4-24-2852/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-24-2852

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2024. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus

18. oktoobril 2024)

Väärteoasja number

4-24-2852

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Kristiina Laas

Jana Kaaver

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Aron Vompa esitatud kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.08.2024. a

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,24,012750

Menetlusalune isik

ARON VOMPA

Isikukood: 37703170293; elukoht: XXX; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur; asukoht: Riia

132, Tartu; e-post: XXX; esindaja menetlustalituse

teabegrupi eriasjade uurija Kajar Pent

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.08.2024. a kiirmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2780,24,012750 muutmata ja Aron Vompa kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.08.2024. a kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2780,24,012750 määrati Aron Vompale liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 alusel

rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsusest nähtuvalt A. Vompa juhtis 18.08.2024

kella 18.51 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tallinn-Jõgeva-Aravete maantee 60.

kilomeetril Aravete suunas mootorsõidukit Land Rover Range Rover registreerimisnumbriga

XXX XXX kiirusega 145 +/- 5 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h.

Sellega ületas A. Vompa lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 50 km/h.

2. Tartu Maakohtusse saabus 02.09.2024 menetlusaluse isiku A. Vompa esitatud kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusele. A. Vompa soovib rahatrahvi täielikku või

osalist tühistamist. Kaebuse kohaselt oli kiiruse ületamine tingitud eravärvides

politseisõidukist. Menetlusalune isik sõitis Kärknast Rakvere suunas 90 km/h alas. Piiratud

nähtavusega kohas oli üle vastassuuna pöörangut sooritamas sõiduauto, mis oli joondunud

keskjoonele ning jätnud piisavalt ruumi teistele autodele paremalt möödasõiduks. Nähtavus

oli piiratud, sest teel oli kallak. Pööret ootava auto taha oli keset sõidurada seisma jäänud

eravärvides politseiauto, mille tõttu oli A. Vompa sunnitud 90 km/h sõites järsult pidurdama.

Pärast liikuma hakkamist kiirendas politseipatrull arusaamatult aeglaselt ja polnud teele

keskendunud – sõiduki rattad olid vahel keskjoonel. A. Vompa pidas eravärvides

politseisõidukit sel hetkel ohtlikult käituvaks või joobes juhiks ning esimesel võimalusel

sooritas järsult kiirendades möödasõidu. Autos viibis samal ajal 3-nädalane laps ja lapse ema.

Enne ja pärast möödumist isik enda kinnitusel kiirust ei ületanud. Varasemad karistused

kiiruse ületamise eest puuduvad. Patrullpolitseinik peatas trahvi vormistamiseks enda sõiduki

hooletult, olles poole meetri laiuselt sõidurajal. Menetlusaluse isiku hinnangul ei olnud roolis

olnud patrullpolitseinik liiklusele keskendunud. Kaebaja soovis asja läbivaatamist

kohtuistungil.

3. Kohus arutas asja avalikul kohtuistungil 18.10.2024. Kohtuistungil uuriti kirjalikke

tõendeid ja kohtuvälise menetleja esitatud patrullsõiduki videosalvestisi, kuulati üle tunnistaja

F.C ja menetlusalune isik A. Vompa.

4. Menetlusalune isik jäi kaebuse juurde, vaidlustades talle määratud karistust.

Kiiruseületamist A. Vompa ei vaidlusta. Menetlusalune isik selgitas istungil, et kui

eravärvides politseiauto ei oleks sõidurajal peatunud, poleks ta pidanud pidurdama.

Emotsioon oli tal üleval, sest autos oli väike 3-nädalane laps. Ta sõitis lubatud kiirusega.

Vasakpööret tegev auto oli temast ülejärgmine auto. A. Vompale jäi sündmuskohal ja

politseiauto pardakaamera videot vaadates mulje, et eesseisev auto oli korrektselt joondunud

keskjoonele. Sellisel juhul tuleb möödumine sooritada seisvast autost paremalt poolt.

Teepervel oli katkendlik joon ning vasakpööret ootavast autost oleks paremalt möödasõit

olnud võimalik ilma kiirust vähendamata või üksnes veidi vähendades. Ta märkas ees seisvat

autot viimasel hetkel, sest seal oli veidike tõusu ja laskumist ning halb nähtavus. Politseiauto

aga peatus, sõitis kuskil 5 km/h, selle asemel, et panna suund sisse ja sõita paremalt mööda.

Sekundite jooksul oli raske taibata, et eessõitev auto pidurdab. See ei olnud sel hetkel nähtav,

sest oli ka päikeseline ilm. Seetõttu pidi menetlusalune isik oma autot äkitselt pidurdama. Ta

vaatas autot juhtides kogu aeg ette ning pidas seisvat eravärvides politseiautot

normaalkiirusega sõitvaks autoks. Menetlusalune isik ei mäleta, kas ta pidurdustulesid nägi.

Eessõitva sõiduki juht ei tundunud A. Vompale adekvaatne ning ta tahtis sellest olukorrast

lihtsalt võimalikult kiiresti kaugeneda. Eessõitva auto juht oleks pidanud vaatama

tahavaatepeeglisse ja tuvastama, et tema taga on menetlusaluse isiku auto ja mitte takistama

liiklust. Politseiauto oleks võinud oluliselt kiiremini kiirendada. Kiiruseületamine toimus

üksnes möödasõidul ja mõned sekundid. Ta ei kihutanud enne möödasõitu ega ka pärast

trahvi vormistamist. Protokolli vormistamiseks peatusid politseinikud keset sõidurada. Lisaks

jättis politseiametnik väärteoprotokollis märkimata rikkumise koha, mis peab

väärteoprotokollis olema kajastatud.

5. Tunnistaja politseiametnik F.C rääkis istungil järgmist. Kiiruseületamine leidis aset 18.

augusti õhtupoolikul tema vahetuse lõpus. Tunnistaja oli koos patrullpaarilise K.Tga patrullis

tööl ning juhtis mootorsõidukit. Nad olid eravärvides autoga ning liikusid mäest üles. Ees

olev sõiduk hakkas tegema vasakpööret, mistõttu tunnistaja aeglustas ja näitas suunatuld.

Kuna vastasrajalt tuli vastu kaks sõidukit, pidurdas tunnistaja patrullsõidukit, s.o võttis hoo

maha, kuid täiesti seisma ei jäänud kordagi. Vasakpööret tegeva auto ja politseisõiduki vahel

teisi sõidukeid ei olnud. Vasakule pöörav auto sõitis rohkem tee keskele ning lasi

vastutulevad sõidukid mööda. Politseiauto sõitis seisma jäänud sõidukist paremalt mööda, sest

seal oli piisavalt ruumi, andes samal ajal manöövrist suunatulega märku, ja liikus edasi.

Ohtlikku olukorda sel hetkel ei esinenud – juht jälgis sõites ümbritsevat liiklust ning tagumise

sõidukiga ei olnud vahe nii väike. Suurema osa tunnistaja tähelepanust võttis vasakule pöörav

sõiduk. Kiirus seejärel politseiautol suurenes. Siis sõitis üks auto neist mööda, kiirendas ning

paariline mõõtis selle sõiduki kiirust. Distants nimetatud auto ja politseisõiduki vahel

suurenes kiiresti. Kuna kiirus kasvas ja jäi püsivalt 140 km/h kanti ning juht ei aeglustanud,

siis otsustati ta peatada. Sõidukile anti peatumismärguanne ning alles seejärel hakkas sõiduk

kiirust vähendama. Juhina tuvastati A. Vompa. Tunnistaja selgitas, et patrullsõiduk peatati

maanteelt mahakeeramise kohal ning ohtlikku olukorda seal polnud. Liiklus oli sel hetkel

samuti väike. Kui on võimalik, siis patrullsõiduk tuleb peatada peatatud sõidukile võimalikult

lähedale ja pooldiagonaalset, et tekiks koridor, kus ametnik saaks seista juhiakna juures, ilma

et keegi talle saaks sisse sõita. Sellist peatumisviisi õpetatakse alarmsõidukijuhi koolitusel.

6. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kiirmenetluse otsuse tühistamiseks või

muutmiseks alused puuduvad. Teo faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. Menetlusalune isik

ületas tahtlikult sõidukiirust. Videosalvestisest nähtub, et A. Vompa teostas möödasõitu

eesliikunud politseisõidukist, mille sõidukiirus oli 91 km/h. Seega puudus vajadus

möödasõidu sooritamiseks. Menetlusaluse isiku väiteid politseisõiduki ohtlikult käitumisest

liikluses kohtuväline menetleja ei täheldanud, vaadates läbi kõik kolm videosalvestist. Samuti

väide politseisõiduki hooletult peatumise kohta poole meetri laiuselt sõidurajal ei vasta tõele.

Turvataktikaliselt luuakse sõiduki paiknemisega ohutsoon. Kohtuvälise menetleja hinnangul

on kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel on kohtuväline

menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. A. Vompal on

karistusregistri andmetel 1 kehtiv karistus, s.o 06.05.2024 määratud karistus LS § 201 lg 1

järgi. Menetlusaluse isiku väide, et tal puuduvad varasemad kiiruseületamised, on väär.

Arhiveeritud väärteo-karistustest nähtub, et A. Vompat on 25.07.2022 karistatud LS § 227 lg

2 järgi, 03.11.2021 LS § 227 lg 2 järgi, 23.03.2020 LS § 227 lg 3 järgi, 17.05.2019 LS § 227

lg 2 järgi ja 27.09.2015 LS § 227 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveamet määras menetlusalusele

isikule põhikaristusena rahatrahvi keskmises määras. Kohtuväline menetleja palub jätta

kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse

isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning

oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

8. Kaebuses on menetlusalune isik A. Vompa taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist karistuse osas kas täielikult või osaliselt. Kuigi menetlusalune isik ei ole

vaidlustanud temale etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul

VTMS § 123 lg-st 2 lähtudes kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna.

9. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse A. Vompale ette, et tema juhtis 18.08.2024 kella

18.51 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Tallinn-Jõgeva-Aravete maantee 60. kilomeetril

Aravete suunas mootorsõidukit Land Rover Range Rover reg-nr-ga XXX XXX kiirusega 145

+/- 5 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sellega ületas menetlusalune

isik lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 50 km/h. A. Vompa rikkus LS § 15 lg 1 p-s 1

sätestatud nõuet ning pani toime LS § 227 lg 3 järgse rikkumise. LS § 227 lg 3 sätestab

vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60

kilomeetrit tunnis.

10. Kohtu seisukohalt on kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud. Kiirmenetlust võib

kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise

asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused

ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud

anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida

tõendab oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3). Kohtu hinnangul on käesolevas

väärteoasjas rikkumise asjaolud selged. Kiirmenetluse otsuses kajastatud teokirjelduse alusel

on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase

ja süülise teo. Väärteo toimepanemine on nõuetekohaselt fikseeritud ja ka tõendatud.

Kiirmenetluse otsuses on näha, et A. Vompa kinnitas allkirjaga temale VTMS §-s 19

ettenähtud õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist ning talle selgitati, et kiirmenetluses

väärteoprotokolli ei koostata. A. Vompa kinnitas allkirjaga nõustumist kiirmenetlusega.

Menetlusalusele isikule on võimaldatud anda ütlusi, mida A. Vompa ka tegi. Lisaks kinnitas

A. Vompa allkirjaga, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, ta on tutvunud väärteo

kirjeldusega ning nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses on süüteo toimepanemise

koht märgitud ära maakonna, valla ja maantee kilomeetri täpsusega.

11. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et

menetlusalune isik A. Vompa pani toime kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo. See on leidnud

tõendamist patrullsõiduki pardakaamera videosalvestistega (videofailid failinimetustega

20240818_185316_NF.mp4, 20240818_185417_NF.mp4 ja 20240818_185518_NF.mp4),

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja taatlustunnistuse kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel

kiirusmõõturit Stalker DSR 2X S.N DP009622, näidik 200-0654-00, 1. antenn KC031308, 2.

antenn KR009138 (6473). VTMS § 31 lg 11 p-d 1-3 sätestavad, et kui väärteo toimepanemise

aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või

videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui

salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle

poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise

menetleja esitatud videosalvestised vastavad neile nõuetele.

12. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti kiirust asulavälisel teel valgel ajal

hea nähtavusega sademeteta kuiva kattega 1+1 kahesuunalisel teel 1. sõidurajal. Kiirusmõõtur

oli paigaldatud statsionaarselt ning mõõdeti mõõterežiimil samas suunas liikuva objekti

kiirust liikuvast sõidukist. Kõne all olev sõiduk liikus 1. sõidurajal üksinda pärisuunaliselt

intensiivselt kiirendades, sooritades möödasõitu ja eemaldudes patrullautost. Mõõtja sõiduki

liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 91 km/h. Mõõteseadet testiti 18.08.2024 kell 8.00, see oli

töökorras ning seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja

mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit.

Mõõtmisel kasutati videotehnikana patrullsõiduki pardakaamera salvestist. Kiirusmõõtur on

taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRS-24/00134 30.07.2024 ja

taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.07.2025. Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend

Majandus- ja taristuministri 18.12.2018. a määruse nr 65 lisa p-le 7.2. Mõõteseaduse

(MõõteS) § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud MõõteS § 6 lg 4

alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad

mõõtjad ja läbinud vastava koolituse. Mõõtmist teostanud patrullpolitseinik K.T on Politsei-

ja Piirivalveameti 28.08.2024. a teatise kohaselt läbinud 21.02.2023 laser- ja

radarkiirusemõõtmise koolitused. Seega eelnevast nähtuvalt mõõdeti sõidukiirus vastava

koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Mõõtevahend oli taadeldud ning

mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat. Järelikult on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

13. Menetlusaluse isiku A. Vompa juhitava mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki

kiiruseks 145 km/h ning arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h, on lõplik mõõtetulemus

140 km/h. Ka menetlusalune isik ise ei ole kiiruseületamist kiirmenetluse otsuses kirjeldatud

ajal, kohas ja sõidukiga eitanud. Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinn-Jõgeva-Aravete mnt 60.

kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt

LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h ehk juht ei tohi sõita kiiremini asulavälisel teel lubatud kiirusest.

Seega on veenvalt tuvastatud, et A. Vompa ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50

km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu

objektiivse külje tunnused.

14. Kohus tuvastas, et patrullsõiduki pardakaamera videosalvestistelt ei nähtu menetlusaluse

isiku väidetu, nagu eravärvides politseisõiduk oleks A. Vompa poolt teostatud möödasõidu

ajal tee keskjoonel seisnud, sõitnud aeglaselt, sõitnud tee keskjoone lähedal või aeglaselt

kiirendanud. Tegelikult politseiauto sõitis A. Vompa möödasõidu hetkel kell 18.55.08

piirkiirusega ning vahetult enne seda kell 18.53.57 aeglustas ja möödus vasakule pööravast

hallikast sõidukist paremalt ning kiirendati sujuvalt. Tõele ei vasta ka menetlusaluse isiku

väide selle kohta, et politseisõiduk jäi menetlusaluse isiku A. Vompa sõiduki peatamisel poole

meetri laiuselt maanteele. Samas on arvestatav kohtuvälise menetleja ja tunnistaja seisukoht,

et turvataktikaliselt oli politseisõiduki paiknemine peatatava sõiduki taga vasakust küljest

veidi eemal, mitte sellega paralleelselt, õiguspärane – politseinikul peab olema adekvaatne

vaade peatatavale sõidukile, selles asuvatele inimestele ja objektidele ning ümbrusele, samuti

peab kontrolli saama läbi viia turvaliselt. Tekitatav turvakoridor eesseisva sõiduki ja

politseisõiduki vahel seda võimaldab. Menetlusaluse isiku väide, et A. Vompa peatas oma

sõiduki järsult just politseisõiduki tõttu, ei ole tõenditest tuvastatav. Kui aga eeldada, et

menetlusalune isik siiski pidi oma sõiduki maanteekiirusel kiiresti peatama, tingis selle ilmselt

vale sõidukiiruse valik – ees sõitvatele sõidukitele on kohustatud tähelepanu pöörama just

nende taga sõitvad juhid ning kohandama oma kiiruse selliseks, et oleks vajadusel tagatud

sujuv peatumine ning liiklusohutus üldisemalt (vt liiklusseaduse § 14 lg 2 ja § 50 lg 3 p 1). A.

Vompa väide, et just politseinik oleks kiiruse mahavõtmisel pidanud taga sõitvat sõidukit

jälgima, ei päde, sest sõidukit juhtides tuleb peamine tähelepanu suunata eespool ja külgedel

toimuvale. Just taga sõitev juht peab hoidma eessõitva autoga piisavat pikivahet ja piiratud

nähtavuse korral valima sõidukiiruse, mille puhul on teele ootamatu takistuse ilmumisel

võimalik liiklusohtlikku olukorda vältida. LS § 46 lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki

kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida

otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Seega vastutab eespoolse

nähtavusulatuse piires ohutu sõidu tagamise eest eelkõige juht ise, mitte eessõitvad sõidukid.

On ka selge, et risk liiklusrikkumise või -õnnetuse tekkimiseks on märkimisväärselt suurem,

kui jälgitakse sõiduki taga toimuvat selle asemel, et koondada tähelepanu ees ja külgedel

toimuvale. Kohus ei ole tuvastanud, et politseiametnikud oleksid antud olukorras ebaõigesti

või liiklust takistavalt käitunud.

15. Lisaks süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka

süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3

kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või

kaudne tahtlus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik süüteo toime pannud

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

16. Sarnaselt kohtuvälisele menetlejale on ka kohus seisukohal, et menetlusalune isik sooritas

rikkumise tahtlikult. Esiteks, menetlusalune isik on ise kohtuistungil selgitanud, et ta soovis

politseisõidukist mööduda. Möödasõidumanööver eeldab 1+1 maantee puhul reastumist

vastassuunda, teisest sõidukist möödumiseks sellest kiiremini sõitmist ja tagasireastumist

pärisuunavööndisse. Järelikult võttis menetlusalune isik teadlikult ja tahtlikult vastu otsuse

mööduda politseiautost sellest kiiremini sõites. Selleks tuli tahtlikult rooli keerates teha

manöövreid ja juhitava sõiduki kiirust suurendada gaasipedaalile vajutamisega. Kohtu

seisukohalt oli menetlusaluse isiku teadmise ja tahtmisega hõlmatud nii soov patrullsõidukist

mööduda kui ka selleks sõidukiga erinevate toimingute tegemine, millest oli hõlmatud ka

juhitava sõiduki kiiruse suurendamine. Vastasel korral ei oleks möödumismanöövri

sooritamine olnud võimalik.

17. Võttes arvesse nii patrullauto pardakaamera videotel kajastatut, tunnistaja kui ka

menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlusi, oli ta vähemalt teadlik ja möönis, et tema poolt

kirjeldatud moel möödasõidu sooritamine ja kiirendamine tähendab piirkiiruse ületamist. Ei

saa ka mööda vaadata sellest, et A. Vompat on mitmeid kordi kiiruse ületamise eest

karistatud, mis tähendab, et menetlusalusel isikul esineb eluline kogemus. Arvestades kiirust,

mille A. Vompa juhitud sõiduk saavutas ehk 145 +/- 5 km/h asulavälisel teel, kus on

kiirusepiirang 90 km/h, oli A. Vompa igati teadlik, et tema juhitud sõiduk ületas suurel määral

kiirust. Seetõttu on kohus veendunud, et kiiruse ületamine ei saanud toimuda juhuslikult või

kogemata, s.o ettevaatamatusest. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu

tunnused.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvastanud

patrullpolitseiniku käitumises liiklusnõuete rikkumisi (põhjendamatu auto peatamise või

põhjendamatult aeglase sõidu), mis oleks tinginud A. Vompa vajaduse patrullautost

möödumiseks. Menetlusaluse isiku soov politseisõidukist mööduda õigusvastasust välistavaks

asjaoluks ei ole – liiklusseaduse kohaselt ei ole möödasõit kohustuslik manööver. Samuti

tuleb rõhutada, et liikluses ei ole emotsioonidel kohta. Käesoleval juhul oli A. Vompa

rikkumine tingitud just tema üliemotsionaalsest käitumisest ja ülereageerimisest tema enda

tähelepanematusest tekkinud liiklusohtlikule olukorrale. Kohus leiab, et kohtuväline

menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud ja menetlusalust isikut A. Vompat tuleb

toimepandu eest karistada.

19. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. On tõendatud, et LS § 227 lg-s 3

sätestatud väärteo on õigusvastaselt ja süüliselt toime pannud menetlusalune isik A. Vompa.

20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232/179, p 71).

21. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Järelikult kehtestab kõne all oleva sätte

sanktsioon kergema karistusliigina rahatrahvi ning raskemate karistusliikidena juhtimisõiguse

äravõtmise ja aresti. LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

22. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel

rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses ehk 400 euroga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja

määratud põhikaristuse liigi ja määraga, sest karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas

karistuse kohaldamise alustega.

23. Menetlusaluse isiku süü hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid. On leidnud

tuvastamist, et A. Vompa juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas asulavälisel teel lubatud

suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust LS § 227

lg-s 3 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades keskmises määras. Sõiduki kiirendamine ja

lubatud sõidukiirusest olulisel määral suurema kiirusega sõitmine on liikluses ohtlikud

käitumisvõtted, kuivõrd teele ootamatu takistuse ilmnemisel ei saa suurel kiirusel sõidukiga

piisavalt ruttu pidama jääda. Kuigi menetlusaluse isiku sõnul ületas ta kiirust üksnes

möödasõidul, siis tunnistaja ütlustega ja videosalvestisega on see väide ümber lükatud.

Politseisõiduki pardakaamera videosalvestisest nähtub, et A. Vompa sõitis umbes 1 minuti

vältel oluliselt lubatust suurema kiirusega ning aeglustas alles peatumismärguande peale.

Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et rikkumise tõttu varalist ega

isikulist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et A.

Vompa süü on keskmine.

24. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine

ning kohus nõustub sellega. Menetlusalune isik ei ole oma tegu kahetsenud, vaid süüdistab

juhtunus politseiametnikke.

25. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A. Vompal on varasemate samaliigiliste rikkumiste,

s.o kiiruseületamiste eest 1 kehtiv karistus 2024. a maikuust (LS § 227 lg 1 alusel) ja samuti 5

arhiveeritud karistust kiiruseületamiste eest 2015. a septembrist kuni 2022. a juulini.

Arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest,

mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast

lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14). Menetlusalusele isikule

on karistuseks määratud rahatrahve, mis on tasutud.

26. Karistusregistri kohaselt on menetlusalune isik A. Vompa kiiruseületamisi toime pannud

järgmiselt: 27.09.2015. a (LS § 227 lg 2), 17.05.2019. a (LS § 227 lg 2), 01.03.2020. a (LS §

227 lg 3), 03.11.2021. a (LS § 227 lg 2) ja 25.07.2022. a (LS § 227 lg 2). Nimetatud süüteod

on omavahel nii sisuliselt kui ka ajaliselt seotud, sest kajastavad menetlusaluse isiku

liikluskäitumist seoses kiirusepiirangute mittejärgimisega pikema aja jooksul. Eelnevast

kokkuvõtlikult nähtub, et A. Vompa on pikema aja vältel jätkanud samaliigiliste

liiklusrikkumiste sooritamist. Määratud karistused, s.o rahatrahvid on küll ära tasutud, kuid

need ei ole tema käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Seega ei vasta tõele menetlusaluse

isiku väide, et teda ei ole varasemalt kiiruseületamiste eest karistatud. Paraku on A. Vompa

liiklust ohustav käitumine vaatamata kohaldatud karistustele jätkunud ning lubatud

sõidukiiruse ületamine on menetlusalusele isikule omane ja muutunud süsteemseks, s.o ühte

ja sama keeldu eiravaks käitumiseks. Rikkumiste toimepanemistest menetlusalune isik

oodatud järeldusi ei teinud ning on jätkanud kiiruse ületamisega liikluse ohustamist.

27. Menetlusalune isik peab mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka

tema enda elu ja tervise kaitseks ning teeliikluses tuleb piirkiirusest kinni pidada. On üldteada,

et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad

olla väga rasked tagajärjed. Sõites suurel kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu

ilmnemisel oluliselt pikema reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki

seismajäämist enne takistust. Suurem kiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste

raskust ning vähendab õigeaegse reageerimise võimalust. Sõidukijuht peab olema teadlik, et

lubamatu on igasugune sõidukiiruse ületamine, sh möödasõidul. Juhtides sõidukit lubatud

suurimat sõidukiirust suurel määral ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul

liikuvate teiste inimeste tervise, elu ja vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust

liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. On eriti taunitav, et sõidukiiruse ületamise ajal viibis

sõidukis A. Vompa 3-nädalane imik ja lapse ema, kelle elu ja tervis pandi sellise manöövriga

potentsiaalsesse ohtu.

28. Kohtuväline menetleja on A. Vompale määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises

määras. Rahatrahv 100 trahviühikut on põhjendatud ja vastab menetlusaluse isiku süü

suurusele ning teo toimepanemise asjaoludele.

29. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Vompa kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.08.2024. a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2780,24,012750 muutmata ja leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt

põhjendatud A. Vompat karistada rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

kohtunik