2-22-10048/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

1. november 2024

Tsiviilasja number

2-22-10048

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot; vastuhagi hind 3500 eurot

Tsiviilasi

P. B. hagi A. B. vastu ühisvara jagamiseks; A. B.

vastuhagi P. B. vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja / vastuhagis kostja P. B. (isikukood xxxx),

lepinguline esindaja Krista Paal

Kostja / vastuhagis hageja A. B. (isikukood xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Kohtuistungi toimumise aeg

27. august 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata poolte nõuetes jagada ühisvarana kinnisasi registriosa nr xxxx

ning sõiduauto registrimärgiga xxxx.

2. Jätta P. B. hagi rahuldamata. Rahuldada A. B. vastuhagi osaliselt.

3. Jagada P. B. ja A. B. ühisvara järgmisel viisil:

3.1. Jätta kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) ning kinnisasi asukohaga Xxxx

(registriosa nr xxxx) A. B. ainuomandisse.

3.2. Kohustada P. B.t andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses

kinnisasjade registriosa numbriga xxxx ja xxxx senise omanikukande kustutamiseks

ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna

kinnistusraamatusse A. B.. Asendada P. B. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr

xxxx ja xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega.

3.3. Jätta sõiduauto Opel Insignia Sports Tourer, reg. nr. xxxx A. B. ainuomandisse.

3.4. Mõista A. B.lt välja P. B. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 5900,77

eurot.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

2-22-10048

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. P. B. (edaspidi hageja) esitas 08.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse A. B. (edaspidi

kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt

on poolte abielu sõlmitud xxxx ja lõppenud xxxx. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele

ühisvara jagamises.

Hageja leiab, et poolte ühisvara hulka kuuluvad järgmised varaesemed: korteriomand

asukohaga Xxxx turuväärtusega 160 000 eurot; suvila asukohaga Xxxx, turuväärtus 110 000

eurot; laenukohustus Xxxx AS ees 16 118,10 eurot; garaaž asukohaga Xxxx, turuväärtus 25

000 eurot; sõiduauto Opel Insignia Sports Tourier 2009. a, reg.nr xxxx, turuväärtus 4500

eurot. Hageja leiab, et kummalgi poolel puudub võimalus maksta teisele poolele hüvitist

omandi kaotuse eest, kui Xxxx tn korter peaks jääma ühe poole ainuomandisse ning poolte

huvi tagab kõige enam vara müük enampakkumisel.

Hageja palub jagada poolte ühisvara järgmisel viisil: kinnisasjad registriosa nr xxxx, xxxx ja

xxxx ja sõiduauto müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Müügist saadud

rahalisest vahenditest tagastada laenujääk AS-le Xxxx (laenuleping nr xxxx) ja ülejäänud

rahalised vahendid jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Hageja leidis vastuses vastuhagile, et on nõus Xxxx korteri kostja omandisse jätmisega, kuid

ei ole nõus kostja väidetud turuväärtusega. Hageja on nõus, et garaaž jääb kostja omandisse,

kuid ei nõustu sellega, et hagejale hüvitist ei maksta. Hageja leiab, et peab saama hüvitist

garaaži poole turuväärtuse ulatuses või vähemalt summas 9000 eurot.

Hageja täpsustas 29.07.2024, et Xxxx asuv suvila ning sõiduauto xxxx on võõrandatud ning

müügist saadud raha jagatud, poolte vahel puudub vaidlus nende varaesemetega seonduvalt.

Hageja leiab, et puudub põhjus mõista Xxxx tn korteri jagamisel hagejale väiksemat hüvitist

kui 50% kinnisasja turuväärtusest 160 000 eurot. Sõiduauto reg. nr. xxxx turuväärtus on 8000

eurot, hageja on nõus selle kostja omandisse jätmisega ning leiab, et temale makstav hüvitis

on 4000 eurot. Hageja leiab, et kostja on sõidukit xxxx ainuisikuliselt kasutanud ja ise

tahtlikult selle väärtust vähendanud.

16.09.2024 seisukohas leidis hageja, et Xxxx korteri ja sõiduauto kostja ainuomandisse

jätmisel tuleks mõista hageja kasuks välja hüvitis 30 000 eurot. Hageja selgituse kohaselt on

Xxxx korteris toimunud ulatuslik ümberehitus poolte ühiste vahendite arvelt. Xxxx korter

soetati 50 000 eurot eest elamiskõlbmatuna, poolte ühisvara arvelt parendati seda oluliselt

ning seeläbi tõusis ka korteri väärtus. Hageja on kandnud endale eluaseme üürimisega

seonduvalt kulusid 14 768 eurot.

2. Kostja palus vastuses jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 18.10.2022 vastuhagi ühisvara

jagamise nõudes. Kostja vastuse ja vastuhagi kohaselt kuuluvad poolte ühisvara hulka

järgmised varaesemed: korteriomand asukohaga Xxxx turuväärtusega 140 000 eurot; suvila

asukohaga Xxxx, turuväärtus 100 000 eurot; laenukohustus Xxxx AS ees 16 118,10 eurot;

garaaž asukohaga Xxxx, turuväärtus 19 000 eurot; sõiduauto Opel Insignia Sports Tourier

2009. a, reg.nr xxxx, turuväärtus 3200 eurot.

2-22-10048

Kostja palub jagada poolte ühisvara järgmisel viisil: korteriomand, asukohaga Xxxx ning

kinnisasi Xxxx (garaaž) jätta kostja omandisse kohustusega maksta hagejale omandi kaotuse

hüvitis 2044 eurot, suvila Xxxx ja sõiduauto müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri

vahendusel ning müügist saadud rahalisest vahenditest tagastada laenujääk AS-le Xxxx

(laenuleping nr xxxx), vara müügist saadud ülejäänud rahalised vahendid jagada poolte vahel

võrdsetes osades. Kostja on taotlenud ka tahteavalduste asendamist kinnistusraamatu omandi

kande muutmiseks.

Kostja leiab, et Xxxx korteriomand on soetatud osaliselt kostja lahusvara arvelt. Kostjale

kuulus lahusvarana 16.02.2004 soetatud korteriomand asukohaga Xxxx (registriosa number

xxxx). See korter võõrandati 08.01.2014. a 50 000 euro eest ja selle raha arvel omandasid

pooled korteriomandi asukohaga Xxxx. Kostja leiab, et seetõttu esineb alus vara jagamisel

poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Kuna Xxxx korteri ostuhind oli 51 500 eurot

ning kostja lahusvara arvelt on tasutud 50 000 eurot, siis on korter soetatud 97,08% ulatuses

kostja lahusvara ja 2,92% ulatuses ühisvara arvelt. Seega oleks kostja poolt hagejale makstav

hüvitis (2,92% 140 000 eurost / 2) 2044 eurot.

Ka Xxxx tn garaaž on soetatud kostja lahusvara arvelt. Kostja ostis 11.07.2002 (so enne

abiellumist) garaaži asukohaga Xxxx, mis sel hetkel ei olnud veel kinnistatud. Kostja ostis

ehitise ja sai õiguse saada ehitise juurde maa. Kinnistamine toimus 2010. a, mistõttu on

pooled kantud kinnistusraamatusse ühisomanikena. Kostja leiab, et kohtupraktika kohaselt ei

ole abielu kestel kinnistatud vara puhul tegemist kostja lahusvaraga, vaid ühisvaraga. Samas

võib esineda alus poolte võrdsusest kõrvale kaldumiseks selle kinnistu jagamisel. Kostja

palub kohtul ühisvara jagamisel kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale ning

määrata, et kostja ei pea selle kinnisasja enda ainuomandisse jätmisel maksma hagejale

hüvitist.

Kostja 13.12.2023 ja 26.07.2024 täpsustuste kohaselt on suvila Xxxx võõrandatud. Samuti on

võõrandatud sõiduk Opel reg. nr xxxx. Saadud raha on jagatud poolte vahel ning kostjal ei ole

hageja suhtes rahalisi pretensioone. Kostja täiendas 26.07.2024 enda hagi nõudega jagada

ühisvara hulka kuuluv sõiduauto Opel Insignia Sports Tourer, reg. number xxxx, 2015.a,

turuväärtusega 6000 eurot selliselt, et jätta see kostja omandisse kohustusega maksta hagejale

hüvitis 3000 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

3. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Xxxx asuv kinnisasi (registriosa nr xxxx) ja

sõiduauto reg. nr xxxx on võõrandatud (kinnitus tl 88, tõendid tl 89-99, 116). Seega tuleb jätta

hagi ja vastuhagi nende varaesemete jagamise nõuetes läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel (puudub õiguskaitsevajadus).

4. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01.07.2010 PKS1995 ja pärast seda PKS (PKS

§ 210 lg 1). Enne 01.07.2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim (PKS1995 § 14

jj), alates 01.07.2010 kohaldus poolte varasuhtele PKS §-des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga

varaühisus (PKS § 211 lg 1). Vaidlus puudub selles, et abikaasade vahel kehtis varaühisuse

varasuhe.

6. PKS § 37 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad

ühisvara omavahel. Sama sätte lg 11 kohaselt määratakse kindlaks ühisvara koosseis varasuhte

2-22-10048

lõppemise seisuga. PKS § 35 p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu

lahutatakse. Kuna hagi ühisvara jagamiseks nõue on esitatud peale 1.07.2010, siis tuleb vara

jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele.

7. Poolte abielu on sõlmitud xxxx (tl 3 pöördel). Vaidlus puudub, et poolte abielu on lahutatud

xxxx. Vaidlusalused kinnisasjad ja sõiduk on registriandmete kohaselt omandatud abielu ajal.

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõppes

PKS § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamisega xxxx. Poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et Xxxx korter, Xxxx tn xxxx kinnisasi ning sõiduauto Opel Insignia Sports Tourier,

reg. nr. xxxx kuuluvad poolte ühisvara hulka. Selles osas ei ole õige hageja 16.09.2024

seisukohas toodud väide, justkui kuuluks korter 97,08% ulatuses kostja ainuomandisse ja

2,92% ulatuses poolte ühisomandisse. Kuna Xxxx kinnisasi omandati abielu ajal 14.10.2010

(tl 75), tuleb eeldada seaduse järgi selle kuulumist ühisvarasse (PKS § 27 lg 6 esimene lause).

14.10.2010 notariaalses lepingus on ka märge, et kinnistusraamatusse kantakse abikaasad

ühisomanikena.

8. Hageja on taotlenud võõrandada kinnisasjad ja sõiduk avalikul enampakkumisel. Kostja on

taotlenud jätta kinnisasjad kostja ainuomandisse. Mõlemal poolel on õigus nõuda ühisvara

jagamist ning ühisvara jagamise taotletud viisid vastavad AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise

viisile. Kinnisasjade kostja omandisse jätmine ei riiva kostja ega hageja huve (eeldusel, et

hagejale makstakse kohane hüvitis). Kinnisasjade avalik enampakkumine võiks olla

kooskõlas vaid hageja huvidega ning riivaks omandi kaotuse läbi olulisel määral kostja huve.

Eluliselt usutav ei ole, et enampakkumise korral oleks vara müügihind suurem vara

turuväärtusest, pigem oleks see turuväärtusest väiksem. Seega võiks vara avalik müük olla ka

hagejale oluliselt kahjulikum kui vara kostja omandisse jätmine. Seega on põhjendatud

rahuldada vastuhagi nõue jätta varaesemed kostja ainuomandisse kohase hüvitise vastu.

Hageja hagi tuleb jätta seega rahuldamata.

9. Poolte vahel on vaidlus ühisvara hulka kuuluvate varaesemete väärtuse osas, samuti

hagejale makstava hüvitise suuruse osas. Alljärgnevalt tuvastab kohus varaesemete

turuväärtuse.

10. Xxxx korteri turuväärtus on hageja väidete kohaselt 160 000 eurot ning kostja väidete

kohaselt 140 000 eurot. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja on esitanud oma väidete

tõendamiseks Xxxx asuva korteri müügipakkumise, mille kohaselt on kolmetoalise 64,9m2

pindalaga korteri soovitud müügihind 144 900 eurot ehk 2232,67m2 (tl 45-46). Samuti on

kostja esitanud Xxxx asuva korteri müügipakkumise, mille kohaselt on kolmetoalise 64,7m2

pindalaga korteri soovitud müügihind 129 900 eurot ehk 2007,73m2 (tl 47-48).

Kinnisasja ostu-müügilepingust (tl 25-29) nähtub, et Xxxx korteri üldpind on 64,60m2.

Kohtul puudub alus arvata, et müügipakkumistes toodud korterid ei ole vaidlusaluse varaga

võrreldes sarnaste omadustega. Arvestades, et alates tõendite esitamisest (18.10.2022) on

toimunud kinnisvarahindades tõus, peab kohus põhjendatuks lähtuda kallimas

müügipakkumises (tl 45-46) toodud ruutmeetrihinnast 2232,67m2 ning leida, et tõendatud

turuväärtuseks saab lugeda korteri pindala 64,60m2 arvestades 144 230,48 eurot.

2-22-10048

11. Xxxx kinnisasja turuväärtus on hageja väidete kohaselt 25 000 eurot ja kostja väidete

kohaselt 19 000 eurot. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole. Kostja on esitanud oma väidete

tõendamiseks Xxxx asuva kinnisasja (garaaži) müügipakkumise 20m2 pindalaga garaažiboksi

kohta (tl 61-62). Müügipakkumises ei ole müügihinda märgitud. Seega on kohtul vaid poolte

paljasõnalised väited varaeseme väärtuse kohta. Samas ei ole selle varaeseme väärtuse

tuvastamine asjas oluline, kuivõrd selle eseme kostja ainuomandisse jätmisega

hüvitamiskohustust ei kaasne (sellest hiljem).

12. Sõiduauto Opel Insignia Sports Tourier, reg. nr. xxxx, ehitusaasta 2015 väärtus on hageja

väidete kohaselt 8000 eurot ja kostja väidete kohaselt 6000 eurot. Kostja selgituse kohaselt

vajab sõiduk remonti, tal põleb „vajalik mootori kontroll“ tuli.

Hageja ei ole oma väiteid sõiduki turuväärtuse kohta tõendanud. Hageja on leidnud, et

kuivõrd sõidukit kasutas kostja, siis vastutab kostja selle eest, et tehniline seisund on

halvenenud ning sõiduki väärtus vähenenud. Hageja toob ka välja, et kuivõrd kostja on

autoremondilukksepp, siis on kostja tegevus vara väärtuse vähendamisel pahatahtlik ja

teadlik. Kohtu hinnangul on hageja taolised väited paljasõnalised ja tõendamata. Ka hästi

hoitud ja hooldatud 10 aastat vana ja 200 000km ületava läbisõiduga sõiduki puhul on pigem

tavapärane erinevate tehniliste vigade tekkimine. Puudub igasugune alus arvata, et sõidukil

esinevad vead võiksid olla tahtlikult põhjustatud ning et tegemist ei ole loomuliku

kulumisega. Ka olukorras, kus kostja on ise autoremondilukksepp (ning saab teha ise need

remonditööd, mis konkreetselt tema valdkonda kuuluvad), ei saa eeldada sõiduki pidevat

parimas tehnilises seisundis hoidmist, kuivõrd sõiduki töökorras hoidmine eeldab varuosade

soetamiseks kulutuste tegemist.

Kostja on tõendanud oma väidet sõiduki väärtuse kohta sõiduki müügikuulutusega (tl 118-

119). Müügikuulutusel on soovitud 7590 eurot 255 600km läbisõiduga 01/2014 registreeritud

Opel Insignia Sports Tourier SW 2,0 143kW eest, sõidukil on automaatkäigukast ja tarbitav

kütus on diiselkütus. Müügikuulutuses ei ole märgitud, et sõidukil esineks vigu. Kostja on

esitanud ka tõendi, et sõidukil läbisõiduga 214 207km põleb mootori tuli (tl 120). Arvestades,

et Viking Motors AS hinnapakkumises on sarnase läbisõiduga auto, võib lugeda, et põleva

mootoritulega pildil on kujutatud vaidlusalust sõidukit.

Kostja esitatud Viking Motors AS arvest ja hinnapakkumisest (tl 136-138) nähtub, et sõidukil

registrinumbriga xxxx on tuvastatud mitmed puudused. Kohtu hinnangul ei saa samas

tuletada sellest tõendist, kui palju konkreetselt muudavad tuvastatud vead tavapärase sellise

esmase registreerimise aastaga ja 200 000+km läbisõiduga sõiduauto turuväärtust. Arvel

toodud summa 9045,18 sisaldab ilmselt kõikvõimalikke toiminguid, mida hinnapakkumise

koostaja hinnangul võiks sõiduki seisukorra parandamiseks ette võtta. Samas ei saa (sõiduki

vanust ja loomulikku kulumist arvestades) jõuda järeldusele, et sõiduki müügiks on vajalikud

kõik need toimingud ning vahetamist vajavad kõik arvel toodud varuosad. Ka ei saa eeldada,

et taolise vanusega sõiduauto remont peaks toimuma ilmtingimata ametlikus esinduses

(millise teenustasu on muu remonditöökoja omast ilmselt kõrgem). Seega ei saa antud arve

tõendada, kui palju võiks konkreetse sõiduki turuväärtus olla väiksem sarnaste andmetega ja

samasuguse kulumisastmega keskmise sõidukiga võrreldes.

Kahe tõendiga (pilt mootori tulest, Viking Motors AS hinnapakkumine) on seega võimalik

tõendada, et sõiduki väärtus ei pruugi olla selline, nagu sarnase keskmise sõiduki väärtus,

kuid neist ei nähtu sõiduki turuväärtust. Ainus tõend, millest võiks nähtuda sõiduki

turuväärtus, on eelduslikult sarnase sõiduki müügipakkumine (tl 118-119) hinnaga 7590

eurot. Muid tõendeid sõiduki turuväärtuse kohta esitatud ei ole. Viking Motors AS

2-22-10048

hinnapakkumisest nähtub sõiduki läbisõit 12.09.2024 seisuga 223 508km ning hageja

kinnitusel on sõiduki esmane registreerimisaasta 2015. Kostja esitatud tõendis (tl 118-119)

toodud müügipakkumise korral on sõiduki läbisõit veidi suurem, s.o 255 600km, ning esmane

registreerimine jälle aasta varem, s.o 2014. Kohtu hinnangul võib eeldada, et suurema

läbisõiduga ja ühe aasta võrra vanema sõiduki turuväärtus on märkimisväärselt väiksem.

Konkreetse sõiduki turuväärtuse kindlaksmääramine võib olla seotud ebamõistlike

raskustega, seega otsustab kohus TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 kohaselt oma siseveendumuse

kohaselt, et uuema ja väiksema läbisõiduga, kuid mõningat remonti vajavate puudustega

sõiduki turuväärtus on sarnane suurema läbisõiduga ja veidi vanema sõiduki turuväärtusega.

Seega lähtub kohus kostja esitatud tõendist (tl 118-19) ning sõiduki turuväärtusest 7590 eurot.

13. Järgnevalt käsitleb kohus kostja hüvitamiskohustuse suurust. Kostja on tuginenud sellele,

et Xxxx kinnisasi on küll kinnistatud poolte abielu ajal, kuid on soetatud kostja lahusvara

arvel ning et Xxxx kinnisasi on soetatud 97,08% ulatuses kostja lahusvara arvel ja 2,92%

ulatuses poolte ühisvara arvel. Kostja on leidnud, et eelnevast tulenevalt tuleks Xxxx

kinnisasi jätta kostja omandisse kohustuseta tasuda hagejale hüvitist ning Xxxx tn

korteriomandi puhul peaks ühisvara jagamisel hagejale makstav hüvitis olema vaid 2,92%/2

korteriomandi turuväärtusest.

Xxxx korter soetati 08.01.2014 notariaalse lepinguga ostuhinnaga 51 500 eurot (tl 25-29).

Tõenditega vastuolus on hageja väide, mille kohaselt oli korteri ostuhind vaid 50 000 eurot.

Vaidlus puudub selles, et ostuhinnast 50 000 eurot tasuti kostja lahusvara arvelt, s.o selle raha

arvelt, mille kostja sai enda lahusvara hulka kuulunud korteri müügist. Ka 08.01.2014 lepingu

punktidest 3.1-3.5 nähtub, et 10 000 euro tasumise kohustuse täitis poolte eest J. K. ja A. K.

müügilepingu nr xxxx alusel ning 40 000 eurot oli J. K. sama müügilepingu alusel juba

notarikontole tasunud. Müügilepinguga nr xxxx võõrandas kostja omakorda J. ja T. K. ning

A. K.ile kostjale lahusvarana kuulunud korteri (tl 68-73). Ülejäänud 1500 eurot hoiustati ostja

(ehk poolte) poolt enne müügitehingut notari kontole ning vaidlust ei ole, et tegemist oli

ühisvaraliste vahenditega.

Kohus märgib, et arvestades ostuhinda 51 500 eurot ning lahus- ja ühisvara panust vastavalt

50 000 eurot ja 1500 eurot, tuleks proportsioon ümardades 97,09% ja 2,91%. Kuivõrd kostja

ise on siiski lähtunud suuremast ühisvara panusest ja väiksemast lahusvara panusest, saab

lugeda, et Xxxx korter on soetatud 97,08% ulatuses kostja lahusvara arvelt ja 2,92% ulatuses

poolte ühisvara arvelt.

14. Garaažiühistu „Sadam“ 11.07.2002 aktist nr 1079 (tl 74) nähtub, et kostja kui ühistu

liikme käsutusse on antud kostja poolt välja ostetud osa garaažikompleksis, boks xxxx ning

soetatud osa registreerimine tegelikuks omandiks teostatakse pärast maa erastamist

garaažiühistu „Sadam“ poolt. Korteriomandi tasuta võõrandamise lepingust 14.10.2020 nr

3080 (tl 75-79) nähtub, et garaažiühistu „Sadam“ on võõrandanud kostjatele tasuta Xxxx

asuva korteriomandi (mitteeluruum nr xxxx, registriosa nr. xxxx) koos selle oluliste osade ja

päraldistega. Sama tõendi p 2.1.5 kohaselt on omandaja (ehk pooled) liikmesuse omanik

alates 11.07.2002 ning omandaja on garaažiboksi nr 4134 (mitteeluruum nr 513) otsene

valdaja. Kinnisasi soetati seega täielikult kostja lahusvara hulka kuulunud õiguse arvelt.

Seega saab kohus lähtuda hüvitise määramisel sellest, et kinnisasi registriosa nr xxxx on

soetatud 100% ulatuses kostja lahusvara arvelt.

15. PKS § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta

nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kostja on taolise nõude esitanud.

Kohtupraktika kohaselt on põhjendatud arvestada varaeseme omandi kaotuse hüvitise

2-22-10048

määramisel lahusvara ja ühisvara proportsiooni soetusväärtusest (vt Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 25.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, punktid 22-23).

Lähtudes Riigikohtu viidatud juhistest saab praegusel juhul arvestada ühisvara jagamisel, et

14.10.2020 omandatud kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) on omandatud 100%

ulatuses kostja lahusvara arvelt ning korteriomand asukohaga Xxxx on omandatud 97,08%

ulatuses kostja lahusvara ning 2,92% ulatuses poolte ühisvara arvelt. Seega puudub kostjal

hüvitamiskohustus hageja ees Xxxx kinnisasja kostja omandisse jätmisel. Kinnisasja Xxxx

kostja ainuomandisse jätmisel tuleb kostjal hüvitada pool ühisvaralisest panusest, s.o (2,92%

144 230,48 eurost / 2) 2105,77 eurot. Selliselt osalevad abikaasad kinnisasjade väärtuses

samadel alustel ühis- ja lahusvaralise panuse suhtega.

16. Hageja on tuginenud sellele, et Xxxx korter jäi kostja kasutusse, samal ajal on hageja

olnud sunnitud endale üürima korteri ja kandma sellega seonduvad kulud kokku 14 768 eurot.

Hageja väitest ei nähtu, kuidas see peaks hüvitamiskohustust muutma. Hageja ei ole välja

toonud, et tal oleks nende kuludega seonduvalt mõni nõue ning ka kohtule ei nähtu, millisel

moel võiks see asjaolu vaidluse lahendamisel asjasse puutuda.

17. Hageja on viidanud sellele, et Xxxx korter soetati elamiskõlbmatuna, ümberehitustööd on

viidud läbi eeskätt hageja vahendite arvelt, kuna tema töötasu oli suurem. Kohus on hagejale

juba kohtuistungil selgitanud, et kui kaks isikut on omavahel abielus ja neil on varaühisus, siis

ei oma tähtsust, kelle sissetuleku arvelt on rohkem või vähem kantud mingisuguseid kulusid.

Seega ei ole kummagi poole ühisvaraliste vahendite panustamine abielu kestel asjassepuutuv

asjaolu ega mõjuta hüvitamiskohustust.

Kohus märgib, et ka hageja väited korteri parendamise ja parenduste tulemusel turuväärtuse

suurenemise kohta on umbmäärased ning tõendamata. Samas saaks hagejal tekkida

hüvitisnõue vaid siis, kui ühisvara oleks parendatud hageja lahusvaraliste vahendite arvelt

(milleks ei saa olla hageja töötasu abielu ajal) või kui ühisvara arvelt oleks panustatud kostja

lahusvara parendamisse, millist olukorda samuti praegusel hetkel ei eksisteeri - korter kuulub

ühisvarasse ning on vaid soetatud valdavas ulatuses kostja lahusvara arvelt. Seega ei esine ka

PKS § 34 lg 1 või 2 olukorda seonduvalt korteri väärtuse suurenemisega.

18. Kostja palub asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks ja

kinnistusraamatusse kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS)

§ 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle

isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik),

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku

nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on

tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma.

Kuivõrd vastuhagi rahuldamisel jätab kohus kinnisasjad registriosa numbriga xxxx ja xxxx

kostja ainuomandisse, rahuldab kohus kostja nõude ning kohustab hagejat TsÜS 68 lg 5 alusel

andma tahteavalduse kinnisasja omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks,

millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna sisse kostja.

19. Vastuhagi rahuldamisel jääb kostja omandisse sõiduk väärtusega 7590 eurot. Lähtudes

abikaasade osade võrdsuse põhimõttest tuleb kostjal hüvitada hagejale omandi kaotus

(7590/2) 3795 eurot. Samuti tuleb kostjal hüvitada hagejale Xxxx kinnisasja omandi kaotus

2-22-10048

2105,77 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest

kokku (3795+2105,77) 5900,77 eurot.

20. Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. TsMS § 173 lg 1

kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust

kindlaks määramata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik