2-21-16534/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-16534

Tsiviilasi

Krausberg

Eesti OÜ hagi Eesti Vabariigi

(Transpordiameti kaudu) vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.07.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Krausberg Eesti OÜ 31.07.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3 381 388,80 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Krausberg Eesti OÜ (registrikood 11279028),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Kostja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood

70001490), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Chirag Mody ja Carel Kivimaa

1(14)

Asja läbivaatamine

14.10.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.07.2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-16534 lõppjärelduses

muutmata, muutes selle põhjendusi.

2. Krausberg Eesti OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Krausberg Eesti OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Krausberg Eesti OÜ (hageja) esitas 21.10.2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Transpordiameti kaudu, kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

võlgnevuse 1 954 560 eurot ja viivise alates 19.10.2021 arvestusega 0,2% põhinõudelt

kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni.

1.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- pooled sõlmisid kostja korraldatud riigihanke tulemusena 02.06.2020 töövõtulepingu hoonete

ja väliterritooriumi koristamiseks ja eripuhastustööde tegemiseks;

- hankelepingu lisaks oli eritööde hinnakiri, milles kajastatud tööde tellimine oli kostja õigus,

mitte kohustus;

- hinnakirja kohaselt oli mehhaniseeritud haripuhastusteenuse (lisatöö) hind 100 eurot/m2 (ilma

käibemaksuta) ja see sai kostjale teatavaks 05.05.2020 hinnapakkumisega;

- hankelepingu p 3.6 alusel tellis kostja 29.03.2021 ja 12.04.2021 hagejalt lisatöö ja hageja täitis

tellimuse, puhastades objekte 16 288 m2 ulatuses;

- hageja esitas 16.04.2021 kostjale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja

kostja allkirjastas selle samal päeval ilma pretensioone esitamata;

- hankelepingu p 5.2 järgi tuli kostjal tasuda tööde eest akti allkirjastamisest 20 kalendripäeva

jooksul arvates arve väljastamisest;

- vahetult peale akti allkirjastamist teatas kostja, et ei aktsepteeri lepingu lisaks olevas

hinnakirjas toodud lisatöö ühikhinda ja kostja hinnangul on turukohane hind 1 m2 kohta 0,1-0,5

eurot ilma käibemaksuta.

1.2. Pooled ei sõlminud lisatöö tegemiseks eraldiseisvat lepingut, vaid teenust osutati

hankelepingu alusel. Hankeleping ei ole lisatöö tellimise mõttes raamleping riigihankeseaduse

(RHS) § 4 p 15 tähenduses ega ka tavamõistes.

3(14)

16.04.2021 seisuga saab lugeda hageja tehtud töö kostja poolt vastuvõetuks. Seega on tasunõue

sissenõutavaks muutunud alates 07.05.2021. Seda ei välista asjaolu, et hageja ei ole kostjale

arvet väljastanud. Hagejal on õigus keelduda kostjale arve esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) §

111 lg 1 alusel, kuna kostja on hankelepingu alusel talle tekkinud tasu maksmise kohustuse

täitmisest keeldunud. Igal juhul on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks VÕS §

111 lg 3 alusel. Alternatiivselt esitab hageja oma nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 369 alusel, kuna kostja on teatanud, et ta ei täida oma kohustust. Kostjal tuleb hagejale tasuda

tehtud töö eest 1 628 800 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

2.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- kostja 18.02.2020 avaldatud hanketeate kohaselt pidid osalejad tegema pakkumuse

hoolduskoristustöödeks, eripuhastustöödeks ja esitama lisatööde hinnakirja;

- hanke korra järgi ei hinnatud pakkumusi lisatööde hinnakirja järgi;

- kuna hageja pakkumus oli Põhja piirkonna töödele oli umbes 69 000 euro võrra madalam

teiseks tulnud pakkumusest, küsis kostja hagejalt esitatud hinna kohta selgitust;

- hageja selgitas vastuseks, et samas piirkonnas asub hagejal kasutamata ressurssi, kostja

objektide teenindamine on talle kasumlik ning hinnapakkumuse esitamisel ei ole kasutatud

ristsubsideerimist;

- vahetult pärast kostja poolt allkirjastatud akti hagejale saatmist teatas hageja kostjale, et töö

hind on 1 628 800 eurot (ilma käibemaksuta);

- hageja nõue ületas töö turuhinda 666 korda ja oli võrreldes hageja paari aasta taguse

pakkumisega 1000 korda kõrgem;

- tellimuse esitamisel, töö käigus ega pärast seda ei maininud hageja, et ta nõuab töö eest hinda

arvestusega 100 eurot/m2; tööde hinda ei sisaldanud ka üleandmisakt;

- kostja ei nõustunud hagejale nõutud hinda tasuma ja tasus 07.07.2021 hagejale teenuse eest

turuhinna 2443,2 eurot (ilma käibemaksuta) ehk arvestusega 0,15 eurot/m2;

- hageja tagastas 30.08.2021 kostjale tasutud summa;

- kostja esitas 22.07.2021 ja 26.11.2021 mehhaniseeritud haripuhastuse hinna

tühistamisavalduse.

2.2. Kostja ei eeldanud antud asjaoludel heas usus, et hageja pakutud ühe lisateenuse hind ületab

turuhinda 666 kordselt ja tema eelmist kahe aasta tagust pakkumist 1000 kordselt. Sellise

ühikuhinna märkimine pakkumises ei saa olla muud, kui eksimus või kostja tahtlik eksitamine

ehk pettus. Kostja on tehingu tühistanud ning selleks ettenähtud eeldused on täidetud.

Kuna hageja ei ole esitanud lisateenuse eest arvet (lepingu p 5.2), ei ole tasunõue sissenõutavaks

muutunud. Hageja ei saa keelduda arve esitamisest VÕS § 111 alusel, sest säte ei ole kohaldatav

arve esitamata jätmise õigustamiseks. Kuna nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on hagi

perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

4(14)

Tehing on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 86 lg 2 alusel. Tehing on kostja suhtes äärmiselt ebasoodne ja vastastikud kohustused heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu järgi on hagejal õigus osutatud teenuse eest küsida

1,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), kuigi sama teenuse tegelik väärtus on 2443,2 eurot (ilma

käibemaksuta). Kostjal oli hageja vastu usaldus tulenevalt poolte koostööst ning hageja

varasemast käitumisest. Hageja kuritarvitas kostja usaldust. Hageja teadis või pidi teadma, et

kostja tellis teenuse sellise hinnaga seetõttu, et talle ei olnud hind teada. Lisaks leiab kostja, et

erakordselt suure vastastikuste kohustuste väärtuste lahknevuse korral on tehing heade kommete

vastane ka ilma teiste eeldusteta.

Kui kohtu hinnangul ei esine pettust ega eksimust ning tehing ei ole heade kommetega vastuolus,

on igal juhul tegemist hea usu põhimõtte vastase olukorraga ning kohus võib hea usu

põhimõttega kooskõla saavutamiseks rakendada osutatud teenusele turuhinda või jätta hagi

rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

3.1. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asja lahendamisel olulised

asjaolud:

- kostja avaldas 17.02.2020 teate avatud hankemenetluse korraldamiseks hoonete ja

väliterritooriumide koristusteenuste lepingu sõlmimiseks;

- hanke eeldatav maksumus oli 387 000 eurot (ilma käibemaksuta);

- kostja hindas hanke läbiviimisel nii hoolduskoristuse kui eripuhastustööde maksumust ja hange

oli suunatud mh eripuhastustööde hinnajaotuses näidatud lisatööde hankimiseks;

- kostja ei hinnanud lisatööde osutamiseks esitatud hinnapakkumisi hankelepingu sõlmimisel ega

pööranud ühikuhinnale tähelepanu ka lisatöö tellimuse esitamisel;

- pooled sõlmisid riigihanke tulemusena 07.07.2020 töövõtulepingu, mille alusel oli kostjal õigus

ka lisatöid tellida (hankelepingu p 3.5);

- lisatööde osutamiseks pidi kostja esitama kirjalikult tellimuse ja hageja pidi need tegema

vastvalt lepingu lisas 1 (tehniline kirjeldus) sätestatud tingimustele (lepingu p 3.6); tehtud tööd

pidi hageja andma üle kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja kostjal oli kohustus need 5

tööpäeva jooksul üle vaadata; kokku oli lepitud võimalike pretensioonide esitamise korras ja töös

ilmnevate puuduste likvideerimise korras;

- 29.03.2021 ja 12.04.2021 tellis kostja hagejalt lisateenuse, hageja puhastas 16 288 m2 pinda,

mille ühikuhind oli hinnakirja kohaselt 100 eurot/m2;

- Sol Baltics OÜ, Stell Eesti AS, Kinnisvarateenindus OÜ olid pakkunud sama lisateenuse

ühikhinnaks samas hankemenetluses vastavalt 0,09 eurot, 0,12 eurot ja 0,15 eurot m2 kohta;

- 16.04.2021 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja kostja ei esitanud

teenusele pretensioone;

- lepingu p 5.1 kohaselt oli hoolduskoristuse maksumus 290 705,68 eurot (ilma käibemaksuta) ja

selle lõplik kogumaksumus pidi selguma perioodi lõpuks sõltuvalt teostatud tööde mahust;

- osutatud teenuse omahind on ca 525,50 eurot ja ühikhinna omahind 3,2 senti 1m2 kohta.

3.2. Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et pooled sõlmisid riigihanke tulemusena

töövõtulepingu ja lisatööde tellimiseks raamlepingu, mis sisaldusid samas dokumendis.

5(14)

Raamlepingu alusel sõlmisid pooled eraldi töövõtulepingu lisateenuse osutamiseks, st lepingu

objekt (haripuhastusteenus ja objektid, kus teenust osutada) tuleneb tellimusest, kuid lepingu

tingimused lepiti kokku raamlepingus. Arvestades kokkulepitud lisateenuse ühikhinda ja kostja

poolt esitatud tellimuse mahtu, on tehtud töö koguhind 100*16 288=1 628 800 eurot (ilma

käibemaksuta).

3.3. Hageja ei ole väitnud, et lisatöö hind vastaks tavapärasele turuhinnale TsÜS § 65 tähenduses

või oleks kujunenud ristsubsideerimise tagajärjel. Hageja väitel oli tegemist hinnaga, millega ta

oli valmis teenust osutama. Seetõttu maakohus ristsubsideerimisega seonduvaid kostja

vastuväiteid ei hinnanud.

03.05.2024 põhjendas hageja seaduslik esindaja Martin Saar hinnakujundust vajadusega kaitsta

hagejat kulude eest, mis tekivad, kui teenust tellitakse väga väikeses mahus, nt 1 m2. Kuivõrd

siinsel juhul telliti teenust 16 288 m2 ulatuses, siis ei ole hageja pakutud hind selgitatav väikese

mahuga.

3.4. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaks UV arvamuse lisatööde omahinna kohta.

Samas ei ole töö omahind samastatav turuhinnaga. Hageja on lähtunud eeltoodud pakkumuste

seast kõige kallimast ühikhinnast, s.o 0,15 eurot/m2 kohta. Seetõttu on põhjendatud turuhinna

tuvastamisel lähtuda kõige kallimast ühikhinnast, s.o 0,15 eurot/m2 kohta. Seega oli

mehhaniseeritud haripuhastusteenuse turuhinna ja lepingu kokkulepitud turuhinna vahe

ligikaudu 666-kordne.

3.5. Maakohus viitas riigihangete seaduse (RHS) § 8 lg-le 2, § 23 lg-le 4, § 30 lg-le 9 ja § 31 lg-

le 1. Hankelepingule kohaldatakse VÕS-s ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta

sätestatut, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle selle üle, et RHS-s sätestatud

korras ei ole lisatöö osutamiseks sõlmitud lepingu tühisust tuvastatud (RHS § 31 lg 2, § 121 lg

4). Seetõttu ei saa praeguses menetluses tugineda lisatöö osutamiseks sõlmitud lepingu

tühisusele RHS § 121 lg-s 1 ja §-s 31 sätestatud alustel. Samas ei välista see tehingu tühisusele

tuginemist TsÜS-s sätestatud alustel.

02.07.2020 hankelepingu ja raamlepingu sõlmimise ajal kehtinud RHS-st ei tulene otsest keeldu

sõlmida teenuse hankimiseks lepinguid turuhinnast olulisel määral kõrgema hinnaga.

Lisatöö tegemiseks sõlmitud leping ei ole tühine TsÜS § 87 alusel seetõttu, et sellises mahus

lepingu sõlmimine tähendab 02.06.2020 sõlmitud töövõtulepingu lubamatut muutmist, mis on

vastuolus RHS §-ga 123 ja eeldaks uue hankemenetluse korraldamist. Kui hankija on ise

rikkunud RHS-st tulenevat hanke korraldamise kohustust, siis saab see olla mõjuvaks põhjuseks

lepingu ülesütlemiseks hankija poolt. RHS § 123 rikkumine ei too kaasa lepingu automaatset

tühisust, vaid kostja oleks saanud lepingu üles öelda RHS § 124 alusel. Ka VÕS § 655 oleks

võimaldanud lepingu ülesütlemist. Kostja ei ole tuginenud väitele, et ta oleks lisatöö tegemiseks

sõlmitud lepingu üles öelnud või sellest taganenud.

Maakohus viitas ka konkurentsiseaduse (KonkS) § 30 lg-le 1, § 301 lg-le 1 ja § 31 lg-le 31 ning

leidis, et kui lisatöö tegemiseks sõlmitud leping kvalifitseerub riigiabi andmiseks, siis ei kuulu

käesolev vaidlus lahendamisele tsiviilkohtus.

3.6. Lisatöö tegemiseks sõlmitud leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg

1 alusel. Seda ei välista asjaolud, et leping on sõlmitud riigihanke tulemusena või hankija jättis

pakkumused kohaselt hindamata.

6(14)

Siinses asjas ei esinenud kostja jaoks lepingu sõlmimisel sundolukorda, kuid TsÜS § 86 lg 1

sõnastus (erinevalt TsÜS § 86 lg-st 2) ega selle kohaldamise praktika ei eelda sundolukorra

esinemist tehingu ühe poole jaoks (RKTKm 05.03.2014, 2-1-186-13, p 22 ja RKTKo

01.07.2024, nr 2-20-10384). TsÜS § 86 lg 1 kohaldamist saavad õigustada asjaolud, kui lepingu

alusel saadu ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt

suures ulatuses, et see õigustab lugeda lepingu heade kommetega vastuolus olevaks ka ilma teise

poole sundolukorrata ja/või tehingu heade kommete vastase eesmärgi tõttu.

Lepingu sõlmimine töö tegemiseks hinnaga, mis ületab turuhinda üle 600 korra, on hinnatav

RHS § 3 p-de 3 ja 5 jämeda rikkumisena. Avalikke vahendeid kulutatakse erakordselt suures ja

põhjendamatus ulatuses ja konkurentsi moonutatakse hageja põhjendamatu soosimisega tehingu

täitmisel. Leping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu. Hagejal ei ole

võimalik tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele olukorras, kui ta pidi aru

saama, et tema pakutud hinnaga töö tellimine toob kaasa heade kommete vastase tagajärje ja

võib olla seetõttu õigusvastane.

TsÜS § 85 tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks

jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Heade kommetega vastuolu on

seotud lepingu hinnaga, s.o lepingu alusel osustatava teenuse ja selle hinna vahekorraga (lepingu

põhilise tingimusega). Kostja on kinnitanud, et ta ei oleks teadlikult lepingut sellise hinnaga

sõlminud. Hageja on kinnitanud, et tema oli huvitatud teenuse osutamisest just lepingus

kokkulepitud hinnaga. Eeltoodust võib järeldada, et ilma vaidlusaluse hinnakokkuleppeta ei

oleks pooled lisatöö lepingut sõlminud.

3.7. Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et kostja ei teadnud, mis hind oli lepingus

lisatööle märgitud ja eeldas, et see vastas turuhinnale. Eksimus tellitud töö hinnas on käsitatav

olulise eksimusena TsÜS § 92 lg 2 tähenduses, kuna puudutab lepingu alusel tehtavate põhiliste

soorituste vahekorda. TsÜS § 92 lg 5 sätestab, et tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui

ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Olukorras,

kus lepingu lisas oli tellitava töö hind kirjas, kuid kostja tellib oma töötaja kaudu töö ilma selle

hinnas veendumata, kannab kostja ise eksimuse riisikot.

Eelneva teise lepingupartneri olemasolu või hageja osalemine varasemal hankel väiksema

ühikuhinnaga ei andnud alust mistahes kaitstava usalduse tekkimiseks hageja suhtes. Riskijaotust

ei muutnud ka enne hankelepingut antud kinnitus, et ta ei ole väliskoristusteenuse osutamiseks

tehtud pakkumuse hinda plaaninud ristsubsideerida, sest sellele tuginedes ei saa tekkida usaldust

selle kohta, et kõik pakkumuses sisaldunud hinnad vastavad turuhindadele. Hind võib olla

turuhinnast kõrgem ka muudel põhjustel peale ristsubsideerimise. Eeltoodust tulenevalt on TsÜS

§ 92 alusel tehingu tühistamise materiaalsed eeldused täitmata.

Tegemist ei ole pettuse mõjul sõlmitud tehinguga TsÜS § 94 tähenduses. Hageja ei ole kostjale

avaldanud ebaõigeid asjaolusid tellitud teenuse hinna kohta või jätnud kostja hinnast teavitamata.

Hageja ei avaldanud kostjale asjaolusid, mille tõelevastavust kostja ei ole kontrollinud ja mis

hiljem osutusid ebaõigeks. Sellest tulenevalt ei hinnanud maakohus poolte väiteid selle kohta,

kas täidetud on tehingu tühistamise formaalsed eeldused.

7(14)

3.8. Kuna vaidlusalune leping on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, siis on võimalik hageja

nõuet osutatud teenuse eest raha saamiseks õiguslikult rahuldada käsundita asjaajamise sätete

järgi.

Täidetud on VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud eeldused selleks, et hageja omandaks VÕS §-des

1019–1023 sätestatud õigused. Teenuse osutamine hageja poolt vastas kostja tegelikule tahtele ja

kostja kiitis teenuse osutamise heaks, võttes talle osutatud töö vastu. VÕS § 1023 lg 2 esimese

lause järgi võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda

soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Kostja tasus 08.07.2021 hagejale teenuse eest

2443,20 eurot, mis on nimetatud teenuse eest mõistlik hind. Kuna kostja on summa tasunud, siis

ei ole võimalik hagi rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel.

Kuna kostja täitis hageja põhinõude õiguslikult põhjendatud ulatuses 08.07.2021, jäi rahuldamata

ka hageja viivisenõue.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Hankelepingu käsitamiseks raamlepinguna puudub õiguslik alus ja põhjendus.

Maakohus tuvastas õigesti, et kuigi kostjal puudus hankelepingu alusel kohustus eritööde

hinnakirjas kajastatud lisatööde tellimiseks, olid pooled hankelepingus lõplikult kokku leppinud

nii lisatööde kooseisus, maksumuses kui ka tingimustes, mis seondusid lisatööde tellimise,

üleandmise-vastuvõtmise ning arveldamisega. Erinevalt maakohtu leitust ei teatanud kostja

hankedokumentides, et raamlepingu sõlmimiseks esitatavaid pakkumusi ei hinnata. Sellekohased

tõendid toimikus puuduvad.

Raamlepingu näol on tegemist riigihangete puhul kasutatava terminiga, mille sisu on määratud

RHS regulatsiooniga. Hankelepingut ei saa käsitada raamlepinguna, kuna sellega ei kehtestatud

hankelepingu kehtivusaja vältel võimalikke sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivaid tingimusi.

Hankelepingut ei ole poolte poolt muudetud ning eraldiseisvaid lepinguid sõlmitud.

Maakohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2023 lahendi nr 2-21-15359 asjaolud on

erinevad. Erinevalt viidatud lahendis toodud lepingust ei näinud hankeleping ette eraldi

läbirääkimiste pidamist või eraldi lepingu sõlmimist seoses eritööde hinnakirjas toodud lisatööde

tellimisega ning samuti puudus hagejal võimalus keelduda kostja poolt hankelepingu alusel

tellitud lisatööde osutamisest või seada nende osutamisele mistahes omapoolseid lisatingimusi.

Raamlepingust ei tulene pooltele hankelepingutega sarnaseid õigusi ega kohustusi. Samuti ei

tulene raamlepingust hankijale kohustust hankelepinguid sõlmida. Konkreetsel juhul toimus

teenuse osutamine hankelepingu alusel ning selles sätestatud korras. Hankelepingut ei muuda

raamlepinguks asjaolu, et vastavalt hankelepingu p-le 3.6 eeldas lisatöö tellimine kostjapoolse

kirjaliku tellimuse esitamist.

Lisatöö tegemine ei ole käsitatav iseseisva hankelepinguna, mille tühisuse tuvastamine oleks

võimalik. Juhul, kui hankeleping siiski raamlepinguna kvalifitseerida, pidanuks maakohus hageja

nõude rahuldama vähemalt 42 094,82 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses, kuna vastavalt Euroopa

Kohtu praktikale saab raamlepingu osapooleks olev hankija võtta endale raamlepingu alusel

8(14)

(rahalisi) kohustusi raamlepingu (eeldatava) maksumuse (ehk antud juhul vähemalt 387 000

euro) ulatuses.

4.2. Maakohus leidis, et kuna käesoleval juhul telliti teenust 16 288 m2 ulatuses, ei ole hageja

pakutud hind selgitatav väikese mahuga. Pakkumuse esitamise ega hankelepingu sõlmimise

hetkel ei olnud hagejale teada, kas üldse või millises ulatuses soovib kostja lisateenuseid tellida.

Hageja ei saanud arvestada, et kostja tellib temalt teenust 16 288 m2 ulatuses.

4.3. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, milline oli UV arvamuse kohaselt teenuse omahind.

Eritööde hinnakirjas toodud teenuse ühiku hind oli vastavuses mh teenuse turuhinnaga vähemalt

eeldusel, et tellitava teenuse maht on väike. Konkreetse teenuse pakkumine ei olnud hageja jaoks

atraktiivne ja seetõttu oligi mõistlik kujundada teenuse ühikhind piisavalt kõrgeks tagamaks

majandusliku motiveerituse vastava teenuse pakkumiseks.

4.3. Ekslik on maakohtu seisukoht, et tehing on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine.

4.3.1. Hankeleping ei ole raamleping ning hind lepiti kokku hankemenetluse käigus. Teiseks ei

saa tehing olla TsÜS § 86 järgi heade kommete vastane ainuüksi põhjusel, et ese on müüdud

liiga odavalt või ostetud liiga kallilt (RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 31).

Nagu maakohus õigesti leidis, puudusid nii hankelepingu sõlmimisel kui ka lisatöö tellimisel

erakorralised asjaolud (TsÜS § 86 lg 2) ja ilma selleta ei ole võimalik tuvastada lepingu osalist

tühisust teenuse turuhinnale mittevastavuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kostja ei ole tarbija ning erinevalt tarbijatest ei ole riik võlasuhtes nõrgemaks pooleks, kes

vajaks täiendavat õiguslikku kaitset iseenda (finants)otsuste eest. Samas tuleneb ka maakohtu

viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-186-13, et mistahes hinnakokkuleppe tühisuse

tuvastamiseks TsÜS § 86 lg 1 alusel tuleb sundolukorra esinemist siiski hinnata. Maakohus on

ebakohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 2-20-10384, sest hageja ei ole sõlminud

hankelepingut käibemaksupettuse toimepanemise või muul õigusvastasel eesmärgil.

4.3.2. Lepingu sõlmimine hinnaga, mis ületab tavapäraselt sellise teenuse eest makstavat hinda

üle 600 korra, ei ole hinnatav RHS § 3 p 3 ja 5 rikkumisena. Hankelepingu alusel oli kostjal

õigus, ent mitte kohustus tellida lisatööd hageja pakkumuses väljatoodud hinnaga. Asjaolu, et

kostja soovis sama ühikhinnaga tööd tellida suuremas mahus, ei too kaasa hinnakokkuleppe

tühisust ning seda eriti olukorras, kus hankelepingu alusel puudus hagejal õigus töö tegemisest

ühepoolselt keelduda. Isegi juhul, kui töö tellimine oleks käsitatav RHS § 3 p 3 ja 5 jämeda

rikkumisena, ei muudaks see hankelepingut tühiseks TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Hankelepingu sõlmimise eesmärgiks ei olnud avalike vahendite erakordselt suures ulatuses

põhjendamatus ulatuses kulutamine ja konkurentsi moonutamine hageja põhjendamatu

soosimisega tehingu täitmisel. Vastupidi – kostja väitis, et tellis lisateenust ekslikult, olemata

teadlik hankelepingus kokkulepitud ühikhinnast.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on hageja vaba kujundama tingimused, mille alusel on

ta valmis teenuseid pakkuma. Hageja ei pidanud teenust pakkuma turutingimustel. Kostjal oli

õigus teenuse tellimisest loobuda.

4.3.3. Kostja on tuginenud hankelepingu (osalise) tühisuse argumenteerimisel nii pettuse kui

eksimuse regulatsioonile, mistõttu on õiguslikult välistatud tehingu tühisuse tuvastamine TsÜS §

9(14)

86 lg 1 alusel ning seda sõltumata sellest, et tehingu tühistamine pettuse või eksimuse tõttu on

õiguslikult võimatu. Tehingu tühistamist võimaldavad normid on erinormideks TsÜS § 86

suhtes.

4.4.

Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks lubamatu hankelepingu tagasiulatuv

ümberkujundamine üksnes ühe lisateenuse ühikuhinna osas olukorras, kus hankelepingu

kogumaksumus oli hankelepingu esemeks olevate hoolduskoristus- ja eripuhastustööde

turuhinnast märkimisväärselt madalam. Hagejale tuleb hüvitada tagasiulatuvalt hankelepingu

põhimahus osutatud teenuste eest samuti hankelepingus toodud kokkuleppehinna ja nn turuhinna

vahe ehk 156 739 eurot (ilma käibemaksuta).

4.5. Kuigi kostja soovis tasuda teenuse eest 2443,20 eurot, ei ole hageja kostja sooritust vastu

võtnud. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu

nii käsundita asjaajamise õiguse (VÕS §-d 1018-1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (VÕS

§-d 1027-1042) alusel. Kuna hagi kuulub rahuldamisele hankelepingu alusel, ei saa hagejal olla

kostja vastu nõuet käsundita asjaajamise õiguse alusel.

4.6. Kostja poolt esitatud 07.07.2021 maksekorraldusest nähtub üksnes makse tegemine

Swedbank Liising AS-ile, mitte hagejale. Seejuures on Swedbank Liising AS kõnealuse summa

kostjale tagasi kandnud. Seega ei ole kostja hagejale vaidlusaluse teenuse eest midagi tasunud.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta

selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1 ja viivisenõude osas VÕS 113 lg 1 p 1.

7. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

8. Maakohus rajas otsuse põhjendused ebaõigele järeldusele, et pooled sõlmisid riigihanke

tulemusena töövõtulepingu ja lisateenuste tellimiseks raamlepingu. Ringkonnakohus mõistab

maakohtu otsust viisil, et hankelepingu see osa, mis reguleerib lisatööde tellimist, on käsitatav

raamlepinguna.

8.1. RHS § 4 p 15 kohaselt on raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija

vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused.

8.2. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku

tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Lisateenuse tellimine ei ole

siinsel juhul RHS mõttes käsitatav iseseisva hankelepingu sõlmimisena, sest lisateenuse tellimine

toimus hankelepingu alusel ja tingimustel, mitte väljaspool hankelepingut. Nii oli maakohtu

otsuse p 27 kohaselt tuvastatu kohaselt hankelepingus reguleeritud lisatööde tellimise (kirjalikus

10(14)

vormis), täitmise (tehniline kirjeldus), üleandmise (akti alusel), pretensioonide esitamise kord kui

ka ühikuhind. Seega olid pooled kokku leppinud kõigis lisatööde tellimise tingimustes, lahtine

oli vaid konkreetne objekt (nt plats), kus lisatööd tuli konkreetsel juhul teha.

8.3. Lisatööde tellimisel ei pidanud hageja tellimust heaks kiitma ega saanud määrata sellele

täiendavaid tingimusi. Seetõttu erinevad siinse juhtumi asjaolud maakohtu viidatud tsiviilasjas nr

2-21-15359 esinevatest asjaoludest, kus raamlepinguga oli kokku lepitud vaid suhte üldistes

tingimustes, tellimuse täitmine sõltus selle aktsepteerimisest (heakskiitmisest) ja tellimuste

esitamisel koostas lepingu teine pool spetsifikatsioonid, millest selgusid lepingu konkreetsed

tingimused selle hinna ja tasumise tingimuse kohta.

8.4. Kuigi kostja vastuväidete kohaselt ei hinnatud lisatöid hankelepingu kriteeriumite järgi, ei

tähenda see, et lisatööde osas on sõlmitud hankelepingust eraldiseisev leping. Samuti ei ole

põhjendatud kostja seisukoht, et lisatöö tellimine on eraldiseisev tehing, mida tuleb hinnata RHS

normide raames. Põhjendatud on hageja seisukoht, et hankelepingu alusel teenuse osutamine ei

ole käsitatav uue iseseisva lepingu sõlmimisena ehk tehinguna.

8.5. Kuna tegemist ei ole raamlepinguga ega eraldiseisva lepinguga, tuleb maakohtu otsusest

välja jätta ka põhjendused lisatööde hankelepingu sõlmimisest ja selle võimalikust tühisusest või

tühistamisest kas RHS või VÕS järgi. Samal põhjusel ei kohaldu asjas ka hankelepingute

sõlmimist raamlepingute alusel reguleeriv RHS § 30 ja raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingu tühisust reguleeriv RHS § 31 lg 1.

8.6. Õige on maakohtu seisukoht, et hankelepingu tühisuse tuvastamine RHS §-s 121 toodud

eeldustel toimub RHS-s sätestatud korras ja see ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Nimetatu

tuleneb RHS § 121 lg-st 4. Samas ei ole kostja ka RHS § 121 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldustele

tuginenud.

8.7. Kuna hankelepingut ei muudetud, ei ole kohaldatav ka RHS § 123, mis reguleerib

hankelepingu muutmist, samuti RHS 124 lg 1 p 1, mis reguleerib hankelepingu ülesütlemist, kui

selles on tehtud muudatusi, mis ei ole lubatavad RHS § 123 sätestatu kohaselt. Kuna lisatöö

tellimine ei ole vaadeldav iseseisva lepinguga lubamatu hankelepingu muutmisena, ei saa see

olla ka seadusega vastuolus olev tehing TsÜS § 87 mõttes.

9. Kuigi maakohus käsitas eksimuse ja pettuse küsimust ebaõigesti lisateenuse tellimise kui

eraldiseisva raamlepingu alusel sõlmitud tehingu kontekstis, on need seisukohad laiendatavad

poolte sõlmitud hankelepingule, sest kostja poolt esile toodud asjaolud seoses sellega on samad.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, et antud asjaoludel ei ole tegemist eksimuse

(TsÜS § 92) või pettuse (TsÜS § 94) tõttu sõlmitud hankelepinguga ehk puuduvad materiaalsed

eeldused hankelepingu kui tehingu tühistamiseks TsÜS § 90 lg 1 alusel. Seetõttu järgib

ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ja neid selles osas ei korda (TsMS § 654 lg 6).

10. Hankelepingus sätestatud lisatöö hinna reguleerimist ei saa käsitada hagejale riigiabi

andmisena (KonkS § 30 lg 1 mõttes), sest maakohtu tuvastatud asjaoludel ei olnud hagejal

hankelepingust tulenevat õigust kostjalt lisateenuse tellimist vastava tasu eest nõuda ja kostjal ei

olnud kohustust lisateenust tellida. Samal põhjusel ei rikkunud hankija hageja parimaks

pakkujaks tunnistamisel ka RHS § 3 p-des 3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldisi

põhimõtteid. Kostja on ise rõhutanud, et riigihanke läbiviimisel ei omanud lisatööde hinnad

tähtsust ja neile tähelepanu ei pööratud.

11(14)

11. Kuna lisateenuse osutamine toimus hankelepingu alusel, saab hinnata hankelepingu kui

sellise vastuolu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel.

11.1. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et antud asjaoludel saaks hankelepingut pidada

vastuolus olevaks heade kommetega, kuna lepingu alusel saadu ja selle eest makstava tasu

vahekord on sedavõrd suures ulatuses tasakaalust väljas, et see õigustab lepingu tühisuse

tuvastamist ka ilma kostja sundolukorrata tehingu heade kommete vastase eesmärgi tõttu.

11.2. Maakohtu viidatud Riigikohtu praktika tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses

(RKTKm 05.03.2014, nr 3-2-1-186-13, p 22) ei ole asjakohane, kuna kostjat ei saa käsitada

tarbijana ehk lepingu nõrgema kaitset vajava poolena. Riigikohtu praktika käibemaksupettuse

eesmärgil sõlmitud lepingu korral (RKTKo 01.07.2024, nr 2-20-10384) ei ole samuti asjakohane,

kuna pooled ei ole tuginenud asjaolule, et nende sõlmitud lepingu eesmärk oli kellegi

kahjustamine, konkurentsi moonutamine vms käitumine, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate

inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu.

12. Siiski on maakohtu otsus, et hagi tuleb rahuldamata jätta, lõppjärelduses õige.

12.1. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ja seda põhimõtet

konkretiseerib võlgniku ja võlausaldaja vastastikkuste kohustuste puhul VÕS § 6 lg 1. VÕS § 6

lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usus käitumine tähendab teistele kahju tekitamisest hoidumist ja

ülemäärase kasu saamisele orienteeritud käitumise vältimist.

12.2. Õige on hageja seisukoht, et kohtupraktika kohaselt ei saa hea usu põhimõttega olla

vastuolus ostuhinna mittevastavus üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule

keskmisele müügihinnale ehk turuhinnale (RKTKo 09.03.2004, nr 3-2-1-24-04, p 16). Seetõttu

ei ole pooltevaheline lisatööde hinnakokkulepe vastuolus hea usu põhimõttega.

12.3. Lisatöö hinna lepingutingimus on kehtiv, aga hageja poolt lisatöö eest hagis nõutud tasu

küsimine ehk tasunõude esitamine turuhinda ületavas osas on siinsel juhul vastuolus hea usu

põhimõttega. Isiku subjektiivsete õiguste kasutamine ei ole piiramatu ning neid saab erandkorras

piirata, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-35-07, p 18).

Ringkonnakohus arvestab seejuures järgmiste vaidlustamata asjaoludega.

12.3.1. Eripuhastustööde hinnapakkumises ehk hinnakirjas kajastati lisatööde ühikuhinnad, mida

kostjal oli hagejalt õigus tellida. Üheks lisatööks oli haripuhastusteenus, millele hageja oli

hinnapakkumises pannud hinnaks 100 eurot/m2 (käibemaksuta). Selline teenuse hind on

turuhinnast ligi 666 korda kõrgem ja hageja kostjale tehtud varasemast pakkumisest ligi 1000

korda kõrgem.

12.3.2. Kostja ei kontrollinud lisatööde hinnapakkumises sisalduvaid hindu, kuna parima

pakkumise hindamiskriteeriumite väljaselgitamisel ei omanud see tema arvates tähendust,

kontrollitava maht oli erinevate pakkumiste tõttu suur ja kostjal oli tekkinud usaldus hageja

suhtes tema varasema 2017. aastal tehtud samale tööle tehtud hinnapakkumise tõttu. Kostja

võttis enne hankelepingu sõlmimist hagejaga ühendust ja küsis temalt tema pakutud hinna kohta

selgitusi seoses sellega, et hageja pakkumus ühe piirkonna osas oli umbes 69 000 euro võrra

teistest pakkumistest madalam. Hageja kinnitas, et pakkumine on talle kasumlik ja selgitas seda

kasutamata ressursi olemasoluga vastavas piirkonnas.

12(14)

12.3.3. Hageja on põhjendanud hinnakujundust vajadusega kaitsta hagejat kulude eest, mis

tekivad, kui teenust tellitakse väga väikeses mahus, nt 1 m2. Siinsel juhul telliti teenust 16 288 m2

ulatuses.

12.3.4. Hageja ei juhtinud kostja poolt lisatöö tellimuse saamisel tähelepanu hankelepingus

sisalduvale erakordselt kõrgele hinnale. Olukorras, kus lisatööde hinda ei arvestatud hankes

kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt eduka pakkuja valimisel, hageja pakutud lisatööde

hind ületas turuhinda 666-kordselt ning poolte vahel varasemalt kehtinud võlasuhte raames ei

ületanud hageja lisatööde hind turuhinda, pidi hageja mõistma, et kostja ei ole hageja pakutud

erakordselt kõrget lisatööde hinda tõenäoliselt märganud. Kostja märkas konkreetse töö eest

esitatud hinda alles peale töö vastuvõtmist, kui hageja esitas lepingust tuleneva tasunõude (ilma

arvet esitamata).

Kogu hankelepingu eeldatav maksumus oli 387 000 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades

kokkulepitud lisateenuse ühikhinda ja kostja poolt esitatud tellimuse mahtu, oli kostja tasunõude

suurus üksnes lisatööde eest 1 628 800 eurot (ilma käibemaksuta). Ka nimetatud asjaolust

tulenevalt pidi hageja kolleegiumi hinnangul mõistma, et kostja ei olnud lisatööde pakutud hinda

märganud, kuivõrd üksnes tellitud listööde maksumus ületas kogu hankelepingu eeldatavat

maksumust enam kui neljakordselt. Hagejal pidi olema juba tööde tellimuse saamisel selge, et

kostja ei ole lepingu eelarves hageja pakutud lisatööde hinnaga arvestanud. Hea usu põhimõtte

väljenduseks on pooltevaheline koostöö- ja teineteise huvidega arvestamise kohustus. Siinse

vaidluse erandlikel asjaoludel oleks hageja pidanud hea usu põhimõttest lähtuvalt kostja

tähelepanu juhtima sellele, et tellitud lisatööde eest makstav tasu ületab kogu hankelepingu

eeldatavat maksumust mitmekordselt ning lisatööde hind on pakutud märkimisväärses ulatuses

turuhinda ületavalt.

12.4. Sellistel asjaoludel lepingus märgitud hinnaga tasunõude esitamine on hea usu põhimõtte

vastane, sest hageja pidi aru saama, et kostja ei pannud tähele kõrget hinda ega oleks hagejalt

sellise hinnaga tööd tellinud. See ei tähenda, et hageja ei saaks üldse tasu tööde eest nõuda.

Siinses olukorras on mõistlik küsida töö eest turuhinda. Sellise hinna on kostja hagejale

maakohtu tuvastatu kohaselt tasunud ja sellega oma hankelepingust tuleneva kohustuse täitnud.

Eeltoodu tõttu on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et hageja ei saa kostjalt nõuda täitmise

viivitamise tõttu viivist.

12.5. Hageja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väite, et kostja poolt makstud tasu

maksti Swedbank Liising AS-ile, mitte hagejale, ja Swedbank Liising AS on kõnealuse summa

kostjale tagasi kandnud, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

13. Kuna hankelepingu tingimused jäävad kehtima, ei ole asjakohane hageja käsitus

hankelepingu lubamatust ümberkorraldamisest ainult ühe lisateenuse ühikuhinna osas, kuid mitte

hankelepingu alusel osutatud põhiteenuste hindade osas. Seetõttu puudub vajadus hinnata ka

hageja väiteid, mis põhjusel ta konkreetsele lisatööle just sellise hinna pani ja kas hageja

seisukohalt oli lisatöö ühiku hind õigustatud.

14. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei ole kostja hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

13(14)

15. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)