2-24-110181/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-110181

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2352,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: V.K. (isikukood xxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr SR3967502 tulenev põhivõlg 1500 eurot, intress perioodi

20.08.2023 - 04.11.2023 eest 104,66 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, viivis

perioodi 05.11.2023 – 12.07.2024 eest 284,09 eurot, viivis perioodi 13.07.2024 –

01.11.2024 eest 126,69 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 27,60% aastas.

3. Jätta rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 99,36% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

0,64% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 864,43 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(864,43 euro) tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 12.07.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 22.07.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr SR3967502 tulenev põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 104,66

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 284,09 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 13.07.2024 kuni põhinõude (1500 eurot)

täitmiseni intressimääraga võrdses määras 27,60%.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid sidevahendite teel 22.07.2023

tarbijakrediidilepingu nr SR3967502, mille alusel väljastati kostjale laenu 1500 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,99% ning selle arvutamisel on arvesse võetud

krediidisummat (1500 eurot), intressimäära (27,6%), krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevi, lepingutasu (75 eurot).

Hageja väitel ei ole kostjalt lepingu katteks laekumisi toimunud. Krediidiandja saatis kostjale

e-kirjaga kostja poolt lepingus märgitud e-postiaadressile 20.10.2023 lepingu ülesütlemise

teate, milles anti kostjale kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

4.11.2023.

Placet Group OÜ loovutas 7.11.2023 kostja vastase nõude hagejale ja kostjat on nõude

loovutamisest teavitatud.

Hageja arvestab intressi vastavalt lepingule 27,6% aastas ja 0,08% päevas ning märgib, et

kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.08.2023 kuni ülesütlemiseni

4.11.2023 kokku 104,66 eurot.

Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 5.11.2023 aastase

intressi määraga võrdses määras so 27,6% laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1. ja VÕS §

113 lg 1 kolmanda lause alusel.

Hageja selgitab võla sissenõudmiskulude 50 eurot kujunemist: 19.12.2023 tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 29.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.01.2024 tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise

ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel,

võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 21.08.2024. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka e-

postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade

esitamiseks, hageja on tähtaegselt esitanud täiendused.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib tarbijakrediidileping olla sõlmitud ka sidevahendi abil.

Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega

kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida

sel juhul peab samuti hageja tõendama).

4.2. Hageja selgitab, et kostja esitas laenutaotluse krediidiandja veebikeskkonna kaudu

smsraha.ee. Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et laenutaotluse sisuks oli see info,

mis hageja taasesitas 04.10.2024 menetlusdokumendis (dtl 127). Kohus märgib, et ei ole

usutav, et kostja esitas kõik need andmed, mis hageja on esile toonud, nt vaevalt esitas kostja

ise „kliendi tüüp: uus“, „kliendisuhte loomise kuupäev 1508.2021“, Riikliku taustaga isiku

osas viimase kontrolli tegemise aeg jms. Andmeteks, mida saab pidada usutavaks, et

laenutaotleja võiks ise esitada, on nimi, isikukood, telefoninumber, e-postiaadress, aadress,

tegevuse valdkond („Logistika, ladu“), töökogemus („2-5 aasta“), sissetulekud töötasu 1034,

finantskohutused/tüüp: Tarbijalaen/väikelaen 189, majandamiskulud 0. Samas ei ole hageja

esile toonud, mis kuupäeval kostja laenutaotluse esitas ning see ei selgu ka kohtule esitatud

tõenditest).

Täiendavalt esitas hageja 04.10.2024 menetlusdokumendiga koos tõendi, millest nähtub, et

21.07.2023 on krediidiandja saatnud kostja e-postiaadressile e-kirja pealkirjaga „lepingueelne

teave SR3967502“. Kirjale olid lisatud lepingueelse teabe fail ning tarbijakrediidi teabelehe

fail (dtl 133).

Samuti on hageja esitanud kohtule tõendi kostja isikusamasuse tuvastamise kohta (dtl 48),

millel on kostja nimi ja allkiri ning kuupäev 15.08.2021 ning millele on lisatud kostja ID-

kaardi fotokoopia.

Hageja väitel on krediidiandja kostjale enne lepingu sõlmimist saatnud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused ning et kostja

on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Laenulepingu,

laenulepingu üldtingimuste ning hinnakirja kostjale edastamise tõendamiseks on hageja

esitanud 22.07.2023 krediidiandja poolt kostjale saadetud e-kirja (dtl 115). E-kirjas on

märgitud, et krediiditaotlus rahuldati ning krediit väljastatakse ning et saadetakse

lepingdokumendid.

Kohus märkis, et hageja väitel andis kostja kinnituse lepingutingimustega nõustumise kohta

(ning et kohus saab hageja selgitustest aru, et ajaliselt pidi selle kinnituse andmine toimuma

peale kirjeldatud dokumentide saatmist), ent hageja ei ole selgitanud, millisel viisil ja kus see

kinnitus anti ega seda tõendanud. Hageja vastas, et kostja on kinnitanud lepingu tingimustest

arusaamist oma käitumisega s.o asudes seda täitma. Samas ei ole kostja hageja väitel ühtegi

tagasimakset teostanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, milles seisnes kostjapoolne käitumine või

täitmine. Kuigi hageja on väitnud, et kostja tasus lepingutasu, siis kohtule esitatud

maksekorraldusest (dtl 142) nähtub, et lepingutasu pidas krediidiandja kinni välja makstavast

laenusummast, st ka selles osas ei teinud kostja mingit käitumisakti.

Kohus peab usutavaks, et kostja esitas mingisuguse sisuga tahteavalduse laenu saamiseks

teadmata ajal ja teadmata sisuga. Krediidiandja vastas tahteavaldusele, saates lepingueelse

informatsiooni, teabelehe ja laenulepingu. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse (dtl

142), millest nähtub, et krediidiandja on 25.07.2023 kandnud kostjale üle 1425 eurot, st on

tõendanud, et laenusumma kanti kostja arvelduskontole üle. Seega tulenevalt sellest, et laen

on kostjale välja makstud, tuleb lugeda krediidileping kehtivaks VÕS § 408 lg 2 alusel ning

täidetud on ka sidevahendite teel sõlmitava tarbijakrediidilepingu vorminõue –

lepingudokumentide tarbijale püsival andmekandjal esitamine.

5. Krediidi kulukuse määr

Hageja toob välja, et lepingus oli krediidi kulukuse määr 49,99%. Arvestades, et laenusumma

oli 1500 eurot, lepingutasu 75 eurot, intress 27,69% ning laen tuli tagasi maksta 9

osamaksega, jääb krediidi kulukuse määr lepingus toodu piiresse ning ei ületa lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (50,16%).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud tõenditena

isikusamasuse tuvastamise tõendi, krediidianalüüsi ja kostja pangakonto väljavõtte. Hageja

selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja avalikke andmebaase, kostja poolt taotluses esitatud

teavet ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi kostja pangakonto väljavõtte

alusel. Hageja väitel sai krediidiandja neist teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli

1044,27 eurot ning kohustused 265,29 eurot. Krediidiandja arvestas kõik kostja kulud ning

taotleva laenu osamakse (186,58 eurot) tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 292,40 eurot. Hageja esitatud selgitustest nähtub, et krediidiandja arvestas

kostja majapidamiskuludeks üldkohaldatava määrana 300 eurot.

Nagu märgitud, peab kohus usutavaks, et andmeteks, mida kostja võis laenu taotlemisel ise

esitada, on tegevuse valdkond („Logistika, ladu“), töökogemus („2-5 aasta“), sissetulekud

töötasu 1034, finantskohutused/tüüp: Tarbijalaen/väikelaen 189, majandamiskulud 0.

On ilmselge, et ühegi inimese majandamiskulud ei saa olla 0 eurot kuus ning seetõttu

kohaldas krediidiandja üldkohaldatavat määra, 300 eurot. Hageja ei ole välja toonud, et

krediidiandja oleks kostjalt majandamiskulude kohta täpsustusi küsinud või üldkohaldatava

määra asjakohasust kostja konto väljavõttelt üle kontrollinud.

Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud ülalpeetavate kohta ega

seda üle kontrollinud. Samas tuleb arvestada, et kostja on Läti kodanik, mistõttu Eesti

rahvastikuregistris ei pruugigi olla andmeid tema ülalpeetavate kohta. Ülalpeetavate

olemasolust sõltub ka eeldatavate majandamiskulude suurus; nende olemasolul ei saa

arvestada ühe inimese majandamiskulude miinimumiga. Statistikaameti poolt 2022. aasta

andmete põhjal arvutatud elatusmiinimum oli 303,4 eurot kuus (Statistikaamet avaldab

elatusmiinimumi tavaliselt aasta viimases kvartalis).

Konto väljavõttelt nähtub palga laekumine hageja väidetud suuruses. Hageja esitatud kostja

konto väljavõttelt nähtub, et kostja oli laenu võtnud kahelt krediidiandjalt, väikelaen

Swedbank AS-st ning Creditea krediidikonto IPF Digital AS-st, mille kuumaksed jäid hageja

poolt välja toodu piiresse (kokku ca 265 eurot). Seejuures oli kostja IPF Digital AS-si

krediidikonto limiiti kasutanud veebruaris 100 eurot, märtsis ja aprillis kummaski 10 eurot,

mais 200 eurot ning juunis kaks korda, kokku 140 eurot. Muudest püsikuludest nähtub konto

väljavõttelt autorent 230 eurot kuus, sideteenused ning toidukulud. Hageja nõude aluseks

oleva laenulepingu järgi lisandus kostjale finantskohustus 186,58 eurot kuus.

Konto väljavõttelt ei nähtu makseid kostja oma kontode vahel ega muid asjaolusid, mida

krediidiandja oleks pidanud arvesse võtma kostja maksevõimet negatiivselt mõjutavate

asjaoludena. Konto väljavõttelt ei nähtu ka kulutusi, mis viitaksid ülalpidamiskohustuse

olemasolule.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuigi krediidiandja ei täitnud vastutustundliku

laenamise kohustust täielikult, jättes kostjalt küsimata andmed ülalpeetavate kohta ning

aktsepteerides kostja avaldust, et tema majandamiskulud on 0 eurot, ei saa siiski teha

järeldust, et kostja poolt laenu tagasimaksmise võimekust tuli pidada ebatõenäoliseks. Kostja

oli võtnud küll mitu tarbijakrediiti, ent tasus neid, kõik laenumaksed kokku (452 eurot)

moodustasid kostja sissetulekust alla 50%, kostjale jäi peale finantskohustuste tasumist

arvestuslikult 592 eurot, millest kostja sai tasuda autorendi 230 eurot ning järele jäi

arvestuslik elatusmiinimum.

7. Nõude loovutamine

Hageja väitel loovutas Placet Group OÜ 7.11.2023 kostja vastase nõude hagejale ja kostjat on

nõude loovutamisest teavitatud. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendamiseks

krediidiandja kinnituse (dtl 138).

8. Põhivõla nõue

Laen tuli tagastada 9 tagasimaksega, viimase tagasimakse tähtaeg oli 20.04.2024. Seega oleks

leping ka korraliselt lõppenud. Kuid hageja väitel öeldi leping erakorraliselt üles, kui kostja

oli jätnud tasumata kolm tagasimakset. Hageja väitel saatis krediidiandja lepingu ülesütlemise

teate kostjale e-kirjaga (hageja on kohtule esitanud kõnealuse e-kirja, dtl 117) kostja poolt

lepingus märgitud e-postiaadressile 20.10.2023, andes kostjale kahenädalase täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja

hageja väitel lepingu üles öelduks 4.11.2023.

Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid üldse teinud. Hageja on esile toonud, et lepingu üles

ütlemise eeldused olid täidetud ning tõendanud üles ütlemise teate saatmise. Seega on kohus

seisukohal, et leping on kehtivalt üles öeldud 4.11.2023 ning kogu põhivõlg on sissenõutavaks

muutunud.

Kuigi krediidiandja kandis kostjale üle laenusumma, millest oli maha arvestatud lepingutasu,

oli lepingujärgne laenusumma siiski 1500 eurot. Seega tuleb lugeda, et kostja on lepingutasu

tasunud, ent tagastamata on laenusumma 1500 eurot.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude 1500 eurot VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja §

108 lg 1 alusel, sest raha väljamaksmine laenulepingu alusel kostjale on tõendatud, kostja pole

raha tagastanud ning nõue on sissenõutavaks muutunud.

9. Intressinõue

Hageja on välja toonud, et arvestab intressi vastavalt lepingule 27,6% aastas ja 0,08% päevas

ning märgib, et kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.08.2023 kuni

ülesütlemiseni 4.11.2023 kokku 104,66 eurot. Kohtule esitatud lepingudokumendis on

märgitud hageja välja toodud intressimäär (dtl 36). Seega rahuldab kohus hageja intressinõude

VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

10. Viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

10.1. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 5.11.2023

aastase intressi määraga võrdses määras so 27,6% laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1. ja

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Hageja on tõendanud, et üldtingimused esitati kostjale

(saadeti e-postiga), üldtingimustele on ka lepingus viidatud. Üldtingimuste punkti 7.1.

kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist intressimääras. Seetõttu rahuldab kohus hageja

viivisenõude ning mõistab kostjalt välja viivise alates 05.11.2023 määras 27,60% aastas

VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viivis perioodi

05.11.2023 – 12.07.2024 eest on 284,09 eurot, viivis perioodi 13.07.2024 – 01.11.2024 eest

on 126,69 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus viivise põhivõlalt välja alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast.

Lepingu üldtingimuste punktis 7.4 on sätestatud, et kui laenusaaja ei täida lepingust

tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku

teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale ja võlaõigusseaduses § 1132 sätestatule.

Hageja on kohtule esitanud üldtingimustes punktis 7.4. viidatud hinnakirja (saadetud kostjale

e-kirjaga 22.07.2023), milles on märgitud, et tasuline võlateade (pärast lepingu lõppemist) üle

1001 euro suuruse nõude korral on 25 eurot ning teine ja kolmas tasuline võlateade on 5 eurot

kiri. Muude sissenõudmiskulude tasusid hinnakirjas ei kajastu.

Hageja on vastuseks kohtule selgitanud, et 19.12.2023 meeldetuletuskiri saadeti Itella postiga

kostja rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile XXX. Hageja esitatud tõendist (dtl 82) võib

aru saada, et kaks ülejäänud kirja (29.12.2023 ja 17.01.2024) saadeti e-postiga.

Lihtmenetluses võib kohus arvestada poole seletusi tõendina, seega loeb kohus tõendatuks, et

krediidiandja saatis nimetatud meeldetuletuskirjad. Kohus rahuldab kolme meeldetuletuskirja

saatmise kulu hüvitamise nõude kokku 35 eurot.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 1132 ei

nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Kuivõrd hageja viidatud üldtingimustes ega hinnakirjas ei olnud välja toodud muude

makseviivitusega seotud kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just

sellises ulatuses, jätab kohus ülejäänud osas hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

rahuldamata.

11. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 04.10.2024. Hageja menetluskuludeks on:

riigilõiv 350 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu

1014 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 20.10.2024, teadaande

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2352,75 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 350

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot,

millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus

esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu

suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi summas 1014 eurot. Õigusabi

osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:

-nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2

tundi;

-13.09.2024 seisukoha koostamine, lisa tellimine, komplekteerimine, kohtule esitamine 2

tundi;

-03.10.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 2 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus 13.09.2024

õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ja 03.10.2024 õigustoimingu põhjendatud

ajakuluks 1,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja

ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi

× 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 870 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

12.07.2024 esitatud hagi hind oli 2352,75 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 1500 eurot, intressinõude 104,66 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, viivisenõude

hagi esitamise seisuga summas 284,09 eurot ja viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni

põhivõla täieliku tasumiseni 27,60% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 414 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2337,75 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (2352,75 eurot) 99,36%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 99,36% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 0,64%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 99,36% hageja põhjendatud menetluskuludest

(870 eurot), millele vastab summa 864,43 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

12. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik