) eurot senti, advokaat Ann Saar poolt H.R-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista H.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha (kakssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud eurot riigi kanda ja sundraha osa 2

57,53 17,03 eurot välja mõistmata.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et H.R on õigus menetluskulud summas eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606

(Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

H.R-i süüdistatakse selles, et tema 25.07.2010 Tartumaal XXX vallas XXX alevikus võttis M.A. kuuluva sõiduauto Audi A8 registreerimismärgiga XXX juhiukse sahtlist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.A. kuuluvat sularaha 2000 krooni, s.o 127.82 eurot.

Sellega pani H.R toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Pealse selle süüdistatakse H.R-i selles, et isikuna, kes on varem toime pannud varguse:

- ajavahemikul 25.07.2010 kuni 03.08.2010 omastas Tartumaal XXX vallas XXX alevikus

M.A. poolt tema valdusesse antud sõiduautost Audi A6 registreerimismärgiga XXX M.A. kuuluva automaki JVC väärtusega 1200 krooni, s.o 76.69 eurot ja autovõimu 1000W väärtusega 1800 krooni, s.o 115.04 eurot, millise tegevuse põhjustas M.A. varalist kahju kokku 3000 krooni, s.o 191.73 eurot;

- ajavahemikul 25.07.2010 kuni 03.08.2010 omastas Tartumaal XXX vallas XXX alevikus

M.A. poolt tema valdusesse antud sõiduautost Audi 80 registreerimismärgiga XXX M.A. kuuluva automaki väärtusega 1200 krooni, s.o 76.69 eurot.

Sellega pani H.R toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise.

Tsiviilhagi on esitatud M.A. poolt summas 6200 krooni, s.o 396.25 eurot.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.R-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.R-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Tanel H.R-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuudvangistust.

KarS § 69 alusel asendada H.R-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et H.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.R-i süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu M.A. on esitanud H.R-i vastu tsiviilhagi summas 396,25 eurot (endises vääringus 6200 krooni). Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. H.R-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 5 ja

18 kohaselt.

Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu.

H.R saab lepingulise töötajana töötasu oma sõnul alla miinimumpalga. Tal on tasumata väärteotrahve ja muid rahalisi kohustusi. Lisaks menetluskuludele tuleb tal hüvitada käesolevas asjas ka tsiviilhagi. Arvestades eeltoodut ei ole H.R sissetulekute vähesuse tõttu võimeline kõiki menetluskulusid tasuma, mistõttu tuleb riigi õigusabi kulud hätta riigi kanda ning mõista sundrahast välja 200 eurot. Kohus leiab, et majanduslikust olukorrast tulenevalt tuleb KrMS § 423 ja 424 alusel anda H.R-ile võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Ingeri Tamm Kohtunik