3-24-2942/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2942

Määruse kuupäev

4. november 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastuse nr 6-

12/24/169-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning uue

otsuse tegemiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Viru Vanglale 18., 20. ja 21. augustil 2024 avaldused, milles heidab

vanglale ette, et vanemvalvur ei võtnud 18. ja 20. augustil 2024 vastu kaebaja suletud

ümbrikus Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalministeeriumile

adresseeritud kirju. Samuti käskis inspektor-kontaktisik valvuril kirju kontrollida. Kaebaja

palus vanglaametnike tegevus õigusvastaseks tunnistada ning kiri vastu võtta, kuivõrd

tegemist on ametiasutusele adresseeritud kirjaga. Viru Vangla andis 17. septembri 2024. a

vastusega märgukirjale nr 6-14/24/13638-2 kaebajale teada, et on üle vaadanud kirjade välja

saatmise korra ning edaspidi saab kaebaja Eesti Töötukassale kirja välja saata ilma, et peaks

selle avama. Vanglale teadaolevalt on kaebaja kõnealuse kirja saanud samuti välja saata.

Kaebaja esitas 17. septembril 2024 Viru Vanglale vaide, milles väljendab eelnimetatud

vastuse osas rahulolematust. Ametnikud rikkusid kaebaja õigusi, pidades tema kirja

ebaseaduslikult kinni. Kaebaja palub teha uus otsus, tunnistada ametnike tegevus

õigusvastaseks ja algatada distsiplinaarmenetlus.

2. Kaebaja esitas 21. augustil 2024 vanglale avalduse, milles heitis vanglale ette talle

Riigikohtust saadetud kirja kinnipidamist. Kiri saabus vanglasse 19. augustil 2024, kuid

3-24-2942

kaebaja sai selle kätte alles 21. augustil 2024. Kaebaja palub tunnistada vangla tegevus

õigusvastaseks. Vangla selgitab 19. septembri 2024. a vastusega märgukirjale nr 6-

24/24/13833-2, et Riigikohtu kiri kuulub vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-s 4 sätestatu alla

ning see kiri antakse kaebajale kätte viivitamata suletud ümbrikus. Vangla on kaebajale

korduvalt selgitanud, et kirju ei hoita vangla poolt kinni, vaid need väljastatakse esimesel

võimalusel. Arvestades vanglasse sissetulevate kirjade hulka ning vanglas viibivate isikute

kirju, ei ole ka ametlike kirjade puhul võimalik neid igakordselt kätte anda saabumisega samal

päeval. Kaebaja esitas 19. septembril 2024 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide

põhjendusel, et esitas vanglale konkreetse nõudega kaebuse, kuid vangla vastas märgukirjale.

Kaebaja taotleb vastuse tühistamist ja ettekirjutuse tegemist.

3. Kaebaja esitas 23. augustil 2024 vanglale avalduse, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et

taotles 21. augustil 2024 vandeadvokaadi numbri registreerimist, kuid vangla seda numbrit ei

avanud. Viru Vangla selgitas 19. septembri 2024. a vastusega märgukirjale nr

6-14/24/13891-2, et soovitud number on avatud ning vangla on numbri sisestanud esimesel

võimalusel. Kaebaja esitas 19. septembril 2024 vanglale vaide, milles soovib eelnimetatud

vastust vaidlustada. Kaebaja esitas vanglale konkreetse nõudega avalduse, kuid vangla vastas

märgukirjale. Vangla peab nõuetele vastavate andmete saamisel võimaldama kõne teha

viivitamata ning mitte mõne päeva pärast. Vangla piiras kaebaja helistamisõigust. Kaebaja

taotleb vastuse tühistamist ja palub teha ettekirjutus uue otsuse tegemiseks.

4. Kaebaja esitas 28. augustil ning 1., 2., 3. ja 6. septembril 2024 vanglale avaldused, milles

väljendab rahulolematust erinevate vangla tegevuste osas. Kaebajale saabus sisekontrollist

kiri 27. augustil 2024, kuid see anti kaebajale kätte alles 28. augustil 2024. Kaebaja juhtis

vangla tähelepanu asjaolule, et saatis Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 1. septembril 2024

ühes vangla ümbrikus kaks kirja. Kuna AKI on uurimisasutus, siis tuleb kiri välja saata vangla

kulul. Valvur tagastas 31. augustil 2024 kaebajale Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

adresseeritud kirja, mille kaebaja saatis välja 29. augustil 2024. Valvur tahtis kirja avada ning

ütles, et kaebaja peab talle ümbriku tagastama. Kaebaja vaidles vastu, kuna kiri sisaldas

kuriteokaebust vanglaametniku vastu ning oli adresseeritud riigiasutusele. Vangla on ka

varasemalt sellisel viisil õigusvastaselt käitunud. Valvur ei võtnud 1. septembril 2024 vastu

kaebaja PPA-le adresseeritud kirja. Vanglaametnik rikkus ära kaebaja ümbriku, milles oli kiri

PPA-le, mistõttu soovib kaebaja uut ümbrikku. Kaebaja sai talle Eesti Töötukassast 2.

septembril 2024 saabunud kirja kätte alles 3. septembril 2024, kuigi kiri sisaldas üleskutset

puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 4. septembril 2024. Kaebaja taotleb vanglaametnike suhtes

erinevatel põhjustel distsiplinaarmenetluse algatamist. Lisaks palub kaebaja avada talle

võimalus tutvuda seadustega Riigi Teataja portaalis vene keeles. Vangla vastas 27. septembri

2024. a vastusega märgukirjale nr 6-14/24/14158-2 kaebaja avaldustele (kohtule esitatud

vastuses on ekslikult kuupäevaks märgitud 30. oktoober 2024 ja registreerimisnumbriks 1-

8/24/17047-4). Vangla põhjendab, et on kaebajale korduvalt selgitanud, et kirju ei hoita

vangla poolt kinni, vaid need edastatakse ja väljastatakse esimesel võimalusel. VangS § 28 lg

2 sätestab, kellele saadetakse kirjad vangla kulul. AKI on kohtuväline menetleja ja seetõttu

sinna vangla kulul kirja saata ei saa. Vangla annab kaebajale vangla kulul uue ümbriku, mille

ta saab saata PPA-le. Viru Vanglas on kinnipeetavatele kohandatud õigusaktidega

tutvumiseks lauaarvuti, kus on võimalik tutvuda seadustega ka vene keeles. Kaebaja esitas 1.

oktoobril 2024 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaided. Kaebaja taotles oma avaldustes

distsiplinaarmenetluse algatamist, kuid vangla vastas märgukirjale. Kaebaja palub tunnistada

ametnike tegevus õigusvastaseks. Lisaks põhjendab kaebaja, et arvuti tõlkeprogramm tõlgib

seadusi sageli valesti ja seetõttu ei saa kaebaja oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Kaebaja peab

saama tutvuda seadustega vene keeles.

3-24-2942

5. Tartu Vangla tagastas 24. oktoobri 2024. a vastusega nr 6-12/24/169-2 kaebaja vaietena

pealkirjastatud avaldused. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 kohaselt puudub

kinnipeetaval õigus vaide esitamiseks, kuna käesoleval juhul ei ole ühegi haldusakti või

toiminguga kaebaja subjektiivseid õigusi piiratud või pandud peale kohustusi. Lähtudes

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

(MSVS) § 2 lg 1 p-st 1 liigitati pöördumine seetõttu märgukirjaks. Kaebaja on saanud

kirjalikud vastused oma pöördumistele ning kaebaja avalduste lahendamise menetluste

kontrollimisel puudusi ei leidu.

6. Kaebaja esitas 24. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks teha uus otsus. Kaebaja ei nõustu

Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastusega nr 6-12/24/169-2. Vangla on ebaõigesti

kohaldanud HMS § 79 lg 1 p 1. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja vanglalt

haldusmenetluse toimiku väljanõudmist.

7. Viru Vangla esitas 28. ja 30. oktoobril 2024 kohtule vastustena kohtunõuetele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus saab aru, et kaebaja ei nõustu Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastusega nr

6-12/24/169-2 ning nõuab seetõttu vastuse õigusvastasuse tuvastamist ja vangla kohustamist

teha tema vaiete osas uus otsus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8.1. Viru Vangla on 24. oktoobri 2024. a vastuses nr 6-12/24/169-2 lahendanud kaebaja

vaietena pealkirjastatud avaldusi kui märgukirju. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

märgukirjadega MSVS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Kaebaja ei tee vanglale ettepanekuid töö

korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, vaid väljendab selgelt soovi vaidlustada

Viru Vangla 17. septembri 2024. a vastust nr 6-14/24/13638-2, 19. septembri 2024. a

vastuseid nr 6-24/24/13833-2 ja 6-14/24/13891-2 ning 27. septembri 2024. a vastust nr 6-

14/24/14158-2. Seega on tegemist vaietega ning Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastus nr 6-

12/24/169-2 on sisuliselt otsus kaebaja vaiete tagastamise kohta HMS § 79 lg 1 p 1 alusel

põhjendusel, et vangla hinnangul puudub kaebajal õigus vaideid esitada.

8.2. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama

kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4).

Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas

isik läbis kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud

õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Kui kohus tuvastab

kohtueelses menetluses vea, siis saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse

nõuetekohaselt läbituks ja kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta. Vaidemenetluses tehtud

menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti kohtus

vaidlustamise võimalusi. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus

vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri

2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10; 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9;

Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja

3-24-2942

etteheited Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastusele nr 6-12/24/169-2 seonduvad tema vaiete

esemetega ning tegemist ei ole sellise erandliku juhuga, mil peaks lubama kohtus

eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit vaidlustada. Kuna kaebaja soovib tema

vaiete uuesti läbivaatamist, siis on tema peamiseks eesmärgiks siiski põhivaidluse

lahendamine seoses vaietes nimetatud vangla vastustega.

8.3. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustada halduskohtus eraldiseisvalt

Viru Vangla 24. oktoobri 2024. a vastust nr 6-12/24/169-2 ja nõuda vangla kohustamist

lahendada tema vaided uuesti ning kaebus kuulub sel põhjusel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastamisele.

9. Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lg 1

p-le 3 esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid, s.o nõudeid vaidlustamaks Viru Vangla

17. septembri 2024. a vastust nr 6-14/24/13638-2, 19. septembri 2024. a vastuseid nr

6-24/24/13833-2 ja 6-14/24/13891-2 ning 27. septembri 2024. a vastust nr 6-14/24/14158-2.

Kohus nendib, et eelnimetatud vangla vastused ei ole tervikuna korrektsed, kuivõrd kõik

kaebaja vanglale esitatud avaldused ei ole käsitletavad märgukirjadena MSVS § 2 lg 1 p-de 1

ja 2 mõttes. Kaebaja ei ole üksnes teinud vanglale ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks

või valdkonna arengu kujundamiseks või andnud vanglale avaliku elu ja riigivalitsemisega

seotud teavet, vaid on esitanud konkreetsed taotlused toimingute sooritamiseks. Seega on

vangla kaebaja avaldusi ebaõigesti kvalifitseerinud. Siiski ei ole kaebaja avaldustes välja

toodud põhivaidlusega seonduvate nõuete sisuline menetlemine kohtumenetluses järgnevatel

põhjustel põhjendatud.

9.1. Kaebaja kirjeldab 21. ja 28. augusti ning 3. septembri 2024. a avaldustes vangla

ebakohast tegevust seoses sellega, et ta sai Riigikohtust, vangla sisekontrollist ja Eesti

Töötukassast saabunud kirjad kätte viivitusega. Kaebaja palus vanglal tuvastada

vanglaametnike tegevuse õigusvastasus ning kohus mõistab, et selle taotluse eesmärgiks oli

ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine. Kaebaja on ka teistes avaldustes palunud

tunnistada ametnike tegevus õigusvastaseks ja algatada sel põhjusel distsiplinaarmenetlus (vt

kaebaja 1., 2. ja 3. septembri 2024. a avaldusi ning 17. septembri 2024. a vaiet).

9.1.1.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda

vanglateenistujate suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist ja nende distsiplinaarkorras

karistamist. Sellist subjektiivset õigust ei ole kellelegi ette nähtud (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 14. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-23-800, p 8). Ametnike suhtes

distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastavalt

ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema

poolt volitatud ametiisikul (VangS §-d 148 ja 149 ning avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-

2). Seetõttu ei saa kaebaja nõuda vanglateenistujate distsiplinaarkorras karistamist. Kaebajal

on võimalik juhtida vangla tähelepanu vanglateenistujate ebakohaselt käitumisele, mida

kaebaja on ka teinud. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nõuda vanglateenistujate

osas distsiplinaarmenetluse algatamist ning kaebus kuuluks selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel tagastamisele.

9.1.2.Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud suunata kaebajat esitama nõuet vangla

tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses kirjade viivitusega kätteandmisega.

Kaebaja selgitustest nähtuvalt on kaebaja kirjad kätte saanud üksnes kõige rohkem

kahepäevase viivitusega, mis ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi ja olulisi

3-24-2942

negatiivseid tagajärgi. Ühtlasi ei saa vangla sellist tegevust pidada õigusvastaseks.

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg

1 kohaselt edastatakse kinnipeetavale kiri allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates

seitsme tööpäeva jooksul. VSkE § 50 lg 2 järgi antakse VangS § 29 lg-s 4 ja §-s 107

sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja

vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a

käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (Viru Vangla kodukord) p 15.1.3

kohaselt antakse kirjad kätte üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 15.00 – 20.00 ning p 15.1.4

kohaselt antakse kinnipeetavale kiri kätte üldjuhul samal tööpäeval, mil see saabus. Kohtule ei

ilmne, et vangla tegevus oleks eelnimetatud normidega vastuolus ning et vangla oleks kaebaja

kirju õigusvastaselt ebamõistliku aja jooksul kinni hoidnud, vaid on väljastanud need

kaebajale esimesel võimalusel. Vangla on kaebajale nii 19. septembri 2024. a vastuses nr 6-

24/24/13833-2 kui ka 27. septembri 2024. a vastuses nr 6-14/24/14158-2 selgitanud, et

arvestades vanglasse sissetulevate kirjade hulka ning vanglas viibivate isikute kirju, ei ole ka

ametlike kirjade puhul võimalik neid igakordselt kätte anda saabumisega samal päeval.

Kohtule ei ilmne, et vangla oleks kaebaja õigust kirjavahetusele ebamõistlikult piiranud ning

kirjade kätteandmisega õigusvastaselt ja põhjendamatult viivitanud. Seega kuuluks kaebus

eeltoodud osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

9.2. Kaebaja väljendas 28. augusti 2024. a avalduses soovi, et vangla saadaks AKI-le kirja

välja vangla kulul. Tartu Vangla keeldus 27. septembri 2024. a vastusega nr 6-14/24/14158-2

toimingu sooritamisest põhjendusel, et õigusaktidest tulenevalt ei ole vangla selleks

kohustatud. Ühe kirja vangla kulul välja saatmata jätmine ei saa kaebaja õigusi intensiivselt

riivata, arvestades, et kaebajal on võimalik kiri enda kulul välja saata ning ühe ümbriku ja

margi maksumuse tasumine ei saa olla kaebaja jaoks ülemääraselt koormav. Samuti ei ole

vangla keeldumine õigusvastane. Vangla kulul saadetakse üksnes kinnipeetava

õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele,

vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad (VangS § 28 lg 2). AKI ei ole uurimisasutus

eelnimetatud sätte mõttes. Uurimisasutused on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg

1 järgi oma pädevuse piires PPA, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet,

Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes

täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu

(vt ka KrMS § 212, mis reguleerib uurimisalluvust). Seega kuuluks kaebaja nõue vangla

kohustamiseks saata vangla kulul tema kiri AKI-le välja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel

tagastamisele.

9.3. Kaebaja palub vanglal 6. septembri 2024. a avalduses võimaldada tal tutvuda seadustega

Riigi Teataja portaalis vene keeles. Viru Vangla selgitab 27. septembri 2024. a vastuses nr

6-24/14158-2, et Viru Vanglas on kinnipeetavatele kohandatud õigusaktidega tutvumiseks

lauaarvuti, kus on võimalik tutvuda seadustega ka vene keeles. Kaebaja ei ole eeltoodud

võimalusega rahul, kuna kaebaja väidete kohaselt tõlgib lauaarvuti tõlkeprogramm seadusi

sageli valesti. Kohtu hinnangul ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. VsKE § 521 lg 1 p-de 1

ja 7 kohaselt on kinnipeetaval õigus turvaliselt kohandatud vangla seadme kaudu juurde

pääseda Eesti ja Euroopa Liidu ametlike õigusaktide andmebaaside veebilehtedele ning

tõlkerakenduse veebilehele. Vangla on vastava võimaluse kaebajale taganud. Kaebajale on

tagatud võimalus tutvuda õigusaktide tekstidega tõlkeprogrammi kaudu ka vene keeles ning

asjaolu, et kaebaja ei ole rahul tõlke kvaliteediga, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata.

Kohus ei pea usutavaks, et tõlke kvaliteet on niivõrd halb, et õigusakti teksti sisu ja mõte

3-24-2942

sellest ei selgu. Seega kuuluks kaebus eeltoodud osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel

tagastamisele.

9.4. Kaebaja on kohtueelses menetluses esitanud vanglale mitu avaldust, milles soovitud

eesmärgi ta saavutas juba enne kohtusse pöördumist. Kohtu hinnangul kuuluks nende

etteheidete osas X kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele ilmselge kaebeõiguse

puudumise tõttu.

9.4.1.Kaebaja esitas 18., 20. ja 21. augustil 2024 vanglale avaldused, milles heitis vanglale

ette, et temalt ei võetud vastu Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale ja

Sotsiaalministeeriumile adresseeritud kirju ning neid kirju sooviti kontrollida. Kaebaja taotles

kirja vastuvõtmist. Viru Vangla 17. septembri 2024. a vastusest nr 6-14/24/13638-2 nähtuvalt

on vanglale teadaolevalt vaidlusalune kiri vanglast välja saadetud ning vangla on kaebaja

etteheidetest lähtuvalt selles osas ka oma töökorraldust muutnud ja edaspidi võimaldatakse

kaebajal suletud ümbrikus kiri välja saata. Kaebaja juhtis 23. augusti 2024. a avalduses vangla

tähelepanu asjaolule, et ta taotles 21. augustil 2024 vandeadvokaadi numbri registreerimist,

kuid vangla ei ole seda veel teinud. Seega esitas kaebaja sisuliselt korduva taotluse numbri

registreerimiseks. Viru Vangla 19. septembri 2024. a vastusest nr 6-14/24/13891-2 nähtuvalt

on vastavalt kaebaja taotlusele soovitud number registreeritud. Kaebaja 19. septembri 2024. a

vaidest selgub, et vangla registreeris kaebaja soovitud numbri mõni päev pärast kaebaja poolt

vastava taotluse esitamist. Seega on kaebaja juba konkreetse kirja ja tulevikus esitatavate

sarnaste kirjade ning vandeadvokaadi telefoninumbri registreerimise osas oma soovitud

eesmärgi kohtueelses menetluses juba saavutanud, vangla on oma võimaliku õigusvastase

tegevuse juba kõrvaldanud ning ei riku kaebaja õigusi.

9.4.2.Kaebaja põhjendab 1. septembri 2024. a avaldustes, et valvur tagastas 31. augustil 2024

kaebajale PPA-le adresseeritud kirja, mille kaebaja saatis välja 29. augustil 2024, valvur

soovis kirja avada ja nõudis kaebajalt ümbrikku tagasi. Valvur ei võtnud 1. septembril 2024

vastu PPA-le adresseeritud kirja ning rikkus ära PPA-le adresseeritud kirja ümbriku. Kohus

saab aru, et kaebaja soovis, et vangla võimaldaks tal PPA-le adresseeritud kirja välja saata

ning annaks talle selleks uue ümbriku. Kohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetaval on õigus

PPA-le saata suletud ümbrikus kiri vangla kulul (VangS § 28 lg 2 ja § 29 lg 1, VSkE § 48 lg

2). Samuti kohus nendib, et haldusmenetluse materjalidest jääb ebaselgeks, kas ja millistel

põhjustel kaebajal PPA-le kirja ei võimaldatud saata ning kuidas kirja ümbrik kahjustus.

Samas märgib Viru Vangla 27. septembri 2024. a vastuses nr 6-14/24/14158-2, et annab

kaebajale vangla kulul uue ümbriku ning võimaldab kaebajal kirja PPA-le saata. Seega on

vangla ka PPA-le adresseeritud kirjaga seonduvalt oma võimaliku õigusvastase tegevuse

kohtueelses menetluses kõrvaldanud ning ei riku enam kaebaja õigusi.

9.4.3.HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete

õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p

13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Kuna eelkirjeldatud kaebaja

etteheidete osas on vangla oma võimaliku rikkumise juba kõrvaldanud, siis puudub kaebajal

selles osas ilmselgelt kaebeõigus kohustamisnõuete esitamiseks.

9.4.4.Eelkirjeldatud olukordadega seonduvalt ei ole põhjendatud suunata kaebajat esitama

kohtule ka nõuet vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. HKMS § 45 lg 2

kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole

3-24-2942

täidetud. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse abstraktseks

kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.

Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan

võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14.

oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kuna vangla on kaebaja soovitud

toimingud sooritanud, siis puudub põhjus eeldada, et vangla tulevikus kaebaja suhtes

õigusvastaselt käitub. Samuti ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse

esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta

võimalik hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Kui kaebaja leiab, et vangla

ebakohane tegevus põhjustas talle kahju, on tal võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise

taotlus ning hiljem kohtule hüvitamiskaebus (VangS § 11 lg 8). Hüvitamisnõude esitamiseks

ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

10. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud

õiguskaitsevahendid ning kaebus kuulub tervikuna eelkirjeldatud põhjendustel tagastamisele.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider