2-23-144340/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-144340

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi E.P. vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 431,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht: Endla tn 15,

10122 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo,

registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-

post: xxx);

Kostja: E.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt E.P.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood

11052490) kasuks välja 405,36 (nelisada viis eurot ja 36 senti) eurot, millest 217 eurot on

leppetrahvid, 150 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 38,36 eurot on sissenõutavaks

muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt E.P.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood

11052490) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis leppetrahvide nõudelt 217 eurolt alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.12.2023 kuni leppetrahvide täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt E.P.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood

11052490) kasuks välja 387,50 (kolmsada kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot,

millest 247,50 eurot on kulud õigusabile ja 140 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv.

3. Mõista kostjalt E.P.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood

11052490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 387,50 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja korduvalt oma sõidukit hageja opereeritavas parklas. Hageja

parkis oma sõidukit registrinumbriga XXXXXX Jõe tn 5 parklas ja eiras parkimiskorralduse nõudeid

07.01.2021, 08.01.2021 ja 17.06.2021. Igal korral koostati hagejale leppetrahvi nõue summas 40 eurot.

22.09.2022 parkis kostja sama sõidukit Pärnu mnt 22 parklas, eirates parkimiskorralduse nõudeid.

Kostjale koostati leppetrahv summas 40 eurot. 14.10.2022 parkis kostja sõidukit samuti Pärnu mnt 22

parklas. Kostja parkis invakohal ning talle koostati leppetrahv 57 eurot. Kokku koostati leppetrahve

summas 217 eurot.

2. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maa omanikuga sõlmitud lepingu

alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlitel parklate sissesõidul või parklates sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas

kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul

www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja jättis leppetrahvid tasumata. Fotodelt nähtub, et

leppetrahvide nõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele.

3. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Hageja nõudis kostjalt viivist seaduses sätestatud määras alates

leppetrahvide tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Leppetrahvilt nr

1013003551 alustati viivise arvestamist 22.01.2021. Viivist on 40 eurolt arvestatud kuni 08.12.2023 ja

viivis on 10,42 eurot. Leppetrahvilt nr 1013003585 alustati viivise arvestamist 23.01.2021 ja viivist

arvestati 40 eurolt kuni 08.12.2023. Viivis on 10,41 eurot. Leppetrahvilt nr 1028002950 on viivist

arvestatud 40 eurolt alates 02.07.2022 kuni 08.12.2023 ja viivis on 5,80 eurot. Leppetrahvilt nr

0204053132 on viivist arvestatud 40 eurolt alates 07.10.2022 kuni 08.12.2023 ja viivis on 4,95 eurot.

Leppetrahvilt nr 0204053563 on viivist summalt 57 eurot arvestatud alates 29.10.2022 kuni

08.12.2023 ja viivis on 6,78 eurot. Kokku on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis 38,36 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise

põhinõude summalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras.

4. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1 ja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu.

Leppetrahviga nr 1013003551 seotud võla sissenõudmise kulu on 30 eurot. 08.04.2022 saatis hageja

võlateatise maksumusega 15 eurot, 28.04.2022 võlateatise maksumusega 5 eurot ja 08.08.2022

võlateatise maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad päringu

tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu

ja päringu kulu, võlgnikule saadetud sõnumite ja telefonikõnede kulu.

5. Leppetrahviga nr 1013003585 seotud võla sissenõudmise kulu on 30 eurot. 08.04.2022 saatis

hageja võlateatise maksumusega 15 eurot, 28.04.2022 saatis hageja võlateatise maksumusega 5 eurot

ja 08.08.2022 võlateatise maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot

sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule saadetud sõnumite ja telefonikõnede kulu.

6. Leppetrahviga nr 1028002950 seotud võla sissenõudmise kulu on 30 eurot. 29.11.2022 saatis hageja

kostjale võlateatise maksumusega 15 eurot, 10.01.2023 saatis hageja võlateatise maksumusega 5 eurot

ja 13.02.2023 võlateatise maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot

sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule saadetud sõnumite ja telefonikõnede kulu.

7. Leppetrahviga nr 0204053563 seotud võla sissenõudmise kulu on 30 eurot. 19.01.2023 saatis hageja

kostjale võlateatise maksumusega 15 eurot, 21.02.2023 võlateatise maksumusega 5 eurot ja

14.04.2023 võlateatise maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot

sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule saadetud sõnumite ja telefonikõnede kulu. Kokku

palus hageja kostjalt võla sissenõudmise kulude väljamõistmist summas 150 eurot.

8. Nõude õigusliku alusena viitas hageja VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, samuti VÕS §

76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 217 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 38,36 eurot, võla sissenõudmise kulu 150 eurot ja sissenõutavaks

muutuva viivise põhinõudelt 217 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja leppetrahvide nõue ei ole aegunud. Leppetrahvid

tuli tasuda 14 päeva jooksul. Leppetrahvide nõuded muutusid sissenõutavateks 29.10.2022,

07.10.2022, 02.07.2022, 23.01.2021 ja 21.01.2021. Leppetrahvide nõuded oleksid aegunud vastavalt

29.10.2025, 07.10.2025, 02.07.2025, 23.01.2024 ja 21.01.2024. Hageja viitas TsÜS § 160 lõikele 1 ja

lõike 2 punktile 3. Maksekäsu kiirmenetlus algas 03.11.2023 ehk enne kolme aasta möödumist. Hageja

nõuded ei ole aegunud.

10. Kostja ei ole leppetrahvide nõuetele sisuliselt vastu vaielnud, järelikult on ta nõudeid tunnustanud.

Kostja viivitas leppetrahvide tasumisega, mistõttu on hageja viivisenõue põhjendatud. Hageja nõuab

viivist seadusjärgses määras. Hageja on tõendanud võla sissenõudmisega seotud kulude kandmist.

Kostjal oli võimalik väiksemate menetluskuludega tasuda nõue maksekäsu kiirmenetluses, mida kostja

ei teinud, vaid esitas vastuväite. Kuna hageja pidi esitama hagiavalduse, on õigusabikulude nõue

põhjendatud.

Kostja vastuväited

11. Kostja võttis hageja nõude osaliselt õigeks ja tunnistas hageja leppetrahvide nõudeid nr

1028002950, nr 024053132 ja nr 0204053563. Kostja ei tunnista leppetrahve nr 1013003551 ja nr

1013003585, kuna nõuded on aegunud. Kostja on nõus tasuma leppetrahvi nr 1028002950 alusel 40

eurot, nr 0204053132 alusel 40 eurot ja nr 0204053563 alusel 57 eurot. Kostja ei tunnistanud muid

nõudeid ja pidas menetluskulusid ülepaisutatuteks.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

13. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja parkis korduvalt hageja opereeritud parklates

sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX ning kostjale koostati leppetrahve kokku summas 217 eurot.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda kõik hageja leppetrahvide nõuded, võla

sissenõudmise kulud ja viivisenõuded.

14. Kostja võttis hageja leppetrahvide nõuded omaks osaliselt. Kostja tunnistas hageja

leppetrahvinõuet nr 1028002950 summas 40 eurot, nr 0204053132 summas 40 eurot ja nr 0204053563

summas 57 eurot. Kokku võttis kostja õigeks hageja nõudeid 137 euro ulatuses. TsMS § 440 lg 1

sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue summas 137 eurot rahuldada kostja õigeksvõtu alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 137 eurot.

15. Muus osas ei võimalda kostja vastuväited hageja nõuet rahuldamata jätta. Kostja vaidles ülejäänud

leppetrahvide nõuetele vastu põhjendusel, et need nõuded on aegunud. Muid sisulisi vastuväiteid

kostja leppetrahvide, viivise ega võla sissenõudmise kulu nõuetele ei esitanud.

16. Kohus nõustub hageja väidetega, et hagis märgitud ükski leppetrahvinõue ei ole aegunud. TsÜS §

146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et

aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega

algas aegumine alates ajast, mil hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Leppetrahvide

nõuded muutusid sissenõutavateks 29.10.2022, 07.10.2022, 02.07.2022, 23.01.2021 ja 21.01.2021.

Leppetrahvide nõuded oleksid aegunud vastavalt 29.10.2025, 07.10.2025, 02.07.2025, 23.01.2024 ja

21.01.2024. Hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 03.11.2023, mil ükski

leppetrahvinõue ei olnud veel aegunud. TsÜS § 160 lg 1 näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi

aegumisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

17. Kohus selgitas kostjale 22.08.2024 (dtl 166-167) pöördumises hagi aegumisega seonduvat. Kohus

selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada, millistel asjaoludel ta vaidleb ülejäänud osas hageja

nõuetele vastu. Vaatamata kohtu selgitustele kostja täiendavalt oma vastuväiteid ei põhistanud ega

tõendanud.

18. Kohus leiab, et kuna kostja ei esitanud muid vastuväiteid, kuulub hageja nõue rahuldamisele.

Esmalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine

nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik

pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-

2-1-75-10, p 14).

19. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta parkis oma sõidukit korduvalt hageja

opereeritud parkimisalale, kuid rikkus parkimistingimusi. Hageja esitas kohtule fotod, millistest nähtub

kostjale kuuluva sõiduki parkimine hageja opereeritud parklates, parkimistingimustest teavitavad

infotahvlid ja liiklusmärgid, koostatud leppetrahvis ning leppetrahvi asetamine kostja sõiduki

kojamehe vahele (dtl 32-75). Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas

loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Seega sai kostja

leppetrahvinõuded kätte, kuid jättis leppetrahvid tasumata.

20. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul

pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal

on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid

tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe

vahele asetamist.

21. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

22. Eeltoodust lähtudes kuulub rahuldamisele tervikuna hageja leppetrahvide nõue ning hageja

viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks täiendavalt põhinõudena ehk tasumata leppetrahvidena välja

mõista 80 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 38,36 eurot ja sissenõutavaks muutuv viivis hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast 09.12.2023 põhinõudelt 217 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täieliku rahuldamiseni.

23. Lisaks viivisele palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu kogumis 150 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

24. Hageja põhistas, kuidas on tema võla sissenõudmise kulu kujunenud. Hageja esitas kohtule

koopiad kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest (dtl 86-152). Kuigi hageja esitas vastavad kirjad, ei

pea võlausaldaja seaduse kohaselt võla sissenõudmise kulu suurust tõendama. Võla sissenõudmise

kulu nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kuluna

150 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 217 eurot + 38,36 eurot + 150 eurot =

405,36 eurot.

25. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

26. Hageja palus kostjalt välja mõista kulud õigusabile 400,25 eurot ja tasutud riigilõivu 140 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hagejale osutati

õigusabi hinnaga 169 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ehk 338 eurot ja

menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi ehk 42,25 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja

mõista menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel.

27. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus

puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või

menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega

menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

28. Hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel loeb kohus põhjendatuks. Küll aga on ülemäärane

hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot. Hageja esindajaks ei ole advokaat ning tegu ei olnud

keeruka vaidlusega, kuna kostja võttis nõude osaliselt õigeks. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud

tunnitasuks 110 eurot. Hageja esindaja mõistlik kulu õigusabi osutamisele on 2,25 tundi x 110 euroga

= 247,50 eurot. Hageja kulu riigilõivule 140 eurot on põhjendatud. Kogumis on hageja põhjendatud

menetluskulud summas 387,50 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 387,50

eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 387,50 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik