1-24-5621/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-5621

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2024, Pärnu

Kohtuasja number

1-24-5621 (24267050578)

Kohtukoosseis

Liisa Reinfeldt

Prokurör

Tõlk

abiprokurör Liisi Kisler

Eve Einland-Ots

Kohtuistungi sekretär

Katariina Šalda

Kriminaalasi

Sergei Šadrikov süüdistuses KarS § 329 järgi

lühimenetluse korras

Kaitsja

vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA korras

Süüdistatav

RESOLUTSIOON

Sergei Šadrikov (isikukood: 36310194237; Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: vene keel; haridus: XXX; elukohtXXX;

töökoht: XXX; kontaktandmed: tel XXX; e-post: XXX;

tõkendid: ei ole kohaldatud,

ei ole kohaldatud;

kahtlustatavana kinni peetud 04.09.2024–05.09.2024;

karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust:

-

29.05.2024 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-24-3132

karistatud KarS § 424 lg 2 alusel vangistusega 1

aasta, mille hulka arvati 2 päeva eelvangistust, ning

11 kuud ja 28 päeva asendati 358 tunni üldkasuliku

tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates

kohtuotsuse

jõustumisest.

Samuti

võeti

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6

kuuks;

-

17.11.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-7041

KarS § 424 lg 1 alusel vangistusega 9 kuud, mida

vähendati 1/3 võrra ja mille hulka arvati 3 päeva

eelvangustust ning mis jäeti KarS § 73 alusel

tingimisi täitmisele pööramata. Samuti võeti

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3

kuuks.

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, § 306, § 309, § 311-313, §

1-24-5621

180 lg 1, 3 kohus otsustas:

1) Süüdi tunnistada Sergei Šadrikov KarS § 329 järgi ning mõista talle karistuseks 3

(kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning

seega karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Šadrikovi eelvangistuses viibitud aeg, s.o

04.09.2024 kell 08.09 kuni 05.09.2024 kell 13.36 (kaks päeva), karistusaja hulka,

seeläbi kandmata karistuseks on 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust.

KarS § 69 lg 7 alusel asendada eelmise, s.o 29.05.2024 Pärnu Maakohtu otsusega 1-

24-3132 mõistetud karistuse üldkasuliku töö tegemata osa, s.o 243 (kakssada

nelikümmend kolm) üldkasuliku töö tundi, 8 (kaheksa) kuu ja 3 (kolme) päeva

vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus, s.o 1 (üks) kuu ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistus, eelmise, s.o 29.05.2024 Pärnu Maakohtu

1-24-3132 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuu

ja 3 (kolme) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 1 (üks) päev

vangistust.

Vangistuse kandmise algusajaks lugeda Sergei Šadrikovi karistuse kandmisele

asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

KarS § 64 lg 5 alusel viia Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega 1-24-3132 mõistetud

lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse

jõustumisest, s.o ajavahemikul 14.06.2024-13.12.2024, KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS §

50 lg 3 alusel – täide iseseisvalt.

2) KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 6, 9 ja § 180 lg 1, 3 alusel Sergei Šadrikovilt välja

mõista menetluskuludena riigituludesse määratud kaitsjale määratud tasu (109,80 +

87,84 + 43,92) 241,56 eurot, asitõendi saatekulu 76,25 eurot ning sundraha II astme

kuriteo eest 1230 eurot, kokku 1547,81 eurot.

Määratud kaitsjale määratud tasu 43,92 eurot jätta riigi kanda.

Väljamõistetud menetluskulud kokku 1547,81 tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades

Sergei Šadrikovi tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks

menetluskulude katteks

esimesel üheteistkümnel kuul 129 eurot

ja

viimasel

kaheteistkümnendal kuul 128,81 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi

makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-24-5621

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99924700031026 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-5621“.

3) KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel PPA Lääne prefektuuri

asitõendite parklas (aadressil A. H. Tammsaare pst 70, Pärnu linn, Pärnu maakond)

asuv Sergei Šadrikovile kuuluv mootorsõiduk Kia Sportage (registreerimismärgiga

X) süüteo toimepanemise vahendina.

4) Kohtuotsuse ärakiri saata süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile, Tallinna

Vanglale ja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale ning jõustumisel PPA

Lääne prefektuurile ja teadmiseks Transpordiametile ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest või otsusest kirjaliku tõlke soovimisel 30 päeva jooksul

tõlgitud kohtuotsuse saamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Pärnu Maakohtule.

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva

jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude

osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, misjärel on

võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15).

I Asjaolud ja menetluse käik

1.1.

27.09.2024 saabus Lääne Ringkonnaprokuratuurist Pärnu Maakohtule kohtulikuks

arutamiseks kriminaalasi Sergei Šadrikov süüdistuses KarS § 329 järgi lühimenetluses.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse materjalides 05.09.2024 on taotlus lühimenetluse

kohaldamiseks, mida kaitsja toetab. Pärnu Maakohtu 07.10.2024 määrusega andis kohus

Sergei Šadrikovi esitatud süüdistuses lühimenetluses kohtu alla.

1.2.

30.10.2024 kohtuistungil avaldasid pooled, et keskne vaidlusküsimus puudutab

mõistetavat karistust ning konfiskeerimise kohaldamist. Sisulist vaidlust süüdistuses

nimetatud teo toimepanemises Sergei Šadrikovi poolt süüdistuses nimetatud ajal, kohas ja

viisil ei ole. 30.10.2024 kohtuistungil tunnistas Sergei Šadrikov, et on süüdistuses nimetatud

teo toime pannud.

1.3.

Kohtuvaidlustes prokurör taotles Sergei Šadrikovi süüditunnistamist KarS § 329 järgi

ning tema karistamist vangistusega 6 kuud, mida vähendada KrMS § 238 alusel 4 kuu

1-24-5621

vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu otsusega 1-24-

3132 mõistetud karistuse kandmata osaga, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 päeva

vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, kandmisele kuuluvaks

karistuseks seega lugeda 1 aasta ja 1 päev vangistust. Lisaks taotles prokuratuur KarS § 83 lg

1 alusel kuriteo toimepanemise vahendi Sergei Šadrikovile kuuluva mootorsõiduki Kia

Sportage (registreerimismärgiga X ) konfiskeerimist.

1.4.

Kaitsja kohtuvaidlustes avaldas, et süü küsimuses kaitse hinnangul vaidlust ei ole,

süüdistatav on ise ka tegu tunnistanud ning kahetsenud. Karistuse osas palub kohtul

kohaldada rahalist karistust, kuivõrd seadusandja on vastava karistusliigi alternatiivina ette

näinud, samuti on kaitsja hinnangul süüdistatav võimeline seda karistust kandma ja kui ka ei

ole, siis selle tarbeks on seaduses ette nähtud regulatsioonid. Vangistus jätaks süüdistatava

ilma töökohast ning temal olev korter jääks hooleta. Samuti palus kaitsja jätta prokuratuuri

konfiskeerimistaotluse rahuldamata.

II Pärnu Maakohtu seisukoht

2.1. Sergei Šadrikovile heidetakse ette KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o kuriteo

eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadlikku

kõrvalehoidmist. Objektiivne koosseis eeldab, et isiku suhtes on kriminaalmenetluses tehtud

süüdimõistev kohtuotsus, millega on mõistetud KarS § 50 alusel lisakaristus, kohtuotsus on

jõustunud, mõistetud lisakaristus täitmisele pööratud ning isik hoiab mõistetud lisakaristuse

täitmisest kõrvale.

2.2. Kohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et Pärnu Maakohtu 29.05.2024

otsusega kriminaalasjas 1-24-3132 /tl 37-41/ tunnistati Sergei Šadrikov

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta

vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, ning kandmata karistus asendati

358 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Sergei

Šadrikov kriminaalhooldusele, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakohustusena määrati KarS § 75 lg 4 alusel kohustus teha

alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võeti süüdimõistetu Sergei Šadrikovilt

ära mootorsõiduki juhtimisõigus KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel 6 kuuks. Kohtuotsuse

resolutsiooni kohaselt arvata lisakaristuse aja algust alates kohtuotsuse jõustumisest.

Täiendavalt on kohtuotsuse resolutsioonis avaldatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 127

kohane kohustus, mille kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa

Transpordiametile. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud

ja nõustub sellega.

Karistusregistri /tl 16; 32-36/ andmetel on Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsus 1-24-3132 KarS

§ 424 lg 2 alusel süüdimõistmises ja karistamises nii põhi- kui ka KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50

lg 3 alusel lisakaristusega jõustunud 14.06.2024.

1-24-5621

Lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse täitmisele pööramine on reguleeritud KrMS § 421

lg-s 1, mille kohaselt saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele

süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning

temalt vastavate õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või

hoiulevõtmiseks või süüdimõistetule kohtulahendis märgitud keelu kohaldamiseks. Pärnu

Maakohtu 29.05.2024 otsuse 1-24-3132 resolutsiooni p 3 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel,

käesoleval juhul 14.06.2024, kuulub kohtuotsus edastamisele Transpordiametile.

Seega on vaieldamatult tõendatud, et Sergei Šadrikovi suhtes on 29.05.2024 tehtud

süüdimõistev kohtuotsus (1-24-3132), millega on KarS § 50 alusel kohaldatud lisakaristust,

kohtuotsus on jõustunud 14.06.2024 ning lisakaristus on täitmisele pööratud.

Teo toimepanemist süüdistuses nimetatud ajal, kohas ja viisil on 30.10.2024 toimunud

kohtuistungil enda ütlustes kinnitanud ka süüdistatav Sergei Šadrikov. Ütluste kohaselt asus ta

sõitma spontaanselt, kuna oli arsti juurde hiljaks jäämas. Rooli sihilikult ta ei istunud ja raha

takso või bussiga sõitmiseks tal ei olnud. Prokuröri küsimusele ütles, et oli sõidukis üksi.

Arsti juurde pidi minema seoses jalgade ravimisega, kuid arsti eriala ta ei tea. Printsiibis oli

elu ja tervis ohus, kuna gangreen oli alanud. Arestimajas ravi ei saanud, suutis üle 24 tunni

olla ravita. Elu, tervise oht ei olnud nii suur. Arstile jäi hiljaks, kuna peeti kinni, enne

kinnipidamist oli arstini jäänud 15 minutit.

2.3. Sergei Šadrikov oli kohtulikult uuritud tõendite pinnalt eelpool tõendatuks loetust

lisakaristuse mõistmisest kuni selle täitmiseni pööramisest teadlik. Nimetatut kinnitavad

kohtule muuhulgas liiklusregistri väljatrükid /tl 6, 8/, mille kohaselt on Sergei Šadrikovilt on

juhtimisõigus ära võetud 14.06.2024-13.12.2024, aluseks KarS § 424 lg 2, lg 4 p 2 ja § 50 lg

3. Juhiloa staatusena nähtub „hoiul“. Seega on Sergei Šadrikov täitnud LS §-s 127 sätestatud

kohustuse, viinud juhtimisõigust tõendava dokumendi hoiule Transpordiametisse, kinnitades

seeläbi kohtule teadlikkust kohtuotsuse jõustumisest ja seeläbi ka lisakaristuse täitmisele

pööramisest, kuivõrd kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tuli juhiluba ära viia kohtuotsuse

jõustumisel ning sama ajaline määratlus puudutas ka lisakaristuse täitmisele pööramist.

2.4. KarS § 329 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis eeldab eelpool tuvastatule lisaks

täitmisele pööratud lisakaristusest kõrvalehoidumist. 04.09.2024 lisakaristusest kõrvale

hoidumise on kohus tuvastanud alljärgnevatele tõenditele tuginedes.

Tunnistaja M. P ütluste /tl 2-3/ kohaselt, olles tööl 04.09.2024 patrullpolitseinikuna Pärnu

linnas X tänaval, teostati liiklusjärelevalvet X ja X tänava ristmikul. Kell 08.07 ajal märgati

sõidukit KIA Sportage JES (registreerimismärgiga X ) liikumas Suur-Jõe tänavat pidi X

tänava suunas. Sõidukit juhtis vanem meesterahvas ning sõiduki andmete kontrollil selgus, et

sõidukiga on seotud juhtimisõiguseta isik. Otsustati sõidukit kontrollida ning paarimees andis

peatumismärguande sinise-punase vilkuriga. Sõiduki juht reageeris ja peatus X tn, Pärnu linn

parklas. Sõiduki juht esitas juhtimisõigust tõendava dokumendina isikutunnistuse X . Juhina

tuvastati Sergei Šadrikov. Andmebaasidest kontrollides selgus, et isikul puudub kehtiv

juhtimisõigus, mis on Pärnu Maakohtu poolt lisakaristusena ära võetud 14.06.2024-

13.12.2024.

Ütlustest kajastatut kinnitab patrullsõiduki kutsungiga 5276 pardakaamera salvestis

04.09.2024 ning 12.09.2024 vaatlusprotokoll /tl 68-70/, s.t mootorsõiduki KIA

(registreerimismärgiga X ) möödumine politseisõidukist ning hilisem sõiduki peatamine

1-24-5621

politsei poolt. Salvestisel nähtuv pardakaamera kellaaeg on vasta tegelikkusele, aja tunninäit

on viis tundi hilisem tegelikkusest. Kuivõrd eelpool on tuvastatud sündmuste ajaline käik nii

kinnipidamise aja kui ka teiste kirjalike tõendite vormistamise ajaga, ei ole vaidlust, et

pardakaameralt nähtub 04.09.2024 kell 8 ajal juhtunu.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 04.09.2024 /tl 4/, millelt nähtub, et 04.09.2024 kell

08.07 kõrvaldati Sergei Šadrikov LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki KIA Sportage JES

(registreerimismärgiga X ) juhtimiselt Pärnu linnas X tn, kuna isikul puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ning ta kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse

omandamiseni. Protokollis on ka kinnitus, et Sergei Šadrikov on otsuse kätte saanud.

Kuriteo toimepanemise aja ja koha kinnitus nähtub samuti kohtule esitatud kahtlustatavana

kinnipidamise protokollist, mille kohaselt 04.09.2024 kell 08.09 peeti Sergei Šadrikov

kahtlustatavana kinni Pärnu linnas X juures /tl 9-11/ KarS § 329 järgi.

Sõitmise fakti ja seeläbi lisakaristusest kõrvalehoidumist on Sergei Šadrikov kinnitanud ka

30.10.2024 süüdistavana ütlusi andes, selgitades, et sõitis autoga, kuna pidi arsti juurde

minema.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud KarS § 329 sätestatud teo objektiivse koosseisu

realiseerimine Sergei Šadrikovi poolt 04.09.2024.

2.5. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 329 vähemalt otsest tahtlust ning seega vähemalt

isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks

olevat keeldu. Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsuses kriminaalasjas 1-24-3132 on kajastatud

Sergei Šadrikovile mõistetud põhikaristus, selle asendamine (sh tähtaeg), mõistetud

lisakaristus, selle tähtaeg (sh selle algus) ning lisakaristusega seoses LS §-s 127 sätestatud

kohustus ja kohtuotsuse edasikaebamise kord. Tähendust omab siinkohal ka asjaolu, et kohus

lahendas kriminaalasja 1-24-3131 kokkuleppemenetluses, seega oli enne kohtulikku arutamist

Sergei Šadrikov kokkuleppe sõlmimisel nõustunud muuhulgas lisakaristuse kohaldamisega

tema suhtes, mida ta siis kohtu poolt kokkuleppe kinnitamisest tulenevalt kohtuistungil oma

tõelise vaba tahtega ka kinnitas.

Seega ei saanud lisakaristuse kohaldamine Sergei Šadrikovile üllatusena tulla, vaid oli osa

karistuskokkuleppest. Sergei Šadrikov otsust kohtuotsuses toodud ajal ja viisil ei

vaidlustanud, otsus jõustus, misjärel Sergei Šadrikov, järgides kohtuotsuse resolutsioonis

nimetatud LS § 127 kohustust, viis oma juhiload Transpordiametisse. Seega sai süüdistatav

aru, et teavitamise tähtaja möödumisel jõustuvad temale kohtuotsusega mõistetud keelud ja

kohustused, s.o kohustus teha üldkasulikku tööd, kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja teha

laboratoorseid vereanalüüse, kohustus viia 5 tööpäeva jooksul Transpordiametisse oma

juhiluba, tasuda 1 aasta jooksul menetluskulud ning hoiduda mootorsõiduki juhtimisest 6 kuu

vältel.

Subjektiivse külje tõendatuks lugemisel ei ole vähemoluliseks ka Harju Maakohtu 17.11.2022

otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7041 /tl 22-25/ kohaselt mõistetud karistus. Harju Maakohtu

17.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7041 /tl 22-25/ kohaselt mõisteti Sergei Šadrikov

süüdi KarS § 424 lg 1 järgi 15.11.2022 toime pandud kuriteos. Sergei Šadrikovile mõisteti

karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 239 lg 2 alusel 1/3 võrra, seega

karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning

kandmata karistus 5 kuud ja 27 päeva vangistus jäeti KarS § 73 alustel täitmisele pööramata

1-24-5621

1-aastase katseajaga, katseaja algus 17.11.2022. Lisakaristusena võeti Sergei Šadrikovilt ära

mootorsõiduki juhtimisõigus KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel 3 kuuks alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse osas on kohtuotsuse resolutsioonis viidatud LS §-s

127 sätestatule, et Sergei Šadrikovil on kohtuotsuse jõustumisel viie tööpäeva jooksul

kohustus viia juhiluba Transpordiametisse.

Seega oli Sergei Šadrikov ka varasemast teadlik, mida lisakaristuse kohaldamine tähendab.

2.6. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul Sergei Šadrikov ühelt poolt teadlik, et

lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks ja karistus oli täitmisele

pööratud, ning teiselt poolt süüdistatav teadis keelu rakendumise algustähtajast ja kestusest.

Sergei Šadrikov teadis, et tal puudub kehtiv juhtimisõigus, vaatamata sellele asus ta

mootorsõidukit juhtima 04.09.2024.

Sergei Šadrikov pani KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd

Sergei Šadrikovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning süüdistatav seadis

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o kehtiva juhtimiskeelu rikkumise,

ja ta ka teadis, et see realiseerub.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus süüdistatava

avaldatud versiooni, mille kohaselt sõitmisele asumine süüdistatava poolt oli tingitud arsti

juurde hiljaksjäämisest, mis oleks justkui karistuse kandmisest kõrvalehoidumise

õigusvastasust välistav asjaolu, põhjendatuks ei pea. Kohtuistungil kõlanud süüdistatava

ütluste kohaselt oli Sergei Šadrikov hilinemas, kuna ta peeti politsei poolt kinni, mis ühelt

poolt ei kinnita kohtule, et hilinemine oleks olnud reaalne juba kodust või eelmisest

viibimiskohast lahkudes. Siiski, kui lähtudes süüdistatava ütlustest, et puudus raha teistest

sõiduviisideks (takso, buss), jaatada ka seda, et arstile oleks hilinenud ka siis, kui kodust oleks

lahkunud ilma mootorsõidukita, oleks õiguspärane käitumine näinud ette piisava ajavaruga

kodust või eelmisest viibimiskohast lahkumise, oma hilinemisest teavitamine või uue arstiaja

kokkuleppimine. Ütlustest ei nähtunud, et arstile käik oli tingutud vahetust ohust elule või

tervisele, või et süüdistatav oleks teel olnud erakorralise meditsiini osakonda. Vahetu ja

erakorralise arstiabi vajadust ei avaldanud süüdistatav ei teda kinni pidanud

politseiametnikele ega kohtule teadaolevalt ka ühelegi teisele ametnikule kahtlustatavana

kinnipidamise ajal – ligi ööpäev teojärgselt. Eelpool analüüsitud pardakaamera salvestisest

nähtuvalt oli sõidukis ka teine isik, kelle isiku ja juhtimisõiguse kohta teavet kohtul ei ole.

Seega on tõendamist leidnud, et Sergei Šadrikov pani toime karistuse kandmisest

kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kavatsetult.

III Karistus

3.1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ning võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3.2. Seadusandja on KarS §-s 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

1-24-5621

Seadusandja on seega sätestanud alternatiivsed karistusliigid, mistõttu kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust. Kriminaalasja materjalide juures on

küll tõend maksukohuslaste registrist /tl 19-20/, mille kohaselt oli Sergei Šadrikovi

deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2023 aastal 3782 eurot, keskmine

päevasissetulek 6,26 eurot, kuid Pärnu Maakohtu otsusest 1-24-3132 nähtub, et Sergei

Šadrikov on taotlenud menetluskulude 724,80 eurot ajatamist 12 kuuks, avaldades kohtu

hinnangul seeläbi, millises ulatuses on süüdistatav võimeline oma sissetulekutest rahalisi

kohustusi kandma. Kohtuistungil andis kaitsja küsimustele vastuseks, et teenib igakuiselt

umbes 1500 eurot, mis sõltub tehtud tükitööst, menetluskulusid tasub samuti. Elatusvahendeid

ja majanduslikku seisundit ilmestavad aga ka Sergei Šadrikovi ütlused, mille kohaselt

04.09.2024 oli tema rahaline olukord selline, et puudusid igasugused vahendid bussi või

taksoga sõitmiseks. Sergei Šadrikovil lasuvad täiendavad rahalised kohustused ka temalt

käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol.

Kohaldatava karistusliigi kaalumisel on oluline võtta arvesse ka Sergei Šadrikovi

iseloomustavaid andmeid. Karistusregistri /tl 16; 32-36/ andmetel on Sergei Šadrikovil kaks

kehtivat kriminaalkaristust. S. Šadrikov on Harju Maakohtu 17.11.2022 otsusega süüdi

tunnistatud KarS § 424 lg 1 järgi süüteo eest, mille toimepanemise aeg 15.11.2022, ning

Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega KarS § 424 lg 2 alusel 28.05.2024 toimepandud teo

eest. Seega on Sergei Šadrikovil kaks kehtivat kriminaalkaristust, sh viimane karistus, millest

kõrvalehoidumist käesolevas asjas ette heidetakse, on mõistetud vaid veidi enam kui 3 kuud

enne käesoleva arutelu esemeks oleva teo toimepanemist.

Riigikohtu praktika pinnalt tuleb arvesse võtta ka arhiiviandmeid, mis on osa isikut ja tema

elukäiku iseloomustavatest andmetest ning mis ei too küll iseenesest kaasa õiguslikku

tagajärge, kuid neid tuleb arvestada koosmõjus muude asjakohaste andmetega isiku edasise

käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Sergei Šadrikovil on karistusregistri

andmetel 7 arhiveeritud karistust, mis kõik on mõistetud liiklus- ja õigusemõistmisevastaste

kuritegude toimepanemise eest.

Kaitsja taotles süüdistatavale rahalise karistuse määramist, viidates ühelt poolt süüdistatava

võimele seda kanda, aga teisalt asjaolule, et vangistus tooks ebasoodsad tingimused

süüdistava elu- ja töökoha osas. Kohus eelpool analüüsitu pinnalt rahalise karistuse

kohaldamist võimalikuks ei pea. Sergei Šadrikov on kehtiva karistuse kandmise ajal, vaid

loetud kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist, asunud selle täitmisest kõrvale hoiduma,

jätkates seeläbi kuritegude toimepanemist. Tegu on toime pandud kavatsetusega ning lävend

sõitma asumiseks, keelust hoolimata, on olnud väga madal. Süüdistatav on oma

vastavasisulise tegevusega ilmestanud oma suhtumist õiguskorda ning andnud selge signaali,

et varasemalt kohaldatud karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seega oleks

rahalise karistuse kohaldamine Sergei Šadrikovi suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning see ei

täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et Sergei

Šadrikovi tuleb karistada vangistusega.

3.3. Hinnates Sergei Šadrikovi süü suurust talle KarS § 329 järgi inkrimineeritava kuriteo

toimepanemisel, omab kohtu hinnangul ühelt poolt tähendust teo subjektiivne külg

kavatsetuse tähenduses, aga teisalt ka aeg, mil rikkumine aset leidis. Sergeid Šadrikov pani

teo toime ajal, kui lisakaristust oli kantud vähem kui pool selle kohaldamise ajast, s.o alla

1-24-5621

kolme kuu. Eeltoodule tuginedes peab kohus teosüüd keskmiseks.

3.4. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Süüdistusakti kohaselt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ka kohus ei ole neid

tuvastanud. Prokuratuuri hinnangul ka karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kaitsja taotleb karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamliku kahetsuse arvesse võtmist.

Kohus nõustub, et süüdistatav avaldas 30.10.2024 istungil nii süü ülestunnistusel kui ka

käitumuslikult laiemalt kahetsust.

3.5. Tulenevalt eeltoodust, võttes arvesse kahetsust karistust kergendava asjaoluna ja

käesolevas asjas kohaldatavat konfiskeerimist, sh viimase karistuslikku mõju, peab kohus

võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas

määras, mõistes KarS § 329 toimepandud kuriteo eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe

kolmandiku võrra, seega kandmata karistuseks on 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

eelvangistuses viibitud aeg 04.09.2024 kell 08.09 kuni 05.09.2024 kell 13.36 /tl 9-11/, s.o 2

päeva, karistusaja hulka, seega lõplikuks kandmata karistuseks on 1 kuu ja 28 päeva

vangistust.

3.6. Sergei Šadrikov pani käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toime Pärnu Maakohtu

29.05.2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-3132 mõistetud karistuse kandmise ajal. KarS § 424

lg 2 järgi mõisteti eelmise kohtuotsusega süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust ning

kandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust asendati 358 tunni üldkasuliku tööga.

Kohtuistungil esitas prokuratuur teabe kohtuistungi seisuga sooritatud üldkasuliku töö tundide

kohta. Käesolevat kriminaalasja arutati lühimenetluses. KrMS § 233 lg 1 järgi lahendatakse

lühimenetluses kriminaalasi kriminaaltoimiku materjali põhjal. Täiendavate tõendite

kogumine on lubatud üksnes selleks, et tõendada kriminaalmenetluse asjaolusid, mitte

tõendamiseseme asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2022. a otsus asjas

nr 1-21-3082, p 21). Seega tõend, mis puudutab liitkaristuse mõistmise aluseks olevat teavet

kohtuotsuse tegemise seisuga kantud karistusest, on käsitletav kriminaalmenetluse asjaolusid

tõendava tõendiga.

Kriminaalhooldaja edastatud vastuskirjade kohaselt on kohtuistungi seisuga Sergei Šadrikovi

poolt tehtud 114 h 30 minutit üldkasulikku tööd.

3.7. KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö

tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse

vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuritegu on toime pandud Pärnu Maakohtu

29.05.2024 otsusega 1-24-3132 määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb käesoleva

otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa,

milleks on 243 tundi üldkasulikku tööd, s.o KarS § 69 lg 1 kohaselt 243 päeva vangistust (8

kuud ja 3 päeva), ning liitkaristuseks mõista 10 kuud ja 1 päev vangistust. Vangistuse

kandmist tuleb arvestada alates Sergei Šadrikovi karistuse kandmisele asumisest või tema

karistuse kandmisele toimetamisest.

1-24-5621

IV Konfiskeerimine

4.1. Pärnu Maakohtu 11.09.2024 määrusega /tl 61-65/ on KarS §-s 83 sätestatud

konfiskeerimise tagamiseks arestitud kahtlustatava Sergei Šadrikovile kuuluv mootorsõiduk

KIA Sportage registreerimismärgiga X .

4.2. KarS § 83 lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku

süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või

määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008. a otsuse 3-1-1-37-07 p-s 16

selgitanud, et süüteo toimepanemise vahend on ese, millega rünnatakse süüteo objekti või

mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab

koosseisupärase teo toimepanemist. Seejuures ei ole tähtis, kas ese on süüteokoosseisus

nimetatud või mitte. Seega, kui isikul on keeld juhtida mootorsõidukit ja ta seda ikkagi teeb,

siis kasutab ta mootorsõidukit liikluses osalemiseks ehk selle keelu rikkumiseks ja seega ka

süüteo toimepanemiseks.

Süüdistuse kohaselt heidetakse Sergei Šadrikovile 04.09.2024 teo toimepanemist ette

mootorsõidukiga KIA Sportage (registreerimismärgiga X ). Konkreetse sõidukiga juhtimist

kinnitavad samuti tunnistaja M. P ütlused, Sergei Šadrikovi ütlused ja sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus.

Liiklusregistri väljatrükkide /tl 6, 8/ kohaselt on sõiduki KIA Sportage (registreerimismärgiga

X ) omanikuks Sergei Šadrikov. Transpordiameti 06.09.2024 vastuse ja selle lisade /tl 44-56/

kohaselt on sõiduki KIA Sportage (registreerimismärgiga X ) omanikuks Sergei Šadrikov.

Sõiduk on registreeritud 20.04.2021.

Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsuse /tl 37-41/ kohaselt on 28.05.2024 KarS § 424 lg 2 alusel

kvalifitseeritav kuritegu toime pandud samuti mootorsõidukiga KIA Sportage

(registreerimismärgiga X ) ning sama sõidukiga on Harju Maakohtu 17.11.2022 otsuse /tl 22-

25/ kohaselt toime pandud ka 15.11.2022 KarS § 424 lg 1 alusel kvalifitseeritud kuritegu.

Seega on tuvastatud, et lisaks käesolevas asjas isikule omistatava kavatsetult toime pandud

KarS §-s 329 sätestatud kuriteole on isik sama sõidukiga pannud toime ka varasemad

kuriteod, mille toimepanemise eest on Sergei Šadrikov kriminaalkorras süüdi tunnistatud ja

milliste mõlema kuriteo toimepanemise eest on ära võetud juhtimisõigus. Vähemtähtis ei ole

ka asjaolu, et Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega vangistusliku karistuse, mis asendati

üldkasuliku tööga, reaalne kandmine ei mõjutanud Sergei Šadrikovi viisil, et ta hoiduks uute

kuritegude toimepanemisest ning järgiks kohtuotsusega määratud keeldu mootorsõidukit mitte

juhtida.

4.3. Riigikohus on lahendis 3-1-1-79-13 märkinud, et sõiduki registrijärgne ja tegelik omanik

ei pruugi siiski olla üheselt kattuvad mõisted. Nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtu praktikas on

valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid

liiklusregistris, ei ole selle registrikannete pinnalt võimalik teha eraõiguslikult lõplikku

järeldust sõiduki omandiõiguse suhtes. Kõnealust küsimust kõige põhjalikumalt käsitlevas

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses asjas nr 3-2-1-133-13 on märgitud, et sõiduauto, nagu

mistahes muugi vallasasja, omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92-94 järgi ning eelkõige on

selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta

(käsutustehing). Seega on sõiduki, nagu muudegi vallasasjade, omandi üleminekuks vaja

kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet.

1-24-5621

Kuigi lähtuma peab ennekõike küll sõiduauto registriandmetest, peab kohus võimalusel

olemasolevate andmete alusel siiski tuvastama ka teisi asjaolusid, et teha kindlaks sõiduauto

tegelik omanik.

Registriandmetel, sh Transpordiameti täiendaval kinnitusel /tl 44-56/, on KIA Sportage

(registreerimismärgiga X ) omanikuks Sergei Šadrikov. Sõiduk on registreeritud Tallinna

büroos 20.04.2021, omanikuna on kantud sisse Sergei Šadrikov. Sõiduki

registreerimistaotluse kohaselt on omanikuks Sergei Šadrikov ning Transpordiametile on

esitatud kasutatud mootorsõiduki müügileping ja omandi üleandmise kokkulepe 18.04.2021,

mis on sõlmitud Sergei Šadrikovi (ostja) ja N OÜ (müüja) vahel. Lepingu kohaselt kohustus

müüja tegevuskohas ostjale üle andma kasutatud mootorsõiduki KIA Sportage, ostja kohustub

sõiduki vastu võtma ja tasuma lepingu eseme eest ostuhinna ühes osas summas 5199 eurot.

18.04.2021 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on sõiduk antud üle N OÜ-lt Sergei

Šadrikovile. Seega on tõendatud, et müügilepingu p 3 kohaselt on läinud omandiõigus müüjalt

Sergei Šadrikovile üle 18.04.2021 ning liiklusregistriandmed kinnitavad tegeliku omaniku

andmeid.

4.4. Riigikohus on 12.06.2008. a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 mh märkinud, et

mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks

üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid

õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse

äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest

hoiduma. Kohtu hinnangul eeltoodud Riigikohtu lahendi valguses on Sergei Šadrikovi puhul

piisav alus arvata, et ta võib samalaadsete kuritegude toimepanemisega jätkata.

Karistusregistri /tl 16; 32-36/ andmetel on Sergei Šadrikovi korduvas mootorsõiduki joobes

juhtimise eest kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati vaid 3 kuud enne

menetlusesemeks oleva süüteo toimepanemist.

Sergei Šadrikovile mõisteti 29.05.2024 vangistus, mis asendati ÜKT-ga, ning temalt võeti ära

ka juhtimisõigus kuueks kuuks. 04.09.2024 eiras Sergei Šadrikov kavatsetult temale

kohtuotsusega mõistetud lisakaristust ning pani sellega toime uue kuriteo. Selline käitumine

Sergei Šadrikovi poolt juba iseenesest näitab, et isik jätkab kuritegude toimepanemist ja

leebemad meetmed, sh juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole suutnud süüdlast mõjutada uutest

samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kuivõrd juhtimisõigus on Sergei Šadrikovilt eelmiste

kohtuotsustega (Pärnu MK 29.05.2024 ja Harju MK 17.11.2022) ära võetud rikkumiste eest,

mis on toime pandud sama sõidukiga, ning need ei ole täitnud oma eesmärki (isik jätkab

samalaadsete süütegude toimepanemist, mille vahendiks on sama mootorsõiduk), on

konfiskeerimine ainuvõimalik abinõu, millega takistada samalaadsete kuritegude jätkuvat

toimepanemist Sergei Šadrikovi poolt. Seega on igati põhjendatud konfiskeerida Sergei

Šadrikovile kuuluv mootorsõiduk KIA Sportage (registreerimismärgiga X ) KarS § 83 lg 1

alusel.

Konfiskeeritud sõiduk asub PPA Lääne prefektuuri valduses /tl 5/.

V Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses, asitõendi saatekulu (sõiduki teisalduskulud) ning teise astme kuriteos

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

1-24-5621

Kohus leiab, et väljamõistetavate menetluskulude suurusest, käesolevas asjas kohaldatavast

karistusest ja süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid arvesse võttes esinevad alused

võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu

jooksul. Kohus saab aru, et süüdistatav ei pruugi ka vanglakaristust kandes olla igapäevaselt

tööga hõivatud ja saada sissetulekut, kuid pikemat tähtaega menetluskulude hüvitamiseks

kohus anda ei saa, kuivõrd seadus ei võimalda pikema tähtaja määramist. Kohus selgitab ka,

et kohtu määratud 12-kuulise maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras. Arvestades isiku rahalist seisundit ja temast mittetulenevast

kohtuotsuse kuulutamise istungiajast jätta osa määratud kaitsjale määratud tasu, s.o summas

43,92 eurot, kaitsja poolt 01.11.2024 kohtuotsuse kuulutamisel istungil osalemise eest Eesti

Vabariigi kanda.

VI Muud meetmed

KrMS § 306 lg 1 p 10 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel peab kohus otsustama

ka selle, milliseid meetmeid on vaja süüdistatava vangistusega karistamise korral võtta tema

järelevalveta jääva vara suhtes. KrMS § 8 p 5 näeb ette, et kohus on kohustatud andma

vahistatud süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse

hoiule. Käesoleval juhul Sergei Šadrikov vahi all ei ole, mistõttu selgitab kohus

süüdistatavale, et olukorras, kui Sergei Šadrikovile kuuluv vara, s.o korter, jääb vangistuse

kandmise ajaks järelevalveta, saab kohalik omavalitsus (Pärnu linn) tagada vara hoidmise.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik