3-24-2938/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2938

Haldusasi

Kaitseressursside Ameti taotlus peatada

X

mootorsõiduki juhtimise õigus kuni Kaitseressursside

Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise

kohustuse täitmiseni.

Menetlusosalised

Taotleja – Kaitseressursside Amet

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist ‒ X (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaitseressursside Ameti taotlus tingimuslikult.

2.Anda luba X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks alates 16.12.2024 kuni

Kaitseressursside Ameti arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse

täitmiseni, eeldusel, et X ei ilmu 11.12.2024 terviseseisundi hindamisele.

3. Määruse täitmisele pööramiseks tuleb Kaitseressursside Ametil määruse resolutsiooni

punktis 2 esitatud tingimuste täitumisel edastada määrus (koos kinnitusega, et

puudutatud isik ei ole 11.12.2024 täitnud oma kohustust ilmuda terviseseisundi

hindamisele) Transpordiametile.

4. Määrus jõustub määruse kättetoimetamisel Kaitseressursside Ametile.

5.Kohustada Kaitseressursside Ametit viivitamata teavitama Transpordiametit

mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.

6. Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi ning

isikukood tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kaitseressursside Amet (taotleja või KRA) tegi esmakordselt 01.04.2022 ettekirjutuse

„Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“ nr 11-12.1/2022/566, mille alusel oli

X (edaspidi ka puudutatud isik) kutsutud terviseseisundi hindamisele 06.07.2022 kell 9.30.

Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus

summas 100 eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses tasutud.

2. KRA tegi 07.09.2022 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“

nr 11-12.1/2022/1765, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele

07.12.2022 kell 10.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha

rakendamise hoiatus summas 200 eurot. Sunniraha ei pööratud täitmisele.

3. KRA tegi 20.03.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta“

nr 11-12.1/2023/2058, mille alusel oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele

10.05.2023 kell 10.30. Puudutatud isik ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha

rakendamise hoiatus summas 600 eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses

tasutud.

4. KRA tegi 28.08.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2023/6094, mille alusel

oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 04.10.2023 kell 10.20. Puudutatud isik

ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640

eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses tasutud.

5. KRA tegi 18.10.2023 ettekirjutuse „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2023/7765, mille alusel

oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 06.12.2023 kell 11.20. Puudutatud isik

ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640

eurot. Sunniraha on täitemenetluse raames täies ulatuses tasutud.

6. KRA tegi 21.02.2024 ettekirjutuse „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2024/508, mille alusel

oli puudutatud isik kutsutud terviseseisundi hindamisele 10.04.2024 kell 10.30. Puudutatud isik

ettekirjutust ei täitnud ja teda ei mõjutanud ka sunniraha rakendamise hoiatus summas 640

eurot. Puudutatud isikule on koostatud sunniraha rakendamise teatis ning sunniraha on tasutud

vabatahtlikult.

7. KRA tegi 21.05.2024 ettekirjutusega „Ettekirjutus-hoiatus“ nr 11-12.1/2024/1940, millega

kohustati puudutatud isikut osalema 28.08.2024 kell 10.30 KRA terviseseisundi hindamisel

Viljandi haigla B-korpuses (peasissepääs), III korrus, kab B348, aadressil Pärna tee 3, Jämejala,

Viljandi vald. Ettekirjutus on puudutatud isikule kätte toimetatud 21.06.2024 Eesti teabevärava

teenuse kaudu. Puudutatud isik ettekirjutuses sätestatud kohustust ei täitnud ning teda ei

mõjutanud ettekirjutuses sisaldunud 640 euro suurune sunniraha hoiatus. Taotluse esitamise

hetkeks on KRA esitanud puudutatud isikule sunniraha rakendamise teatise ning puudutatud

isik on sunniraha vabatahtlikult tasunud.

8. KRA on puudutatud isikule koostanud 24.05.2024 „Hoiatus õiguste ja lubade peatamise või

nende andmisest keeldumise kohta“ (edaspidi hoiatus) nr 5-10/2024/84. Hoiatus on puudutatud

isikule kätte toimetatud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 kohaselt 24.06.2024

Eesti teabevärava teenuse kaudu.

9. Puudutatud isik ei ilmunud 28.08.2024 terviseseisundi hindamisele ega esitanud

mitteilmumise kohta põhjendusi.

2(7)

10. KRA esitas Tallinna Halduskohtusse 24.10.2024 taotluse loa saamiseks peatada X

juhtimisõigus kuni KRA arstliku terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.

11. Kohus tegi Xle 24.10.2024 kohtunõude, milles andis puudutatud isikule võimaluse KRA

taotluse osas arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024 ja esitas

erinevad põhjendused, miks ta terviseseisundi hindamisel osaleda ei saanud.

12. Puudutatud isik on 11.09.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3985 kutsutud uuesti

terviseseisundi hindamisele 11.12.2024. Samas KRA küll viitab, et eelnimetatud ettekirjutus on

puudutatud isikule teatavaks tehtud, kuid ei ole selle tõendamiseks esitanud tõendit.

13. Kohtule arusaadavalt on kõik eelnimetatud ettekirjutused ja hoiatused (v.a. 11.09.2024

ettekirjutus nr 11-12.1/2024/3985) tehtud puudutatud isikule teatavaks Eesti teabevärava

teenuse kaudu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

14. KRA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X on eiranud terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustust juba üheksal korral. Arvestades asjaolu, et X pole jätkuvalt ilmunud

terviseseisundi hindamisele, saab teha järelduse, et sunnirahade määramine ei ole täitnud ega

täida ka tõenäoliselt tulevikus oma eesmärki mõjutamaks isikut täitma temale pandud

kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele mitteilmumistest nähtub, et puudutatud

isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-ist tulenevat kohustust. Kuigi puudutatud isikule on

korduvalt kohustuse eiramise eest tehtud ettekirjutusi ja rakendatud üha suurenevates

summades sunnirahasid, ei ole antud haldussunni meede mõjutanud puudutatud isikut täitma

ettekirjutuses sätestatud kohustust.

Puudutatud isik ei ole kordagi esitanud mõjuvaid põhjendusi terviseseisundi hindamisele

mitteilmumise kohta. Puudutatud isikul on olnud põhimõtteliselt võimalus valida, kas läbida

terviseseisundi hindamine või tasuda korduvalt sunniraha ning riskida juhtimisõiguse

peatamisega. Puudutatud isik on oma valiku tagajärgedest teadlik.

Põhiseaduse § 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses

sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis

kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla

nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav.

Ajateenistusse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus

kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Ilma

terviseseisundi hindamist läbimata ei ole võimalik kutsealust kutsuda ajateenistusse. Seega on

kohustuslik, et puudutatud isik läbiks KRA terviseseisundi hindamise, selgitamaks välja isiku

vastavuse või mittevastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

Puudutatud isiku juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on

täiendava haldusmeetmega suunata puudutatud isik täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud

terviseseisundi hindamise kohustust. Tulenevalt eeltoodust on taotleja seisukohal, et KVTS §

331 lg 5 p-s 2 sätestatud juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne

ning vajalik meede, sest sunnirahade rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ja ei ole täitnud

siiani oma eesmärki.

3(7)

15. X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. X hooldab oma peres halvatud vanaema,

kelle seisund vajab regulaarset tähelepanu ja kiiret reageerimist tervisemurede korral. Vanaema

seisundi tõttu tuleb tal ette kukkumisi, mille puhul on tal vältimatult vaja X abi, kuna sellistes

olukordades, ei saa ta enam iseseisvalt püsti. Vanaema hooldusvajaduste tõttu on tulnud ette

kiireid ja ootamatuid sõite, mistõttu pole olnud võimalik planeeritud terviseseisundi

hindamisele ilmuda.

Viimase perioodi jooksul on X terviseseisund olnud kõikuv ja vajanud regulaarset arstiabi. Xl

on on terviseprobleeme, mille tõttu on ta pidanud viibima arsti vastuvõttudel. Lisaks on X

pidanud sõitma teistesse linnadesse, et saada vajalikku ravi ja konsultatsiooni. Kuna eriarstide

nõudlus on suur on olnud raske leida vastuvõtuaegasid ning nende olemasolul tuleb kiirelt

reageerida, et sellest mitte ilma jääda. Lisaks on X regulaarse jälgimise all nahahaiguse ning

vaimse tervisega. Praeguse seisuga on vaimse tervise õe poolt “Jälgimine kahtlustatud

psüühiliste ja käitumishäirete suhtes”. Sellised vältimatud ja kohati ootamatud arsti külastused

on mõjutanud X võimalust ilmuda terviseseisundi hindamisele määratud ajal.

X vanaema on poolest kehast halvatud ja vajab pidevat hoolitsust ning arstiabi. Kui ta vajab

abi, käib X teda abistamas ning viib teda arstile, mistõttu on X jaoks kriitilise tähtsusega

võimalus teda transportida vastavalt vajadusele. Juhtimisõiguseta oleks tema arsti juurde

viimine äärmiselt keeruline, kuna ühistransport ei võimaldaks vajalikku paindlikkust ja arstiabi

ajakohast korraldamist. Juhtimisõiguse peatamine ohustab seega otseselt X vanaema heaolu ja

tervist.

X töökoht nõuab rahvusvahelist suhtlust ja kohustusi, mis on seotud erinevates ajavööndites

olevate koostööpartneritega, mis tähendab, et tööle minek ja töötamise ajad on tavapärasest

erinevad. Ilma juhtimisõiguseta ei oleks Xl võimalik oma töökoha vajadustele vastata, mis

ohustaks minu töösuhet ja sellest tulenevalt ka X sissetulekut. Kuna ettevõttega seotud

kohustused eeldavad liikuvust ja kohest reageerimist koostööpartnerite vajadustele, on

sõiduvahendi kättesaadavus ja juhtimisõiguse säilimine äärmiselt oluline. Selle tõttu tuleb Xl

liikuda erinevatel kellaaegadel, sealhulgas varahommikul või hilisõhtul. Juhtimisõiguse

puudumine mõjutaks oluliselt X töövõimet ja seaks ohtu töökoha.

Xl on isiklikult mitmeid terviseprobleeme, mille tõttu on vajalik regulaarne arsti juures

käimine. Mõned vajalikud eriarstid (nahaarst, vaimse tervise õde) asuvad teistes linnades ning

nende juurde pääsemine ühistranspordiga oleks aeganõudev ja tervislikult ebasobiv. Ilma

juhtimisõiguseta ei ole võimalik arsti juurde õigeaegselt jõuda ning see takistaks oluliselt minu

terviseseisundi jälgimist ja ravi, mõjutades negatiivselt X tervist ja töövõimekust pikemas

perspektiivis.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses

menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist

taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja

otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS §

134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi

põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste

4(7)

järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus

tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse

võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste

seisukohtadele või toetada neid.

17. KRA taotleb X mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist kaitseväeteenistuse seaduse

(KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise

kohustuse täitmiseni.

KVTS § 331 lg 1 kohaselt, kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis

terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab

KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 331 lõikes 5

loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. Hoiatus kehtib

alates kättetoimetamisest (KVTS § 331 lg 3). KVTS § 331 lg 5 kohaselt, kui kutsealune jätab

hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki

juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 331 lg 6 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas

taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest

keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 331 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise

kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu asjasse puutuv teave.

KRA loataotlus vastab nõuetele. Loataotlusele esitatud materjalidest nähtuvalt esineb olukord,

kus kutsealune on korduvalt eiranud KRA arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustust, KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata

jätmise tagajärgedest ning KRA valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle

kohaldamine proportsionaalne.

KRA esitatud taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikut kutsutud

KRA arstliku komisjoni ette korduvalt ‒ puudutatud isik on eiranud arstlikku komisjoni

ilmumist juba vähemalt kaheksal korral. Puudutatud isik ettekirjutusi täitnud ei ole. Isiku suhtes

rakendati kuuel korral sunniraha, kohtule arusaadavalt on puudutatud isik kuuel korral

sunniraha tasunud. Sunniraha ei pannud puudutatud isikut kohustust täitma.

18. Ettekirjutused on nõuetekohaselt kätte toimetatud. KVTS § 15 lg 1 sätestab, et

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse

kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja

saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30

päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud

dokumendi varasem kättetoimetamine. Kui dokument toimetatakse KVTS § 15 lg 1 ja lg 3

kohaselt kätte, loetakse dokument formaalselt kättetoimetatuks. Taotluses esitatud materjalide

kohaselt on nii ettekirjutused kui hoiatus (v.a. 11.09.2024 ettekirjutus nr 11-12.1/2024/3985)

puudutatud isikule läbi teabevärava teenuse kätte toimetatud. Isegi kui hinnata, kas üldjuhul ja

fiktiivselt (KVTS § 15 toodud kättetoimetamise puhul on tegemist õiguslikufiktsiooniga)

kättetoimetamine on piisavaks meetmeks, tuleb arvestada, et puudutatud isik oli tasunud kuue

ettekirjutuse täitmata jätmise alusel määratud sunniraha ja seega pidi puudutatud isik olema

teadlik, et KRA puudutatud isikut arstlikku terviseseisundi hindamisele kutsub. Kutsealune

peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu

ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega. Ühtlasi peab

asjaolu, et kutsealusteks on kõik 17—27-aastased Eesti kodanikest mehed, olema üldteada,

nagu ka see, et kutsealuse staatusega kaasneb üldjuhul ajateenistuse läbimise kohustus. Igal

kutsealusel on kohustus teha endale selgeks, mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks

5(7)

tegema ja mil viisil pädevad asutused tema poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma

elu selliselt, et ta oleks neile asutustele kättesaadav (Tallinna Halduskohtu 26.05.2023 otsus

haldusasjas nr. 3-23-69 p 11). Eeltoodu kohaselt tuleb lugeda, et taotluse aluseks olevad

ettekirjutused ja hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud. Kohus edastas puudutatud

rahvastikuregistri järgsele e- posti aadressile kohtunõude, andes puudutatud isikule võimaluse

KRA taotlusele arvamust avaldada. Puudutatud isik vastas kohtunõudele 28.10.2024.

19. Kohus nõustub KRA-ga, et puudutatud isik on eiranud korduvalt KRA arstlikus komisjonis

terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust. Varasematest terviseseisundi hindamisele

mitteilmumistest nähtub, et puudutatud isik on järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevalt

kohustust. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga tähtis

kodanikukohustus, mida peavad läbima kõik kutsutud kutsealused, mistõttu ei saa olla

nimetatud kohustuse olemasolu ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav.

Ajateenistuse asumise eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus

kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

20. Olukorras, kus sunniraha korduv rakendamine ei ole tulemust toonud, saab lugeda

põhjendatuks valida mõni teine meede, mis on eelduslikult mõjusam. Isikul on olnud võimalik

juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstliku komisjoni ette ning täites temale

seadusest tuleneva kohustuse. Vaatamata kohustuse korduvale eiramisele tuleb kohtu hinnangul

arvestada, et juhtimisõiguse peatamine on võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib sõltuvalt

puudutatud isiku elu- ja töökorraldusest olla tema jaoks suur mõju. Puudutatud isik toob välja,

et vajab juhiloa olemasolu töökohustuste täitmiseks, lähedase eest hoolitsemiseks ja eriarstide

vastuvõttudel käimiseks ehk juhiloa olemasolu on puudutatud isikule igapäevases elus

hädavajalik. Teiselt poolt on isik korduvalt aastate jooksul eiranud terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustust. Puudutatud isiku vastulauses toodud põhjendused ei ole sellised, mis

välistaksid puudutatud isiku tervisesesundi hindamisel osalemise ja puudutatud isik peab

hindamisel osalema. Kokkuvõtvalt arvestades juhtimisõiguse peatamises seisneva piirangu

ulatust ja eesmärki ning teiselt poolt seda, et KRA taotlusest ei ilmne, et isiku ilmumine

terviseseisundi hindamisele oleks sedavõrd kiireloomuline, et see oleks lausa päevade küsimus,

siis rahuldab kohus KRA taotluse tingimuslikult ning annab KRAle loa puudutatud isiku

juhtimisõiguse peatamiseks alates 16.12.2024, kui isik ei ilmu terviseseisundi hindamisele

11.12.2024. Terviseseisundi hindamisele ilmumise korral ettekirjutuses märgitud ajal, s.t

11.12.2024, langeb juhtimisõiguse peatamise alus ära.

KRA on viimase ettekirjutuse kohaselt kutsunud puudutatud isiku terviseseisundi hindamisele

11.12.2024 kell 10.40. Samas juhib kohus tähelepanu, et kuigi KRA taotlusest võib välja

lugeda, et ka ettekirjutus, mille kohaselt peab puudutatud isik ilmuma 11.12.2024 toimuvale

hindamisele on kätte toimetatud, ei ole KRA kättetoimetamist tõendanud. KRAl tuleb

kontrollida, kas viimane ettekirjutus on puudutatud isikule kätte toimetatud. Samas isegi kui ei

ole, on puudutatud isikule käesolevas kohtumenetluses loataotlus koos lisamaterjaliga kätte

toimetatud. Materjalide juures on ka 11.09.2024 ettekirjutus nr 11-12.1/2024/3985 (lisa 17),

mille kohaselt tuleb puudutatud isikul tulla terviseseisundi hindamisele 11.12.2024 kell 10.40,

mis toimub asukohas Viljandi haigla B-korpus (peasissepääs), III korrus, kab B348, Pärna tee

3, Jämejala, Viljandi vald.

21. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et KVTS § 331 lg 5 p 2 sätestatud

juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas on proportsionaalne ning vajalik meede.

6(7)

22. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus KRA taotluse tingimuslikult ja annab loa X

mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks tingimuslikult alates 16.12.2024 kui isik ei ilmu

terviseseisundi hindamisele 11.12.2024. KVTS § 331 lg 9 tulenevalt kehtib kohtu antud luba

kuni kohustuse täitmiseni.

23. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele ning KVTS § 331 lg 8 alusel

Transpordiametile, kelle pädevuses on mootorsõiduki juhtimise õiguse loa andmine, sellise

õiguse peatamine ja õiguse andmisest keeldumine. Kuivõrd määrus on tingimuslik, ei edasta

kohus seda siiski koheselt Transpordiametile. Kui puudutatud isik ei ilmu tähtaegselt

terviseseisundi hindamisele, saab KRA määruse koos omapoolse kinnitusega, et isik ei ole

hiljemalt tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmunud, edastada täitmiseks

Transpordiametile. Transpordiameti pädevus kohtu loa alusel toimingute tegemiseks tuleneb

liiklusseaduse § 124 lg 42.

24. KVTS § 331 lg 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui

langeb ära alus X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.

25. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, s.o KRA-le.

Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist.

26. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

7(7)