2-19-5734/93 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

04. november 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4,

Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5734

Tsiviilasi

R. V. (V.) hagiavaldus R. S. ja R. V. (V.) vastu testamendi

tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

150 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

R. V. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Kostjad

R. V. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

R. S. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 26.01.2021.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata R. V. (V., isikukood xxxx) 08.10.2024.a kohtu tegevusele esitatud

vastuväide.

2. Jätta rahuldamata R. V. (V., isikukood xxxx) taotlus M. S. (S.), S. V. (V.) ja A. V. (V.)

tunnistajatena ülekuulamiseks.

3. Jätta rahuldamata R. V. (V., isikukood xxxx) hagiavaldus R. V. (V., isikukood xxxx) ja R.

S. (isikukood xxxx) vastu R. V. (V., isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) 13.12.2016.a

notariaalse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud R. V. (V., isikukood xxxx) kanda.

5. Välja mõista R. V.lt (V., isikukood xxxx) R. V. (V., isikukood xxxx) ja R. S. (isikukood

xxxx) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 6378 (kuus tuhat kolmsada

seitsekümmend kaheksa) eurot 30 (kolmkümmend) senti.

6. Välja mõista R. V.lt (V., isikukood xxxx) R. V. (V., isikukood xxxx) ja R. S. (isikukood

xxxx) kasuks viivis menetluskulude 6378 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa)

eurot 30 (kolmkümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

1 (11)

7. Jätta kindlaks määramata ja R. V.lt (V., isikukood xxxx) R. V. (V., isikukood xxxx) ja R.

S. (isikukood xxxx) kasuks välja mõistmata R. V. ja R. S. lepingulise esindaja kulu 412

(nelisada kaksteist) eurot 33 (kolmkümmend kolm) senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse

esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. R. V. (hageja) esitas 11.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse R. S. ja R. V. (kostjad)

vastu xxxx surnud R. V. 13.12.2016 tõestatud notariaalse testamendi tühistamise nõudes (I kd, tl-d

1-5). Kohus jättis 06.05.2019 hagiavalduse käiguta (I kd, tl 113). Hageja esitas 22.05.2019

menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks, milles täpsustas hagi eset ning esitas kostjate

vastu nõude xxxx surnud R. V. 13.12.2016 tõestatud notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks

(I kd, tl-d 114-116). Kohus võttis hagi 29.05.2019 menetlusse (I kd, tl 124). Kostjad vastasid hagile

09.07.2019 (I kd, tl-d 131-136). Hageja esitas 31.07.2019 arvamuse kostjate vastuse kohta (I kd, tl-

d 143-148). Kostjad esitasid 23.03.2020 täiendava seisukoha ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks

(I kd, tl-d 196-199). Eelistung toimus 03.09.2020 (II kd, tl-d 1-3). Kohtuistung toimus 26.01.2021

(II kd, tl-d 27-30). Hageja esitas 08.02.2021 küsimused eksperdile (II kd, tl-d 31-32). Kostjad

esitasid 09.02.2021 küsimused eksperdile (II kd, tl-d 33). Kohus määras 11.03.2021 postuumse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi R. V. testeerimisvõimega seotud küsimuste väljaselgitamiseks (II kd,

tl-d 35-36). Ekspert A. A. esitas kohtule kirjaliku eksperdiarvamuse 17.05.2021 (II kd, tl-d 40-46).

Hageja esitas 15.09.2021 taotlused dokumentaalsete tõendite kogumiseks ning tõendite

vastuvõtmiseks (II kd, tl-d 58-60). Kostjad esitasid 28.10.2021 arvamuse hageja taotluste kohta (II

kd, tl-d 71-73). Kohus jättis 08.02.2022 määrusega hageja 15.09.2021 taotlused rahuldamata (II kd,

tl 74). Pooled andsid 18.02.2021 nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (II kd, tl-d 78,

84). Kohtukoosseis vahetus asja jagamisega kohtunik Toomas Ventslile 11.04.2022 seoses kohtunik

Piret Randmaa pensionile jäämisega (I kd, tl 1; II kd, tl 87). Hageja esitas 04.05.2024 menetluse

kiirendamise taotluse (II kd, tl 88). Kohus rahuldas 07.06.2024 määrusega menetluse kiirendamise

taotluse (II kd, tl-d 91-92). Hageja esitas 19.07.2024 dokumentaalsete tõendite kogumise taotlused

(II kd, tl-d 96-100). Kostjad esitasid 30.08.2024 seisukoha hageja taotluste kohta (II kd, tl-d 109-

111). Kohus jättis 30.09.2024 määrusega hageja 19.07.2024 taotlused rahuldamata (II kd, tl-d 118-

120). Hageja taotles 08.10.2024 tunnistajate ülekuulamist ning esitas kohtu tegevusele vastuväite (II

kd, tl-d 121-122). Kostjad vaidlesid hageja tunnistajate ülekuulamise taotlusele 14.10.2024 vastu (II

kd, tl 123).

2. Hageja palub tuvastada xxxx surnud R. V. 13.12.2016 notariaalse testamendi tühisuse.

Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega. Hageja ja kostjad on xxxx surnud R. V.

(pärandaja) lapsed. Pärandaja oli teinud 16.09.2013 testamendi. Põlva notar E. K. tõestas

13.12.2016 Põlva haigla hooldusosakonnas pärandaja testamendi, millega avaldas tahet tühistada

16.09.2013 testament ning määrata oma pärijateks kostjad. Testamendis märgiti 16.09.2013

testamendi tühistamise põhjuseks, et hageja ei ole pärandaja aitamisele ja hooldamisele pärast seda,

2 (11)

kui pärandaja tervislik seisund halvenes, panustanud ega ka huvi tundnud. Pärandaja väidetav

viimane tahe 2016.a testamendis ei ole ehtne ega väljenda pärandaja tegelikku viimast tahet.

Testament oli tehtud ajal, mil pärandaja oli piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Hageja ja

pärandaja olid väga lähedased. Hageja külastas ja aitas pärandajat sageli. Kui pärandaja viibis Xxxx

hooldekodus, käis hageja pärandajal tihti külas ja tõi nädalalõppudeks enda koju Xxxx. Pärandaja

ravimitele lisati Xxxx hooldekodus tugevatoimelised rahustid, mida pärandaja tarvitas kuni oma

surmani. 2014.a peeti pärandaja xxxx. sünnipäeva haigla juures koos sugulastega. Hageja külastas

pärandajat pärast 2015.a kukkumist ja hospidaliseerimist. Hagejat informeeriti haigla infolauas, et

pärandaja on meeltesegaduses ja nad olid sunnitud teiste haigete turvalisuse huvides pärandaja

voodi külge kinnitama. Pärandaja viidi vigastatud jala tõttu Põlva haiglasse invatranspordiga.

Hageja käis pärandajat Põlva haiglas külastamas. Pärandaja ei tundnud 2016.a hageja tütart ära, kui

hageja külastas pärandajat koos abikaasa ja tütrega. Pärandaja jäi rääkides mõttesse, ei osanud

vastata, ei tahtnud liikuda. Pärandaja ei suutnud 2017.a meenutada enda tuttavat metsnikku, kui

hageja pärandajat külastas ning selgitas pärandajale, et ta taastab pärandaja kodus paadisilda järve

ääres. Pärandaja veetis aega peamiselt voodis puhates, ei rääkinud suurt midagi, oli omades

mõtetes. Seda kinnitasid hagejale ka kostjad. Kostjad otsustasid, et pärandajal ei ole Põlva haiglas

telefoni, sest pärandaja helistas pidevalt kostja R. V.le, mis aga R. V.le ei sobinud. Hagejal oli

seetõttu keeruline pärandajaga telefoni vahendusel suhelda. Kostja R. S. või kostjad ühiselt on

pärandajat ära kasutanud ja muutnud pärandaja 2013.a tehtud testamenti R. S. kasuks ning 2016.a

testament ei ole pärandaja teadlikult või vabatahtlikult väljendatud viimane tahe. Pärandaja viimane

tahe, mille ta tõesti vabatahtlikult oli teinud, seisnes 2013.a testamendis, mis oli tehtud enne, kui

pärandaja tervislik seisund halvenes. Pärandaja oli 2013.a viimase tahte põhjalikult läbi kaalunud,

käis hagejale teadaolevalt ise ning mille tegemisel arvestas pärandaja oma laste tegelikku panust

pärandaja abistamisel ja pärandaja eest hoolitsemisel, sh pärandajale kuuluva pärandvara ehitamisse

ja korrashoidmisse panustamisel. Kostja R. S. ja pärandaja läbisaamine oli väga kehv. Kostja R. S.

ei tundnud pärandaja eluajal huvi pärandaja abistamise ega tema vara korrashoidmise vastu.

Pärandajat abistasid hageja ja kostja R. V.. See kinnitab, et 2013.a testamendi tühistamise

põhjendus ei vasta tõele ning tegu ei olnud pärandaja enda ja teadliku vabatahtliku otsustusega.

Pärandaja meditsiinidokumentidest nähtuvalt ei suutnud pärandaja oma tegudest aru saada või neid

juhtida, sest pärandajal oli diagnoositud psüühika- ja käitumishäired, residuaalne või hiline

psüühikahäire, mälupetted ning esinesid segasusseisundid, ebaadekvaatsus ja desorienteeritus, mis

välistasid pärandaja võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.

3. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad selle jätta rahuldamata. Kostjad põhjendavad

oma vastuväiteid hagile järgmiselt. Pärandaja oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline.

Testament on kehtiv ja vastab testaatori viimasele tahtele. Pärandaja tervislik seisund ei mõjutanud

tema võimet oma tegudest aru saada ning neid juhtida. See nähtub hageja enda kohtule esitatud

meditsiinidokumentidest. Kostjad leiavad, et kuigi pärandajal diagnoositi 2013.a oktoobris

segasusseisund ja ta oli desorienteeritud, ei mõjutanud see haigusjuhtum tema teo- ja

otsustusvõimet testamendi tegemise ajal. Pärandaja segasusseisund 2013.a oli tingitud alkoholi

liigtarbimisest. Haiglast lahkub testaator 01.11.2013 rahuldavas üldseisundis, patsient on

adekvaatses käitumises, hea kontaktiga ning igakülgselt orienteeritud. Pärandaja läks edasi elama

hooldekodusse, mistõttu alkoholi liigtarvitamine lõppes ning analoogseid haigusjuhtumeid enam ei

esinenud. Hageja väited teovõime piiratuse ja ebaadekvaatsuse kohta tuginevad üksikutele ja

sidustamata kannetele pärandaja meditsiinidokumentides, mida tegi meditsiiniline personal

epikriisides. Viidatud haiguslugudest nähtub, et taolisi kandeid tehti kopeerimise (copy-paste) teel.

Pärandaja terve mõistuse juures olemist testamendi tegemise ajal kinnitavad pärandajaga testamendi

tegemisele eelneval ja järgneval ajal kokku puutunud isikud. Üksnes asjaolu, et pärandaja viibis

testamendi tegemise ajal hooldushaiglas, ei anna alust arvata, et ta ei olnud testamendi tegemise ajal

täie mõistuse juures. Samuti ei anna vastavasisuliseks kahtluseks alust asjaolu, et haiglas viibimise

ajal tarvitas pärandaja ravimeid. Pärandajale ei antud testamendi tegemise päeval hommikusi

ravimeid, et teda mitte uniseks teha. Kostjate pärijateks määramine ei viita pärandaja teo- või

otsusevõime puudumisele või pärandaja mõjutamisele. Kostjad tegelesid viimased kolm aastat

pärandaja hooldamise korraldamisega. Kostja R. S. külastas pärandajat praktiliselt iga nädal. Kostja

3 (11)

R. V. külastas pärandajat vähemalt paar korda kuus. Hageja pärandajat viimastel aastatel praktiliselt

ei külastanud. Hageja ei külastanud pärandajat pärast seda, kui pärandaja paigutati hooldekodusse ja

hagejal ei olnud võimalik temaga käia „napsitamas“. Hageja ei korraldanud enda juures pärandaja

xxxx. sünnipäeva. Pärandaja sünnipäeva tähistati Xxxx hooldekodus ja sellel osalesid mõlemad

kostjad ja kostja R. S. poeg T. S.. Kostjad korraldasid pärandaja 2016.a sünnipäeval väljasõidu tema

koju. Hageja ei osalenud pärandaja sünnipäeval. Pärandajal oli võimalik Põlva haiglas olles

kasutada telefoni. Kui hageja ei suhelnud pärandajaga telefoni teel, siis järelikult hageja ei

helistanud pärandajale. Pärandajal oli viimastel aastatel nuppudega telefoni kasutamine keeruline.

Kostjad helistasid pärandajale ise. Kostjad ei ole kinnitanud hagejale, et pärandaja on olnud 2017.a

„omades mõtetes“ ja ei suhtle enam. Pärandaja suhtles kostjatega kuni oma surmani. Kui vastab

tõele hageja väide, et ta külastas 2016.a pärandajat ning pärandaja ei tundnud ära hageja tütart, siis

ei olnud see tingitud mitte pärandaja tervislikust seisundist, vaid sellest, et pärandaja ei olnud oma

lapselast näinud üle kümne aasta. Kui hagejal tekkis 2016.a kahtlus, et pärandaja on

nõrgamõistuslik, siis miks ei algatanud hageja pärandajale eestkoste seadmist. Pärandaja avaldas

olemasoleva testamendi muutmise soovi ise ning alles pärandaja korduval nõudmisel palus kostja

R. S. notaril pärandajaga ühendust võtta. Pärandajal oli testamendi muutmiseks konkreetne põhjus,

mis sai testamenti kirja. Pärandajal oli väga konkreetne nägemus selle kohta, kes peaksid tema vara

pärima. Kostjatel ei ole kunagi olnud alust kahtlustada pärandajat nõrgamõistuslikkuses. Pärandaja

oli kuni surmani väga otsusekindel ja resoluutne. Tegemist ei olnud mehega, keda oleks saanud

mõjutada, ammugi mitte sedavõrd olulises küsimuses nagu testament.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav

ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise,

eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega. Kohus lahendab TsMS § 442 lg-st 5 juhindudes kohtuotsusega hageja 08.10.2024

esitatud vastuväite kohtu tegevuse kohta hageja tõendite kogumise taotluse lahendamisel.

Hageja esitas 19.07.2024 kohtule taotluse koguda dokumentaalsed tõendid järgmiselt:

- kohustada sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum esitama pärandaja tervislikku seisundit kajastavad

kirjalikud dokumendid;

- kohustada sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum selgitama, millele tuginevalt peeti vajalikuks

pärandaja jälgimist dementsuse kujunemise osas;

- kohustada Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla esitama kohtule dokument, mis sisaldab järgmisi

andmeid: (a) kas, millal ja milliste küsimustega seoses on pärandaja käinud dr J. E. konsultatsioonil;

(b) milline oli pärandaja vaimne tervis ning kas pärandajal esines psüühikahäireid ja/või

kognitiivseid defitsiite ja/või ajutisi vaimutegevuse häireid, kui pärandaja käis dr J. E.

konsultatsioonil; (c) kui pärandajal esines psüühikahäireid ja/või kognitiivseid defitsiite ja/või

ajutisi vaimutegevuse häireid, siis kas need välistasid või piirasid pärandaja arusaamist ja/või

käitumise juhtimise võimet ning kas need olid ajutised või kestvad; (d) kas pärandajale oli dr J. E.

poolt ordineeritud psühhiaatriline ravi ning millega seoses oli ravi ordineeritud, milles see seisnes

ning kas ravi oli ajutine või püsiv; (e) kas pärandaja tarvitas või pidi tarvitama ravimeid või

preparaate, mis võisid mõjutada tema vaimset tervist ja arusaama teda ümbritsevast või mõjutada

tema tahet juriidilise iseloomuga tehingu(te), sh testamendi koostamise;

- kohustada Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla esitama kohtule dokumendid pärandaja

konsulteerimise osas, kui dr J. E.l või Aktsiaseltsil Ida-Tallinna Keskhaigla on pärandaja

konsulteerimise osas säilinud dokumente;

- kohustada Sihtasutust Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik esitama kohtule andmed ja dokumendid

pärandaja kuulmise seisundit kajastavate kirjalike dokumentide kohta.

4 (11)

Kohus jättis 30.09.2024 määrusega rahuldamata hageja 19.07.2024 taotluse dokumentaalsete

tõendite kogumiseks. Kohus leidis, et hageja 19.07.2024 esitatud dokumentaalsete tõendite

kogumise taotlus oli samasisuline hageja 15.09.2021 kohtule esitatud taotlusega dokumentaalsete

tõendite kogumiseks. Kohus lahendas 15.09.2021 taotluse 08.02.2022 määrusega ning jättis taotluse

rahuldamata, sest hageja ei olnud põhistanud, milliste tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks ta

tõendeid esitada või koguda soovib ning hageja ei olnud tõendanud, et ta tõendeid ise kohtule

esitada ei saa. Kohus leidis hageja 19.07.2024 taotluse lahendamisel, et kohus oli samasisulise

taotluse 08.02.2022 määrusega õigesti rahuldamata jätnud. Samuti leidis kohus, et hageja ei ole

kohtu määratud tõendite esitamise tähtaja jooksul taotlenud kohtult kordusekspertiisi või täiendava

ekspertiisi määramist (TsMS § 304), mille käigus saaks ekspert täiendavate dokumentaalsete

tõendite pinnalt selgitada asjas tähtsaid ja eriteadmisi nõudvaid asjaolusid.

Hageja esitas 08.10.2024 kohtu tegevuse kohta vastuväite. Hageja on kohtule esitatud vastuväites

leidnud, et kohtu poolt dokumentaalsete tõendite kogumata jätmine ei saa olla sõltuvuses sellest,

kas hageja taotleb kordusekspertiisi või mitte. Hageja on palunud kohtu abi tõendite kogumiseks

pärandaja tervisliku seisundi tõendamiseks, millele on ekspert kohtule esitatud eksperdiarvamuses

viidanud ja selgitanud, et neid tõendeid ei olnud eksperdil võimalik kätte saada ja eksperdiarvamuse

koostamisel arvestada. Selliselt on hageja hinnangul ekspert pidanud neid tõendeid, mille kogumist

hageja on taotlenud, vajalikuks, et arvamust kujundada ning selliselt on ebaõige jätta vastavad

tõendid asjas kogumata ning asja sisulisel lahendamisel arvestamata.

Kohus leiab, et kohus on jätnud hageja taotluse dokumentaalsete tõendite kogumiseks õigesti

rahuldamata. Hageja on soovinud, et kohus kohustaks tervishoiuteenust osutanud isikuid esitama

kohtule pärandaja terviseandmeid sisaldavad olemasolevad dokumendid ning koostama ja kohtule

esitama uued dokumendid, mis sisaldavad pärandaja terviseandmeid. Hageja ei ole märkinud,

millise hagi aluseks oleva asjaolu tõendamiseks või kostjate esitatud vastuväite ümberlükkamiseks

vajalikku teavet dokumentaalsed tõendid sisaldavad. Seega ei põhjendanud hageja tõendi kogumise

vajadust (TsMS § 236 lg 3, § 238 lg 3 p 4) ning kohus jättis 08.02.2022 määrusega taotluse õigesti

rahuldamata. Kuivõrd eelmine kohtukoosseis oli tõendite kogumise taotluse õigesti lahendanud, ei

olnud taotluse korduv esitamine põhjendatud (vt RKTKo 16.04.2014 3-2-1-30-14, p 14).

Kohtu hinnangul on hageja ka korduvalt esitatud taotluses soovinud, et kohus koguks täiendavalt

pärandaja terviseandmeid sisaldavaid dokumente, määratlemata seejuures, millise hagi aluseks

oleva asjaolu tõendamiseks või kostjate esitatud vastuväite ümberlükkamiseks vajalikku teavet

dokumentaalsed tõendid sisaldavad. Kohtu hinnangul saaks selline taotlus olla põhjendatud

kordusekspertiisi või täiendava ekspertiis määramisel (TsMS § 304), et eksperdil oleks võimalik

oma arvamuse kujundamisel arvesse võtta täiendavaid tõendeid. Pooled ei ole kohtult

kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist taotlenud. Seetõttu on pärandaja

terviseandmeid sisaldavate dokumentide väljanõudmine põhjendamatu, sest kohtul puuduvad

psühhiaatriaalased eriteadmised, et hakata pärandaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide

põhjal välja selgitama pärandaja võimalikku psüühikahäiret ja selle mõju pärandaja võimele saada

oma tegudest aru ja neid juhtida. Eeltoodut arvestades ei oma hageja taotletud tõendid asjas tähtsust

(TsMS § 238 lg 1).

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kohus on hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks

jätnud õigesti rahuldamata ega ole rikkunud menetlusõigust. Kohus jätab vastuväite kohtu

tegevusele rahuldamata.

5. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena M. S. 30.07.2019 kirja (I kd, tl-d

173-174) ja 15.09.2021 kirjad (II kd, tl-d 65-66), S. V. 15.09.2021 kirja (II kd, tl-d 67-68) ning A.

V. 15.09.2021 e-kirja hageja esindajale (II kd, tl 69). Kirja kui dokumentaalse tõendi

usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega

vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude

selgitamiseks (vt RKTKo 12.10.2011 3-2-1-74-11, p 26; RKTKo 14.10.2015 3-2-1-115-15, p 18;

5 (11)

RKTKo 25.11.2020 2-18-10961, p 11). Hageja taotles 08.10.2024 M. S., S. V. ja A. V.

tunnistajatena ülekuulamist, et pakkuda kohtule ja kostjatele võimalust küsitleda M. S.a, S. V.i ja A.

V.i tunnistajatena (II kd, tl-d 121-122). Kostjad vaidlesid 15.10.2024 tunnistajate ülekuulamisele

vastu (II kd, tl 123). Kohus jätab hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, sest

kostjad on tunnistajate ülekuulamise taotlusele vastu vaielnud ning on sellega loobunud võimalusest

esitada kirjade koostajatele küsimusi ja selgitada kirjade koostamise asjaolusid. Kohus ei eelda

seetõttu M. S. 30.07.2019 ja 15.09.2021 kirjade, S. V. 15.09.2021 kirja ning A. V. 15.09.2021 e-

kirja madalamat tõendusjõudu.

6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist

mittevajavateks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1):

-

R. V. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx, pärandaja) tegi 16.09.2013 notariaalse testamendi,

millega määras oma testamendijärgseteks pärijateks hageja ja kostja R. V. (I kd, tl 117 – Põlva

notari E. K. 16.09.2013 koostatud ja tõestatud testament, mis on registreeritud notari

ametitoimingute raamatu registri nr 1678 all);

-

pärandaja tegi 13.12.2016 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseteks

pärijateks kostjad (I kd, tl 8 – Põlva notari E. K. 13.12.2016 koostatud ja tõestatud testament, mis

on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri nr 2267 all);

-

pärandaja suri xxxx.

7. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 1

sätestab, et testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või

pärimislepinguga. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt on tema kasuks

tehtud 16.09.2013 testament, mis on 13.12.2016 testamendiga tühistatud. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtu

hinnangul on hagejal TsMS § 368 lg 1 mõistes tuvastushuvi 13.12.2016 testamendi tühisuse

tuvastamise vastu, sest 13.12.2016 tühisuse korral on jätkuvalt kehtiv pärandaja 16.09.2013

testament, mille järgi on hageja üheks testamendijärgseks pärijaks.

8. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla

18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei

suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku

poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 13 lg 1

sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis

välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on

tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu

lõppemist heaks.

Pärandaja põhjendab oma nõudeid pärandaja 13.12.2016 notariaalse testamendi tühisuse

tuvastamiseks väitega, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega või

otsusevõimetu.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on tulenevalt TsMS §

230 lg-st 1 koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub pärandaja vaimuhaigus,

nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire testamentide tegemise ajal ning sellest tingitud

suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida. Samuti on hagejal koormis välja tuua ja

tõendada asjaolud, millest nähtub testamendi tegemise ajal pärandaja vaimutegevuse ajutine häire

või muu asjaolu ning sellest tingitud pärandaja seisund, mis välistas tema võime õigesti hinnata

seda, kuidas testament mõjutab tema huve.

6 (11)

9. Ekspert A. A.i 17.05.2021 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt on ekspert andnud

arvamuse, mille kohaselt tõenäoliselt pärandajal esines 2016.a detsembris kognitiivse võimekuse

kestev halvenemine. Eksperdile kasutada olnud materjalidest ei ilmne, kas see oli dementsuse

tasemel või mitte (II kd, tl 45 pöördel). Eksperdile esitati küsimus, kas R. V.l esines 13.12.2016

psüühikahäireid ja/või kognitiivseid defitsiite ja/või ajutisi vaimutegevuse häireid. Ekspert on

küsimusele vastanud, et tõenäoliselt oli 13.12.2016 R. V.i kognitiivne võimekus kestvalt

halvenenud võrreldes varasema ajaga enne 2013 (II kd, tl 45 pöördel). Ekspert ei ole andnud

arvamust, mille kohaselt esines pärandajal 13.12.2016 seisuga mõni psüühikahäire. Eeltoodust

tulenevalt ei ole eksperdiarvamusega tõendanud R. V.l 13.12.2016 seisuga psüühikahäire

esinemine, mis on TsÜS § 8 lg 2 järgi piiratud teovõime eelduseks.

Ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt tarvitas R. V. talle ordineeritud ravimeid, mida ta oli

tarvitanud juba aastaid, sh väikestes annustes antipsühhootikumi risperidoon ja antidepressanti

paroksetiin (II kd, tl 46). Arvamuse kohaselt risperidoon ravib psühhootilisi sümptomeid ja

stabiliseerib käitumist ning Paroksetiin vähendab ärevuse ja depressiooni sümptomeid ning

impulsiivsust (II kd, tl 46). Ekspert ei ole andnud arvamust, mille kohaselt loetletud ravimid või

muud ravimid võisid mõjutada tema vaimset tervist ja arusaama teda ümbritsevast või mõjutada

tema tahet testamendi koostamisel. Kohtu hinnangul ei tõenda eksperdiarvamus, et R. V. oli

ravimite või preparaatide tarbimise tõttu 13.12.2016 seisuga seisundis, mis välistas tema võime

õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Seega ei tõenda eksperdiarvamus R. V.

otsusevõimetust TsÜS § 13 lg 1 mõistes 13.12.2016 seisuga.

R. V. terviseandmeid sisaldavates dokumentides ei ole R. V. kognitiivsete funktsioonide häireid

kirjeldatud täpsemalt ega ole teada kognitiivsete võimete muutumise ulatus ega ka täpne põhjus.

Kohtu hinnangul on ekspert arvamuse andmisel arvestanud R. V. terviseseisundi kohta erinevates

dokumentides tehtud kannetega. Ekspert on arvestanud perearst H. N. 16.12.2016 saatekirjas

märgitud diagnoosi F01.9 täpsustamata vaskulaarne dementsus (I kd, tl 10, II kd, tl 42), 26.12.2016

õendusepikriisis märgitud diagnoosi F10.70 alkoholi tarvitamisest tingitud residuaalne või hiline

psüühikahäire ning kirjeldust, mille kohaselt vastab patsient küsimustele kohati ebaadekvaatselt (I

kd, tl 14, II kd, tl 42 pöördel), õendusloos nr 161576 märgitud kirjeldust alkoholi tarvitamisest

tingitud psüühika- ja käitumishäired, residuaalne või hiline psüühikahäire, mälupetted (I kd, tl 18,

II kd, tl 42), õendusloo 161579 õenduspäevikusse tehtud kandeid R. V. segasusseisundite kohta

23.07.2016 (I kd, tl 43), 28.11.2016 (I kd, tl 54) (II kd, tl 42), õendusloo nr 161161

õenduspäevikusse tehtud sissekandeid R. V. segasusseisundite kohta (I kd, tl-d 67-69). Samuti on

ekspert arvestanud 01.10.2013 kuni 01.11.2013 haigusloo nr 20131001-353399/02-51-36534

meditsiinidokumentides märgitud andmetega (I kd, tl-d 104-110). Kohtu hinnangul ei ole

eksperdiarvamus vastuolus muude vastuvõetud tõenditega. Kohtu hinnangul on eelnevalt osundatud

R. V. terviseandmeid sisaldavate dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et R. V.l esines

segasusseisundeid ning ebaadekvaatset käitumist. Samas nähtub R. V. terviseandmeid sisaldavatest

dokumentaalsetest tõenditest, et segasusseisundid ja ebaadekvaatne käitumine ei olnud pideva

iseloomuga, vaid need esinesid aeg-ajalt. Seetõttu leiab kohus, et R. V. seisund erinevatel aegadel

on olnud erinev. Seetõttu tajusid ka temaga kokku puutunud inimesed R. V.i erinevatel aegadel

erinevalt. Kohtu hinnangul on seetõttu usaldusväärne nii S. L. 07.07.2019 e-kirjas märgitu R. V.

adekvaatsuse kohta (I kd, tl 137 pöördel) kui ka S. V. 15.09.2021 kirjas (II kd, tl 67) ja A. V.

15.09.2021 e-kirjas (II kd, tl 69) märgitu. Kohus peab seda arvestades usaldusväärseteks ka

tunnistaja M. T. ütlusi (II kd, tl-d 27-28), notar E. K. ütlusi (II kd, tl 28) ja tunnistaja T. V. ütlusi (II

kd, tl 29), milles on kirjeldanud pärandaja käitumist. Kohtu hinnangul on osundatud inimesed

kirjeldanud R. V. käitumist erinevatel aegadel.

Kohtu hinnangul on ekspert arvesse võtnud meditsiinidokumentides kajastatud teavet R. V.

tervisliku seisundi ja kognitiivsete funktsioonide toimimise kohta. Ekspert on võtnud arvesse R. V.

eelnevat käitumist, sh segasusseisundeid ning on nendest järeldanud R. V.i kognitiivne võimekuse

kestva halvenemise võrreldes varasema ajaga enne 2013. Ekspert ei ole R. V. kognitiivse

võimekuse halvenemist lugenud sedavõrd ulatuslikuks, et see oleks olnud käsitletav kestva

7 (11)

psüühikahäirena. Kohtu hinnangul on eksperdi arvamus sisuliste vastuoludeta ning selle

kujunemine on selgesti jälgitav. Ekspert on eriteadmisi rakendades jõudnud seisukohale, et R. V.

psüühiline seisund ei olnud kestvalt muutunud selliselt, et muutustest oleks võimalik järeldada R.

V. suutmatust kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eksperdiarvamus ei tõenda seega R.

V.l psüühikahäire esinemist 13.12.2016 testamendi tegemise aja seisuga. Kohtu hinnangul ei ole

hageja eeltoodut arvestades tõendanud R. V. piiratud teovõimet testeerimisvõime osas 13.12.2016

seisuga.

10. Eksperdiarvamisest ei nähtu teavet, mille kohaselt oli R. V.l 13.12.2016 seisuga

vaimutegevuse häire või muu seisund, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas

testament tema huve mõjutab. Isiku vaimutegevuse ajutine häire või muu seisund, mis pärsib isiku

võimet hinnata oma tegevust, on üldjuhul kõrvalseisjate poolt tajutav. R. V. vaimutegevuse häiret

või muud enda tegevuse hindamist pärssivat seisundit 13.12.2016 R. V.ga kokku puutunud isikud

täheldanud ei ole. Sellist teavet ei nähtu tunnistaja M. T. ütlustest (II kd, tl-d 27-28) ja tunnistaja T.

V. ütlustest (II kd, tl 29). Testamenti tõestanud notar E. K. ei ole testamenti märkinud asjaolusid,

millest nähtub R. V. vaimutegevuse häire või muu seisund, mis oleks võinud pärssida tema võimet

hinnata, kuidas testament tema huve mõjutab (I kd, tl 8). Notar E. K. ütlustest selliseid asjaolusid ei

nähtu (II kd, tl 28). Eeltoodut arvestades puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oli R. V.l 13.12.2016

seisuga vaimutegevuse häire või muu seisund, mis oleks võinud pärssida tema võimet hinnata,

kuidas testament tema huve mõjutab. Hageja ei ole tõendanud pärandaja otsusevõimetust

13.12.2016 seisuga.

11. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud R. V. piiratud teovõimet ja

otsustusvõimetust 13.12.2016 testamendi tegemise ajal. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse

rahuldamata hageja nõuetes tuvastada R. V. 13.12.2016 notariaalse testamendi tühisus.

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

15. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostjate lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjaid

esindasid kohtumenetluses toimingute tegemise ajal vandeadvokaat Merilin Ojasaar ja advokaat

Aleksandr Tsemin. Seega esindasid kostjaid lepingulised esindajad, kes vastasid TsMS § 218 lg 1

p-s 1 sätestatud nõuetele. Seetõttu on kostjatel õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude

hüvitamist.

16. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjatele

õigusteenust kuni 28.10.2021 tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 180

eurot ning alates 2024.a tunnitasumääraga 195 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 219,60

eurot. Kostjad on avaldanud, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS §

174 lg 10). Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste

õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole

keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud

õigusteenuse tunnitasud 180 eurot kuni 28.10.2021 ning 219,60 eurot alates 2024.a, mis sisaldavad

käibemaksu, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

8 (11)

17. Kostjate esindajad on menetluskulude nimekirja kohaselt ajavahemikus 14.06.2019 kuni

09.07.2019 teinud järgmised toimingud, millele kulus kokku 12,93 tundi (12 tundi 56 minutit):

14.06.2019 nõupidamine klientidega (1 tund 10 minutit); 18.06.2019 taotluse koostamine kohtule

(20 minutit); 28.06.2019 kohtuasja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, kostjate vastuse

koostamine (4 tundi 52 minutit); 01.07.2019 telefonikõne potentsiaalsete tunnistajatega (30

minutut); telefonikõne kliendiga, tunnistajatele küsimuste formuleerimine ja teabenõuete

koostamine (2 tundi 14 minutit); 02.07.2019 telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga (10 minutit);

02.07.2019 telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga (15 minutit); 02.07.2019 täiendava teabenõude

koostamine R. L. (15 minutit); 03.07.2019 telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga (15 minutit);

03.07.2019 teabenõude koostamine perearstile (20 minutit); 08.07.2019 teabenõuete vastustega

tutvumine, kostjate vastuse täiendamine klientide tagasiside ja perearsti vastuse alusel, vastuse

lõplik redigeerimine ja lisade komplekteerimine (1 tund 40 minutit); 09.07.2019 materjalidega

tutvumine ja kostjate vastuse täiendamine (1 tund 13 minutit); 09.07.2019 telefonikõne kliendiga

kostja vastusega seotud küsimustes (12 minutit). Kohtu hinnangul on kostjate lepinguliste

esindajate toimingute sisuks on olnud hagile vastamise ettevalmistamine, kostjate vastuse

koostamine ja kohtule esitamine. Kohus on seisukohal, et hagile vastamine on TsMS § 394 lg-s 1

sätestatud vastamiskohustuse täitmine ning sellisena kostjate õiguste kaitseks vajalik. Asja

õiguslikku keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostjate vastuse sisu ja mahtu arvestades

on toimingute tegemise ajakulu 12,93 tundi põhjendatud ja vajalik.

Kostjate esindaja on 30.08.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus 1,77 tundi (1 tund 46

minutit): hageja 31.07.2019 seisukohaga tutvumine (46 minutit), nõupidamine kliendiga (1 tund).

Hageja menetlusdokumendiga tutvumine on TsMS § 199 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud

menetlusosalise õiguste teostamine ja seega vajalik toiming. Kliendi nõustamine on

informeerimiskohustuse täitmine VÕS § 624 lg 1 järgi ja seega vajalik toiming. Hageja

menetlusdokumendi mahtu arvestades on ajakulu 1,77 tundi põhjendatud ja vajalik.

Kostjate esindaja on ajavahemikus 10.12.2019 kuni 23.03.2020 teinud järgmised toimingud, millele

kulus 5,48 tundi (5 tundi 29 minutit): 10.12.2019 telefoninõupidamine kliendiga (10 minutit),

10.12.2019 telefoninõupidamine kliendiga (10 minutit), 17.03.2020 kliendile e-kirja koostamine (20

minutit), 18.03.2020 telefonikõne ja kliendi palvel teabenõude saatmine (14 minutit), 23.03.2020

kostjate täiendava seisukoha ja taotluste koostamine, telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga,

telefonikõne kliendiga (4 tundi 39 minutit). Kohtu hinnangu on kostjate lepingulise esindaja

toimingute sisuks olnud kohtule esitatavate tõendite kogumine ning tõendite kohtule esitamine koos

kostjate täiendava seisukohaga. Tõendite esitamine on poole menetlusõigus. Seetõttu on vajalikeks

toiminguteks nii tõendite kogumine kui ka nende kohtule esitamine koos täiendava seisukohaga.

Kliendisuhtlus on vajalik toiming. Kohtule esitatud tõendite arvu, menetlusdokumendi mahtu ja asja

keskmist keerukusastet arvestades on ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Ajakulu 0,48 tundi (29

minutit) ei ole vajalik ja põhjendatud.

Kostjate esindaja on 01.09.2020 koostanud tunnistajale e-kirja, millele kulus 0,25 tundi (15

minutit). Tõendite kohtule esitamisega kaasnev ajakulu 0,25 tundi on kohtu hinnangul vajalik ja

põhjendatud.

Kostjate esindaja on 03.09.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus 2,25 tundi (2 tundi 15

minutit): 03.09.2020 kohtuistungiks ettevalmistumine (55 minutit), kohtuistungil esindajana

osalemine (1 tund 10 minutit), klientidele kokkuvõtliku ülevaate koostamine istungist (10 minutit).

Istungiks ettevalmistumine on advokaadist esindaja kohustus, mistõttu on tegemist vajaliku

toiminguga. Istungil osalemine on poole menetlusõiguste teostamine ja seetõttu vajalik toiming.

Kliendisuhtlus on VÕS § 624 lg 1 järgi kohustuslik ja seega vajalik toiming. Tsiviilasja mahtu,

keerukusastet ja istungi kestust arvestades on ajakulu 2,25 tundi põhjendatud ja vajalik.

9 (11)

Kostjate esindaja on 22.09.2020 vastanud kohtunõudele, milleks kulus 0,17 tundi (10 minutit).

Kohtunõudele vastamisega kaasnev ajakulu 0,17 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

Kostjate esindaja on 14.10.2020 ja 26.10.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus 0,42 tundi

(25 minutit): 14.10.2020 kohtukirjaga tutvumine ja koos selgitustega kliendile edastamine (15

minutit), 26.10.2020 kohtule maksekorralduse esitamine (10 minutit). Kohus on seisukohal, et

esindaja toimingute sisuks oli kohtunõudele vastamise korraldamine. Kohtunõudele vastamisega

kaasnev ajakulu 0,42 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

Kostjate esindaja on ajavahemikus 06.11.2020 kuni 26.01.2021 teinud järgmised toimingud, millele

kulus 5,17 tundi (5 tundi 10 minutit): 06.11.2020 telefonikõne kliendile seoses tunnistajate

ülekuulamisega (10 minutit), 09.11.2020 kohtuistungil tunnistajatele esitatavate küsimuste

formuleerimine (50 minutit), 10.11.2020 kohtunõudele vastamine (10 minutit), 26.01.2021

istungiks ettevalmistumine (1 tund 1 minut), 26.01.2020 kohtuistungil kostjate esindajana

osalemine, sh nõupidamine kliendiga (3 tundi). Kohtu hinnangul on esindajate toimingute sisuks

olnud 26.01.2020 kohtuistungiks ja selle toimuvaks tunnistajate ülekuulamiseks valmistumine.

Kohtu hinnangul on esindaja toimingud olnud vajalikud. Tsiviilasja mahtu, keerukusastet ja istungi

kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 tundi. Ajakulu 0,17 tundi ei ole põhjendatud

ja vajalik.

Kostjate esindaja on 09.02.2021 ekspertiisi tarvis koostanud eksperdile küsimused, millele kulus

0,42 tundi (25 minutit). Eksperdile küsimuste koostamisega kaasnev ajakulu 0,42 tundi on kohtu

hinnangul vajalik ja põhjendatud.

Kostjate esindaja on 30.06.2021 tutvunud ekspertiisiaktiga, pidanud nõu klientidega ning koostanud

vastuse kohtunõudele, milleks kulus 0,62 tundi (37 minutit). Ekspertiisiakti mahtu ja kohtunõude

sisu arvestades on ajakulu 0,62 põhjendatud ja vajalik.

Kostjate esindaja on 26.10.2021 ja 28.10.2021 teinud järgmised toimingud, millele kulus 3,97 tundi

(3 tundi 58 minutit): 26.10.2021 hageja taotluste ja lisadega tutvumine, telefoninõupidamine

kliendiga (31 minutit), 28.10.201 hageja taotlusega tutvumine ja seisukoha koostamine nende osas

(3 tundi 43 minutit). Vastaspoole menetlusdokumendile vastamine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud

menetlusõiguste teostamine ja seega vajalik. Hageja menetlusdokumendi ja selle lisade mahtu

arvestades on vajalik ja põhjendatud ajakulu 3,25 tundi. Ajakulu 0,72 tundi ei ole vajalik ja

põhjendatud.

Ülaltoodust nähtuvalt oli lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu ajavahemikus

14.06.2019

kuni

28.10.2021

kokku

32,08

tundi

(12,93+1,77+5+0,25+2,25+0,17+0,42+5+0,42+0,62+3,25=32,08), millele vastab lepingulise

esindaja kulu 5774,40 eurot (32,08x180=5774,40).

18. Kostjate esindaja on 25.06.2024 ja 19.07.2024 teinud järgmised toimingud, millele kulus

0,42 tundi (25 minutit): 25.06.2024 kohtumäärusega tutvumine, kohtule taotlus, e-kiri klientidele

(15 minutit), 19.07.2024 kohtunõudele vastamine (10 minutit). Kohtunõude sisu ja sellele esitatud

vastuse mahtu arvestades on ajakulu 0,42 tundi vajalik ja põhjendatud.

Kostjate esindaja on 27.08.2024 ja 30.08.2024 teinud järgmised toimingud, millele kulus 2,28 tundi

(2 tundi 17 minutit): 27.08.2024 esmane tutvumine hageja täiendava taotlusega, klientidele kirja

koostamine vaidluse asjaolude täpsustamiseks (39 minutit), 30.08.2024 seisukoha koostamine

hageja taotluste osas (1 tund 38 minutit). Kohtu hinnangul on tegemist vajalike toimingutega,

kuivõrd toimingute eesmärgiks on TsMS § 199 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste

teostamine. Hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on vajalik ja põhjendatud ajakulu

2 tundi. Ajakulu 0,28 tundi ei ole vajalik ja põhjendatud.

10 (11)

Kostjate esindaja on 30.08.2024 koostanud menetluskulude nimekirja, millele kulus 0,33 tundi (20

minutit). Menetluskulude nimekirja koostamisega kaasnev ajakulu 0,33 tundi on kohtu hinnangul

vajalik ja põhjendatud.

Ülaltoodust nähtuvalt oli lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ajavahemikus

25.06.2024 kuni 30.08.2024 kokku 2,75 tundi (0,42+2+0,33=2,75), millele vastab lepingulise

esindaja kulu 603,90 eurot (2,75x219,60=603,90).

19. Kohus määrab ülaltoodut arvestades kindlaks kostjate lepingulise esindaja kulu 6378,30

eurot (5774,40+603,90=6378,30). Kostjad taotlesid lepingulise esindaja kulu 6790,63 eurot

kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse lepingulise esindaja kulu 412,33

eurot kindlaksmääramiseks (6790,63-6378,30=412,33).

Kostja taotlesid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise

väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja

viivise menetluskulude 6378,30 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

20. Kostja R. S. on 14.10.2020 tasunud asja läbivaatamise kulude ettemaksu (tunnistajatasu)

ettemaksu 200 eurot. Kohus ei ole määranud tunnistajale tasu maksmist ettemaksu arvel. Kohus

selgitab, et asja läbivaatamise kulude ettemaksu tagastamine toimub menetlusosalise taotlusel, kelle

poolt või kelle eest ettemaks on tasutud (TsMS § 150 lg 7). Ettemaksu tagastamise nõue lõpeb kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal ettemaks tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

11 (11)