Legislator Case Law & Legislation
2-24-2408/15 AI generated

2-24-2408/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-2408/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva Lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kaasomand selliselt, et V. R.

Legislator headnote

AI generated

2-24-2408/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva Lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kaasomand selliselt, et V. R.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2408

Tsiviilasi

Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Parksi OÜ (registrikood 11354020; asukoht

Koru tn 2, Laagri alevik, Saue vald, 76401 Harju

maakond);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek

Kukk

(Advokaadibüroo

TETRIS;

e-post:

indrek@tetrisab.ee);

Kostja: V. R. (isikukood XXX; elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teet

Lehiste (e-post: teet.lehiste@heta.ee).

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kaasomand selliselt, et V. R.

annab ½ korteriomandi mõttelise osa omandi Parksi OÜ omandisse.

3. Kohustada Parksi OÜ´d tasuma V. R.´ile hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest kolme

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Kohustada V. R.´it andma tahteavaldused korteriomandi (registriosa nr XXX)

kinnistusregistri II jaos tema suhtes omaniku kande kustutamiseks ning Parksi OÜ

korteriomandi ainuomanikuna sisse kandmiseks siis, kui Parksi OÜ on tasunud V. R.´ile

hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest või kui V. R. on sattunud hüvitise vastuvõtmisega

viivitusse. Asendada V. R.´i tahteavaldused omanikukande muutmiseks kohtulahendiga.

2-24-2408

5. Kohtuotsust saab korteriomandi (registriosa nr XXX) omandamise osas täita kolme kuu

jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kui Parksi OÜ ei täida kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 3 märgitud kohustust tasuda V. R.´ile 65 000 eurot hüvitisena kolme kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, siis kaotavad otsuse resolutsiooni punktid 2,3 ja 4

õigusjõu.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti

aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

12.04.2024 vastuses hagile võttis kostja V. R. tema vastu esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega hagis esimese alternatiivina märgitud viisil (jätta

korteriomand hagejale ning mõista hagejalt kostja kasuks välja õiglane hüvitis). Nimelt teatas

kostja, et võtab hageja esitatud kaasomandi lõpetamise hagi õigeks. Kuivõrd kostja võttis kohtule

esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lõikele 1 rahuldab kohus hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega, millega lõpetab poolte kaasomandi korteriomandile asukohaga

XXX (registriosa nr XXX) selliselt, et V. R. annab ½ korteriomandi mõttelise osa omandi Parksi

OÜ omandisse ning Parksi OÜ kohustub tasuma V. R.´ile hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse

eest.

TsMS § 445 lõike 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja

korra. Kostja esitas 12.04.2024 taotluse otsuse täitmise reguleerimiseks. Kostja taotleb määrata

otsuse täitmise kord selliselt, et kohtuotsuse resolutsioonis kostjat kui kaasomandi osa kaotavat

kaasomanikku kohustatakse kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma üksnes

tingimuslikult, s.o juhul, kui kostjale samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus V. R.’i

pangakontole nr EEXXX või hüvitise summa hoiustatakse notari deposiitkontol Parksi OÜ kulul.

Kostja hinnangul peaks otsust saama hageja omandamise osas täita alates kohtuotsuse jõustumisest

kolme kuu jooksul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist kaotab lahend õigusjõu. Hageja arvates

juhul, kui kostja soovib määrata lahendi täitmise korda, siis tuleb antud lahendis määrata ka kostja

kohustus tasuda hagejale/tasaarvestada vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele täies ulatuses

võlgnetav korteri majandamise kulu, mille osas on hetkel käimas vaidlus tsiviilasjas 2-23-150812

ning millele on lisandunud täiendavad summad ka hilisemate kuude eest. Lahendi täitmise korra

kindlaksmääramise taotlusega kaasnev täiendavalt tekkiv kulu tuleb hageja arvates jätta täies

ulatuses kostja kanda, kuna sellega kaasneb notari deposiitkonto kasutamise kulu.

2-24-2408

Riigikohus on 22. märtsil 2023 asjas nr 2-19-18320/73 tehtud lahendis selgitanud, et

kaasomanikul, kes kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast

ilma, on õigus keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks

vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus.

Sellise vastuväite esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb § 110 lg 5 järgi

otsuse, millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud

tahteavaldused üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise

maksmise kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui

kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa

kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning

kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal

hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi

otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Riigikohus on

selgitanud, et kui omandama õigustatud kaasomanik otsustab teisele kaasomanikule hüvitise tasuda

alles pärast pika aja möödumist, võib see ka kaasomandi eseme vahepealse väärtuse tõusu tõttu

muuta hüvitise ebapiisavaks kompenseerimaks omandi kaotust. Selle ebakindluse kõrvaldamiseks,

mis tuleneb sellest, et ei ole teada, millal kaasomandi lõpetamist nõudnud kaasomanik

kohtulahendi täitmisele pöörab ja millal isik oma omandi kaotab, on kaasomanikul võimalik

taotleda kohtult, et TsMS § 445 lg 1 järgi määrataks kindlaks otsuse täitmise tähtaeg, mille kestel

saab otsust omandamise osas täita (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p

26.2; 14. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-16, p 17). See aitab vältida

potentsiaalselt ebaõiglast olukorda, kus omandama õigustatud kaasomanik saab oma suva järgi

viivitada teisele kaasomanikule hüvitise maksmisega. Kui kohus on otsuse täitmise tähtaja kindlaks

määranud, kaotab lahend pärast selle tähtaja möödumist õigusjõu (vt Riigikohtu 22. märts 2023. a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-18320, p 15.2).

Kohtu hinnangul on kostja taotlus otsuse kindlaksmääramiseks põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja taotletud otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine

(3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest) korteriomandi mõttelise osa omandamise osas on

põhjendatud. Kostja taotluse kohaselt on ta nõus ootama hüvitise tasumist 3 kuud. Hageja ei ole

eelnimetatud tähtajale vastu vaielnud. Kohus rahuldab kostja taotluse ning määrab, et hageja on

kohustatud tasuma kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest 3 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest ning kohustada kostjat andma tahteavaldused vaidlusaluse korteriomandi

kinnistusregistri II jaos tema suhtes omaniku kande kustutamiseks ning hageja ainuomanikuna

sissekandmiseks siis, kui hageja on tasunud kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest või

kui kostja on sattunud hüvitise vastuvõtmisega viivitusse. Kohtuotsust saab vaidlusaluse

korteriomandi omandamise osas täita 3 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus

nõustub kostjaga, et hageja soov siduda kohtuotsuse täitmise korra Harju Maakohtu pooleli olevas

tsiviilasjas nr 2-23-150812 vaidluse all oleva hageja majandamiskulude nõudega ei ole

põhjendatud. Majandamiskulude nõue on teises tsiviilasjas vaidluse all ning eelnimetatud nõue ei

saa olla tingimuseks ega takistuseks kaasomandi lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Kohus ei

rahulda kostja taotlust, et hüvitis kantaks kostja pangakontole nr EEXXX või hoiustatakse notari

deposiitkontol Parksi OÜ kulul. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda sellisel viisil kohtuotsuse

täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga/notari deposiitkontoga.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Riigikohus on

kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise

nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest

kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (27.09.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p

14). Käesoleval juhul oli kostja nõus kaasomandi lõpetamisega hageja pakutud viisil. Kaasomandi

2-24-2408

lõpetamine on sisuliselt kõigi kaasomanike huvides (vabanetakse ühisest omandist ega ole vaja

edaspidi taluda ühisomandi kasutamisega ja valdamisega seonduvaid spetsiifilisi piiranguid; vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-19590, p 35). Seega on

põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 järgi poolte endi kanda.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab ka poolte käitumine nii enne kui pärast hagi

esitamist. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtule nähtub, et pooled

on kohtueelselt vaielnud vaidlusaluse korteriomandi majandamiskulude tasumise üle (dtl 6-7, 31).

Ka kirjas, millele kostja tugineb, kuid mille kättesaamist hageja omaks ei võta, avaldas kostja, et

tema vastu täiesti lootusetu kohtuasja alustamisel palkab kostja endale (või isale) piisava tasemega

õigusabi teenust pakkuva büroo, kelle kulud peab hiljem tasuma kaotaja (dtl 31). Eelnevast ei saa

kohus selgelt järeldada seda, et kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Pooled

ei olnud suutelised kohtueelselt korteriga seotud majandamiskuludes kokkuleppele jõudma ning

see vaidlus jõudis ka kohtumenetlusse (tsiviilasi nr 2-23-150812). Samas ei ole ka hageja esitanud

kohtule tõendeid selle kohta, et oleks kostjale pakkunud võimalust lõpetada poolte kaasomand

korteriomandile kohtueelselt. Ka käesolevas kohtumenetluses esines pooltel erimeelsusi otsuse

täitmise korra tingimustes. Sellises olukorras ei ole TsMS § 168 lg 6 kohaldamine kohtu hinnangul

põhjendatud. Kohus leiab, et kui kaasomandi lõpetamise nõude esitas ainult üks pool ja kohus

lõpetas kaasomandi hagis esimese alternatiivina märgitud viisil, siis tuleb kulude jaotamisel

sarnaste põhjendustega kohaldada TsMS § 162 lg 4. Kohus peab õiglaseks jätta käesolevas asjas

poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on küll tagatiseta viivitamata

täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1), kuid käesoleva vaidluse eripära tõttu sõltub kohtuotsuse täitmine

sellest, kas hageja tasub kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest 3 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin, kohtunik