3-24-2827/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2827

Määruse kuupäev

31. oktoober 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu akna katmise

võimaluse puudumisega põhjustatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Siim Grossberg

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi

saamiseks.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 7).

Asjaolud

1. Kaebaja Siim Grossberg esitas 11.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist alusel, et tal ei lubata katta

kambri akent. Päikesevalgus muudab võimatuks teleka vaatamise ja teeb kambri väga

lämbeks. Õiguskantsler on leidnud, et kinnises vanglas võiks akna ees olla ruloo. Kaebaja

peab pidevalt vaidlema ametnikega, kes käsivad akna ette riputatud lina ära võtta. Vastustaja

ei ole loonud kaebajale inimväärseid kinnipidamistingimusi ja kahjustab tema tervist. Kaebaja

taotleb mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamist.

Kaebaja esitas kohtueelses menetluses 27.08.2024 vastustajale kahju hüvitamise taotluse,

vastustaja jättis selle rahuldamata otsusega nr 1-13/24/509-2. Kaebaja taotles riigilõivust

vabastamist ja riigi õigusabi.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et tema kambri aken peab olema kaetav näiteks

kardina või rulooga. Nõuded kinnipeetava kambrile on kehtestatud vangistusseaduse § 45

lõikes 1. Need ei näe ette, et kambri aken peab olema kaetav. Aknakatet ei ole ka vangla

sisekorraeeskirja § 7 lg 1 sätestatud kambri sisustuse nimekirjas. Vastupidi, vangla

sisekorraeeskirja § 641 p 20 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud tekstiiltooted ruumi

sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks

vastustaja õigusvastane tegevus. Eeltoodut arvestades on väga vähe tõenäoline, et kohus

hindab vastustaja tegevuse õigusvastaseks.

4. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot.

See, et kaebajal puudub vangistuse ajal võimalus soovikohaselt kinni katta kambri akent, ei

kujuta endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. Tegemist on ebameeldivusega, mis

paratamatult kaasneb vangistusega. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse sel

alusel rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot. Põhjendatud ja

proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas

kaebajal on akna katmise võimaluse puudumise tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv

mittevaraline kahju.

5. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

6. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 5 ja 6 alusel. Määruse punktis 3 ja 4 toodu tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguse

kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku

huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma

majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg

1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit

7. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks