2-22-676/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-676

Tsiviilasi

T.P hagi K.O, E.T ja G.S-i vastu elatise

vähendamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

1049 eurot 40 senti + 1049 eurot 40 senti + 1193 eurot

40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.P apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): T.P (isikukood XXX), esindaja Janek

Ranniste

Vastustajad (kostjad):

Kostja I K.O (isikukood XXX)

Kostja II G.S (isikukood XXX)

Kostja III E.T (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja G.G (isikukood XXX),

kostjate lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata T.P esitatud tõend – konto väljavõte 2024

jaanuar–aprill.

2. Jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2024. a otsus muutmata ja T.P apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. T.P (hageja, isa) esitas 15. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagi K.O, E.T ja G.S-i

(kostjad, lapsed) vastu. Hageja palus vähendada varasema kohtuotsusega väljamõistetud

elatist viisil, et hageja tasuks igale kostjale elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1

sätestatud suuruses.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2018. a otsusega hagejalt

iga kostja kasuks välja elatis järgmiselt: otsuse tegemise ajale kehtinud PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½ lapsetoetusest ja saadud summat

vähendada 20% võrra. Arvestades PKS muudatusi on olukord võrreldes kohtulahendi

tegemise ajaga muutunud. Tulenevalt PKS §-st 2172 on hagejal õigusliku olukorra

muutumisele tuginedes õigus pöörduda kohtusse. Hageja palub arvestada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetusega ning asjaoluga, et lapsed (kostjad) viibivad tema juures umbes 10

päeva kuus. Sel perioodil kannab laste kulud hageja. Kostjate esindaja arvestused laste kulude

kohta ei ole usutavad ega mõistlikus suuruses.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Elatise vähendamiseks puudub alus. Hageja majanduslik olukord ei ole halvenenud. Pere

üldised kulud hõlmavad elamu renoveerimise kulusid. Lastele on vaja soetada uued arvutid

õppimiseks. Pere elab maal, mistõttu Tartus koolis ja treeningutes käimisega kaasnevad kulud

autole ja kütusele. Kokku kulub K.O-le kuus vähemalt 950 eurot, G.S-ile 810 eurot ja E.T-le

950 eurot. Kaks last on kaksikud ning mastaabisäästu nende puhul ei ole. Lasterikka pere

toetuse arvelt ei ole põhjendatud isa elatise vähendamine. Lapsed viibivad küll osa aega isa

juures, kuid vaatamata sellele on laste emal ikkagi igapäevased kulud. Isa kulutab laste isa

juures viibimisel raha ainult laste söögile. Arvestades laste ema ja isa majandusliku olukorra

suurt erinevust, on põhjendatud, et laste isa kannab laste kulutustest suurema osa kui pool.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud olukorraga.

Tsiviilasjas nr 2-17-3364 ei mõistetud hagejalt välja elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Nimetatud kohtulahendis on

arvestatud asjas tähtsust omavate asjaoludega sh lapsetoetuse, lapserikka pere toetuse,

kohustatud vanema ning laste koosveedetud aja ning sellest tulenevate vahetult kantavate

kuludega.

Maakohus leidis, et vaidlus tuleb lahendada TsMS § 459 lg 1 alusel. Õiguslik olukord on

muutunud. PKS § 101 sätestab alates 1. jaanuarist 2022 alaealisele lapsele makstava elatise

arvutamise alused, mis erinevad eelmise lahendi ajal kohaldatud elatise miinimummäära

arvutamise alustest. Kohtul tuleb asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades

võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud,

et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks.

Hageja ega kostjate ema majanduslik olukord ei ole võrreldes ringkonnakohtu otsuse ajaga

oluliselt muutunud. Lapsed viibivad isa juures 9–10 päeva kuus, mis on võrdne eelnevas

menetluses tuvastatud isa juures viibimise ajaga. Isa kannab jätkuvalt laste ülalpidamiskulusid

ajal, mil lapsed on tema juures. Samuti teeb isa lastele muid kulutusi. Maakohtu hinnangul

võeti tsiviilasjas nr 2-17-3364 arvesse samasid asjaolusid, mida saab arvestada kehtiva PKS §

101 kohaldamisel. Seega ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud ja arvesse

võetud asjaoludega muutunud muud olulised asjaolud kui minimaalse elatise regulatsioon.

Õigusliku olukorra muutumisest hagi rahuldamiseks ei piisa. Üksnes seadusjärgse elatise

miinimummäära vähenemine ei too kaasa väljamõistetud elatise ümberarvestamist.

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Nimetatud põhimõtteid ei ole PKS-s muudetud. Laste eelduslike

vajaduste suurust ja nende elulaadi on eelmises tsiviilasjas arvestatud. Olulisi muudatusi, mis

annaks alust elatise vähendamiseks, toimunud ei ole.

Hageja taotles märkimisväärset elatise suuruse vähendamist. Maakohus nõustus kostjatega

selles, et laste vajaduste katmiseks ei kulu võrreldes 2018. aastaga vähem raha. Asjaolu, et

hageja hinnangul võib laste vajaduste katteks piisata ka väiksemast elatisest, ei anna alust

varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmiseks. Praegu makstava elatisega on

kostjate vajalikud kulud seadusega sätestatud minimaalses ulatuses kaetud.

Hageja ei väitnud, et pärast Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2018 otsust oleksid oluliselt

muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Maakohus ei analüüsinud seetõttu poolte

esitatud seisukohti ja tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on varasemast kohtulahendist tulenevalt kostjate I

ja II elatis 2024. a 296 eurot ning kostjal III 288 eurot, mis kasvab edaspidi koos

miinimumpalga tõusuga. PKS § 2172 sätestatud muudatused andsid kohustatud vanemale

õiguse ja panid kohtule kohustuse muuta elatise suurust vastavalt 1. jaanuaril 2022 kehtima

hakanud seadusele. Kohtul lasus kohustus kohaldada 1. jaanuaril 2022 kehtima hakanud PKS

§ 101 lõikeid 5–7.

Maakohus ei oleks tohtinud muuta hagi tagamise määruses avaldatud seisukohta, et tegemist

on PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud olukorraga. Seisukoht, et PKS § 217² lg 1 kohaldub vaid

nendele juhtumitele, mille puhul on kohus varem elatisena välja mõistnud täpselt poole

töötasu alammäärast või miinimumelatise, kuid mitte nendele juhtumitele, mille puhul on

kohus elatist välja mõistes arvestanud lapsetoetuse ja koosviibimise ajaga, on hageja õigusi

rikkuv.

Hagejalt välja mõistetud miinimumpalgaga seotud elatis on kasvanud võrreldes kehtiva PKS

§ 101 ja PKS § 2172 lg 1 alusel arvestatava elatisega suuremaks. Seetõttu on välja mõistetud

elatise vähendamine PKS § 2172 lõike 2 alusel põhjendatud ja vajalik.

Kohtud ei ole varasemalt ega ka käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, millised on kostjate

tegelikud vajadused. Elatise vähendamisel tuleb lisaks PKS § 2172 lg-le 1 aluseks võtta ka

TsMS § 459 lg 1, kuna elatise määramisel tsiviilasjas nr 2-17-3364 ei vähendanud Tartu

Ringkonnakohus elatist lasterikka pere toetuse võrra, ning võttis vaid osaliselt arvesse, et

vastustajad viibivad kostjaga ⅓ ajast. Hageja ei nõustu maakohtuga, et elatise välja

mõistmisel on arvestatud lasterikka pere toetust. Tartu Ringkonnakohus jättis elatise

määramisel lasterikka pere toetusega arvestamata, mistõttu on käesolevas asjas tulenevalt

PKS § 101 lõikest 5 alus elatise vähendamiseks lasterikka pere toetuse arvel.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna kohtud vähendasid elatise summat 20%, on kohtud

arvestanud piisavalt hageja ja kostjate koos viibimise ajaga. Kuna kostjad viibivad hagejaga

keskmiselt 33,3% ajast, ei ole elatise määra vähendamine 20% proportsionaalne. Hageja ei

pea jätkama tavapärast elatist ületava elatise maksmist, sest elatise määramisel ega ka

praeguses asjas ei ole kohtud laste tavapärasest suuremaid vajadusi tuvastanud.

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, taotlevad selle rahuldamata ning

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Kehtivas PKS §-s 101 sätestatud elatise minimaalmäär ei kuulu käesoleval juhul lähtuvalt

laste vajadusest ja hageja võimalustest kohaldamisele. Hageja on võimeline maksma

minimaalsest määrast suuremat elatist ja laste vajadused on minimaalsetest vajadustest

suuremad.

Tsiviilasjas nr 2-17-3364 ei mõistetud hagejalt välja elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära ulatuses. Jõustunud kohtulahendis on arvestatud asjas tähtsust omavate

asjaoludega (lapsetoetus, lapserikka pere toetus, kohustatud vanema ning laste koosveedetud

aeg ning vahetult kantavad kulud). Seega ei saa hageja taotleda PKS § 217² lg 2 alusel elatise

suuruse muutmist. Kohus analüüsis tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud asjaolusid. Elatise

suurust mõjutavad asjaolud ei olnud maakohtu otsuse tegemise ajaks oluliselt muutunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

kohtuotsuse põhjendusi.

7. Hageja esitas 13. mai 2024 seisukohas tõendina konto väljavõtte perioodil 2024. a jaanuar–

aprill, millest nähtuvad E.T ja G.S-i treeningute eest makstud tasud. Kostjad esitasid 21.

oktoobri 2024 seisukohas tõendina hinnapakkumise lastele ühe toa ehitamiseks.

Ringkonnakohus ei hinda asjas lastele tehtud kulutuste täpset suurust. Seetõttu ei oma esitatud

tõendid asjas tähtsust ja tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda (TsMS § 238 lg 1 p 1).

Kostjad esitasid 21. oktoobri 2024 seisukohas hageja varandusliku seisukorra kohta tõendina

hagejale kuuluva XXXXXXXX OÜ 2023 majandusaasta aruande. Ringkonnakohtu hinnangul

on kostjad hageja varandusliku seisundi kohta juba maakohtus piisavalt tõendeid esitanud.

Ringkonnakohus jätab seetõttu nimetatud tõendi TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel vastu võtmata.

8. Hageja esitas kohtule nõude jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise

vähendamiseks.

Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagejal oli õigus pöörduda elatise

vähendamiseks kohtusse PKS § 217² lg 1 alusel. Riigikohus on leidnud, et PKS § 2172 lg 1

kohaldub ka juhtudele, milles kohus on mõistnud elatise välja protsendina enne 1. jaanuarit

2022 kehtinud PKS §-s 101 sätestatud miinimumist. Ka sellisel juhul võib kohustatud vanem

pöörduda PKS § 2172 lg 2 alusel kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele

(RKTKo 03.06.2024, 2-22-13312/38, p 11,12). Siiski ei ole õige hageja väide, et kohtul on

kohustus teha PKS § 2172 lg 2 alusel kohtusse pöördumisel kindla sisuga lahend, milles

mõistab elatise välja vastavalt pärast 1. jaanuarit 2022 kehtivale PKS §-le 101.

9. Hageja tugineb nõude põhjendamisel asjaolule, et temalt enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud

PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast väiksem elatis on muutunud aja jooksul suuremaks

kui § 2172 lg-s 1 sätestatud 292 eurot ning on samuti suurem kui alates 1. jaanuarist 2022

kehtiva PKS §-s 101 järgi arvutatud elatis.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta hageja väited tegelikule olukorrale. Riigikohus on

leidnud, et PKS § 2172 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et juhul, kui kohus on enne selle sätte

kehtima hakkamist mõistnud elatise välja protsendina PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäärast, saab lähtuda PKS § 2172 lg-s 1 sätestatust, olenemata konkreetse protsendi

suurusest. Selliselt PKS § 2172 lg-t 1 tõlgendades ei satu elatisevõlgnikud, kellelt on elatis

mõistetud välja enne 1. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras,

ebavõrdsesse olukorda võrreldes elatisevõlgnikega, kellelt on elatis välja mõistetud

protsendina PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast (RKTKo 03.06.2024, 2-22-

13312/38, p 11).

Tsiviilasjas 2-17-3364 määrati ringkonnakohtu hinnangul elatis samuti sisuliselt kindlaks

protsendina PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast – PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast (292 eurot) tuleb maha arvestada ½ lapsetoetustest ja saadut vähendada

20% võrra. Elatise miinimummäär ei ole kostja jaoks muutunud. Eeltoodust tulenevalt on

hagejalt välja mõistetud elatise suuruseks käesoleva lahendi tegemise ajal kostjale I 201 eurot

60 senti ((292 – 80/2) x 0,8), kostjale II 201 eurot 60 senti ((292 – 80/2) x 0,8) ning kostjale

III 193 eurot 60 senti ((292 – 100/2) x 0,8).

Kui hageja on kostjatele tasunud suuremat elatist, ei too see kaasa õigust lugeda enammakstud

elatis ettemaksuks. Elatis on mõeldud katma lapse igapäevaseid jooksvaid kulusid ning elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Ettenähtust suurema elatise maksmine

ei või kaasa tuua olukorda, kus laps pikema aja vältel elatist jooksvate kulude katteks nn

ettemaksu tõttu ei saa. Igapäevaseks ülalpidamiseks vajalike vahendite tagamiseks on

keelatud ka ülalpidamisnõuete tasaarvestamine (VÕS § 200 lg 1 p 1).

10. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus.

Hageja ning kostjate seaduslik esindaja kinnitasid maakohtus, et ei hageja ega kostjate ema

majanduslik olukord ei ole oluliselt muutunud võrreldes ringkonnakohtu otsuse ajaga 2018.

aastal. Lapsed viibivad isa juures 9–10 päeva kuus, mis on võrdne eelnevas menetluses

tuvastatud isa juures viibimise ajaga. Isa kannab jätkuvalt laste ülalpidamiskulusid ajal, mil

lapsed on tema juures. Seega ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud ja arvesse

võetud asjaoludega muutunud muud olulised asjaolud kui minimaalse elatise regulatsioon.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei anna ainuüksi muutunud materiaalõigus alust

varasemalt kohtu välja mõistetud elatise vähendamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et kui elatise saaja soovib ka pärast 1. jaanuari 2022 saada elatist

292 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse,

peab hageja tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot (st 2x 292 eurot) (vt

RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.2.). Kuigi hagejalt on kostjate kasuks välja mõistetud

väiksem elatis kui 292 eurot, tuleb tõendada siiski 584 eurost suuremaid vajadusi, sest elatise

väljamõistmisel arvestati ka lapsetoetuse ning lasterikka pere toetusega.

Kostjad selgitasid 28. märtsi 2022 hagiavalduse vastuses, et kostja I kulutused on vähemalt

950 eurot kuus, kostja II kulutused 810 eurot kuus ning kostja III kulutused 850 eurot kuus

(dtl 78). Kostjad esitasid tõenditena elamis-, transpordi-, söögi-, kooli- ja huvitegevuskulusid

tõendavad dokumendid. Kostjate elukoht vajab suures ulatuses renoveerimist (dtl 340). Isegi

kui nõustuda hagejaga, et kostjate nimetatud kulud on osaliselt ülepaisutatud, ületavad

ringkonnakohtu hinnangul iga lapse kulud siiski 584 eurot kuus. Seejuures arvestab

ringkonnakohus, et võrreldes 2022. a I kvartaliga on tarbijahinnaindeks 2024. a III kvartaliks

kasvanud 24,6% võrra, seega on lahendi tegemise ajaks kostjate kulutused veelgi suurenenud.

Tulenevalt PKS § 103 lg-st 3 saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada kummagi vanema

rahalise seisuga. Tsiviilasja 2-17-3364 16. veebruari 2018 otsuses arvestati hageja varalise

seisundiga (dtl 13). Ringkonnakohus võtab arvesse, et hageja varaline seis on võrreldes laste

emaga märkimisväärselt parem. Hagejale kuulub kolm kinnistut XXX), mis asuvad hinnatud

piirkonnas. Hageja väitel ostis ta Tartusse XXXX tänavale korteri üksnes selleks, et seal

lastega suhelda (dtl 67). Hagejale kuulub ka kaks sõiduautot, motokrossi mototsiklid, skuuter,

mootorsaan, samuti on kostja eduka äriühingu ainuosanik (dtl 32).

Asjas on tuvastatud, et kostjate vajadused ei ole varasemalt määratud elatisega (kostjatel I ja

II 201 eurot 60 senti, kostjal III 193 eurot 60 senti) võrreldes vähenenud. Kokkuvõtvalt

nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et varasemas kohtulahendis kindlaks

määratud elatise vähendamiseks puudub alus, mistõttu jättis maakohus põhjendatult hagi

rahuldamata.

11. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)