3-24-2557/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2557

Määruse kuupäev

31. oktoober 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i kaebus.

2. Jätta X.X.-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Rahuldada X.X.-i menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks. Kohus korraldab praeguses

asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate avalduste tõlkimise eesti keelde ja

kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab kaebaja vastavas osas tõlkekulude

kandmise kohustusest.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte

koos tõlkega vene keelde.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 15. augustil 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse

avalduse, mille kohus registreeris esmalt haldusasja nr 3-24-2037 juurde kaebuse täiendusena

(dtl 1). X.X. esitas 15. augusti 2024. a avalduses taotluse, et talle mõistetaks välja varalise ja

mittevaralise kahju eest hüvitis seoses tema 15. mail 2024 Tartu Vanglale esitatud taotlusega nr

1-13/24/339-1 (dtl 33; avalduse p-d 24 ja 25). Ta esitas 15. augusti 2024. a avalduses kohtule

muu hulgas hüvitise arvutuskäigu ning lisas avaldusele kaks venekeelset taotlust

(kuupäevadega 11. mai 2024 ja 12. mai 2024; dtl 22–25), samuti Viru Vangla 24. juuli 2024. a

vastuse nr 1-13/24/339-4, millega vangla jättis tema 11. ja 12. mai 2024. a kahju hüvitamise

taotlused läbi vaatamata (dtl 26).

3-24-2557

X.X. taotleb tõlgi ja advokaadi määramist ning menetlusabi dokumentide tõlkimiseks ja

muudeks kohtukuludeks.

2. Tartu Halduskohus eraldas 11. septembri 2024. a määrusega X.X.-i kaebuse Tartu Vangla

vastu kahju hüvitamise nõudes seoses tema 15. mai 2024. a taotlusega nr 1-13/24/339-1

iseseisvasse menetlusse. X.X.-i 15. augusti 2024. a kaebust menetleb kohus haldusasjana nr 3-

24-2557.

3. Vastusena kohtunõudele selgitas Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond kohtule, et

X.X. esitas 11. mail ja 12. mail 2024 vanglale võõrkeelsed pöördumised. Kuna need olid sisult

sarnased, lahendas vangla neid ühes menetluses. Vangla edastas kohtule kaebaja pöördumiste

eestikeelsed tõlked.

4. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub järgnev.

4.1. X.X. esitas 11. mail 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 15.

mail 2024), milles nõudis hüvitist tema keelelise diskrimineerimise eest. Kinnipeetav leidis, et

vanglas pole kvalifitseeritud tõlke ja vangla annab korraldusi eesti keeles ilma tõlgi abita ning

sellise tegevusega alandatakse tema väärikust.

4.2. X.X. esitas 12. mail 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 15.

mail 2024 nr-ga 1-13/24/339-1), milles nõudis hüvitist tema keelelise diskrimineerimise eest.

Kinnipeetav leiab, et vanglas pole kvalifitseeritud tõlke, vangla ametnikud ei valda vene keelt

ja vangla dokumentatsioon ei ole vene keeles ning need rikkumised alandavad tema väärikust

ja süvendavad vangistusega kaasnevaid kannatusi. Taotluse kohaselt jättis vangla õigusvastaselt

menetlusse võtmata tema 3. aprilli 2024. a kaebuse nr 2-3/24/943-1, milles ta nõudis taaskord

oma jalanõude parandamist. Vangla ei menetlenud tema kaebust, sest see oli koostatud vene

keeles. Jalanõude parandamata jätmine kahjustas tema tervist.

4.3. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond jättis 24. juuli 2024. a vastusega nr

1-13/24/339-4 X.X.-i kahju hüvitamise taotlused läbi vaatamata. Vangla leidis, et nõuet pole

võimalik läbi vaadata, kuna pöördumine on sisult segane ja sisaldab rohkelt ebatsensuurseid

väljendeid. Vangla viitas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 3 p-le 2 ning asus

seisukohale, et vangla ei vaata läbi taotlust, kus on kasutatud ülemääraselt palju halvustavaid

väljendeid.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus lähtub menetlusosalise avalduse lahendamisel tema tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg

4).

Kaebaja on 15. augusti 2024. a kaebuse p-des 24 ja 25 esitanud hüvitamiskaebuse (dtl 33;

HKMS § 37 lg 2 p 4). Ta on viidanud kahele kahjutaotlusele (sh taotlusele nr 1-13/24/339-1) ja

Tartu Vangla kirjale nr 1-13/24/339-4. Kaebusele on lisatud tema kaks venekeelset taotlust

kuupäevadega 11. mai 2024 ja 12. mai 2024 (dtl 22–25; tõlked dtl 51–54). Kuigi kaebuse p-des

24 ja 25 esitatu põhjal võib avalduse ülejäänud sisu arvesse võttes jääda mulje, et kaebaja

taotleb kahju hüvitamist seoses tema asjade äravõtmisega, nähtub kaebaja 11. mai 2024. a ja

12. mai 2024. a taotlustest, et ta esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude eelkõige seoses

tema keelelise diskrimineerimisega.

3-24-2557

Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse p-des 24 ja 25 osutanud varalisele kahjule, ning on

ühtlasi esitanud varalise kahju suuruse kohta arvestuskäigu, mõistab kohus kaebaja viidatud

taotluste sisu põhjal, et ta siiski ei taotle praeguses asjas varalise kahju hüvitamist. Kohus peab

tõenäoliseks, et kaebuses esitatud viited ära võetud asjadele ja nende väärtusele puudutavad

asju, mis võeti kaebaja kambrist ära 26. juunil 2024. Kuna haldusasjas nr 3-24-2037 on kaebaja

esitanud kaebuse seoses tema asjade äravõtmisega 26. juunil 2024 ning menetlus nimetatud

haldusasjas on pooleli, siis saab kaebaja esitada asjade äravõtmisega seotud taotlused selles

asjas. Kuna kaebaja ei esitanud 11. mai 2024. a ja 12. mai 2024. a taotlustes vanglale varalise

kahju hüvitamise nõuet seoses asjade äravõtmisega, ei saaks kohus praeguses asjas varalise

kahju hüvitamise nõuet kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu menetleda.

Seepärast tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja taotleb Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise

kahju eest seoses tema keelelise diskrimineerimisega vanglas. Kuna kaebaja on 11. mai 2024. a

ja 12. mai 2024. a taotlustes märkinud, et teda on vanglas alandatud alates 2021. aastast,

mõistab kohus, et ta taotleb talle alates 2021. aastast tema väärikuse alandamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist.

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid.

Kaebaja 11. mai 2024. a ja 12. mai 2024. a taotlustest nähtuvalt on ta seisukohal, et Tartu

Vangla ametnikud peavad temaga suhtlema vene keeles.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Eesti riik on loodud selleks, et tagada eesti rahvuse ja

kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 6 kohaselt on Eesti riigikeel

eesti keel. Ka PS § 52 lg 1 sätestab, et riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Võõrkeelte

kasutamise riigiasutustes sätestab seadus (PS § 52 lg 3). Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 3

kohaselt vastab riigiasutus võõrkeelsele dokumendile eesti keeles. Suulisel asjaajamisel

riigiasutuse ametniku või töötajaga võib poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt. Kui

kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav

isik, kui seadus ei sätesta teisiti (KeeleS § 12 lg 4). Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt

on haldusmenetluse keel eesti keel. Vangistusseaduse § 34 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale, kes

ei valda eesti keelt, antakse võimalus eesti keele õppimiseks. Justiitsministri 30. novembri

2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 491 lg-d 4 ja 5 tagavad

kinnipeetavale, kelle eesti keele oskuse tase ei võimalda tal oma õigusi kaitsta ja kellel pole

raha, vaide- ja kahju hüvitamise tõlketeenuse osutamise vangla kulul.

Eeltoodud sätetest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda, et

vanglateenistujad suhtleksid temaga vene keeles või aktsepteeriksid kõiki võõrkeeles esitatud

taotlusi. Küll aga on kinnipeetaval võimalik õppida eesti keelt ning raha puudumise korral on

talle tagatud õigus esitada vaie ja kahju hüvitamise taotlus võõrkeeles.

Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud, et talle oleks olmeküsimustes eestikeelse pöördumise

esitamine üle jõu käinud. Pigem nähtub vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluste

3-24-2557

keelekasutusest, et kaebaja on keeleküsimustes üleolev ja protestimeelne. Kaebaja ei ole esile

toonud, et ta oleks püüdnud olmeprobleemide lahendamisel keeleabi saada, kuid sellest ilma

jäetud. Asja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks nõudnud kaebajalt eesti keele kasutamist

õigusvastaselt.

6.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole esile

toonud, et mõni tema õigustest oleks keeleprobleemide tõttu kaitseta jäänud.

6.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse

tagastamise tõttu läbi vaatamata.

8. Kaebaja on 15. augusti 2024. a kaebuses soovinud, et kohus annaks talle advokaadi. Kohus

tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4

lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel põhjendatud. Kohtu

arvates on kaebaja võimeline halduskohtumenetluses oma õigusi ise kaitsma. Kaebaja on

korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Lisaks

võtab kohus arvesse, et tulenevalt HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 on halduskohtul ulatuslik uurimis- ja

selgitamiskohustus, mistõttu isegi õigusliku kogenematuse korral tagab kohus igas

menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega

tõend ei jääks esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse.

Kohus kogub vajadusel tõendeid omal algatusel ning tagab oluliste asjaolude väljaselgitamise.

Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

9. Kaebaja soovib, et kohus annaks talle menetlusabi dokumentide tõlkimiseks. Kohus

mõistab, et kaebaja tahteks on, et kohus tõlgiks talle kohtudokumendid eesti keelest vene

keelde. Kohus on juba varem korraldanud kaebaja venekeelsete avalduste tõlkimise eesti

keelde.

9.1. HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui

menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS §

82 lg 1). Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise

tema enda kulul (HKMS § 81 lg 6). HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel

määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide

tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

3-24-2557

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt

ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel

menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks.

9.2. Kuna kohtule teadaolevalt ei valda kaebaja eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal

keerulisemaid eestikeelseid õigustekste mõista, ning kaebaja majanduslik seisund ei ole piisav

tõlkekulude kandmiseks, siis peab kohus kaebaja tõlkeabi taotlust praeguses asjas

põhjendatuks. Kohus korraldab praeguses asjas kaebaja kohtule esitatud või esitatavate

avalduste tõlkimise eesti keelde ning kohtulahendite tõlkimise vene keelde ning vabastab ta

selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen