2-24-5996/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-5996

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi F.D vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 578,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja F.D (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus F.D

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 19 457,89 eurot, sealhulgas

põhinõue 16 950,05 eurot ja viivis perioodi 05.01.2023–16.04.2024 eest 2507,84 eurot.

3. Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõude 16 950,05

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

17. aprillist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus

F.D (isikukood XXX) vastu viivise 1,70 euro väljamõistmiseks perioodi 05.01.2023–

16.04.2024 eest.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud F.D kanda.

6. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 1687 eurot,

sealhulgas riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427 eurot.

1 (5)

8. Välja mõista F.D-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 1687

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 16. aprillil 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse

F.D (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhinõude 16 950,05 eurot ja 16. aprilli 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

2509,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (16 950,05

eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 17. aprillist 2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis

hagiavalduse menetlusse 7. juuni 2024 kohtumäärusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Fresh Finance OÜ (laenuandja) lepingu nr 12732, mille

alusel refinantseeris laenuandja kostja kohustusi kokku summas 19 507,69 eurot. Kostja pidi

laenu tagasi maksma 60 osamaksega perioodi 15.06.2022–15.05.2027 jooksul, igakuise

osamakse suurus oli 325,13 eurot. Kostja tasus lepinguliste kohususte katteks kokku 1357,36

eurot perioodil 15.06.2022–15.10.2022. Kostjal tekkis võlgnevus 15.10.2022 põhiosa makse osas

268,29 eurot, 15.11.2022 põhiosa makse osas 325,13 eurot, 15.12.2022 põhiosa makse osas

325,13 eurot. Laenuandja teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis

kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 04.01.2023. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni

ei pidanud, luges laenuandja lepingu üles öelduks 05.01.2023. Laenuleping loeti üles öelduks

pärast kolme järjestikuse maksegraafiku järgse osamaksega viivitamise ja pärast edutu 14-

päevase täiendava tähtaja andmist. Laenuandja loovutas 26. jaanuaril 2023 lepingust tuleneva

nõude hagejale. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud hagejale 1200,28 eurot. Viivisenõue

perioodi 05.01.2023–16.04.2024 eest on 2509,54 eurot.

Hageja leiab, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu nõuab

hageja kostjalt põhivõlgnevuse 16 950,05 euro tagastamist ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Kostjale toimetati 16. aprilli 2024 hagiavaldus koos lisadega ja 7. juuni 2024 menetlusse

võtmise kohtumäärus kätte TsMS § 322 lg 1 järgi kostja abikaasale kättetoimetamisega 29. juunil

2024. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev

saabus 29. juulil 2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud

õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab

kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need

omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole

teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seadus ei näe ette

võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus.

Tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel

3 (5)

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p-d 17 ja 18; RKTKm 14.02.2007, 3-2-1-152-06, p-d 14 ja

15).

2. Laenuandja ja kostja sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1

p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Kostja kohustus krediidi tagastama osadena. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles

laenuandja laenulepingu üles. Kostjal on põhivõlg 16 950,05 eurot. Kohus leiab, et hagi on

põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude

osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

3. Kohus leiab, et hageja viivisenõue perioodi 05.01.2023–16.04.2024 eest on põhjendatud

2507,84 euro ulatuses ning asjaoludega õiguslikult põhjendamata 1,70 euro ulatuses.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese

lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja

jättis tasumata põhinõude 16 950,05 eurot. Hageja palub viivise välja mõista perioodi

05.01.2023–16.04.2024 eest summas 2509,54 eurot. Nimetatud perioodi eest on viivise õigeks

suuruseks 2507,84 eurot. Eeltoodust tulenevalt on viivisenõue põhjendamata 1,70 euro ulatuses.

Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata viivisenõue 1,70 euro väljamõistmiseks kostjalt.

3. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata viivisenõude marginaalses

osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.

4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

4.1. Hagilt hinnaga 21 578,35 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 1260 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on

4 (5)

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1260 eurot.

4.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 427 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, 2-17-13164/62, 2-15-13627/151 p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile,

vastutustundliku laenamise analüüsile ja tagasimaksete uuesti määramisele 1,5 tundi ning

hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele

kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi

sisuline pikkus 5 lk, esitatud tõendite maht ca 190 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega

mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 427 eurot (sh käibemaks).

4.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1687 eurot, sealhulgas

riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427 eurot (sh käibemaks).

4.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)