3-22-191/16 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-191

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Marius Miti kaebus Viru Vangla kohustamiseks tutvustada talle

väärteomenetluse nr 650020000212 toimikut

Menetlusosalised

Kaebaja – Marius Mitt

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Marius Miti kaebus.

2. Kohustada Viru Vanglat uuesti läbi vaatama Marius Miti taotlust tutvustada talle

väärteomenetluse nr 650020000212 toimikut.

3. Mõista Viru Vanglalt Marius Miti kasuks välja menetluskulu 15 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 2. detsember 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-22-191

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla teabe- ja uurimisosakond algatas 30. septembril 2020 karistusseadustiku §

275 lõike 1 tunnustel väärteomenetluse nr 650020000212 selle kohta, et 30. augustil 2020 kella

07.55 paiku solvas kinnipeetav Marius Mitt (edaspidi kaebaja) Viru Vangla V hoone V7

osakonna kambris V722 teise üksuse valvurit A. Roosimäge.

2. Viru Vangla teabe- ja uurimisosakond lõpetas 5. augusti 2021. a määrusega

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lõike 1 punkti 1 alusel menetluse väärteoasjas nr

650020000212.

3. Kaebaja esitas 8. augustil 2021 Viru Vanglale taotluse, et tal võimaldataks tutvuda

väärteomenetluse nr 650020000212 toimikuga.

4. Viru Vangla jättis 11. augusti 2021. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla

märkis, et VTMS § 69 lõike 6 kohaselt tekib menetlusalusel isikul õigus tutvuda kohtuvälise

menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia

kättesaamisest. Vangla selgitas, et väärteomenetluses nr 650020000212 väärteoprotokolli ei

koostatud, vaid peale kaebaja ülekuulamist menetlus lõpetati. Sellises olukorras ei võimalda

VTMS väärteotoimikuga tutvuda. Õigus toimikuga tutvuda tekib menetlusalusel isikul ainult

pärast väärteoprotokollist koopia saamist. Viru Vangla jäi samale seisukohale ka 1. oktoobri

2021. a määruses. Viru Vangla selgitas täiendavalt, et kuna kaebajale ei ole koostatud

väärteoprotokolli, puudub tal ka õiguslik alus tutvuda väärteotoimikuga, kuivõrd õigusaktid ei

näe toimikuga tutvumist muul viisil ette.

5. Kaebaja esitas 5. oktoobril 2021 Viru Maakohtule kaebuse nõudega kohustada Viru

Vanglat tutvustama talle väärteomenetluse nr 650020000212 toimikut. Kaebaja oli

seisukohal, et tal on õigus toimikuga tutvuda, hoolimata sellest, et väärteoprotokolli ei

koostatud. Viru Maakohus edastas 13. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse lahendamiseks

Tartu Halduskohtule.

6. Viru Vangla oli 14. veebruari 2023. vastuses seisukohal, et kaebus on ebaõigesti võetud

halduskohtu menetlusse. Vangla märkis, et maakohus jättis ebaõigesti kindlaks tegemata

vaieldava õigussuhte olemuse ning halduskohus ei ole seda minetust kõrvaldanud. 5. oktoobri

2021. a kaebuse alusest ei saa järeldada, et kaebus allub ilmtingimata halduskohtu kontrollile.

See, kas kaebus allub maa- või halduskohtule, sõltub kaebuse eesmärgist, mille saab

sõnastada ainult kaebaja ise. Kaebaja ei ole nt püstitanud küsimust isikuandmete töötlemise

kohta. Välistada ei saa vähemalt hüpoteetiliselt võimalust, et kaebaja soovis menetluse läbi

viimist rehabiliteerival eesmärgil (VTMS § 29 lõige 3). Sellisel juhul tulnuks küsimus

toimikuga tutvumise kohta lahendada samas väärteomenetluses. Kaebus võib alluda

halduskohtule, kui kaebaja nõue on väärteomenetlusväline. Kaebaja kohta käivaid

isikuandmeid, mis on saadud tunnistajatelt, on vangla kaebajale juba tutvustanud väärteoasja

5. augusti 2021. a lõpetamise määruses. Toimiku mahukama osa moodustavad kaebaja enda

esitatud tõendid. Seetõttu tekibki põhjendatud kahtlus, et kaebaja soovis toimikuga tutvuda

selleks, et hinnata tõendite vahekorda ja kaalu, et kasutada väärteomenetluslikke õiguseid.

Kuna kaebaja kohta käivaid isikuandmeid on kaebajale tutvustatud, oleks kaebus selles osas

põhjendamatu. Kolmandate isikute (nt tunnistajate) isikuandmete teadasaamiseks kaebajal

alus puudub (kaebuses ei ole välja toodud ka selliseid põhjendusi). Vastustaja ei oska oletada,

millise õiguse kaitseks on kaebus esitatud. Väärteomenetluses koostatud toimiku

3-22-191

tutvustamiseks peab olema õiguslik alus, mis oleks seotud taotluse eesmärgiga. Ainuüksi

abstraktne huvi toimikuga tutvuda ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks.

7. Kaebaja märkis 10. märtsi 2024. a avalduses vastuseks kohtu küsimusele, millise õiguse

kaitseks on ta kohtusse pöördunud, et Viru Vangla ametnikud valetavad kinnipeetavatega

seoses süüdimatult ja tal on õigus kaitsta end nende valede vastu, kuid ta ei saa seda teha, kui

ei tea täpselt, kes ja mida valetas. Viru Vangla on rikkunud kaebaja õigust end kaitsta ja

takistab tal ametnikke vastutusele võtta.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8. Praeguses asjas on vaidlus selles, kas Viru Vangla on õiguspäraselt keeldunud

võimaldamast kaebajal tutvuda väärteomenetluse nr 650020000212 toimikuga.

9. Kaebaja oli väärteomenetluses nr 650020000212 menetlusalune isik. Pärast seda, kui

Viru Vangla lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel (teos puuduvad

väärteo tunnused), esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse väärteoasja toimikuga tutvumiseks.

Kaebaja ei põhjendanud, miks ta toimikuga tutvuda soovib. Kohtumenetluses on kaebaja

selgitanud, et soovis toimikuga tutvudes välja selgitada, kes Viru Vangla ametnikest ja mida

on kaebaja kohta menetluse jooksul valetanud, et kaitsta oma õigusi ja saavutada ametnike

vastutusele võtmine. Kaebaja selgitustest ei ilmne, et toimikuga tutvumine oleks olnud vajalik

väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamiseks või VTMS § 29 lõikes 3 sätestatud

õiguse (väärteomenetluse läbiviimine menetlusaluse isiku rehabiliteerimiseks) kasutamiseks.

Teisisõnu ei nähtu, et kaebaja toimikuga tutvumise soov oleks kantud eesmärgist jätkata

väärteomenetlusega nr 650020000212 sisuliselt või kasutada väärteomenetluslikke

edasikaebevõimalusi. Seetõttu tuleb kaebaja toimikuga tutvumise taotlus lugeda

väärteomenetluse väliseks.

10. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi

pärast väärteomenetluse lõppu toimikuga tutvumise üle. Tegu on materiaalselt haldusülesande

täitmisega ja VTMS erinormid pädeva kohtu kohta puuduvad. (Vt Riigikohtu 21. novembri

2018. a otsus asjas nr 3-16-11, punkt 10.)

11. Viru Vangla on 11. augusti 2021. a ja 1. oktoobri 2021. a määrustes asunud seisukohale,

et väärteotoimikuga tutvumise õigus on ette nähtud ainult VTMS § 69 lõikes 6, kuid kaebaja

puhul pole sättes nimetatud eeldus täidetud, sest väärteomenetluses nr 650020000212 ei

koostatud väärteoprotokolli. Viru Vangla märkis, et õigusaktid ei näe muul viisil

väärteotoimikuga tutvumist ette, mistõttu puudub kaebajal õiguslik alus toimikuga tutvumist

nõuda.

12. VTMS ei näe tõepoolest ette menetlusaluse isiku õigust tutvuda pärast väärteomenetluse

lõpetamise määruse tegemist väärteotoimikuga. VTMS § 19 lõike 1 punkt 6 sätestab

menetlusaluse isiku õiguse tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja

videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste,

menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja

videosalvestatakse. See õigus on menetlusalusele isikule sätte mõttest tulenevalt ette nähtud

ainult väärteomenetluse kestel. VTMS § 69 lõige 6 näeb ette menetlusaluse isiku õiguse

tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.

VTMS § 114 lõige 5 sätestab menetlusaluse isiku õiguse tutvuda väärteotoimikuga

maakohtule kiirmenetluses, üldmenetluses ja lühimenetluses tehtud otsuse peale kaebuse

3-22-191

esitamise tähtaja jooksul. VTMS § 62 lõige 3 näeb pärast väärteomenetluse lõppu

väärteotoimikuga tutvumise õiguse ette üksnes otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või

varalist kahju saanud isikule ja tema esindajale.

13. Vastustaja ei ole aga kontrollinud, kas kaebaja õigus lõppenud väärteomenetluse

toimikuga tutvuda võis tekkida mõne muu seaduse alusel. Kaebaja ei pidanud ise esile tooma

õiguslikku alust, mille alusel ta väärteotoimikuga tutvumist nõudis, vaid vastustaja kohustus

oli vastava õigusliku aluse olemasolu hinnata. Põhiseaduse § 44 lõige 3 näeb ette, et Eesti

kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seda

õigust võib piirata üksnes seaduse alusel teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse

põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kuna vaidlus puudutab süüteomenetluses

kogutud teavet, kohaldub isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 4. peatükk, mitte Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)) (vrd Riigikohtu 24. märtsi 2022. a otsus asjas

nr 3-20-332, punkt 9). IKS § 24 lõige 1 näeb andmesubjektile ette õiguse saada soovi korral

vastutavalt töötlejalt andmesubjekti kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed on igasugune

teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta (IKS § 13 lõige 1 ja

IKÜM artikli 4 punkt 1). Õigus isikuandmete kaitsele, sh tutvumisõigus ei ole siiski

absoluutne, vaid seda võib piirata IKS § 24 lõikes 2 sätestatud alustel ehk juhul, kui teabe

väljastamine andmesubjektile võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või

menetlemist või karistuse täideviimist; kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; ohustada riigi

julgeolekut; ohustada avaliku korra kaitset; takistada ametlikku uurimist või menetlust. Osas,

milles väärteomenetluse toimik ei sisalda kaebaja isikuandmeid, kuulub kohaldamisele

avaliku teabe seadus (AvTS). Väärteomenetluse käigus kogutud teave on AvTS § 3 lõike 1

tähenduses avalik teave, st mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites. Igaühel on õigus saada seaduses sätestatud korras

juurdepääs avalikule teabele (AvTS § 4). AvTS (eelkõige § 23) näeb ette alused avalikule

teabele juurdepääsu piiramiseks. Õigusvastane on keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi

põhjusel, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu hulgas juurdepääsupiiranguga

andmeid (Riigikohtu 23. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-57-03, punkt 20). Sellisel juhul

tuleb tagada juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta

juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lõige 2).

14. Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja õigust tutvuda pärast väärteomenetluse lõpetamist

väärteotoimikuga jaatada sõltuvalt toimiku sisust IKS ja AvTS alusel. Kaebaja 8. augusti

2021. a taotlust lahendades ei ole vastustaja sellele tähelepanu pööranud ega analüüsinud, kas

on võimalik toimikut kaebajale tutvustada või esinevad IKS-is ja AvTS-is sätestatud alused

kaebajale juurdepääsu piiramiseks. Samuti pole hinnatud, kas on võimalik kaebajale toimikut

tutvustada osaliselt, kui toimikus peaksid esinema juurdepääsupiiranguga andmed. Ainuüksi

asjaolu, et kaebajale on väljastatud väärteomenetluse lõpetamise määrus ja seal on teatud

ulatuses kajastatud toimikus olevaid andmeid, ei välista kaebaja õigust tutvuda toimikuga

täies ulatuses. IKS ja AvTS alusel kaebaja taotluse lahendamisel on vastustajal kaalutlusõigus

ning vastustajal tuleb vastandlikke huve nende esinemise korral kaaluda. Kui vastustaja

otsustab kaebajale juurdepääsu andmisest keelduda, tuleb seda põhjendada, näidates ära

keeldumise õigusliku ja faktilise aluse. Põhjendada tuleb ka seda, miks ei ole võimalik

teabekandja (nt dokumendi) või nende kogumi (nt toimiku) osaline väljastamine. (Vrd

3-22-191

Riigikohtu 21. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-16-2348, punktid 18 ja 20). Vastustaja 11.

augusti 2021. a ja 1. oktoobri 2021. a keeldumistest selliseid kaalutlusi ja põhjendusi ei nähtu.

Vastustaja 11. augusti 2021. a ja 1. oktoobri 2021. a keeldumised on eelnevalt kirjeldatud

puuduste tõttu õigusvastased. Kuna vastustaja kaalutlusruum kaebaja taotluse lahendamisel ei

ole täielikult redutseerunud, saab kohus üksnes kohustada vastustajat taotlust uuesti

lahendama (riigivastutuse seaduse § 6 lõiked 4 ja 5).

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada. Kohus kohustab vastustajat uuesti

otsustama kaebaja taotluse üle.

16. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud kanda vastustajal.

Kaebaja ainsaks menetluskuluks oli kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Hoolimata sellest,

et kaebaja ei ole riigilõivu kohta menetluskulude nimekirja esitanud, saab Riigikohtu

halduskolleegiumi pikaajalise praktika järgi kohus tasutud riigilõivu menetluskuluna

arvestada ja vastustajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2018. a

määrus asjas nr 3-17-1206, punkt 7). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja

kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)