3-24-1899/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1899

Haldusasi

K.T kaebus Finantsinspektsiooni 27.03.2024 hoiatusteate

avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks, 27.05.2024

vaideotsuse

nr

4.1-1/81

tühistamiseks

ning

Finantsinspektsiooni kohustamiseks lõpetama vastustaja

kodulehel 27.03.2024 hoiatusteate avaldamine

Menetlusosalised

Kaebaja – K.T, esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas

Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim

Tammer

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 07.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Jätta rahuldamata K.T kaebus Finantsinspektsiooni 27.03.2024 hoiatusteate avaldamise

õigusvastasuse tuvastamiseks.

3. Kohustada Finantsinspektsiooni otsustama Finantsinspektsiooni kodulehel K.T kohta

27.03.2024 avaldatud hoiatusteate avaldamise lõpetamine ühe kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest käesolevas haldusasjas.

4. Tühistada Finantsinspektsiooni 27.05.2024 vaideotsus nr 4.1-1/81.

5. Mõista Finantsinspektsioonilt K.T kasuks menetluskuludena välja riigilõiv summas 10 eurot

(käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud summas 2223,45 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud

osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

6. Jätta rahuldamata K.T taotlus menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras viivise väljamõistmiseks.

7. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.12.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsioonile (vastustaja) laekus jaanuaris 2024 kaebus kodulehe XXX kohta, mille

kaudu väidetavalt antakse eraisikutele laenu.

2. Vastustaja tutvus XXX kodulehega ja pidas põhjendatuks pöörduda 21.02.2024 päringuga

K.T (kaebaja) poole selgituste saamiseks (dtl 9-10). Vastustaja palus kaebajal lisaks õiguslikele

selgitustele esitada: 1) täpne kirjeldus kodulehe XXX vahendusel osutatavatest teenustest, mh kõik

asjakohased dokumendid; 2) hinnangu teenuse kooskõla kohta krediidiandjate- ja vahendajate

seaduse (KVAS) ja teiste asjakohaste õigusaktidega ning 3) andmed isikute kohta, kellele on laenu

3-24-1899

väljastatud. Samuti osundas vastustaja, et vastavalt finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 543

lõikele 1 võib Finantsinspektsioon avaldada hoiatusteate ning osundas ka karistusseadustiku

(KarS) § 372 lõikele 2, mille kohaselt on tegevusloata tegutsemine kuritegu.

3. Kaebaja esitas 28.02.2024 vastuse (dtl 11-12), mille kohaselt ta ei paku otseselt mingit

teenust, vaid annab eraisikuna teistele isikutele lihtsalt laenu (väikestes summades). Kodulehekülg

sai kaebajal loodud selleks, et võimaldada otsest suhtlust klientidega, kuna laenu võtta soovivate

isikutega suhtlus sotsiaalmeedia kanalites (nt FB vastavates väikeste laenude gruppides) on kurnav

ja aeganõudev. Samuti märkis kaebaja, et tema hinnangul ei vaja selline tegevus tegevusluba, kuna

tegemist ei ole tema peamise majandustegevuse ja tulu teenimise allikaga. Samuti edastas kaebaja

andmed kolme kuu kohta (perioodil 03.12.2023-28.02.2024), millal sõlmiti eraisikutega seitse

kliendilepingut (dtl 89-165).

4. Vastustaja avaldas 27.03.2024 oma kodulehel hoiatusteate (dtl 13), mille sisuks oli hoiatada

avalikkust kaebaja eest, kes ilma tegevusloata väljastab krediiti.

5. Kaebaja esitas 23.04.2024 vastustajale vaide, mille kohaselt kaebaja ei tegele tegevusloata

krediidi andmisega ning on veel mitmeid teisigi isikuid, kes sedalaadi laene annavad, mistõttu on

ebavõrdse kohtlemisega tegu, kui tema kohta tehti hoiatusteade.

6. Vastustaja tegi 27.05.2024 vaideotsuse, millega jättis kaebaja poolt esitatud vaide

rahuldamata.

7. Kaebaja esitas 26.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 10.07.2024

määrusega menetlusse nõudes Finantsinspektsiooni 27.03.2024 hoiatusteate avaldamise

õigusvastasuse tuvastamiseks, 27.05.2024 vaideotsuse nr 4.1-1/81 tühistamiseks ning

Finantsinspektsiooni kohustamiseks lõpetama vastustaja kodulehel 27.03.2024 hoiatusteate

avaldamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

8.1 Kaebajale ei ole teada ükski õiguslik alus, millest tulenevalt saaks hoiatusteate avaldamist

õiguspäraseks pidada. Järelikult toimis vastustaja hoiatusteate avaldamisel õigusvastaselt.

Hoiatusteate avaldamine ei ole FIS § 543 lg-ga 1 kooskõlas ega ole ka proportsionaalne ja võrdse

kohtlemise põhimõtteid järgiv haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 2 mõistes.

8.2 Iseenesest on õige vastustaja seisukoht, et hoiatusteate võib avaldada ka üksnes õigusaktidele

mittevastava tegevuse kahtluse korral, kuid kaebaja hinnangul ei ole vastustaja esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et kaebaja tegeleks tegevusloata finantsteenuse pakkumisega ning millest

selline kahtlus üldse tuleneb. Vastab tõele, et kaebaja tegeles lühikest aega (03.12.2023-

28.02.2024) laenu andmisega ning andis laenu seitsmele erinevale füüsilisele isikule kokku

summas 837,67 eurot.

8.3 KAVS ega muud seadused ei täpsusta, millise summa laenamisest muutub raha laenamine

loakohustuslikuks tegevuseks. Vastustaja ise on piiri oma kodulehel defineerinud järgmiselt: „Kui

füüsilisele isikule on tarbijakrediidi andmine muutunud tema peamiseks majandustegevuseks ja

tulu teenimise allikaks, tuleb luua äriühing ning taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiandja

tegevusluba. Ehk krediidiandja tegevuse tunnuste olemasolu korral peab vastavalt KAVS § 10

lõike 1 kohaselt olema juriidilisel isikul tegevusluba.“. Krediidi andmine ei olnud kaebaja

peamine majandustegevus ja tulu teenimise allikas. Selle tõendamiseks esitas kaebaja vastustajale

oma 2023. a tuludeklaratsiooni, millest nähtub, et kaebaja on teeninud 2023. aastal tulu 17 172,20

eurot. 2023. a laenulepingutelt intressina teenitud tulust moodustab vaid minoorse fraktsiooni

kaebaja tuludest. Kõigi lepingute pealt kokku on see 400 eurot intressituluna. Seega ei saa kuidagi

öelda, et laenamisest saadav tulu moodustas kaebaja teenitud tuludest peamise osa. Seda pole

2(9)

3-24-1899

vastustaja vaideotsuses ka analüüsinud. Pole ka oluline, et kaebaja sõlmis laenulepingud mitme

isikuga.

8.4 Isegi kui kaebaja tegevus kvalifitseeruks krediidi andmiseks, siis krediiti anti sedavõrd

väikeses ulatuses, et tegemist ei olnud loakohustusliku tegevusega ning vastustajal ei oleks saanud

selles osas ka kahtlust tekkida. Kaebaja ei andnud direktiivi 2008/48/EÜ mõistes ka krediiti oma

kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames.

8.5 Vastustaja pöördus kaebaja poole ning kaebaja selgitas, et kuigi ta on tegelenud laenude

andmisega, siis see ei ole moodustanud peamist osa kaebaja sissetulekust. Seega pole tegemist

loakohustusliku tegevusega. Seega ei saa kaebaja puhul ka tõusetuda põhjendatud kahtlust, et

kaebaja osutab tegevusloata finantsteenust või tegeleks muu FIS § 2 lg-s 1 nimetatud õigusvastase

tegevusega. Seega ei saa pidada põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kaebaja puhul on jätkuvalt

ohuks, et kaebaja ei ole mõistnud oma tegevuse seadusvastasust, kuna kaebaja ei ole midagi

seadusvastast teinud.

8.6 Vastustaja etteheide, et laenulepingud sisaldasid kõrgeid intresse ja leppetrahve, kaebaja

hinnangul ei päde. Intressid ja lepingutasud on mõeldud kaebaja kulude katmiseks (lepingute

koostamised, taustauuringud). Kaebaja pidi ka arvestama, et laenusaajad oma kohustusi ei täida

ning kaebajal tuleb kohtusse pöörduda. Suuremate laenude puhul ei oleks keegi olnud nõus

selliseid intresse tasuma. Kaebaja poolt laenatud summad olid aga väikesed.

8.7 Hoiatusteate avaldamine on ebaproportsionaalne. Kaebaja on faktiliselt andnud laene vaid

837,67 eurot ning seda kõigest seitsmele isikule. See tähendab, et kaebaja andis ühes kuus laenu

2,5 isikule. Sellises olukorras ei saa riigi poolt kaebaja n.ö häbiposti riputamist pidada

proportsionaalseks meetmeks. Kaebaja lõi kodulehe selleks, et säästa laenude andmisel aega.

Kohane ei ole vastustaja väide, et koduleht nägi hea ja struktureeritud välja. Nimetatu ei muuda

kaebajat „professionaalseks“.

8.8 Kaebaja teab mitmeid isikuid, kes reklaamivad end erinevates Facebook-i laenukommuunides

ning annavad kolmandatele isikutele laenu, aga tunduvalt suuremas mahus. Nende isikute kohta

pole vastustaja koduleheküljel avaldatud aga ühtegi hoiatusteadet. Kaebaja hinnangul nähtub

sellest kaebaja ebavõrdne kohtlemine. Kui kaebaja oleks samad laenulepingud Facebooki grupis

sõlminud, siis poleks vastustaja tõenäoliselt hoiatusteadet avaldanud.

8.9 Kaebaja lõpetas oma tegevuse koheselt, kui ta sai hoiatusteatest teada, s.o kaebaja pani

kodulehekülje kinni. Seejuures ei edastanud vastustaja kaebajale hoiatusteadet, vaid kaebaja sai

sellest juhuslikult teada oma nime „guugeldades“. Vastustaja oleks kaebaja tegevuse lõpetamise

kohta võinud ka ise teavet koguda.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

9.1 Hoiatusteade erineb tavapärasest toimingust seeläbi, et seadusandja on osalt kitsendanud

haldusorgani diskretsiooni FIS erikorra kehtestamisega, mistõttu peab hoiatusteade olema

kooskõlas ka FIS vastava erikorraga. FIS § 6 lõige 13 ja § 543 lõige 1 kitsendavad vastustaja

õigust hoiatusteate avaldamisel. Käesoleval juhul on hoiatatud tegevusloata krediidi väljastamise

eest, mis on reguleeritud KAVS-ga, ehk hoiatus puudutab tegevusloata finantsteenuse pakkumist

(krediidiasutuste seaduse (KAS) § 6 lg 1 p 2) ja on seeläbi lubatav. Samuti on

Finantsinspektsioonile jäetud lai diskretsioon hoiatuse avaldamisel, ehk lubatud on avaldada

hoiatus nii juhul, kui rikkumine on juba tuvastatud, kui ka juhul, kui selleks on olemas kahtlus.

9.2 Käesoleval juhul on vastustaja pidanud vajalikuks hoiatada avalikkust kaebaja eest oma

hoiatusteadete portaalis. Hoiatuse sisuks on rikkumine või selle kahtlus tegevusloata krediidi

andmise näol. Välja on toodud koduleht, mille vahendusel rikkumine on toime pandud ja isik, kes

on rikkuja. Kuna võimaliku rikkumise on toime pannud füüsiline isik, avaldati tema kohta teda

identifitseerivad andmed (nimi ja isikukood).

3(9)

3-24-1899

9.3 FIS § 543 lõike 2 kohaselt Finantsinspektsioon võib, aga ei pea enne hoiatusteate avaldamist

tegema päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda inspektsioon peab õigusrikkujaks. Sellele

vaatamata pöördus vastustaja 21.02.2024 päringuga kaebaja poole selgituste saamiseks. Kaebaja

andis vastuse 28.02.2024, ehk enne kui hoiatusteade avalikustati. Kaebaja vastusest nähtus

üheselt, et ta väljastab eraisikutele krediiti, on seda teinud lühikese perioodi jooksul juba seitsmel

korral ning kasutab selleks professionaalset kodulehte XXX Seega oli hoiatusteate avaldamine

seaduslik meede. Kaebajale on antud ka võimalus oma seadusvastast käitumist põhjendada. Seega

on vaidlustatud hoiatusteate avaldamine vastaval kujul olnud formaalselt seaduspärane.

9.4 Ei ole vaidlust selles, et kaebaja on andnud perioodil 03.12.2023-28.02.2024 krediiti seitsmele

tarbijale. KAVS § 5 lõikes 1 puudub kriteerium, et krediidi andmine peab olema isiku „peamine“

majandustegevus ja tulu teenimise allikas. Nimetatule ei ole vastustaja osundanud ka vaiet

lahendades. Seega ei oma tähtsust, kas kaebaja peamine majandustegevus ja tulu teenimise allikas

on seotud krediidi andmisega või mitte. Oluline on KAVS mõttes, et tarbijale krediidi andmise

näol on tegemist majandus- või kutsetegevusega.

9.5 Vastustaja tuvastas, et tarbijatele on antud krediiti, krediidi eest on lepitud kokku intress,

sõlmitud on vastavasisulised krediidilepingud, mis vastavad tavapärastele (professionaalsetele)

krediidi andmise suhetele, kaebaja kasutab erialast selleks loodud keskkonda, et hõlbustada

krediidi andmist, lühikese perioodi jooksul on seda tehtud seitsmel korral, kaebaja teenib krediidi

väljastamisest tulu. Vastustajale on ka laekunud kaebus osutatud teenuse seaduspärasuse kohta.

Sõlmitud laenulepingud on arvestatava tulususega konkreetse laenusumma arvestuses, rikutud on

krediidi kulukuse määra (02.07.2024 seisuga 49,95%).

9.6 Kõik kogumis viitab sellele, et kaebaja väljastab majandus- ja kutsetegevuses tarbijatele

krediiti ja on KAVS § 5 lõike 1 kohaselt krediidiandja ning vajab selleks tegevusluba KAVS § 10

lõike 1 tähenduses. Nimetatu on kooskõlas KAVS aluseks oleva hüpoteekkrediidi direktiivi

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ) artikkel 3 punktiga b. Seega ei ole

krediidiandja määratlemisel oluline, kas teenitav tulu on isiku peamine tulu teenimise allikas.

Oluliseks tunnuseks on tegutsemine vastava majandus- ja kutsetegevusega. Oluline on viidata ka

KAVS eelnõu (795 SE) seletuskirja lk-le 16 ja Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-2-1-66-14 (p

16), mis selgitab, mida peetakse VÕS tähenduses silmas majandus- ja kutsetegevuse all.

9.7 Kaebaja osundatu, nagu annaks Finantsinspektsiooni 15.04.2021 märgukiri kaebajale õiguse

seadust rikkuda, on eksitav. Märgukirjal ei ole õiguslikku jõudu ja tegu on selgitustega erinevate

juhtumite valguses, mis Finantsinspektsioonile enne seda juhtumit olid jõudnud.

Finantsinspektsioon on ka kirjas rõhutanud, et tegevusloa vajadust peab isik ise hindama ja see on

igal kaasusel erinev. See, et märgukiri kasutab sõna „peamine“ majandustegevuse ees ei vähenda

vastava lause järgmist osa, ehk „tulu teenimise allikat“. On üheselt selge, et kaebaja teenus on

muutunud tulu teenimise allikaks ja äritegevuseks, mis vajab tegevusluba. Seega on selge, et

kaebaja tegevus vastas KAVS § 5 lõike 1 tunnustele.

9.8 Hoiatusteade on proportsionaalne meede. Tegemist on ainsa meetmega, mis on võimalik

valida, kui on tuvastatud tegevusloata tegevus. Hoiatusteade on väga lakooniline oma sisus,

riivates kaebaja õigusi vaid viisil, et osundab kaebaja tegevusele. Avalikkusel on õigus teada, kui

sedalaadi teenust ostes krediidiandjat valivad.

9.9 Hoiatuse tegemine on oluline ja see teenib selgelt avalikkuse huve, kuna tegevusloa kohustus

tagab kontrolli krediidi andmise üle. Kaebaja antud laenudest nähtub selgelt, et kaebaja ei arvesta

elementaarsete nõuetega, ehk vastutustundliku laenamise põhimõttega, ega krediidi kulukuse

arvestamise nõuetega laenu andmisel. Sellisest õigusvastasest laenu andmisest on kohane hoiatada

avalikkust. See, et on ka võimalikke teisi KAVS nõuete rikkujaid, ei too kaasa ebavõrdset

kohtlemist.

9.10 Vaie on lahendatud õigesti.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(9)

3-24-1899

10. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme,

poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.

11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on loonud veebikeskkonna XXX (dtl 76-88)

ning on nimetatud veebikeskkonna kaudu pakkunud eraisikuna tasu eest laenu. Puudub vaidlus ka

selles, et kaebaja on perioodil 30.12.2023 kuni 28.02.2024 sõlminud seitsme isikuga

laenulepingud (dtl 89-165) ning andnud nende alusel erinevatele isikutele intressiga laenu kokku

summas 837,67 eurot ning teeninud krediidi andmiselt intressitulu. Pooled vaidlevad selle üle, kas

sellise perioodi jooksul ning sellises kogusummas laenu andmisel on kaebaja käsitletav

krediidiandjana KAVS § 5 lõike 1 tähenduses, st isikuna, kes annab oma majandus- ja

kutsetegevuses tarbijatele krediiti. Juhul, kui vastus nimetatud küsimusele on jaatav, siis vajab

selline tegevus KAVS § 10 lõike 1 järgi tegevusluba ning vastustaja on põhjendatult avaldanud

hoiatusteate. Kaebaja leiab, et kuivõrd krediidi andmine ei ole kaebaja peamine majandustegevus

ja tulu teenimise allikas, siis ei vajanud selline tegevus tegevusluba ning hoiatusteate avaldamine

ei olnud põhjendatud. Seega juhul, kui käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades ei ole kaebaja

tegevus käsitletav krediidi andmisena, siis puudus vastustajal alus avaldada oma kodulehel

27.03.2024 FIS § 543 lg 2 alusel hoiatusteadet (dtl 13), mille sisuks oli hoiatada avalikkust kaebaja

eest, kes ilma tegevusloata väljastab krediiti.

12. Hoiatusteate avaldamine on vaadeldav toiminguna HMS § 106 lg 1 mõistes. Kuna toiming

riivab kaebaja õigusi avaldades mõju tema mainele, siis peab sellisel toimingul olema õiguslik

alus (HMS § 107 lg 1). Kaebaja ongi kaebuses tuginenud esmalt väitele, et toimingul puudub

õiguslik alus. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu.

13. Riigikohus on oma 28.01.2021 lahendis haldusasjas nr 3-19-885 (p-d 13 ja 14) analüüsinud

nimetatud vaidluse esemeks olnud toimingu tegemise ajal kehtinud FIS § 2 lg 1 sõnastust ning on

leidnud, et Finantsinspektsiooni pädevuses olev finantsjärelevalve FIS § 2 lg 1 mõttes hõlmab

järelevalvet kõigi tegevuste üle, mida selles sättes nimetatud seadused reguleerivad, ja seda

sõltumata formaalsete eelduste täidetusest, nt loanõude järgimisest. Krediidi andmisele ja

vahendamisele pole sellest põhimõttest erandit tehtud. FIS § 2 lg-s 1 loetletud seaduste hulgas on

KAVS, mis reguleerib krediidi andmist ja vahendamist ning järelevalvet kõigi krediidiandjate ja -

vahendajate tegevuse üle (KAVS § 1 lg 1). KAVS §-d 3-6 reguleerivad krediidi andmist ja

vahendamist. Finantsinspektsioon on teate andmisega teavitanud, st on sisuliselt leidnud, et

kaebajad osutavad KAVS § 5 lg 1 ja § 6 lg 1 kohast krediidi andmise ja vahendamise teenust.

KAVS § 5 lg-s 1 ja § 6 lg-s 1 sätestatud krediidiandja ja -vahendaja mõisted on seotud

tegutsemisega krediidi andmise valdkonnas, mitte tegevusloa olemasoluga. Seda järeldust toetab

ka KAVS § 2, mis räägib seaduse kohaldamisalast ega maini tegevusluba. KAVS § 10 lg-te 1 ja 2

kohaselt peab aga krediidiandjana ja -vahendajana tegutsemiseks olema tegevusluba. Krediidi

andmine või vahendamine tegevusloata on keelatud. Finantsinspektsiooni teates on avalikkuse

tähelepanu juhitud sellele, et /…/ puudub tegevusluba tarbijatele krediidi andmiseks. Kolleegiumi

arvates ei sõltu see, kas isik on finantsjärelevalve subjekt, formaalse loa olemasolust – kui

tegevusluba on vastava teenuse pakkumiseks seaduse järgi nõutav, siis on seda teenust ilma loata

pakkuv isik igal juhul järelevalve subjekt. Kolleegium selgitas järgnevalt, analüüsides tol ajal

kehtinud õiguslikku regulatsiooni, et mõistab tarvidust võimalikult vara teavitada Eesti avalikkust

ja tarbijaid põhjendatud ohust ka enne järelevalvemenetluse lõppu. Finantsjärelevalve hõlmab

kogu FI tegevust selle raames (vt FIS § 2 lg-d 1 ja 2), et ennetada ohtu, selgitada see välja, tõrjuda

rikkumist ja kõrvaldada see, tagamaks FIS § 3 lg-s 1 sätestatud eesmärkide saavutamine (FIS § 6

lg 4, KorS § 2 lg 4). Kuigi KorS ei kohaldu ja FIS selliste hoiatusteadete avaldamist ei võimalda,

ei ole kolleegium veendunud, et seadusandja tahtis välistada klientide ja investorite hoiatamist

ning ohu korral teavitamist järelevalvemenetluse kestel. Samuti ei ole kolleegium kindel, et

konfidentsiaalsuse eesmärgid ohust teavitamise vajaduse puhul, kus määravaks võib saada muu

hulgas hoopis ohu kohta infot andnud allikate kaitse, on samad, mis järelevalvemenetluses nt

toimikule ligipääsu ja range ametisaladuse kaitsmise kohustuse korral. Seetõttu juhib kolleegium

5(9)

3-24-1899

seadusandja tähelepanu sellele, et kui seaduses on lünk, siis tuleb täiendada teabe avaldamise

aluseid FIS-is, luues nii hoiatusteate avaldamisele õigusliku aluse (p 26).

14. Nimetatud lünk seaduses on praeguseks parandatud ning 30.06.2021 jõustunud FIS § 543 lg 1

sätestab, et inspektsioon võib avalikkust hoiatada tegevusloata finantsteenuse pakkumise või muu

FIS § 2 lg-s 1 nimetatud õigusaktile mittevastava tegevuse või selle kahtluse korral. Seega on

seadusandja vastava õigusliku regulatsiooni kehtestanud ning hoiatusteate avaldamine oli kehtiva

õigusega kooskõlas, s.o toimingu tegemisel oli õiguslik alus.

15. Vastustaja on pidanud vajalikuks hoiatada avalikkust kaebaja eest oma hoiatusteadete

portaalis. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on hoiatusteade jätkuvalt aktiivne. Hoiatusteate

sisuks on rikkumine või selle kahtlus tegevusloata krediidi andmise näol. Teate avaldamise

eesmärk on tagada, et vastav info jõuaks vajadusel võimalikult laia auditooriumini.

16. Vastustaja on FI § 543 lg 2 kohaselt küsinud kaebajalt enne teate avaldamist oma 21.02.2024

päringuga (dtl 9-10) selgitusi vastustaja poolt tuvastatud asjaolude kohta ning kaebaja on

vastustajale avaldanud teabe laenulepingute kohta, mille olemasolu ja tingimuste osas pooled ei

vaidle. FI seletuskirjas (380 SE) on selgitatud, et kuigi informatiivsed meetmed on oma olemuselt

suunatud pigem ohtude ennetamisele, võib teate avaldamisega kaasneda teinekord tuntavaid

põhiõiguste riiveid. Kui teavitamise kohal on olemas reaalne riiveoht, tuleb arvestada HMS § 40

lõikes 2 sätestatut. Seega on vastustaja andnud enne haldusakti andmist kaebajale võimaluse

asjaolude osas oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, st haldusmenetluses ei ole rikutud

kaebaja õigust olla ära kuulatud.

17. KAVS 3 kohaselt on krediidi andmine KAVS tähenduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 401

lõigetes 1 ja 2 nimetatud krediidi andmine /…/ sealhulgas krediidilepingute sõlmimine ja selleks

vajalike toimingute tegemine oma nimel ja arvel. KAVS § 5 lõike 1 kohaselt on krediidiandja

KAVS-i tähenduses ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijatele krediidi

andmine. KAVS § 2 lõike 3 järgi on tarbija VÕS § 1 lõikes 5 nimetatud isik. VÕS § 401 lg 1

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest

maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et KAVS § 5 lõike 1 kohaselt on krediidi andjaks üksnes

ettevõtja, kelle peamiseks majandustegevuseks ja tulu allikakaks on krediidi andmine. Sätte

sõnastus sellist lisakriteeriumi ei sätesta. Samuti ei kinnita kaebaja tõlgendust ka KAVS

seaduseelnõu seletuskiri (795 SE). Seega ei pea sätte tähenduses krediidi andmine olema kaebaja

peamiseks majandustegevuseks, et selline tegevus kvalifitseeruks krediidi andmiseks KAVS § 3

tähenduses ja kaebaja KAVS § 5 lg 1 järgi krediidi andjaks. KAVS järgi on üksnes oluline, et

tarbijatele krediidi andmise näol on tegemist majandus- või kutsetegevusega.

19. Nimetatud käsitlus on kooskõlas KAVS regulatsiooni aluseks oleva hüpoteekkrediidi

direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL), mille artikkel 3 punkti b

kohaselt on krediidiandja füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma

kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames. Direktiiv sätestab otsesõnu erandid, milliste puhul

direktiivis toodud põhimõtteid ei kohaldata. Selliste juhtumitega ei ole käesoleval juhul tegemist.

Seega ei ole ka direktiivi järgi isiku määratlemisel krediidiandjana tähendust, kas krediidi andmine

on isiku peamiseks majandustegevuseks ja kas teenitav tulu on isiku peamine tulu allikas. Ka

KAVS eelnõu 795 SE seletuskirjas (lk 16) on selgitatud, et : „Näiteks nii hüpoteekkrediidi

direktiivi artikli 4 punkti 2 kohaselt kui ka tarbijakrediidi direktiivi kohaselt on krediidiandja

füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda direktiivis sätestatud krediiti oma

kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames. Seega on krediidiandjana käsitatavad kõik

äriühingud, kellel selline tegevus on lubatud ja kes annavad oma majandus- ja kutsetegevuse

raames krediiti tarbijale. /…/ Kui aga krediidi andmine on ettevõtja tegevusala, on vajalik sellel

tegutsemiseks vastavalt käesolevale eelnõule ja äriseadustiku § 4 lõikele 2 tegevusluba ning

tegevusloata tegutsemine on keelatud.“. Riigikohus on oma 30.09.2014 lahendis haldusasjas nr 3-

6(9)

3-24-1899

2-1-66-14 (p 16) selgitanud, mida tuleks kontrollida füüsilise isiku poolt laenu andmisel ja selle

seostamisel tarbijakrediidi direktiiviga. Nimetatud lahendis selgitas Riigikohus, et selleks, et teha

kindlaks, kas füüsiline isik tegutseb laenu andes oma majandus- või kutsetegevuses, tuleb kogumis

hinnata selliseid kriteeriume, nagu laenu andmise püsivus ja maht ning laenu tasulisus. Samuti

tuleb hinnata laenulepingute põhitingimusi, laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ning

lepingute sõlmimise asjaolusid. Majandus- ja kutsetegevusele võib viidata näiteks see, kui

füüsiline isik, kes laenu annab, on teatud piirkonnas teadaolev isik, kellelt on vajadusel võimalik

(tasu eest) laenu saada. /…/ Asjaolu, et füüsilisest isikust laenuandja samal ajal tegeleb veel ka

mingi muu majandustegevusega või töötab töölepingu alusel, ei välista seda, et laenuandmine

toimub majandustegevusena, kui täidetud on eelnimetatud tunnused.

20. Kohus märgib esmalt, et asjaolu, et Finantsinspektsiooni kodulehel on avaldatud ekslik

selgitus, mis selgitab, et krediidi andmine on loakohustuslik tegevus üksnes siis, kui tarbijakrediidi

andmine on muutunud isiku peamiseks majandustegevuseks ja tulu teenimise allikaks, ei saa

muuta seaduse sõnastust ja seadusandja tahet, mida on avatud KAVS seletuskirjas (795 SE).

Sellisel vastustaja kodulehel avaldatud selgitusel ei ole õiguslikku jõudu. Vastavale asjaolule

juhtis vastustaja kaebaja tähelepanu juba vaidemenetluses. Seega ei ole praegusel juhul õiguslikku

tähendust sellel, kas krediidi andmine on olnud kaebaja peamiseks majandustegevuseks ja tulu

teenimise allikaks. Hoiatusteate avaldamise eeldusena pidi vastustaja tuvastama, et kaebaja on

andnud krediiti oma majandustegevuse raames. Kohus leiab, et kaebaja tegevus krediidi andmisel

vastab eelpool viidatud Riigikohtu lahendis toodud kriteeriumitele ning on käsitletav kaebaja

majandustegevusena.

21. Vastustaja on menetluses tuvastanud, et kaebaja on andnud tarbijatele krediiti; krediidi eest

on lepitud kokku intress; sõlmitud on vastavasisulised krediidilepingud, mis vastavad

laenulepingute tunnustele; kaebaja kasutab krediidi andmiseks erialaselt loodud kodulehte, et

hõlbustada krediidi turustamist ja selle andmist; kolme kuu jooksul on kaebaja andnud krediiti

seitsmel korral ja erinevatele isikutele, kes kohtuistungil väljendatu kohaselt ei olnud kaebaja

sõbrad ega tuttavad, vaid võõrad; kaebaja teenib väljastatud krediidilt tulu. Seega on kohtu

hinnangul täidetud tingimused, mille põhjal saab kaebaja poolset tegevust lugeda krediidi

andmiseks kaebaja majandustegevuses. Kaebaja on sõlminud seitse lepingut tema jaoks

tundmatute isikutega üksnes kolme kuu pikkuse perioodi jooksul ning teeninud nimetatud

tegevusega kaebaja enda väidetu kohaselt tulu 400 eurot. Kaebaja on krediidi pakkumiseks loonud

kodulehe, millel oli huvitatud isikutele avaldatud informatsioon krediidi saamise tingimuste kohta.

Asjaolu, et kaebaja lõpetas oma väidete kohaselt tegevuse kohe peale hoiatusteate avaldamisest

teda saamist (vastustaja ei ole nimetatud väidet ümber lükanud) ei muuda hinnangut kaebaja

tegevusele hoiatusteate avaldamise eelselt. Samuti võib asjaolu, et kaebaja poolt väljastatud

laenude maht ületas üksnes pisut 800 euro piiri, olla tingitud sellest, et kaebaja sai teada

hoiatusteate avaldamisest ja lõpetas oma väidete kohaselt krediidi andmise. Oluline ei ole mitte

krediidi kogusumma, vaid tegevuse spetsiifika – nimetatud summat ei antud krediidina mitte ühele

isikule, vaid krediidi saajaid oli kolme kuu jooksul juba seitse, kaebaja pakkus laenu selleks

loodud veebikeskkonna kaudu ning sõlmis asjakohased lepingud. Nimetatu viitab kaebaja

tegevuse organiseeritusele ja eesmärgile leida võimalikult palju potentsiaalseid kliente ja teenida

krediidi andmisest tulu. Ilmselt ongi kaebaja poolt pakutavate ja kaebaja jaoks kõrge tulususega

laenude sihtgrupiks isikud, kes vajavad laenu väiksemates summades ootamatute kulutuste

katmiseks ning kellel krediidi saamine krediidiasutustelt on raskendatud või on vastavad limiidid

juba ammendunud. Seega ei ole kohtu arvates määravat tähendust asjaolul, et kaebaja poolt

väljastatud laenude kogusumma jäi väikeseks. Kohtu hinnangul ei saa siinjuures ka väita, et

olukorras, kus kaebaja ei oleks kodulehekülge loonud, ei oleks hoiatusteate avaldamist toimunud.

Hoiatusteate avaldamine on seotud hinnangu andmisega isiku tegevusele, mitte sellega, kus isik

oma tegevuse kohta infot avaldab ja kuidas kliente leiab. Ei saa väita, et olukorras, kus

vastustajale oleks laekunud kaebus kaebaja tegevuse kohta laenude andmisel FB vastavas

keskkonnas, ei oleks vastavat hoiatusteadet avaldatud. Kodulehe loomine laenude andmise

7(9)

3-24-1899

hõlbustamiseks on üksnes üks kriteerium, mida vastustaja on kaebaja tegevusele hinnangu

andmisel hinnanud. Kohtu hinnangul on vastustaja hoiatusteate avaldamisel kohaselt arvesse

võtnud ka kaebaja poolt pakutud krediidi kõrget tulusust kaebaja jaoks ning toonud välja, et

rikutud on krediidi kulukuse määra (02.07.2024 seisuga 49,95%). Kaebaja ise on väitnud, et oleks

kõigi lepingute pealt (st 837,67 euro laenamiselt) teeninud intressitulu 400 eurot (kaebuse p 13).

22. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja on menetluses õigesti tuvastanud, et

kaebaja väljastas oma majandus- ja kutsetegevuses krediiti ja on KAVS § 5 lõike 1 kohaselt

krediidiandja ning vajab selleks tegevusluba KAVS § 10 lõike 1 tähenduses. Kaebaja andis

erinevatele tarbijatele krediiti, tehes seda läbi professionaalselt loodud kodulehe keskkonna XXX

ja sai selle eest tulu (intressid, lepingu sõlmimise tasud). Tõendatud on, et lühikese perioodi

jooksul (03.12.2023-28.02.2024) väljastas kaebaja juba seitsmele isikule laenu. Kaebajal puudus

kirjeldatud tegevuseks tegevusluba, mistõttu on vastustaja avaldanud põhjendatult oma kodulehel

hoiatusteadete rubriigis hoiatusteate, milles hoiatas isikuid kaebaja õigusvastase tegevuse eest.

23. Kohus nõustub vastustajaga, et hoiatusteate avaldamine oli proportsionaalne meede.

Vastustaja on valinud sisuliselt ainsa meetme, mida tal tegevusloata tegevuse tuvastamisel on

võimalik kasutada. Arvestades eelpool kirjeldatud kaebaja tegevust iseloomustavaid asjaolusid oli

põhjendatud avalikkust hoiatada tegevusloata tegevuse eest. Hoiatusteate avaldamine võib küll

avaldada kahjulikku mõju kaebaja mainele ning rikkuda seeläbi kaebaja põhiõigusi, kuid

käesoleval juhul õigustab kaebaja õiguste rikkumist avalik huvi teavitada avalikkust, et kaebaja

tegevus krediidi andmisel ei ole vastava tegevusloa puudumise tõttu õiguspärane. Selline

teavitamine on suunatud tarbijate õiguste kaitsele, kellel on õigus olla nimetatud asjaolust

teadlikud, kui nad krediidiandjat valivad. Hoiatusteate avaldamine teenib avalikkuse huve, kuna

tegevusloa olemasolu tagab kontrolli krediidi andmise, sh krediidi andmise tingimuste üle.

Kaebaja poolt antud laenude tingimustest nähtub, et eiratud on vastutustundliku laenamise ja

krediidi kulukuse määra arvestamise põhimõtteid. Nimetatu kahjustab aga ülemääraselt tarbijate

huve, mistõttu on hoiatusteate avaldamine proportsionaalne meede.

24. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kaebaja väide, mille kohaselt on praegusel juhul rikutud

võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd on ka teisi võimalikke KAVS nõuete rikkujaid. Vastustajale

on seadusega antud õigus õigusrikkumise tuvastamisel hoiatusteade avaldada. Vastustaja

pädevuses on viia läbi menetlusi iseseisvalt ning otsustada rikkumise tuvastamisel meetme

rakendamise üle. Kohus ei saa vastavate võrreldavate näidete puudumise tõttu hinnata, kas

kaebajaga sarnases olukorras on koheldud teisi isikuid teisti. Asjaolu, et kaebaja seda väidab ei

muuda väidet veel tõeseks.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja toiming, mis seisneb

Finantsinspektsiooni koduleheküljel 27.03.2024 hoiatusteate avaldamises, on õiguspärane.

26. Kaebaja on lisaks esitanud ka kohustamisnõude, millega palub kohustada vastustajat lõpetama

vastustaja koduleheküljel 27.03.2024 avaldatud hoiatusteate jätkuv avaldamine. Kaebaja on

kohtumenetluses avaldanud, et lõpetas krediidi pakkumise veebilehekülje XXX vahendusel

koheselt, kui sai hoiatusteatest teada. Kohus kontrollis kohtuistungil koos menetlusosalistega, et

nimetatud veebileht on jätkuvalt olemas ja seda ei ole suletud. Küll aga peab kodulehekülje

kasutamiseks veebilehele sisse logima. Nimetatust tulenevalt ei ole kohtule praegusel juhul teada,

kas kaebaja on ka tegelikkuses ebaseadusliku tegevuse, mis seisneb tegevusloata krediidi

andmises lõpetanud, või mitte. Vastavat asjaolu saab aga kontrollida vastustaja. FIS § 543 lõikes 4

nähakse ette kaitsemeetmed isiku suhtes, kelle kohta vastav teade avalikustatakse ja kelle õigusi

teavitamistoiminguga riivatakse. Kui hoiatusteates esitatud asjaolud ei osutu hiljem põhjendatuks

või hoiatusteate tegemise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, on vastustaja kohustatud

avaldama samas vormis sellekohase teate. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja on

kohtumenetluses avaldanud, et ta on loakohustusliku tegevuse peale hoiatusteate avaldamist

lõpetanud, lasub vastustajal kohustus vastava asjaolu esinemist kontrollida ning juhul, kui kaebaja

poolt väidetu vastab tegelikkusele, tuleb hoiatusteade kustutada. Olukorras, kus kaebaja on talle

8(9)

3-24-1899

etteheidetava tegevuse lõpetanud, on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne hoiatusteate

avaldamise jätkamine kuni FIS § 543 lg-s 5 toodud tähtaja lõppemiseni. HKMS § 41 lg 3 sätestab,

et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või

toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus leiab,

et vastustajal tuleb kaebaja poolt avaldatu põhjal otsustada, kas hoiatusteate avaldamise aluseks

olevad asjaolud on ära langenud. Vajadusel tuleb vastustajal koguda selleks vajalikku teavet.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja poolt esitatud kohustamiskaebuse HKMS § 41 lg 3

kohaselt ning kohustab vastustajalt otsustama vastustaja kodulehel kaebaja kohta 27.03.2024

avaldatud hoiatusteate avaldamise lõpetamine ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

käesolevas haldusasjas.

27. Kaebaja on kaebuses palunud ka 27.05.2024 vaideotsuse tühistamist. Nagu nähtub

vaideotsusest, siis palus kaebaja vaides lõpetada vastustaja kodulehel 27.03.2024 üleslaetud

hoiatusteate avaldamine. Kohus leidis eelmises alapunktis, et vastustajal tuleb hoiatusteate

avaldamise lõpetamise küsimus otsustada ühe kuu jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

Nimetatust tulenevalt tuleb vaideotsus tühistada.

MENETLUSKULUD

28. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus jättis rahuldamata toimingu õigusvastasuse

tuvastamise nõude ning rahuldas kohustamisnõude ja kohustamisnõudega seotud vaideotsuse

tühistamise nõude. Seega rahuldas kohus kaebuse pooles ulatuses. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et

kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega.

29. Kaebaja poolt 07.10.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja

menetluskuludeks asjas tasutud riigilõiv summas 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas

4446,90 eurot (käibemaksuga). Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot tund. Kohus leiab, et

kulutused on arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud. Seega mõistab kohus vastustajalt

kaebaja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 10 eurot (käibemaksuta) ja lepingulise

esindaja kulud summas 2223,45 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

30. Viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2021

otsus asjas nr 3-18-2294, p 27). Seega puudub kohtul alus viivise väljamõistmise taotluse

rahuldamiseks ning see taotlus jääb rahuldamata.

31. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

OSALISELT

JÕUSTUNUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

08.05.2026

KOHTUOTSUSEGA.

9(9)