2-23-123022/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-123022

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-123022

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3859,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn;

lepinguline esindaja S R, e-post XXX;

Kostja S.K, isikukood XXX, aadress registris XXX, tegelik

elu- ja viibimiskoht teadmata; e-post XXX.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista S.K-lt OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 2042,64 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõlgnevuselt (2042,64 eurot) hagi esitamise seisuga summas 164,28 eurot

ning samas määras edasiulatuv viivis alates 18.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja

mõistetud põhivõlgnevus.

3. Välja mõista S.K-lt OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 628,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhivõlgnevuselt (628,20 eurot) hagi esitamise seisuga summas 50,52 eurot

ning samas määras edasiulatuv viivis alates 18.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja

mõistetud põhivõlgnevus.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu järgnevates nõuetes:

intress 103,30 eurot, sissenõudmiskulud summas 90 eurot, lepingutasu summas 32 eurot

ja viivised summas 189,73 eurot.

5. Jätta menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.

6. Määrata hageja põhjendatud menetluskuludeks 793 eurot, s.o riigilõiv 455 eurot ja

õigusabikulud 338 eurot.

2-23-123022

7. Välja mõista S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 681,98 eurot

eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

9. Toimetada kostjale S.K-le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja S.K

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Nõue tuleneb Inbank AS ja kostja vahel 30.08.2022 sõlmitud krediidilepingust nr XXX (In

Pay makselahenduse leping) ja Inbank AS ja kostja vahel 27.08.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX.

Kostjale võimaldati võlausaldaja poolt lepinguga XXX krediiti limiidiga 2100 eurot, millest

kostja võttis kasutusse 2042,64 eurot. Eelnimetatud summa on kostjal Inbank AS-le tasumata,

kostja ei ole täitnud kohustust tasuda võlausaldajale tagasimakseid vastavalt lepingus

sätestatule.

Järelmaksulepingu nr XXX alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kauba ostuks järelmaksu

summas 698 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel perioodil 15.10.2022 kuni 15.07.2023. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 2.

osamaksest, s.o alates 15.11.2022 ning sellest tulenevalt on kostjal tasumata põhivõlgnevus

järelmaksulepingust 628,20 eurot.

Kuna kostja võlausaldajale korrektselt krediiti ei tagastanud, saatis võlausaldaja kostjale

kummagi lepingu osas eraldi 05.01.2023 kirjaga lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras

kostjale võlgnevuste tasumiseks täiendava tähtaja 26.01.2023. Kuna kostja võlgnevusi ei

tasunud, siis ütles võlausaldaja lepingud 26.01.2023 üles. 31.01.2023 loovutas võlausaldaja

nõude hagejale Aktiva Finance Group OÜ ja saatis vastavad teated ülesöeldud lepingute osas

kostjale.

Hageja palub kostjalt välja mõista krediidilepingust nr XXX ja järelmaksulepingust nr XXX

2-23-123022

põhinõude võlgnevuse kokku summas 2670,84 eurot (2042,64+628,20), intressi võlgnevuse

krediidilepingust nr XXX tulenevalt summas 103,30 eurot, sissenõudmiskulud summas 90

eurot (50+40), hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 404,53

eurot (295,48+109,05) ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest krediidilepingust nr

XXX tulenevalt põhinõudelt kuni selle tasumiseni määras 20% aastas ja järelmaksulepingust

nr XXX põhinõudelt kuni selle tasumiseni 24% aastas.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja kasuks

hageja menetluskulud kokku summas 1131 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas

455 eurot ja hageja õigusabikulud summas 676 eurot.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 24.03.2024 TsMS

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja § 317 lg 3 alusel avalikult Ametlikes Teadaannetes teate

avaldamisega.

Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule S.K-le makseettepanekut üritatud kätte toimetada

järgmistel aadressidel:

-

07.06.2023, 12.06.2023, 15.06.2023, 05.07.2023 aadressil XXX - tagastatud, muu

põhjus (e-posti aadress kehtetu);

-

05.07.2023 aadressil XXX – tagastatud, puudub vastus;

-

05.07.2023 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel.

Kohtul ei õnnestunud XXX korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida.

Kohus palus võlgniku tööandjalt abi dokumentide kättetoimetamisel võlgnikule. Tööandja

järelepärimisele ei ole vastanud. Tööandja telefoninumber XXX ei ole kättesaadav.

Kohus proovis menetlusse võtmise järgselt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada

registrijärgsetel aadressidel, kuid kätte toimetamine ebaõnnestus. Kohus tegi 24.01.2024

päringu kostja kontaktandmete osas Politsei- ja Piirivalveametile, kes 26.01.2024 vastas

kohtule, et lisaks kohtule teadaolevatele kontaktandmetele ametile rohkem teada ei ole,

teadaolev elukoha aadress on XXX.

Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2. Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p

2-23-123022

16).

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus-

või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb

tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

3.1. Inbank AS ja kostja S.K vahel on sõlmitud 30.08.2022 krediidileping nr XXX (In Pay

makselahenduse leping) ja 27.08.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX. Krediidilepingu

alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 2100 eurot ja järelmaksulepinguga võimaldati

kostjale ostu eest tasumiseks summa 698 eurot /dtl 40, 58/. Krediidilepingu kohaselt oli

intressi määr 20% aastas ja krediidi kulukuse määr 25,87% aastas. Järelmaksuleping oli

intressivaba ja krediidikulukuse määr 0% aastas. Kostja võttis krediidilepingu alusel

kasutusse summa 2042,64 eurot, ühtegi makset laenuandjale seejuures laenu tagastamiseks ei

teinud /dtl 31/. Järelmaksulepinguga tasus laenuandja kostja ostetud kauba eest maksumusega

698 eurot. Kostja on laenuandjale tagasimakse teinud ühel korral, summas 69,8 eurot

(põhiosa makse) /dtl 68, 118/.

3.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis laenuna ostu eest tasumiseks laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega

on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

4. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

4.1. Kostja oli viivituses lepingu nr XXX osas kõigi tagasimaksetega. Hageja esitatud

andmetest nähtub, et kostja asus talle antud krediiti kasutama lepingu sõlmimise päeval

30.08.2022 ning lepingu sätete kohaselt tuli tagasimakseid sooritada iga kuu 5. kuupäevaks

/dtl 40, 125/. Laenuandja saatis kostjale 05.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, selleks

ajaks oli kostja võlgnevus summas 294,01 eurot /dtl 48/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud

ning oli viivituses täielikult rohkem kui kolme osamaksega, ütles laenuandja lepingu

26.01.2023 üles /dtl 49/.

4.2. Kostja oli viivituses lepingu nr XXX osas tagasimaksetega alates teisest osamaksest

15.11.2022. Hageja esitatud andmetest nähtub, et kostja tasus 02.11.2022 ainsa osamakse,

mis oli ühtlasi ka põhiosa makse, laenuandja saatis kostjale teatise 05.01.2023, milles ühtlasi

hoiatas lepingu ülesütlemise osas, kui kostja ei tasu kuupäevaks 19.02.2023 võlgnevust, siis

on laenuandjal õigus leping üles öelda /dtl 62, 68/. Laenuandja ütles lepingu 26.01.2023 üles /

dtl 49/. Kuna laenuandja ütles lepingu nr XXX üles enne kostjale määratud täiendava tähtaja

saabumist, ei ole eelnimetatud leping kehtivalt üles öeldud 26.01.2023 ning ülesütlemine on

vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga.

5. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei

saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi

lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

2-23-123022

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

5.1. Esialgne laenuandja selgitas nõude loovutamisest kostjale 05.01.2023 lepingu

ülesütlemise hoiatuskirjades /dtl 48, 62/. Nõude loovutamisest hagejale teatati kostjale

31.01.2023 teatistega /dtl 64-65/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud.

Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.

6. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et

kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6.1.1.

Kostjaga sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,87%

aastas /dtl 26/. Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 0% aastas, kuna nimetatud

lepinguga mingeid lisakulusid peale põhiosa maksete, ei kaasnenud /dtl 27, 58/.

6.1.2.

Kostja sai 30.08.2022 sõlmitud krediidilepingu alusel võlausaldajalt

kasutamiseks krediidilimiidi summas 2100 eurot, intressimääraga 20% aastas /dtl 40/.

Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laen võetakse kasutusele esimesel

võimalusel ja maksimumsummas, tagastamistähtajaga üks aasta, intressiga 20% aastas,

kuutasuga 2,5 eurot. Nimetatud tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 2331,63 eurot

ja krediidi kulukuse määraks 25,87%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv,

igakuine lisakohustus kuutasuna ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 24,95%.

Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr

alates 31.05.2022 on 16,30% ning selle kolmekordne määr 48,90%. Seega krediidi kulukuse

määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja

leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

6.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

6.2.1.

VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

2-23-123022

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg

13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendab vaidluse korral krediidiandja.

6.2.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi

andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi

põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3)

metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid

kohustusi intressi muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

6.2.3.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18),

et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima

tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab

krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

2-23-123022

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

6.2.4.

Kohus kohustas hagejat 07.06.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning

kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja

aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud

ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363

lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas

hagejale, et hagejal on võimalik kohtule samaks tähtajaks esitada ümberarvestus uuesti

määratud tagasimaksetega VÕS § 4034 lg 7 järgi /dtl 112-113/.

6.2.5.

Hageja on 16.07.2024 menetlusdokumendis esitanud täiendavad selgitused, et

krediidiandja teostas laenuvõtja puhul päringud avalikesse andmebaasidesse ning lisaks

lähtus laenuvõtja esitatud andmetest ja krediidiandjale teadaolevast laenuvõtja

maksekäitumisest. Krediidiandja leidis eelneva põhjal, et laenuvõtja on piisava sissetulekuga

ja usaldusväärne krediidivõtja, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma /dtl

116-117/.

6.2.6.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole

laenuandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist

tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, kuidas laenuandja kontrollis kostja

andmeid kostja väljaminekute, teiste laenukohustuste olemasolu ja sissetulekute-

väljaminekute suhet.

Hagis esitatud selgitusest (hagiavalduse p. 1.4., dtl 29-30 ja vastus kohtunõudele p. 2.1. dtl

116-117 ) nähtuvalt ei teinud laenuandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude

kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Laenuandja

poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ning Pensioniregistrisse ja sealt saadud

andmete põhjal (maksehäire puudumine, sissetuleku suurus väljamaksete põhjal) ei näidanud

krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Lepingu

nr XXX osas ei ole hageja esitanud kostja laenutaotlust, millest nähtuksid kostja enda poolt

nimetatud finantsandmed ja mida krediidiandja siis ka kontrollis. Kohtupraktika kohaselt ei

peeta piisavaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks, kui laenuandja poolt on

2-23-123022

teostatud päringuid avalikesse registritesse ning tuginetakse laenuvõtja enda esitatud

andmetele, seejuures neid kontrollimata.

Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja

tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud

analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja

võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Hageja ei ole ühe lepingu

puhul kohtule esitanud ka kostja poolt esitatud andmeid, millest nähtuks kostja enda poolt

esitatud andmed tema kohustuste kohta. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja

sissetulekute ja väljaminekute suhte kontrollimise kohta andmeid, mistõttu ei ole tõendatud

asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja kohustuste olemasolu ja krediidivõimelisust piisavalt

kostja andmete alusel kontrollinud.

Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja ei ole

piisavalt järginud käesoleva hagi materjalide kohaselt VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS §

50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi

võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust,

kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga

poolt avaldatud infole oli aastal 2022 (s.o 01.07.2022-31.12.2022) intress 0,00%.

Seega kuni 31.12.2022 kostja intressi tasuma ei pidanud. Ümberarvestuse kohaselt, mille

hageja esitas, hageja intressi jaanuaris 2023 arvestanud ei ole ning intressinõuet ei esitanud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 103,30 eurot.

6.4.

Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu nr XXX alusel võttis kostja

kasutusse krediidi summas 2042,64 eurot ning lepingu nr XXX alusel on kostja saanud ostu

tasumiseks laenu 698 eurot, millest teinud tagasimakse summas 69,80 eurot /dtl 31, 118/.

Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud

16.07.2024 menetlusdokumendis. Lepingu nr XXX alusel väljastatud krediidi põhisumma on

tasumata kogu ulatuses, mistõttu hageja palub põhisumma väljamõistmist summas 2042,64

eurot. Hageja arvestab järelmaksulepingu osas kostja poolt kasutusse võetud laenusummast

maha kostja poolt tehtud tagasimakse summas 69,80 eurot, mis muude kulude puudumise

tõttu on arvestatud makseks põhiosas ning palub kohtul lepingust nr XXX tulenevalt kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse summas 628,20 eurot. Hageja palub kohtul alternatiivselt,

2-23-123022

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt

välja põhisummad ja nendelt seadusjärgses määras viivised alates mõlema lepingu

ülesütlemisest, s.o alates 27.01.2023 kuni põhinõuete täitmiseni /dtl 118-119/.

Kohus leiab, et hagi rahuldamine põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb

välja mõista lepingujärgsed põhivõlgnevused lepingu XXX osas 2042,64 eurot ja lepingu

XXX osas 628,20 eurot.

7. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kahe lepingu osas summas 90

eurot VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ja p 3 alusel ja lepingu XXX osas lepingutasu võlgnevust

summas 32 eurot.

Kohus tuvastas eelnevalt, et algne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kuna võlgnik VÕS § 4034 lg 7 järgi peale VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära

muid tasusid krediidiandjale ei võlgne, jätab kohus rahuldamata hageja taotletud

sissenõudmiskulude ja lepingutasu nõuetes.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise

alates 27.01.2023 kuni hagi esitamiseni 17.10.2023 lepingu XXX osas summas 295,48 eurot

lepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras 20% aastas ja lepingu XXX osas 109,05

eurot lepingujärgses määras 24% aastas.

8.1.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

8.2.

Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja

VÕS § 4034 lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Hageja palub kostjalt põhinõudelt viivised välja mõista alternatiivsena, juhul, kui kohus

tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise krediidiandja poolt VÕS § 113 lg-s

1 teises lauses sätestatud määras alates 27.01.2023 kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni.

Hageja taotletud alternatiivne viivisenõude määr jääb VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatu piiridesse

ning on kohtu hinnangul põhjendatud.

8.3.

Kohus mõistab kohus hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja tasumata põhiosalt

lepingu nr XXX osas viivised alates 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.10.2023

eest summas 164,28 eurot ning rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja edasiulatuv

viivis samas, seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 18.10.2023,

kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude lepingu

nr XXX osas hagi esitamise seisuga summas 131,20 eurot.

8.4.

Lepingu nr XXX osas jätab kohus rahuldamata hageja taotluse viivised välja mõista

alates 27.01.2023, s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, kuna kohus tuvastas, et

kõnealune leping ei ole 26.01.2023 kuupäeval kehtivalt üles öeldud VÕS § 416 lg 1 järgi.

Seega saab hageja taotletud viivisenõude välja mõista alates põhinõude 628,20 euro

sissenõutavaks muutumisest, s.o lepingu lõppemisest. Kuna leping ei lõppenud ülesütlemise

kehtetuse tõttu 26.01.2023 kuupäeval, lõppes leping lepingust nähtuvalt viimase osamakse

tähtpäeva saabumisega 15.07.2023 /dtl 58/. Seega lepingu lõppemisest arvates hagi

esitamiseni on seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivised summas 19,41 eurot.

Hagi esitamisele järgnevast päevast mõistab kohus viivised välja hageja taotletud

seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kuni põhinõude täieliku tasumiseni,

2-23-123022

kuid mitte põhivõlga ülevas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas

89,64 eurot.

8.5.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hageja viivisenõude. Kohus jätab

rahuldamata hageja viivisenõude summas 220,84 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

lepingu nr XXX osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 27.01.2023 kuni põhinõude tasumiseni (sh kuni hagi

esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivised summas 164,28 eurot). Lepingu nr XXX

osas rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni (sh kuni

hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivised summas 19,41 eurot).

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus lepingu nr XXX alusel summas 2042,64 eurot, põhivõlgnevus lepingu

nr XXX ja viivised seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi lepingu nr XXX

puhul 27.01.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (sh hagi esitamise seisuga 164,28 eurot) ja

lepingu nr XXX puhul 16.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (sh hagi esitamise seisuga

19,41 eurot). Kohus jätab hagi rahuldamata intresside osas summas 103,30 eurot,

sissenõudmiskulude osas summas 90 eurot, lepingutasu osas summas 32 eurot ja

viivisenõudest summas 220,84 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Hageja nõue kostja vastu oli 3300,67 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 2854,53 euro

ulatuses, s.o 86% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 14% ulatuses

hageja kanda ja 86% ulatuses kostja kanda.

10.1.Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas

676 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohaselt on õigusabikulud täiendavate

alusdokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamise,

koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning kohtule esitamisele kulunud 4 tundi.

Hageja tunnihinne on 169 eurot ilma käibemaksuta.

10.2.TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on

menetluskulude nimekirjas esitanud kinnituse, et on käibemaksukohustuslane ning hageja

on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust /dtl 88/.

Menetluskulude nimekirjas esitatud hinnad on ilma käibemaksuta.

10.3.Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise ja

esitamise, lisade komplekteerimisele kulunud ajamahtu 2 tundi. Kohus lähtub oma

hinnangus sellest, et kuigi maksekäsu kiiremenetluses avalduse esitamisel puudub kohustus

tõendite esitamiseks ja nõude põhjendamiseks, peab avalduse esitamisel olema nõue ja selle

aluseks olevad asjaolud piisavalt selged, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine

2-23-123022

olemasolevate asjaolude ja tõendite pinnalt ajamahukas. Käesoleva tsiviilasja näol ei ole

tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses

igapäevaselt, samuti ei ole kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit

pole toimunud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud

kulud. Kohus peab esinduskulusid mõistlikuks ja põhjendatuks kokku suuruses 338 eurot.

10.4.Hageja on taotlenud ka menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv summas 455 eurot

väljamõistmist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud

riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu.

10.4.1.

Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hageja on tasunud enam riigilõivu.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 112,37 eurot ning hagimenetluses

täiendavalt 455 eurot. Seega on hageja käesolevas menetluses 112,37 eurot riigilõivu

tasunud enam, mis kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tagastamisele vastava

taotluse esitamisel.

10.5.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 86% hageja menetluskuludest,

milleks kohus määras kokku 793 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja

menetluskulud summas 681,98 eurot.

10.6.Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

10.7. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

11. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

11.1.Kuna käesolevas kohtulahendis nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei

ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule

jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik