2-24-103375/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

01.11.2024.a.

Tsiviilasja number

2-24-103375

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi E J H vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ GS Core (16183586)

Lepinguline esindaja Riho Siil

Kostja:

E J H (xxxx)

Hagihind

3264,25 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt E J H’lt hageja OÜ GS Core kasuks võlgnevuse põhiosa 2321,52

eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 652,54

eurot.

Välja mõista kostjalt E J H’lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis tasumata põhinõudelt

2321,52 eurolt alates 20.04.2024 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Jätta poolte menetluskulud kostja E J H kanda ning välja mõista kostjalt E J H’lt

menetluskulud summas 440.- eurot hageja OÜ GS Core kasuks.

Välja mõista kostjalt E J H’lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (440.- eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

1 (4)

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 29.09.2019 Bondora AS-ga laenulepingu nr xxxx.

Lepingu põhitingimustes leppisid pooled kokku laenusumma 4253 eurot, intressimäär

21,42% aastas. Igapäevast intressi arvutati tagastamata laenusummalt 30-päevase kuu ja

360-päevase aasta alusel alates laenusumma väljamaksmisest kuni laenusumma täieliku

tagasimaksmiseni või kuni kogu tagastamata laenusumma muutub sissenõutavaks

laenulepingu ülesütlemise või sellest taganemise tõttu, mis tahes neist juhtub varem.

Tasumisele kuuluv kogusumma on 7742,63 eurot. Krediidi kulukuse määr aastas on

35,02%. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud

aja jooksul, ning et krediidisaaja täidab lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt kogu

lepingu kehtivusaja jooksul. Haldustasu 4% laenusummast aastas. Lepingutasu 253 eurot.

Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 05.09.2024. Kostjale kanti pangakontole 4000

eurot. Lepingu üldtingimuste punkt 6.1. sätestab, et laenuvõtja (kostja) maksab

laenusumma laenuandjale tagasi igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud

tingimustel. Kostja tasus lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma

1678,48 eurot.

Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis

Bondora AS kostjale 13.04.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis võla

tasumiseks täiendava tähtaja 12.05.2021, mis on 30 päeva. Kuna kostja ei likvideerinud

võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli kuumaksetega osaliselt või täielikult

hilinenud rohkem kui kolm (3) järjestikust kuud, saatis Bondora AS 13.05.2021 kostjale

teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist 13.05.2021, oli kostja osaliselt

või täielikult viivituses maksegraafikujärgsete maksetega alates 05.02.2021, mis tähendab,

et kostja oli kuumaksetega osaliselt või täielikult hilinenud rohkem kui kolm järjestikust

2 (4)

kuud. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 13.2. ja 13.2.1. ütles Bondora AS lepingu

üles 13.05.2021. Bondora AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr XXXX tuleneva nõude

OÜ-le GS Core.

Tuginedes enne laenu väljastamist Bondora AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta

kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu

väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna Eesti Panga poolt

avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %,

siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 4253 eurot,

millest 253 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 4000 eurot. Kostja on lepingu

kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le 1678,48 eurot. Seega on kostja põhivõlg 2321,52

eurot (4000 – 1678,48 = 2321,52). Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 13.05.2021

järgnevast päevast, so alates 14.05.2021. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on

sissenõutava viivise suurus 652,54 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata

põhinõudelt 2321,52 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 20.04.2024 vastavalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi

tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

Viru Maakohtu 24.04.2024.a kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas

kostjale kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega loetud kätte

toimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.10.2024. Seega tuli kostjal vastus

esitada hiljemalt 28.10.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud

vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Hageja on

olnud seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

ning on esitanud vaid põhiosa ja seadusjärgse viivise nõude.

3 (4)

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja esindaja tasu 20

eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus

rahuldab hageja taotluse.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

4 (4)