2-24-2408/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva Lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kaasomand selliselt, et V. R.
Legislator headnote
AI generated2-24-2408/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva Lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kaasomand selliselt, et V. R.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Alan Biin
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.11.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-2408
Tsiviilasi
Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi
lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Menetluse liik
Hageja: Parksi OÜ (registrikood 11354020; asukoht
Koru tn 2, Laagri alevik, Saue vald, 76401 Harju
maakond);
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek
Kukk
(Advokaadibüroo
TETRIS;
e-post:
indrek@tetrisab.ee);
Kostja: V. R. (isikukood XXX; elukoht XXX
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teet
Lehiste (e-post: teet.lehiste@heta.ee).
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Parksi OÜ hagi V. R.´i vastu kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva
otsusega.
2. Lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), kaasomand selliselt, et V. R.
annab ½ korteriomandi mõttelise osa omandi Parksi OÜ omandisse.
3. Kohustada Parksi OÜ´d tasuma V. R.´ile hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest kolme
kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. Kohustada V. R.´it andma tahteavaldused korteriomandi (registriosa nr XXX)
kinnistusregistri II jaos tema suhtes omaniku kande kustutamiseks ning Parksi OÜ
korteriomandi ainuomanikuna sisse kandmiseks siis, kui Parksi OÜ on tasunud V. R.´ile
hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest või kui V. R. on sattunud hüvitise vastuvõtmisega
viivitusse. Asendada V. R.´i tahteavaldused omanikukande muutmiseks kohtulahendiga.
2-24-2408
5. Kohtuotsust saab korteriomandi (registriosa nr XXX) omandamise osas täita kolme kuu
jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kui Parksi OÜ ei täida kohtuotsuse
resolutsiooni p-s 3 märgitud kohustust tasuda V. R.´ile 65 000 eurot hüvitisena kolme kuu
jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, siis kaotavad otsuse resolutsiooni punktid 2,3 ja 4
õigusjõu.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti
aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid
mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtule esitatud
avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
12.04.2024 vastuses hagile võttis kostja V. R. tema vastu esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega hagis esimese alternatiivina märgitud viisil (jätta
korteriomand hagejale ning mõista hagejalt kostja kasuks välja õiglane hüvitis). Nimelt teatas
kostja, et võtab hageja esitatud kaasomandi lõpetamise hagi õigeks. Kuivõrd kostja võttis kohtule
esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lõikele 1 rahuldab kohus hagi
õigeksvõtul põhineva otsusega, millega lõpetab poolte kaasomandi korteriomandile asukohaga
XXX (registriosa nr XXX) selliselt, et V. R. annab ½ korteriomandi mõttelise osa omandi Parksi
OÜ omandisse ning Parksi OÜ kohustub tasuma V. R.´ile hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse
eest.
TsMS § 445 lõike 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja
korra. Kostja esitas 12.04.2024 taotluse otsuse täitmise reguleerimiseks. Kostja taotleb määrata
otsuse täitmise kord selliselt, et kohtuotsuse resolutsioonis kostjat kui kaasomandi osa kaotavat
kaasomanikku kohustatakse kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma üksnes
tingimuslikult, s.o juhul, kui kostjale samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus V. R.’i
pangakontole nr EEXXX või hüvitise summa hoiustatakse notari deposiitkontol Parksi OÜ kulul.
Kostja hinnangul peaks otsust saama hageja omandamise osas täita alates kohtuotsuse jõustumisest
kolme kuu jooksul. Pärast nimetatud tähtaja möödumist kaotab lahend õigusjõu. Hageja arvates
juhul, kui kostja soovib määrata lahendi täitmise korda, siis tuleb antud lahendis määrata ka kostja
kohustus tasuda hagejale/tasaarvestada vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele täies ulatuses
võlgnetav korteri majandamise kulu, mille osas on hetkel käimas vaidlus tsiviilasjas 2-23-150812
ning millele on lisandunud täiendavad summad ka hilisemate kuude eest. Lahendi täitmise korra
kindlaksmääramise taotlusega kaasnev täiendavalt tekkiv kulu tuleb hageja arvates jätta täies
ulatuses kostja kanda, kuna sellega kaasneb notari deposiitkonto kasutamise kulu.
2-24-2408
Riigikohus on 22. märtsil 2023 asjas nr 2-19-18320/73 tehtud lahendis selgitanud, et
kaasomanikul, kes kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast
ilma, on õigus keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks
vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus.
Sellise vastuväite esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb § 110 lg 5 järgi
otsuse, millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud
tahteavaldused üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise
maksmise kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui
kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa
kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning
kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal
hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi
otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Riigikohus on
selgitanud, et kui omandama õigustatud kaasomanik otsustab teisele kaasomanikule hüvitise tasuda
alles pärast pika aja möödumist, võib see ka kaasomandi eseme vahepealse väärtuse tõusu tõttu
muuta hüvitise ebapiisavaks kompenseerimaks omandi kaotust. Selle ebakindluse kõrvaldamiseks,
mis tuleneb sellest, et ei ole teada, millal kaasomandi lõpetamist nõudnud kaasomanik
kohtulahendi täitmisele pöörab ja millal isik oma omandi kaotab, on kaasomanikul võimalik
taotleda kohtult, et TsMS § 445 lg 1 järgi määrataks kindlaks otsuse täitmise tähtaeg, mille kestel
saab otsust omandamise osas täita (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p
26.2; 14. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-16, p 17). See aitab vältida
potentsiaalselt ebaõiglast olukorda, kus omandama õigustatud kaasomanik saab oma suva järgi
viivitada teisele kaasomanikule hüvitise maksmisega. Kui kohus on otsuse täitmise tähtaja kindlaks
määranud, kaotab lahend pärast selle tähtaja möödumist õigusjõu (vt Riigikohtu 22. märts 2023. a
otsus tsiviilasjas nr 2-19-18320, p 15.2).
Kohtu hinnangul on kostja taotlus otsuse kindlaksmääramiseks põhjendatud ja kuulub
rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja taotletud otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine
(3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest) korteriomandi mõttelise osa omandamise osas on
põhjendatud. Kostja taotluse kohaselt on ta nõus ootama hüvitise tasumist 3 kuud. Hageja ei ole
eelnimetatud tähtajale vastu vaielnud. Kohus rahuldab kostja taotluse ning määrab, et hageja on
kohustatud tasuma kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest 3 kuu jooksul alates
kohtuotsuse jõustumisest ning kohustada kostjat andma tahteavaldused vaidlusaluse korteriomandi
kinnistusregistri II jaos tema suhtes omaniku kande kustutamiseks ning hageja ainuomanikuna
sissekandmiseks siis, kui hageja on tasunud kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest või
kui kostja on sattunud hüvitise vastuvõtmisega viivitusse. Kohtuotsust saab vaidlusaluse
korteriomandi omandamise osas täita 3 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus
nõustub kostjaga, et hageja soov siduda kohtuotsuse täitmise korra Harju Maakohtu pooleli olevas
tsiviilasjas nr 2-23-150812 vaidluse all oleva hageja majandamiskulude nõudega ei ole
põhjendatud. Majandamiskulude nõue on teises tsiviilasjas vaidluse all ning eelnimetatud nõue ei
saa olla tingimuseks ega takistuseks kaasomandi lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Kohus ei
rahulda kostja taotlust, et hüvitis kantaks kostja pangakontole nr EEXXX või hoiustatakse notari
deposiitkontol Parksi OÜ kulul. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda sellisel viisil kohtuotsuse
täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga/notari deposiitkontoga.
Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata
(TsMS § 444 lg 3).
Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. Riigikohus on
kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise
nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest
kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (27.09.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p
14). Käesoleval juhul oli kostja nõus kaasomandi lõpetamisega hageja pakutud viisil. Kaasomandi
2-24-2408
lõpetamine on sisuliselt kõigi kaasomanike huvides (vabanetakse ühisest omandist ega ole vaja
edaspidi taluda ühisomandi kasutamisega ja valdamisega seonduvaid spetsiifilisi piiranguid; vt ka
Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2021 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-19590, p 35). Seega on
põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 järgi poolte endi kanda.
Menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab ka poolte käitumine nii enne kui pärast hagi
esitamist. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud
ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtule nähtub, et pooled
on kohtueelselt vaielnud vaidlusaluse korteriomandi majandamiskulude tasumise üle (dtl 6-7, 31).
Ka kirjas, millele kostja tugineb, kuid mille kättesaamist hageja omaks ei võta, avaldas kostja, et
tema vastu täiesti lootusetu kohtuasja alustamisel palkab kostja endale (või isale) piisava tasemega
õigusabi teenust pakkuva büroo, kelle kulud peab hiljem tasuma kaotaja (dtl 31). Eelnevast ei saa
kohus selgelt järeldada seda, et kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Pooled
ei olnud suutelised kohtueelselt korteriga seotud majandamiskuludes kokkuleppele jõudma ning
see vaidlus jõudis ka kohtumenetlusse (tsiviilasi nr 2-23-150812). Samas ei ole ka hageja esitanud
kohtule tõendeid selle kohta, et oleks kostjale pakkunud võimalust lõpetada poolte kaasomand
korteriomandile kohtueelselt. Ka käesolevas kohtumenetluses esines pooltel erimeelsusi otsuse
täitmise korra tingimustes. Sellises olukorras ei ole TsMS § 168 lg 6 kohaldamine kohtu hinnangul
põhjendatud. Kohus leiab, et kui kaasomandi lõpetamise nõude esitas ainult üks pool ja kohus
lõpetas kaasomandi hagis esimese alternatiivina märgitud viisil, siis tuleb kulude jaotamisel
sarnaste põhjendustega kohaldada TsMS § 162 lg 4. Kohus peab õiglaseks jätta käesolevas asjas
poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus
menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on küll tagatiseta viivitamata
täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1), kuid käesoleva vaidluse eripära tõttu sõltub kohtuotsuse täitmine
sellest, kas hageja tasub kostjale hüvitise 65 000 eurot omandi kaotuse eest 3 kuu jooksul alates
kohtuotsuse jõustumisest.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Alan Biin, kohtunik