2-24-3110/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3110

Tsiviilasi

M. Õ. (Õ.) hagi R. Õ. (Õ.) vastu elatise suuruse

muutmiseks

Tsiviilasja hind

992,97 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja M. Õ. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja M. Õ.

(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Riho Friedrichs

(OÜ Ratio Legis, e-post: riho@lepitaja.ee)

Kostja R. Õ. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis (Advokaadibüroo DEM,

e-post: janne-liisa.ottis@abdem.ee)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. Õ. hagi R. Õ. vastu elatise suuruse muutmiseks.

2. Muuta Harju Maakohtu 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr

xxxx väljamõistetud elatise suurust ja mõista R. Õ.lt välja M. Õ. kasuks elatise alates

23.02.2024 kuni M. Õ. täisealiseks saamiseni (xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma

249,78 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on

maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Alates 01.04.2024 on elatise suuruseks 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Elatis kanda R. Õ.l iga kalendrikuu 10. kuupäevaks M. Õ.a (Õ.) arvelduskontole nr

xxxx AS-is Xxxx, selgitusega „elatis M. Õ.“.

4. Elatise maksmisel võtta arvesse R. Õ. poolt kohtumenetluse ajal M. Õ.le tasutud elatist.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn.

Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi

pidamiseks.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. M. Õ. (hageja) esitas 23.02.2024 Harju Maakohtule hagi R. Õ. (kostja) vastu elatise

suurendamiseks. 26.02.2024 kirjaga jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja

osundatud puuduste kõrvaldamiseks hagi tervikteksti esitamisega kuni 04.03.2024. Hageja kõrvaldas

puudused tähtaegselt.

2. 04.03.2024 hagi tervikteksti kohaselt on Harju Maakohtu 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva

kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx R. Õ.lt välja mõistetud M. Õ. kasuks igakuiselt elatis summas 150

eurot kuus alates 27.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o xxxx. Lapse ülalpidamiskulud on

käesolevaks ajaks suurenenud, mistõttu taotleb hageja elatise suuruse muutmist perekonnaseaduse

(PKS) § 101 sätestatud miinimummsummani.

Lapse igakuised kulud on eluasemekulud 84,35 eurot, kulutused toidule 176,52 eurot, sidekulud

16,33 eurot, tervishoiule 60 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuste

täitmiseks 18 eurot, riietele/jalanõudele 75 eurot, hobid 45 eurot ja vaba aeg 30 eurot, kokku 535,20

eurot.

Hageja ema sissetulek kalendrikuus on järgmine: palk 1300 eurot (bruto) + maksimaalselt 250 eurot

(neto) autokompensatsioon sõidugraafiku alusel. AS-i Xxxx arvelduskonto nr xxxx jääk 31.01.2024

seisuga oli -492,93 eurot. Kohustused on järgmised: I AS autolaen, jääk 9500 eurot, kuumakse 217

eurot; H AS väikelaen, jääk 2100 eurot, kuumakse 100 eurot; E AS krediidiliin 3200 eurot,

kuumakse 162 eurot; I AS krediidiliin 2000 eurot, kuumakse 80 eurot; Xxxx krediitkaart, limiit 500

eurot ja R. Õ. (kohtu kompromisskokkulepe), jääk 9350 eurot ja kuumakse 550 eurot. Hageja ema

ülalpidamisel on ka täisealine laps M. Õ. (sünd xxxx), kes täisealiseks saamisel (xxxx) jätkas

õpinguid koolis. Hageja emale kuulub kinnistu nr xxxx, asukoht Xxxx ja sõiduauto Volvo V40 Cross

Country, ehitusaasta 2013.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista elatise alates 23.02.2024 PKS § 101 sätestatud

miinimumsummas kuus kuni M. Õ. täisealiseks saamiseni xxxx.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hageja elatise suuruse muutmise nõudele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei ole käesoleval juhul tegemist üksnes miinimumelatise nõudega, vaid

varasemalt tehtud kohtuotsuse muutmisega, mis kohustab hagejat enda kulusid tõendama, sh

põhistama koos tõenditega, millised asjaolud on muutunud ja millised on tema kulud käesoleva aja

hetke seisuga. Nimetatud kohustust hageja täitnud ei ole. Kostja avaldab kohtule, et ta on alates

28.07.2023 osaliselt töövõimetu. Kostja igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav

hüvitis keskmiselt 324,42 eurot + Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse alusel M. Õ.a poolt makstav

550 eurot, ehk kostja sissetulek on kokku 874,42 eurot. Varasemalt oli kostja sissetulekuks ka

Tervisekassa poolt makstav hüvitis, kuid nimetatud hüvitist ei saa kostja alates 05.03.2024. Kostja

viibib töövõimetuslehel, kuid ei saa selle eest enam rahalist hüvitist. Nimetatud summast tuleb

kostjal tasuda tsiviilasjas nr xxxx tehtud määruse resolutsiooni punkti 3 alusel oma täisealisele

lapsele M. Õ. (Õ.) elatist summas 150 eurot kuni 10.06.2025. Samuti on kostja kohustatud end ülal

pidada ning tasuma hagejale elatist 150 eurot. Seega puudub kostjal võimalus hagejat ülal pidada

suuremas summas kui 150 eurot. Kostja haiguslehe lõppkuupäev on määramata, kuivõrd ei ole teada,

kas kostja vajab uut operatsiooni või mitte ning millal on kostjal võimalik hakata taas tööülesandeid

täitma ja täiendavat sissetulekut teenima. Käesolevaga esitab kostja enda haigusjuhtumi nr xxxx

digiloo väljavõtte, millest nähtub, et kostjal kulub taastumiseks kuni 12 kuud ning ta peab hoiduma

tegevustest, mis suurendavad valu, ehk kostjal ei ole võimalik minna tööle ega teenida täiendavat

sissetulekut. Kostja rõhutab ka, et M. Õ.a poolt makstav summa ei ole igakuine kindel sissetulek,

kuivõrd M. Õ. võib jätta määruse täitmata, mille tulemusel on kostja ainsaks sissetulekuks Eesti

Töötukassa poolt makstav hüvitis. Hageja on oma avalduses avaldanud, et M. Õ. kannab hageja

ülalpidamisega seotud kulud kui ka hageja täisealise õe (M. Õ.) ülalpidamisega seotud kulud. M. Õ.

ei ole võimeline ennast ega hagejat ülal pidama. M. Õ.a igakuine keskmine neto sissetulek on 1300

eurot ning igakuiseid kohustusi on M. Õ.al 1109 eurot + 500 eurot. Seega pärast kohustuste täitmist

jääb M. Õ.ale igakuiselt enda ja hageja ülalpidamiseks 191 eurot. Nimetatud summaga ei ole M. Õ.

võimeline hagejat ülal pidama miinimumelatise ulatuses. Kuivõrd hageja mõlema vanema

majanduslik seis ei võimalda hagejat miinimumelatises ülal pidada, teenib hageja ka ise endale

sissetulekut, mis on keskmiselt 200 eurot kuus. Hageja arvelduskontolt nähtub, et nimetatud

sissetulekust kannab hageja enda vaba aja veetmisega seotud kulud kui ka muud kulud, sh ostab

endale süüa. Samuti on hageja suutnud enda sissetulekust alustada säästmist ning veebruar 2024

seisuga on hagejal raha kogutud 800 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei võimalda kostja halb

majanduslik olukord maksta hagejale elatist rohkem kui varasema kohtuotsusega väljamõistetud

summas. Lisaks ei vasta hageja esitatud hagiavaldus seaduses sätestatud nõuetele, mille alusel oleks

võimalik varasemat kohtuotsust muuta. Seega taotleb kostja jätta hageja hagiavalduse täies ulatuses

rahuldamata. M. Õ. on hageja nimel käesoleva menetluse algatanud pahatahtlikult. Tegemist on

kättemaksu hagiga seoses kostja poolt algatatud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr xxxx.

Menetluse käik

4. 05.03.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja 04.03.2024

hagiavalduse terviktekstile kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohus

märkis täiendavalt, et juhul kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, on tähtaeg selleks

10 päeva kostja vastuse edastamisest.

5. 05.04.2024 esitas kostja vastuse hagile, milles vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta

rahuldamata.

6. 15.04.2024 esitas hageja seisukoha kostja 05.04.2024 hagivastusele.

7. 18.04.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, sh kvalifitseeris nõude

õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 26.04.2024

kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei

jõua, tuleb pooltel esitada kohtule TsMS § 392 lg 3 sätestatu kohaselt ülevaade kompromissi

sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos

tõenditega, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 02.05.2024.

8. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Kostja 23.04.2024 selgituste

kohaselt tegi ta hagejale omapoolse pakkumise 200 eurot, kuid hageja esindaja keeldus sellest ilma

selgitusi andmata, vaid märkis, et sellisel juhul soovib hageja kohtuotsust. Kuivõrd hageja näeb

kokkuleppena üksnes enda hagi rahuldamist, ei ole võimalik kompromissi sõlmida.

26.04.2024 esitas hageja 18.04.2024 kohtunõude täitmiseks täiendavad seisukoha ja tõendid ning

02.05.2024 esitas kostja vastavalt kohtunõudele täiendava seisukoha ja tõendid.

9. 08.05.2024 kohtunõudega teostas kohus päringud krediidi- ja ametiasutustele hageja vanemate

varalise seisundi välja selgitamiseks.

10. 07.06.2024 täitis kohus tsiviilasjas täiendavat selgitamiskohustust. Kohus andis pooltele tähtaja

kuni 17.06.2024 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled

kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise

käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega,

arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 21.06.2024. Sealhulgas tuli mõlemal poolel esitada

vastastikku seisukoht kohtu poolt 08.05.2024 vanemate varalise seisundi kohta teostatud päringutele

laekunud tõendite osas.

11. 21.06.2024 teavitas kostja kohut, et ta on püüdnud hagejaga pidada täiendavaid kompromiss

läbirääkimisi, kuid kahjuks ei ole need õnnestunud.

20.06.2024 esitas hageja 07.06.2024 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha ja tõendid ning

26.06.2024 esitas kostja vastavalt kohtunõudele täiendava seisukoha ja tõendid.

12. 17.09.2024 määrusega määras kohus kostjale tähtaja haridust ja eelnevat töökogemust tõendavate

dokumentide esitamiseks kuni 24.09.2024 ning hagejal oli soovi korral võimalik seoses eeltoodud

tõenditega esitada kohtule seisukoht hiljemalt 01.10.2024. Kohus selgitas, et lõpetab tsiviilasjas

eelmenetluse 01.10.2024 ning tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus

määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 01.10.2024 ja

vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 04.10.2024. Ühtlasi teavitas kohus, et

kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja

avalikus e-toimikus 01.11.2024.

13. 24.09.2024 esitas kostja enda haridust ja eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid ja

01.10.2024 täiendavalt teabe, et talle teostatakse SA PERH päevakirurgia osakonnas 04.10.2024

xxxx operatsioon.

14. 01.10.2024 esitas hageja enda seisukohta kostja 24.09.2024 täiendavate tõendite osas.

15. Pooled esitasid 01.10.2024 menetluskulude nimekirjad ja 04.10.2024 vastastikku vastuväited

menetluskuludele.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab,

et hagi tuleb rahuldada.

17. Kohus on tuvastanud, et alaealise lapse M. Õ. vanemad on R. Õ. (kostja) ja M. Õ. (dtl 26). Poolte

vahel puudub vaidlus, et lapse elukoht on tema ema M. Õ.a juures.

18. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab

seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei

täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1

kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel

kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta

lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on

täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud

vanemale.

Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tsiviilasjas nr

xxxx 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega välja mõistetud elatise 150 euro

suurendamiseks PKS § 101 sätestatud miinimumsummani kuus alates 23.02.2024 kuni lapse

täisealiseks saamiseni s.o xxxx. Kohus lähtub tsiviilasja lahendamisel üksnes nõudes märgitud

perioodist.

19. TsMS § 459 lg-te 1 ja 2 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise

ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Eeltoodust lähtuvalt märgib kohus, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on

TsMS § 459 lg 1 järgi alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud

isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.

Antud juhul esitas hageja hagi elatise suuruse muutmiseks seetõttu, et Harju Maakohtu 19.04.2022

õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx kostjalt välja mõistetud elatisest 150 eurot

kuus ei piisa enam lapse ülalpidamiskulude katmiseks (dtl 28-29). Hageja on pöördunud kostja poole

elatise suuruse muutmiseks kohtuväliselt, kuid kostja ei ole elatise miinimumääraga nõustunud (dtl

13-14). Lapse igakuised vajadused hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 535,20 eurot.

20. PKS § 96 ja PKS § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama. Viidatud sätete alusel tekib

vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse

õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite

tagamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui

vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Seega annab vahetut ülalpidamist lapsele antud juhul tema ema ja isa, kes ei ela lapsega koos, peab

andma ülalpidamist raha perioodilise tasumisega.

21. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 3 ja 4

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200

eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel.

Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui

lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus

on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Antud juhul ei ole kohtu

ette toodud andmeid, millest nähtuks vanematele lasterikka pere toetuse maksmine. Seega on PKS §

101 lg 5 alusel arvestatavaks komponendiks üksnes lapsetoetus (alates 01.02.2023 summas 80 eurot

ühe lapse kohta / 2= 40 eurot).

Alates 01.01.2024 on baassumma 249,78 eurot. 3 % kohustatud isiku sissetulekust lisatakse

baassummale 1685 x 0,03= 50,55 eurot, s.o 50,55 + 249,78= 300,33 eurot. Elatise summast tuleb

maha arvata pool lapsetoetuse määra: 300,33 – (80 / 2)= 260,33 eurot. Laps veedab kohustatud

vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muuda. Elatis on alates 01.01.2024

seega 260,33 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta. Alates 01.04.2024 on baassumma 272,76 eurot. 3

% kohustatud isiku sissetulekust lisatakse baassummale 1832 x 0,03= 54,96 eurot, s.o 54,96 +

272,76= 327,72 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise

summat ei muudeta. Elatis on alates 01.04.2024 seega 287,72 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta.

Hageja palub suurendada väljamõistetud elatise (150 eurot kuus) suurust ja mõista kostjalt välja

elatise alates hagiavalduse esitamisest 23.02.2024 260,33 eurot kalendrikuus (sh baassumma 249,78

eurot, lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest lahutatakse pool lapsetoetust 40

eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx. Eeltoodud summat indekseeritakse ja korrigeeritakse

alates 1. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5.

Kohus märgib, et hageja poolt taotletud elatise suurus on esitatud kooskõlas elatiskalkulaatori

arvutustega ja see vastab PKS § 101 miinimumelatise määrale (dtl 33-35).

22. Hageja ja kostja vahel on vaidlus eelkõige asjaolus, kas kostja on võimeline lapsele maksma

igakuist elatist PKS § 101 sätestatud miinimummääras või esineb alus elatise maksmiseks alla PKS §

101 sätestatud miinimumsumma, tulenevalt kostja osalisest töövõimest ja varalisest seisundist.

Hageja on seisukohal, et kostja varjab enda tegelike sissetulekute suurust. Lisaks leiab hageja, et

sõltumata kostja osalisest töövõimest on kostjal lähtuvalt tema varalisest seisundist võimalik elatist

tasuda PKS § 101 sätestatud miinimumsummas.

23. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

Kohus on seisukohal, et ennekõike tuleb lapsele igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Lisaks eeltoodule tuleb

ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist

anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut

või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda

ülalpidamist PKS § 101 sätestatud suuruses. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida

mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135/95, p 13).

24. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja kulude/ vajaduste suurus tõendatud ja põhjendatud.

Lisaks märgib kostja, et tema kannab lapse sidekulu 12,68 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et

ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta

peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Kostja peab mõistlikuks eluaseme-, toidu-,

riiete, sh jalanõude-, hügieeni- ja tervishoiukuluks kokku 320 eurot kuus- arvestades, et hageja elab

hageja seadusliku esindaja kinnisvaral, mille kuluks on üksnes kommunaalkulu. Hageja huviringi ja

koolikohustuse kuluks peab kostja põhjendatuks 60 kokku eurot ehk hageja põhjendatud kulud on

kokku 380 eurot, mida on võimalik kanda kostja poolt 150 euro makstava elatise, riigi poolt

makstava toetusega ning hageja seadusliku esindaja poolt makstava 150 euroga.

Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks hageja vajaduste suuruse.

25. Hagi kohaselt on hageja igakuised vajadused ja kulude suurused ühe kuu kohta järgmised:

eluasemekulud 84,35 eurot, kulutused toidule 176,52 eurot, sidekulud 16,33 eurot, tervishoiule 60

eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 18 eurot,

riietele/jalanõudele 75 eurot, hobid 45 eurot ja vaba aeg 30 eurot, kokku 535,20 eurot (dtl 30-31).

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et

eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse vajaduste rahuldamisel. Üldtuntud ja tõendamist

mittevajav on asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad hügieenivahendeid,

riideid ja jalanõusid. Arvestades hageja vanust, kaasnevad kulud ka tervishoiuga, kooliga, sidega

ning huvitegevusega, vaba aja veetmisega jms. Seoses kostja vastuväitega hageja kuludele leiab

kohus, et tegemist ei ole põhjendamatult suurte ja ülepaisutatud kulude suurusega. Hageja

toidukuludeks on märgitud 176,52 eurot kuus, mis teeb / 31 päevaga kuus 5,69 eurot päevas.

Arvestades elukallidust on tegemist väga mõistliku toidukuluga. Samuti ei ole kohtu hinnangul

ülepaisutatud teismelise lapse riidekulud 75 eurot kuus (kooliriided, vaba aja riided, talveriided,

jalanõud jm vajavad kasvava lapse garderoobis igal aastal uuendamist). Kohus märgib, et hageja on

selgelt esile toonud kostjapoolse panuse lapse igakuise telefoniarve tasumise näol, kuid eeltoodule

lisandub koduinternet + TV teenused, millest kolmandik on 16,33 eurot kuus. Seega on põhjendatud

ka lapse sidekulud 16,33 eurot kuus. Hageja tervishoiukulude 60 euro selgituseks on märgitud

eriarsti visiidid (ortodont + eriarstid) ja lapsele vajalikud vitamiinid (D-vitamiin), mineraalained

(rauapreparaat) ja silmaläätsedega kaasnevatest silmatilgad. Lapse tervisekulude osas leiab kohus, et

üldteada asjaoluna on eriarstide (eeskätt ortodontia) visiiditasud väga kallid ning vältimatult

vajalikud on lapsele ka vitamiinid, mineraalained ja kontaktläätsede korral silmatilgad. Kohtu

hinnangul on tervisekulud eeltoodud kulude põhjendusi arvestades igati mõistlikud. Samuti on

mõistlikud ja vajalikud kulud lapse hobide ja vaba aja veetmisega, hügieenitarvete ja koolikohustuse

täitmisega seonduvalt.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel

määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Kohtu hinnangul on lapse igakuised

kulud kogusummas 535,20 eurot põhjendatud ja vajalikud.

26. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele

lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult

on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

Seoses kostja vastuväitega, et lapse igakuised kulud ei ole tõendatud, osundab kohus, et elatise

suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse

vajadused on suurenenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-

15, p 13).

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et hagejal tuleb elatise suuruse muutmise

hagi esitamisel enda kulude suurust miinimumsummas elatise nõudmisel tõendada. Sõltumata, kas

tegemist on elatise suuruse muutmise või esmakordse nõudega, ei ole miinimumsummas elatise

nõudmisel vaja lapsel enda igakuiste kulutuste suurust vaja tõendada.

27. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal võimalik lapsele elatist PKS § 101 sätestatud

miinimummääras maksta, kuna tal on osaline töövõime ning tema varaline seisund on halb. Kostja

on enda sissetulekuna avaldanud Eesti Töötukassa poolt makstava hüvitise keskmiselt 324,42 eurot

(dtl 68), millele lisandub Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse alusel M. Õ.a poolt makstav 550

eurot. Täiendavalt saab kostja kuni 09.08.2025 ajutise maakasutamise lepingu alusel 1 kord aastas

125 eurot renditulu (10,41 eurot kuus). Kostja igakuiseks sissetulekuks on kokku 884,83 eurot.

Kostjal tuleb eeltoodud vahenditest tsiviilasjas nr xxxx tehtud määruse alusel tasuda oma täisealisele

lapsele M. Õ. elatist summas 150 eurot kuni 10.06.2025 (dtl 73-75). Samuti on kostja kohustatud end

ülal pidada ning tasuma hagejale elatist 150 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja emal lasub

lähtudes vanemate varalisest seisundist PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt kohustus pidada hagejat ülal

proportsionaalselt enamas määras kui kostjal. Kostja selgituste kohaselt ei võimalda tema varaline

seisund tasuda hagejale elatist üle 200 euro kalendrikuus.

28. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi

esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv

põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale täisealine 19-

aastane koolis õppiv laps M. Õ., kellele kostja kohustub tsiviilasja nr xxxx 04.04.2024 kompromissi

kinnitava määruse alusel maksma elatist alates aprillist 2024 kuni 30.06.2025 150 eurot kuus (dtl 73-

74). Kostjal on osaline töövõime Eesti Töötukassa 28.07.2023 otsusega nr TVH/23/028619 perioodil

16.06.2023-15.06.2024 ja 07.03.2024 otsusega nr TVH/24/009312 perioodil 26.02.2024-25.02.2025

(dtl 65-67, dtl 447-449). Eesti Töötukassa otsusest nr TVH/24/009312 nähtuvalt on kostjal

mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, liigeste

haigusseisund. Kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on arvestatud

käelise tegevuse valdkonda hinnates. Kostjal on vasaku randmeliigese valu ja liigesliikuvuse languse

tõttu piirang esemete tõstmisel ja kandmisel ning käte peenmotoorikas ning terviseseisund on

regulaarse raviga tõenäoliselt paranev (dtl 447-449). Haigusjuhtumi nr xxxx digiloo 22.02.2024 ja

07.03.2024 toimunud visiitide väljavõttest nähtub, et kostjal on jätkuvalt vasaku randme valu.

Operatsioonist on ligi 6 kuud möödas. Valu on siiski vähem kui enne operatsiooni. Samas tööle ei

ole saanud naasta. Jätkab iseseisvalt taastusraviga. Taastumiseks võib kuluda teatud juhtudel kuni 12

kuud. Selle jooksul tegevustest, mis valu põhjustavad, tuleb hoiduda. Koormust suurendada järk-

järgult. Vabakeha hindamiseks tehtud CT uuring. Seal on seis ootuspärane (dtl 76-78). 04.10.2024

määrati seoses liigese artroosiga kostjale uus operatsiooni aeg (dtl 473).

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud, et tal on tervisest

tulenevalt osaline töövõime, mille tõttu on tema võimalused töö teostamiseks ja sissetuleku

teenimiseks piiratud. Lisaks on kostjal ülalpeetav täisealine koolis õppiv laps, kellele ta kohustub

andma ülalpidamist alates aprillist 2024 kuni 30.06.2025 150 eurot kuus.

29. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi,

samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet.

Hageja ema on enda igakuise sissetuleku suurusena märkinud töötasu 1300 eurot (bruto) +

maksimaalselt 250 eurot (neto) autokompensatsioon, sõidugraafiku alusel. Töölepingu p 4.1.

nimetatud töötasule lisandub ööajal töötamise töötasu, st kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni

06.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu. Lisaks laekuvad riigilt peretoetused 160 eurot

(80 eurot lapse kohta) ja kostjalt tasutud elatis hagejale (dtl 130-134). Hageja emale kuulub kinnisasi

nr xxxx, asukoht Xxxx ja sõiduauto Volvo V40 Cross Country, ehitusaasta 2013. Hageja ema on

enda igakuiste kuludena märkinud: I AS autolaen (jääk 9500 eurot, kuumakse 217 eurot), H AS

väikelaen (jääk 2100 eurot, kuumakse 100 eurot), E AS- krediidiliin 3200 eurot (kuumakse 162

eurot), I AS krediidiliin 2000 eurot (kuumakse 80 eurot), AS-i Xxxx krediitkaart (limiit 500 eurot,

dtl 24-25) ja kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr xxxx (jääk 9350 eurot, kuumakse 550 eurot) (dtl 7-

8).

Kostja on enda igakuise sissetulekuna märkinud Eesti Töötukassa poolt makstav hüvitise keskmiselt

324,42 eurot, millele lisandub Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse alusel M. Õ.a poolt makstav 550

eurot. Täiendavalt saab kostja kuni 09.08.2025 ajutise maakasutamise lepingu alusel 1 kord aastas

125 eurot renditulu (10,41 eurot kuus, dtl 185). Kostja igakuiseks sissetulekuks on kokku 884,83

eurot. Varasemalt oli kostja sissetulekuks ka Tervisekassa poolt makstav hüvitis, kuid nimetatud

hüvitist ei saa kostja alates 05.03.2024. Kostja viibib töövõimetuslehel, kuid ei saa selle eest enam

rahalist hüvitist (dtl 69-71).

Kostjale kuulub kinnisasi aadressil Xxxx (dtl 142-143). Tegemist on kostja elukohaga. 05.06.2023

seisuga oli kinnisasja väärtuseks 37 000 eurot (dtl 144-181). Kostjale kuulub 3 sõidukit (dtl 182):

Citroen Berlingo (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 30.07.2008)- tegemist on sõidukiga, mis

on registri järgi kostja omandis, kuid tegelikult kuulub sõiduk kostja vanaisale J. K. (K.). Lisaks on

tegemist sõidukiga, mida kasutab igapäevaselt J. K., sh kõik sõidukiga seotud kohustused kannab J.

K.. Sõiduki väärtuseks hindab kostja 1800 eurot. Hyundai Ioniq (registrinumber xxxx,

registreerimisaasta 01.11.2018)- tegemist on kostja kasutuses oleva sõidukiga. Kostja vajab

igapäevaseks liikumiseks sõidukit, mistõttu ei ole kostjal võimalik nimetatud sõidukit võõrandada

hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Sõiduki väärtuseks hindab kostja 16 500 eurot. Iveco Daily

35S13V (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 31.01.2005)- tegemist on kostjale kuuluva

sõidukiga, mida ta igapäevaselt ei kasuta. Nimetatud sõidukit kasutab kostja enda kodu küttepuude

transpordiks, et kostja ei peaks tasuma küttepuude transpordi eest, sh muude eluks vajalike

tarbeesemete transpordiks. Tegemist ei ole väärtusliku sõidukiga. Avalike andmete alusel oleks

sõiduki maksimaalne hind 1500 eurot (dtl 183), kuid sõiduki võõrandamisel peaks kostja hakkama

tarbeesemete transpordi eest tasuma, mis suurendaks kostja kulusid veelgi. Juhul, kui kostjal ei oleks

nimetatud sõidukit, peaks ta kinnisvara renoveerimisel tekkinud prügi, abihoonetest tekkinud ning

veel tekkivat lammutusprahi prügimäele viimiseks rentima bussi/haagist. Lisaks peaks kostja ostma

sisse transporditeenust ehitusmaterjalide tarneks. Avalikud andmed kinnitavad, et haagise rent oleks

kostjale korduvalt kulukam (haagise rent 24 h on 30 eurot, dtl 184), mis paneks kostja veel

raskemasse majanduslikku olukorda kui omada nimetatud sõidukit. Kostja kinnitab, et tal on

väärtpaberikonto (dtl 450-451).

Kostja on kuludena märkinud hageja ülalpidamiseks tsiviilasjas nr xxxx 19.04.2022 õigeksvõtul

põhineva kohtuotsuse alusel tasumisele kuuluva elatise 150 eurot kuus, xxxx-aastasele koolis

õppivale lapsele M. Õ. tsiviilasjas nr xxxx 04.04.2024 kompromissi kinnitava määruse alusel

maksmisele kuuluva elatiste alates aprillist 2024 kuni 30.06.2025 150 eurot kuus (dtl 73-74) ja

hageja sidekulu summas 12,68 eurot (hageja mobiiltelefoni number xxxx, dtl 186-197). Kostja

selgituste kohaselt jääb talle endale igakuiselt elamiseks 571,75 eurot.

Kostja on omandanud Tallinna Tehnikakoolis juuksuri elukutse ja töötanud juuksurina, muuhulgas

olles

ka

registreeritud

ettevõtjana-

juuksurina

Soome

Vabariigis-

https://www.asiakastieto.fi/yritykset/fi/tmi-raivo-oismets/22870402/rekisteritiedot). Lisaks on

töötanud autoremondi lukksepana ja mehaanikuna (dtl 466-470). Tõendamist ei ole leidnud

käesolevas menetluses hageja väide, et kostja oleks omandanud autoremondi lukksepa elukutse (dtl

88-90).

30. Kohus tegi 08.05.2024 kohtunõudega päringud vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

suutlikkuse hindamiseks nende igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude kohta

erinevatele krediidi- ja ametiasutustele TsMS § 230 lg 5 alusel.

Päringute vastuste kohaselt omab hageja ema AS-is Xxxx arvelduskontot number xxxx, mille vabad

vahendid olid 09.05.2024 seisuga 13,48 eurot, konto ei ole aktiivses kasutuses ja laekumised

nähtuvad peamiselt ülekannetena hageja ema enda kontodelt kulude katteks (dtl 293-294) ja

kogumishoiust number xxxx, millel on laekumised digikassa kannetena väga väikestes summades,

vabad vahendid seisuga 09.05.2024 olid 8,68 eurot (dtl 237-245). AS-i Xxxx arvelduskonto number

xxxx on igapäevaselt aktiivses kasutuses. Sellelt nähtuvad kohtu ette toodud pere peamised

majandamiskulud, sealhulgas igakuised maksed tsiviilasja nr xxxx 31.01.2024 kohtulahendi

täitmiseks summas 550 eurot kostjale alates aprillist 2024 (dtl 247-291, dtl 423). Konto vabad

vahendid olid 09.05.2024 seisuga 231,21 eurot. Kohus on tuvastanud perioodil 10.11.2023 kuni

09.05.2024 laekumised hageja ema igakuiste sissetulekutena järgmiselt: E. M. selgitusega „makse“

10.11.2023 200 eurot, 12.11.2023 64 eurot, 20.11.2023 171 eurot, 01.12.2023 264 eurot, 14.12.2023

250 eurot, 22.12.2023 200 eurot, 29.12.2024 200 eurot, 05.01.2024 200 eurot, 20.01.2024 200 eurot,

02.02.2024 300 eurot, 09.02.2024 200 eurot, 23.02.2024 100 eurot, 01.03.2024 100 eurot,

09.03.2024 100 eurot, 15.03.2024 150 eurot, 29.03.2024 130 eurot, 12.04.2024 175 eurot,

19.04.2024 180 eurot, 26.04.2024 175 eurot, 03.05.2024 100 eurot ja 08.05.2024 60 eurot (kokku

3519 eurot); igakuine elatis hagejale kostjalt 150 eurot kokku 6 x 150 makset (900 eurot);

sissemaksed arveldusarvele 16.11.2023 750 eurot, 21.11.2023 800 eurot, 19.12.2023 1200 eurot,

17.01.2024 760 eurot, 01.03.2024 300 eurot, 03.03.2024 500 eurot, 22.03.2024 600 eurot,

08.04.2024 200 eurot, 14.04.2024 260 eurot, 15.04.2024 300 eurot ja 17.04.2024 800 eurot (kokku

6470 eurot); igakuine laekumine Sotsiaalkindlustusametilt 160 eurot x 6 laekumist (960 eurot);

töötasu 05.12.2023 1110,11 eurot, 04.01.2024 1245,97 eurot, 05.02.2024 1209,45 eurot, 04.03.2024

1157,75 eurot, 03.04.2024 1377,78 eurot ja 03.05.2024 1153,33 eurot (kokku 7254,39 eurot);

autokompensatsioon 08.12.2023 202 eurot, 09.01.2024 250 eurot, 08.02.2024 250 eurot, 08.03.2024

250 eurot ja 08.04.2024 250 eurot (kokku 1202 eurot) ning EMTA tulumaksutagastus 07.03.2024

583,28 eurot. Kohus arvestab eeltoodud laekumisi hageja ema sissetulekutena, kuna nende puhul on

täheldatav laekumise regulaarsus või selge alus (palk vms). Kohus arvestab E. M.ilt ja sularaha

sissemakseid igakuise tuluna, kuna vastavaid summasid on kasutatud peamiselt pere

majandamiskulude katteks ning pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et tegemist oleks muu

sihtotstarbelise laekumisega. Kohus märgib selgituseks, et kohus ei arvesta hageja ema kontole

nähtuvaid laekumisi krediidiasutustelt I AS, E AS ja H AS nähtuvaid laekumisi, kuivõrd tegemist on

laenukohustusega. Samuti ei arvesta kohus hageja ema enda ülekandeid, mis on toimunud talle

kuuluvate pangakontode vahel. Arvestamata jäävad ka üksikud ülekanded erinevatelt eraisikutelt,

mis on toimunud laenutagastusena vms maksena, kuivõrd tegemist ei ole igakuise sissetulekuna

arvestatava laekumisena. Kokku on kohus AS-i Xxxx arveldusarve nr xxxx alusel tuvastanud hageja

ema sissetulekuna perioodil 10.11.2023 kuni 09.05.2024 20 888,67 eurot / 6 kuud= 3481,44 eurot

(dtl 247-291). Xxxx AS-i andmetel omab hageja ema arvelduskontot nr xxxx, mis ei ole igapäevases

kasutuses ja mille jääk seisuga 31.05.2024 oli 7,55 eurot. Kontolt ei nähtu tuluallikaid (dtl 377).

Xxxx AS-is omab hageja ema arvelduskontot nr xxxx, millel puudusid tehingud (dtl 322). AS-is

Xxxx omab hageja ema arvelduskontot nr xxxx, mille saldo oli seisuga 09.05.2024 -375,15 eurot ja

krediitkaardikontot nr xxxx, mille saldo oli seisuga 09.05.2024 5,15 eurot. Kumbki kontodest ei ole

igapäevases kasutuses ja neil ei nähtu hageja ema tulu. Arvelduskontolt nähtuvad laekumised isiku

enda kontodelt, mida on kasutatud erinevate maksete ja sihtotstarbeliste kulude katteks (dtl 310-313).

Sotsiaalkindlustusameti teatel makstakse M. Õ.ale lapsetoetust summas 160 eurot kuus (dtl 300).

Maksu- ja Tolliameti tõend kinnitab hageja emale tööandja poolt tehtud väljamakseid perioodil

01.11.2023-30.04.2024 7387,56 eurot/ 6 kuud= 1231,26 eurot (dtl 325). Nimetatud andmed

kinnitavad hageja ema poolt kohtule esitatud palgalaekumisi (dtl 134). Kinnistusregistri andmete

kohaselt omab hageja ema korteriomandit reg nr xxxx, asukohaga Xxxx, mille puhul on tegemist

hageja ja tema ema elukohaga (dtl 218). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on hageja emale

viimase väljamakse teinud M OÜ 03.2024 (dtl 213-214). Transpordiameti andmetel omab hageja

ema sõiduautot Volvo V40 CROSS COUNTRY (reg nr xxxx, ehitusaasta 2013) (dtl 215). Muud vara

hageja emal kohtu poolt teostatud registri päringutele laekunud vastuste kohaselt ei ole (dtl 216-217).

Hinnates hageja ema varalist seisundit ja sissetulekute suurust leiab kohus, et hageja ema on

suuteline ülal pidama oma alaealist last ja andma talle ülalpidamist miinimumsumma ulatuses. Kuigi

pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on vanemal varalised kohustused erinevate krediidiasutuste,

sealhulgas kostja ees, on tema sissetulekud piisavad kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei

saa kohus nõustuda kostja vastuväitega, et lapse ema ei ole võimeline enda osa lapse

ülalpidamiskohustusest täitma. Asjakohatud on ka kostja väited, et hageja ema omab kinnisvara,

mille eelduslik väärtus on ca 166 431,17 eurot ning kostja kinnisvara väärtus on üksnes ca 37 000

eurot (dtl 452-454). Kohus ei arvesta pere elukohana kasutatavat vara elatisenõude lahendamisel.

Tegemist on lapse koduga. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et laps elab ema juures,

mistõttu annab ema lapsele ülalpidamist vahetult.

31. Kostja omab Xxxx AS-is arvelduskontot nr xxxx, mille kontojääk oli seisuga 31.05.2024 108,14

eurot, arvelduskontot nr xxxx, millel toimingud puuduvad (dtl 332), hoiukontot nr xxxx, mille

kontojääk oli seisuga 31.05.2024 5007,27 eurot ja väärtpaberikontot nr xxxx. Arvelduskonto nr xxxx

on kostja igapäevakasutuses ja sellelt nähtuvad kõik kostja poolt kohtu ette toodud sissetulekud ja

kulud (sealhulgas elatisemaksed hagejale 150 eurot kuus ning alates aprill 2024 elatisemaksed M. Õ.

150 eurot kuus). Perioodil 30.11.2023-31.05.2024 on arvelduskonto nr xxxx järgi kostja sissetulekud

järgmised (dtl 333-376): Eesti Töötukassalt 06.12.2023 318,06 eurot, 05.01.2024 328,66 eurot,

06.02.2024 328,66 eurot, 06.03.2024 307,46 eurot, 05.04.2024 328,66 eurot ja 06.05.2024 351,75

eurot (kokku 1963,25 eurot) ning Tervisekassalt 08.12.2023 482,16 eurot, 21.12.2023 225,01 eurot,

09.01.2024 289,30 eurot, 31.01.2024 466,09 eurot, 16.02.2024 16,07 eurot, 27.02.2024 369,66 eurot,

06.03.2024 176,79 eurot ja 02.04.2024 128,58 eurot (kokku 1671,50 eurot). Lisaks nähtuvad kohtule

sularaha sissemaksed 13.12.2023 200 eurot, 11.01.2024 50 eurot, 15.01.2024 250 eurot, 12.02.2024

50 eurot, 12.02.2024 50 eurot, 18.02.2024 165 eurot, 19.02.2024 100 eurot, 23.02.2024 100 eurot,

25.02.2024 50 eurot, 03.03.2024 100 eurot, 29.03.2024 100 eurot, 10.04.2024 100 eurot, 01.05.2024

200 eurot, 03.05.2024 50 eurot, 04.05.2024 100 eurot, 10.05.2024 400 eurot, 20.05.2024 750 eurot,

25.05.2024 50 eurot ja 29.05.2024 100 eurot (kokku 2965 eurot); AAS B 20.12.2023 kahjuhüvitis, 1.

osamakse 1200 eurot ja 22.12.2023 2. osamakse 653,18 eurot; OÜ V 22.12.2023 125 eurot; V. E.

14.01.2024 65 eurot, selgitus „soeng“ + 24.03.2024 65 eurot ja 15.01.2024 T. K. 25 eurot, selgitus

„juus“; Gr OÜ 10.03.2024 200 eurot; EMTA tulumaksu tagastus 2023 12.03.2024 496,77 eurot ning

igakuised laekumised M. Õ.alt tsiviilasjas nr xxxx alates veebruar 2024 summas 550 eurot x 4 (2200

eurot). Tsiviilasjas nr xxxx kompromissi kinnitava määrusega kohustub M. Õ. tasuma kostjale 9900

eurot 18 võrdse osamaksega, st iga osamakse 550 eurot iga kuu 15. kuupäevaks selliselt, et esimene

osamakse tehakse 15.02.2024. Kõik maksed tehakse kostja arveldusarvele nr xxxxselgitusega „xxxx“

(dtl 10-12).

Kohus märgib, et arvestab eeltoodud laekumised kostja sissetulekuks eelkõige põhjusel, et suuremas

osas on kannete alus kohtule arusaadav ja jälgitav. Sularaha sissemakseid arvestab kohus seetõttu, et

tegemist on regulaarsete kannetega ja neid on kasutatud kostja enda vajaduste ja kulude katteks.

Seoses hageja väitega, et tegemist võib olla kostja varjatud sissetulekutega, märgib kohus, et

sularaha päritolu ei ole siiski selge ja seetõttu ei saa neid seostada otseselt kostja tööga. Kuigi kostja

väite kohaselt on sularaha sissemakseteks tema enda hoiukontolt võetud vahendid, märgib kohus, et

ka sellisel juhul tuleb käsitleda nimetatud vahendeid kostja varana, mida saab arvestada alaealisele

lapsele elatise väljamõistmisel. V. E. ja T. K. puhul lähtub kohus ülekannete selgitusest („soeng“ ja

„juus“). Kohus asub seisukohale, et tegemist on rahaga, mida tuleb arvestada kostja sissetulekuna,

sõltumata kostja vastuväidetest. Kuigi kostja väidete puhul on tegemist ülekannetega, mis on tehtud

kostja vahendusel ostetud toodetega, märgib kohus nõustudes hagejaga, et vastavad väited ei ole

selgitustest lähtuvalt usutavad. Selgitused „soeng“ ja „juus“ viitavad pigem juuksuritööle (hageja

tõend, dtl 91-105). Kohus märgib, et mõned füüsiliste isikute poolt tehtud ülekanded on ühekordsed

ja väikeste summade ulatuses või on tegemist sihtotstarbeliste ülekannetega, mille kostja on täitnud.

Seega ei ole kohtu hinnangul need summad arvestatavad kostja sissetulekuna. Kokku on kohus

tuvastanud kostja sissetulekuna perioodil 30.11.2023-31.05.2024 11 629,70 eurot / 6 kuud=

keskmiselt 1938,28 eurot kuus.

Seoses hageja väitega, et teadmata on kostja hoiuse suurus, mille arvelt ta raha on kulutanud,

osundab kohus, et tegemist on kostja Xxxx AS-i hoiukontoga nr xxxx, mille väljavõte on panga poolt

kohtule esitatud ja hagejale nähtav tsiviilasja toimikus. Eeltooduga seonduvalt märgib kohus, et kuigi

kostja arvelduskontolt nähtub perioodil 30.11.2023-31.05.2024 hulgaliselt ülekandeid hoiukontolt,

on tegemist raha kulutamisega kostja igapäevavajaduste katteks. Vastavate summade suurus ja

liikumine kostja kontode vahel on selgelt jälgitav ja tuvastatav. Hoiukonto nr xxxx lõppsaldo oli

seisuga 30.11.2023 17 324,45 eurot ja seisuga 31.05.2024 5007,27 eurot (dtl 379-401).

Väärtpaberikontol nr xxxx on kostjal 12.06.2024 seisuga Xxxx aktsiaid saldoga 80, Xxxx aktsiaid

saldoga 26, Xxxx saldoga 45 ja Xxxx aktsiaid saldoga 41 (dtl 378). Perioodil 30.11.2023-31.05.2024

on teostatud tehinguid Xxxx aktsiatega ja Xxxx aktsiatega, millede saldo oli seisuga 31.05.2024 0

(dtl 450-451).

Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt perioodi kohta 01.11.2023-30.04.2024 on kostjale pärast

tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist

väljamakseid 2876,05 eurot. Laekumised on jälgitavad kostja Xxxx AS-i arvelduskontol nr xxxx (dtl

327). Transpordiameti andmetel omab kostja järgmisi sõidukeid: AUDI 90 (reg nr xxxx, ehitusaasta

1988), HYUNDAI IONIQ (reg nr xxxx, ehitusaasta 2018), IVECO DAILY 35S13V (reg nr xxxx,

ehitusaasta 2005), CITROEN BERLINGO (reg nr xxxx, ehitusaasta 2008) ja UAZ 31512 (reg nr

xxxx, ehitusaasta 1989) (dtl 206-209). Eeltoodud sõidukite osas on kostja omandiõiguse ja ostuhinna

kohta esitanud kohtule tõendeid ka hageja (dtl 112-116; dtl 86). Seoses hageja eeltoodud tõenditega

märgib kohus, et käesolevas menetluses ei ole tõendatud sõiduki Mercedes-Benz C220 CDI

(registrinumber xxxx, registreerimisaasta 09.07.2008) kostja omandiõiguse olemasolu.

Kinnistusregistri andmetel omab kostja kinnisasja reg nr xxxx, asukohaga Xxxx, 28 605 m2 (dtl 212).

Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on viimase väljamakse kostjale sooritanud OÜ R 10.2023

(dtl 204-205). Nasdaq CSD Estonia andmetel omab kostja väärtpaberikontot nr xxxx (dtl 210). Muud

vara kostjal registri päringutele laekunud vastuste kohaselt ei ole (dtl 211).

Hageja väitel kuulub kostjale ka miniekskavaator (väärtusega 5200 eurot, dtl 424-430). Kostja

selgituste kohaselt on tegemist ostuhinnaga, see on kostjale kuulunud ca 1 aasta ning selle väärtuseks

on ca 4000 eurot.

32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõustuda ei saa kostja väitega, et tema varaline seisund

võimaldab lapsele maksta elatist üksnes 200 eurot kuus.

Kohtule nähtuvalt on kostja piisavalt varakas, et anda enda lapsele ülalpidamist PKS § 101 sätestatud

miinimumsummas ja seda enam, et laps saab täisealiseks juba xxxx, s.t kostja kohustus alaealisele

lapsele elatist anda piirneb 21 kuuga. Kohtu hinnangul on vastav elatisraha võimalik katta ainuüksi

lapse emalt igakuiselt tsiviilasjas nr xxxx laekuva makse alusel (dtl 9-12). Lisaks eelnimetatud rahale

on kostjal märkimisväärne summa hoiukontol ja väärtpaberikonto, millelt nähtub aktsiate olemasolu.

Samuti on kostjal võimalik võõrandada sõidukid, mis ei ole tingimatult vajalikud kostja enda

igapäevavajaduste katteks. Kostjale kuulub sõiduk Citroen Berlingo (registrinumber xxxx,

registreerimisaasta 30.07.2008) hinnangulise väärtusega 1800 eurot ning kostja selgituste kohaselt on

sõiduk kostja vanaisa J. K.i kasutuses. Samuti on kostja omandis sõiduk Iveco Daily 35S13V

(registrinumber xxxx, registreerimisaasta 31.01.2005) hinnangulise väärtusega 1400 eurot, mida

kostja enda selgituste kohaselt igapäevaselt ei kasuta, kuid see on vajalik tarbeesemete (nt

küttepuude, prügi, lammutusprahi jms transpordiks, kuna teenuse tellimine suurendaks kostja kulusid

veelgi). Kostja on 26.06.2024 menetlusdokumendis märkinud muuhulgas, et talle kuuluva

miniekskavaatori väärtus on tänases seisus ca 4000 eurot. Kostja selgituste kohaselt on

igapäevakasutuses üksnes sõiduk Hyundai Ioniq (registrinumber xxxx, registreerimisaasta

01.11.2018). Eeltoodu osas märgib kohus, et nii eluaset kui ka kostja igapäevakasutuses olevat

sõidukit ei saa arvestada varana, mille arvelt oleks lapse ülalpidamiskohutust täita, kuid ülejäänud

vara tuleb vajadusel võõrandada, sest alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmine on oluline

esmajärjekorras. Ennekõike tuleb kostjal leida vahendid alaealise lapse ülalpidamiseks ja üksnes

juhul, kui seejärel kostja varaline seisund võimaldab lisaks veel abistada enda vanemaid või omada

prügiveoks (vm eesmärgil) varalist väärtust omavat sõidukit, on võimalik selle vara omandi

säilitamine. Kohus selgitab kostjale, et vanemal lasub kohustus vajadusel piirata enda väljaminekute

ja kulude suurust, kui see on vajalik lapsele elatise tasumise kohustuse täitmiseks.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kostja selgitused sõidukite AUDI 90 (ehitusaasta

1988) ja UAZ 31512 (ehitusaasta 1989) osas (tegemist on sisuliselt vanarauaga ning kostja on

püüdnud nimetatud sõidukeid ka registrist kustutada, kuid Transpordiamet on teavitanud, et

sõidukeid ei ole võimalik registrist kustutada enne uut aastat), loeb kohus esitatud tõendite alusel

usutavaks (dtl 441-445). Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus eeltoodud vara väärtuseks 0 eurot.

Samas, hageja poolt miniekskavaatori olemasolu kohta esitatud tõendite alusel loeb kohus usutavaks

nimetatud vara olemasolu (dtl 424-430) ning ka eeltoodud vara osas leiab kohus, et vajadusel on

kostjal võimalik see võõrandada lapse huvides.

Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, mis seonduvad lapse töö tegemisega teenitud rahaga ja

säästudega tema pangakontol, et vanemat ei vabasta lapse ülalpidamiskohustusest asjaolu, mille

kohaselt teenib laps ise endale tööga raha ja lapse pangakontol on säästud 800 eurot (dtl 79-84).

Alaealise lapse ülalpidamiskohustus lasub eeskätt tema vanematel ja juhul, kui lapsel on koolis

õppimise kõrvalt tööd tehes sissetulek ja ta on suutnud endale koguda säästusid, näitab see üksnes

asjaolu, et laps on väga tubli ja püüdlik. Vanemal ei ole lubatud lapse teenitud raha arvelt alaealise

lapse ülalpidamiskohustust jätta täitmata.

Kostja väide, et tegemist on kättemaksuga tulenevalt tsiviilasjas nr xxxx kohtu poolt kinnitatud

kompromissist, märgib kohus, et vanemate omavahelised konfliktid ei mõjuta alaealise lapse õigust

esitada hagi lahuselava vanema vastu elatise nõudes.

33. Arvestades kostja varalist seisundit leiab kohus, et antud juhul ei esine alust kalduda kõrvale

vanemate võrdsusest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ning tegemist ole PKS § 102 lg 1

sätestatud olukorraga, mistõttu peaks kostjalt välja mõistmisele kuuluvat elatist vähendama alla PKS

§ 101 alusel arvutatud elatise miinimumsumma. Kostjal on piisavalt varalisi vahendeid ja võimalusi

anda alaealisele lapsele PKS § 101 sätestatud miinimumsummas elatist, sõltumata enda osalisest

töövõimest ja täisealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kohus peab vajalikuks muuhulgas märkida, et

kostja töövõime on piiratud üksnes osaliselt ja raviarstide diagnoosi kohaselt on tegemist ajas

paraneva terviseseisundiga. Olukorras, kus isikul on töövõime piiratud üksnes osaliselt, tuleb teha

täiendavaid jõupingutusi endale sobiva muu töö leidmiseks, seda eeskätt seetõttu, et tagada enda

toimetulek ja kohustuste täitmine kolmandate isikute eest, sealhulgas esmajärjekorras alaealise lapse

ees.

34. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu elatise suuruse muutmiseks.

Kohus muudab Harju Maakohtu 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr

xxxx väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 23.02.2024

kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele

lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Alates 01.04.2024 on elatise suurus 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3

% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus

ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

35. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse

ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate

perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr

xxxx väljamõistetud elatise 150 euro suuruse muutmiseks PKS § 101 sätestatud elatise

miinimummäärani alates 23.02.2024 kuni täisealiseks saamiseni (23.02.2024 seisuga oli elatise

miinimummäära suuruseks 260,33 eurot kuus – 150 eurot= 110,33 eurot).

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude puhul tsiviilasja hinnaks 992,97 eurot (9 kuud x 110,33

eurot).

Menetluskulude jaotus

36. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik