3-22-198/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-198

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks täitma

patsiendi teavitamise kohustust ja vastama kirjalikult

kaebaja 15.07. ja 15.11.2021. a pöördumistele

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.01.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant ‒ X.X.

Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 25.01.2024. a otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

2. Kohustada Viru Vanglat kaebaja 15.07. ja 15.11.2021. a pöördumistele seaduses

ettenähtud korras vastama.

3. Mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 55 eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 31.10.2024, arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X.X. esitas 15.07.2021 Viru Vangla meditsiiniosakonna arstile

adresseeritud taotluse seoses X.X.-il diagnoositud gastriidi ja vanglas pakutava toiduga.

Kinnipeetav märkis, et tegemist on taotlusega kirjaliku teavitamiskohustuse täitmiseks

tervishoiuteenuse osutaja poolt, ning viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg-le 1 ja

erinevatele teavitamiskohustust puudutavatele õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadele.

Taotluses palus X.X. järgmist teavet:

1) kui suur võib olla tema tarbitav päevane rasva kogus grammides, arvestades, et tal on

diagnoositud krooniline gastriit;

2) X.X. selgitas, et võttis ühendust arstiga väljaspool vanglat, kes edastas talle gastriidi

dieetmenüü, kus on kirjas, et päevane rasva kogus võib olla maksimaalselt 20 grammi. X.X.

küsis, kas vangla arst nõustub sellega;

3) kas vangla arst teab, kui palju on rasva keskmiselt vangla R3 menüü päevases toidus, ning

kui palju seda on;

4) mida võtab vangla arst ette tema (ja teiste kinnipeetavate, kellel on gastriit) vaevuste

leevendamiseks ja sobiva toidu saamiseks.

2. X.X. esitas 16.08.2021 Viru Vanglale vaide, milles nõudis 15.07.2021. a pöördumisele

vastamist. Vangla vaidele ei vastanud.

3. X.X. esitas 03.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna

kohustamiseks täitma kirjalikku patsiendi teavitamiskohustust ja vastama kirjalikult kaebaja

pöördumistele ning tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus taotlustele ja vaietele tähtaegselt

vastamata jätmisel. Kaebuse kohaselt esitas X.X. 15.07.2021 Viru Vangla meditsiiniosakonna

üldarstile H. Silvet pöördumise seoses kaebajal diagnoositud gastriidi ja vanglas pakutava

toiduga, kuid ei saanud sellele vastust. X.X. esitas 16.08.2021 vaide vanglale, milles nõudis

pöördumisele vastamist, kuid ka sellele ei vastatud.

4. X.X. esitas 15.11.2021 Viru Vangla II üksuse meditsiiniõele adresseeritud taotluse seoses

12.11.2021 õe poolt tema töövõime hindamise ja tal esinenud kõhuvaluga. Kinnipeetav

märkis, et tegemist on taotlusega kirjaliku teavitamiskohustuse täitmiseks tervishoiuteenuse

osutaja poolt, ning viitas VÕS § 766 lg le 1 ja erinevatele teavitamiskohustust puudutavatele

õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadele. X.X. esitas taotluses järgmised küsimused:

1) kas pereõde on teadlik tema kõhuga seotud terviseprobleemidest (gastriit, funktsionaalne

düspepsia ja reflukshaigus ning tihti esinev kõhuvalu)?

2) kas pereõe hinnangul tõsimeeli on kinnipeetav töövõimeline tugeva kõhuvalu ja halva

enesetundega olukorras, kus ta ei saanud kõhuvalu tõttu peaaegu terve öö magada, ei ole

seetõttu söönud ega toitu isegi vastu võtnud ja ei suutnud õue jalutamagi minna (X.X.

teavitas pereõde eeltoodud asjaoludest)?

3) kas pereõde on seisukohal, et X.X.-il tegelikult kõht ei valutanud?

4) miks pereõde jättis kõhuvalu osas tervisekontrolli täielikult tegemata ning miks ta ei

küsinud ühtegi küsimust valude kohta (nt kust kõht valutab, millal valu algas, kui tugev on

valu jms)?

5) miks pereõde ei palpeerinud kõhtu, et teha kindlaks valu täpne asukoht, võimalikud

kõhukrambid jms, ning mida on võimalik palpeerides tuvastada?

6) kas töövõime hindamiseks piisab ainult vererõhu, pulsi ja veres hapniku sisalduse

mõõtmisest, nagu pereõde seda tegi 12.11.2021?

7) kas pereõde on teadlik, et riikliku töövõime hindamise ekspertiisiga on X.X.-il tuvastatud

täielikult (100%) puuduv töövõime kuni 07.06.2023?

5. X.X. esitas 23.12.2021 Viru Vanglale vaide, milles nõudis 15.11.2021. a taotlusele

vastamist. Vangla vaidele ei vastanud.

6. X.X. esitas 22.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Viru Vangla

kohustamist täitma patsiendi teavitamise kohustust ning vastama kirjalikult kaebaja

pöördumistele.

7. Halduskohus võttis 01.02.2022. a määrusega 03.10.2021 esitatud kaebuse menetlusse

nõude osas kohustada Viru Vanglat täitma patsiendi teavitamise kohustust ja vastama

kirjalikult kaebaja 15.07.2021. a pöördumisele (haldusasi nr 3-21-2260). Halduskohus võttis

23.02.2022. a määrusega menetlusse 22.01.2022 esitatud kaebuse Viru Vangla

kohustamiseks täitma patsiendi teavitamise kohustust ja vastama kirjalikult kaebaja

15.11.2021. a pöördumisele (haldusasi nr 3-22-198). Halduskohus liitis 27.11.2023. a

määrusega kaebused ühte menetlusse. Pärast haldusasjade liitmist jäi asja numbriks 3-22-

198.

8. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Viru Vangla tervishoiutöötajad on

kohustatud täitma kirjalikku teavitamiskohustust. See, kes osutab tervishoiuteenust, peab läbi

viima ka teavitamise. Teavitamiskohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmisega rikub

tervishoiuteenuse osutaja enda lepingulisi kohustusi. Kaebajale väljastati tervisekaardi

väljavõte 30.11.2021 toimunud vastuvõtu kohta, kuid arst valetab, et kaebajale anti suulised

selgitused. Ühelegi kaebaja küsimusele ei vastatud ning väidetavad suulised selgitused

kujutasid endast selgitusi selle kohta, et arst ei pea kaebajale midagi selgitama. Kaebaja esitas

15.11.2021. a pöördumise II üksuse pereõele, mitte üldarstile, kuna arst ei viibinud sündmuse

juures, mille kohta kaebaja teavet küsis. Pereõde ei saa delegeerida vastamist arstile, kui arst

ei olnud sündmuse juures. Meditsiiniosakonna juhataja on otsustanud, et vangla

meditsiiniosakond ei vasta enam kirjalikult kinnipeetavate pöördumistele ning kaebajalt on

korduvalt nõutud, et ta kirjutaks esitatud pöördumistele, et ta ei soovi kirjalikku vastust.

Vangla direktor rikkumistele ei reageeri. Kaebaja on varasemalt pöördunud õiguskantsleri

poole, kes algatas menetluse Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse osas. Kaebaja palus

asja lahendamisel arvestada õiguskantsleri 18.04.2018. a seisukohaga.

9. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tal on

õigus nõuda VÕS § 766 lg-s 1 kirjeldatud seisukohta üksuse õelt. Vangile on

tervishoiuteenuse osutajaks vangla (VangS § 52 lg 1). Seda, milline konkreetne

tervishoiutöötaja vangile tervishoiuteenust osutab, otsustab seega vangla ning vangil puudub

subjektiivne õigus nõuda endale meelepärase tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmist (sh

vanglas sees). Kaebaja on ekslikul arusaamal, et VÕS § 766 lg 1 viimane lause annab talle

õiguse nõuda teavitamist pöördumise vastuse vormis. Viidatud säte annab õiguse eelmises

lauses kirjeldatud infot saada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega on

tervishoiuteenuse osutajal lai otsustamispädevus, mil viisil patsiendi ravi puudutavad vastused

talle teatavaks tehakse. Kõiki pöördumisi meditsiiniosakonnale seoses isiku tervise

probleemidega käsitletakse õe või arsti vastuvõtul ning isiku tervisekaarti tehakse sellekohane

kanne. Kui isik soovib saada vastust kirjalikult, siis väljastab vangla talle tervisekaardi

väljavõtte. Kaebaja 15.07.2021. a pöördumises esitatud küsimusi käsitles arst 27.07.2021 arsti

vastuvõtul ning nende kohta on tehtud kirjalik kanne isiku tervisekaarti. Kaebajale on

väljastatud tema tervisekaardist koopiad, mistõttu tuleb teenuse osutaja

informeerimiskohustus täidetuks lugeda. Kaebaja 15.11.2021. a taotluses esitatud küsimuste

puhul ei ole vormilt ega sisult tegemist VÕS § 766 lg-s 1 silmas peetud küsimustega. Pigem

on tegu küsimustega, mis oleks asjakohased tõstatada näiteks kaebaja töövõime hindamise või

konkreetse töökohustuse hindamise menetluses, mis on haldusmenetlused.

10. Tartu Halduskohus jättis 25.01.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

10.1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Viru Vangla meditsiiniosakond on kohustatud

vastama kaebaja 15.07.2021 ja 15.11.2021. a pöördumistele eraldiseisva kirjaliku vastusega.

Kaebaja viitas pöördumistes selgelt, et ta soovib teavet VÕS § 766 lg 1 alusel. Seega tuleb

kohtul hinnata seda, kas vangla kui tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tulenevalt VÕS §

766 lg-st 1 kaebaja viidatud pöördumistele kirjalikult vastama. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

praktikast tulenevalt on patsiendi teavitamise kohustuse eesmärk nii VÕS § 766 lg 1 kui

üldiselt ka VÕS § 758 lg 1 ls 1 järgi tagada patsiendi informeeritus tervishoiuteenuse kui

isikliku iseloomuga teenusega kaasnevatest võimalikest riskidest, ravi kestusest ja olemusest.

See on vajalik esmajoones selleks, et patsient saaks teha teadliku valiku, kas ta nõustub mingi

ravi või ravimeetodiga või mitte (VÕS § 766 lg 3) (vt Riigikohtu 13.06.2018. a otsus asjas nr

2-15-123028, p 20.1). VÕS § 758 lg-st 1 ja § 766 lg-st 1 ei tulene, et patsiendi nõustamis- ja

teavitamiskohustus hõlmaks tingimata tervishoiuteenuse osutaja kohustust kirjalikele

päringutele ka kirjaliku vastusega vastata. Nõustamis- ja teavitamiskohustuse saab tulenevalt

nendest sätetest lugeda täidetuks ka siis, kui vastav teave on patsiendile edastatud suuliselt,

ning juhul, kui patsient soovib teavet kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ka siis, kui

patsiendile väljastatakse see teave kirjalikult või elektrooniliselt muus kui päringu vastuse

vormis. Seetõttu tuleb pidada sobilikuks seda, kui tervishoiuteenuse osutamisega seonduvad

küsimused lahendatakse tervishoiuteenuse osutamise käigus ja antud selgitused

dokumenteeritakse patsiendi tervisekaardis. Kui patsient soovib saada selgitusi kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, on tal võimalik saada enda tervisekaardi väljavõte. Vangla

meditsiiniosakonna kohustust vastata kaebaja küsimustele kirjalikult ei tulene ka Viru Vangla

teabehalduse korra p-st 12.2. Selles korras sätestatu ei kohaldu olukorras, kus

tervishoiuteenuse osutamist ja selle raames toimuvat suhtlust reguleerib erikord VÕS § 766 lg

1 näol. Ka kaebaja viidatud õiguskantsleri seisukohast ei saa järeldada, et vangla

meditsiiniosakonnal tuleks kõikidele kinnipeetava pöördumistele, mis seonduvad VÕS § 766

lg-s 1 nimetatud teabe saamisega, eraldiseisva vastusega kirjalikult vastata.

10.2. Kaebaja 15.07.2021. a taotluses esitatud küsimustega soovitud teavet saab pidada

patsiendi nõustamis- ja teavitamiskohustusega hõlmatuks vaid osas, milles kaebaja soovis

infot selle kohta, kui suures koguses rasva oleks tal tema terviseseisundist tulenevalt

soovituslik päevas tarbida. Muus osas saab kaebaja esitatud küsimustest järeldada kaebaja

soovi, et arst tagaks talle terviseseisundile vastava rasva koguse saamise, nt dieettoitlustamise

määramise (VangS § 47 lg 3). Seega ei olnud selles osas enam tegemist VÕS § 766 lg-s 1 ja §

758 lg-s 1 sätestatud nõustamis- ja teavitamiskohustuse täitmise taotlusega, mistõttu puudus

vanglal kohustus küsitut VÕS § 766 lg 1 teises lauses sätestatud vormis kaebajale avaldada.

15.07.2021. a taotlust arutati arsti vastuvõtul 27.07.2021. Tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt

kontrollis arst kaebajale pakutavat toitu ning leidis, et vanglatoit on gastriidihaigetele sobilik.

Sellist infot tuleb kaebajaga seotud asjaolusid arvestades pidada teavitamiskohustuse

täitmiseks piisavaks. Vangla arst ei rikkunud kaebaja teavitamise kohustust ka sellega, kui ei

väljendanud selgelt, milline peaks olema maksimaalne kaebaja tarbitava rasva päevane kogus.

Küsimus sellest, kas kaebaja vajas või vajab dieettoitlustamist ning kas arst on selle üle

õigesti otsustanud, ei ole praeguse vaidluse esemeks.

10.3. Kaebaja 15.11.2021. a pöördumises esitatud küsimustega soovitud teave ei saa olla

hõlmatud VÕS § 766 lg-s 1 ette nähtud patsiendi teavitamise kohustusega. Tegemist ei ole

patsiendi informeerimisega tervishoiuteenusega kaasnevatest võimalikest riskidest, ravi

kestusest ja olemusest ega ka nõustamisega selles osas, kuidas peaks patsient ravi saamisel

täiendavalt käituma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on vaidlustanud talle

12.11.2021 antud tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest määratud

distsiplinaarkaristuse Tartu Halduskohtus haldusasjas nr 3-22-713. Kaebaja esitas selles asjas

kohtule taotluse pereõe tunnistajana ülekuulamiseks seoses kaebajale 12.11.2021 teostatud

tervisekontrolliga. Eeltoodu viitab sellele, et kaebaja on ka pereõele 15.11.2021 esitatud

pöördumises soovinud temalt selgitusi, mis omavad tähtsust 12.11.2021. a sündmusega

seonduvalt algatatud distsiplinaar-menetluses. Sisuliselt soovis kaebaja tekitada haldus- ja

kohtumenetluses kasutatavat tõendit. Kuna tegemist ei ole patsiendi teavitamise kohustusega

hõlmatud teabega, ei saa kohus ainuüksi seetõttu praeguses asjas tuvastada selle kohustuse

vanglapoolset rikkumist. Nimetatud kohustuse rikkumise tuvastamiseks ei annaks alust ka

asjaolud, et kaebajale 30.11.2021. a arsti vastuvõtul 15.11.2021. a pöördumisega seonduvalt

antud suulisi selgitusi ei ole kantud kaebaja tervisekaarti ning need selgitused andis kaebajale

vangla arst, mitte pereõde.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas 29.01.2024 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

Tartu Halduskohtu 25.01.2024. a otsuse tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus kohaldas

ebaõigesti õigusnorme, tuvastas valesti asjaolusid ja tegi neist valed järeldused. Halduskohus

rikkus menetlusnorme, jättes kaebaja väited põhjendamatult kõrvale.

11.1. Halduskohus tõlgendas valesti kaebuse alust. Seetõttu on otsus kaebaja jaoks üllatuslik.

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, kuna vangla ei väljastanud kaebajale soovitud teavet. Vaidlus

on selle üle, kas vangla (meditsiiniosakond) on kohustatud kaebajat kirjalikult teavitama ja

soovitud teabe väljastama. Kaebajale oleks sobinud ka see, kui tema küsimustele oleks

vastatud tervisekaardil ja kaebajale oleks väljastatud tervisekaardi koopia. Probleem oli selles,

et kaebaja tervisekaardil ei kajastu vastuseid kaebaja küsimustele.

11.2. Kaebaja ei nõustu, et kohtul tuli üksnes VÕS § 766 lg 1 alusel hinnata, kas vangla on

kohustatud kaebaja pöördumistele kirjalikult vastama. Vaidluse piirid määravad ära kaebuse

nõue ja alus, mitte menetlusosalise õiguslikud põhjendused. Halduskohtul oli kohustus

kontrollida, kas vanglat võis vastamiseks kohustada ka muu õigusakt, nt märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus, isikuandmete

kaitse seadus, põhiseadus või mõni muu seadus. Õiguskantsler leidis 18.04.2018. a

seisukohas, et Viru Vangla rikub seadusi ja hea halduse tava, kui ei vasta sisuliselt ja

kirjalikult kinnipeetava esitatud pöördumistele.

11.3. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et teavitamiskohustus on vajalik esmajoones selleks, et

patsient saaks teha teadliku valiku, kas ta nõustub mingi ravi või ravimeetodiga või mitte.

Üheks teavitamise liigiks on ka eluviisiteavitamine, s.t teavitamine sellest, kuidas patsient

peab oma elu elama pärast tervishoiuteenuse saamist.

11.4. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et VÕS § 758 lg-st 1 ja § 766 lg-st 1 ei

tulene, et patsiendi nõustamis- ja teavitamiskohustus hõlmaks tingimata tervishoiuteenuse

osutaja kohustust kirjalikele päringutele kirjaliku vastusega vastata. Patsiendi nõustamine ja

teavitamiskohustuse täitmine tuleb dokumenteerida ja patsiendil on õigus nendest

dokumentidest koopiaid saada. Viru Vangla arst ja meditsiiniõde ei teavitanud ega nõustanud

kaebajat küsimustes, mille kohta ta esitas kirjalikud pöördumised. Viru Vangla

meditsiiniosakond peab tõendama, et kaebajat nõustati ja teavitati soovitud küsimustes.

11.5. Kaebaja tahte osas tehtud kohtu järeldused on täiesti asjakohatud, kuna kohtu ega ka

vangla asi ei ole teha järeldusi selle kohta, miks kaebaja mingit teavet soovib. Kohus peab

vaid kontrollima, kas küsitud teabe väljastamata jätmine oli õiguspärane või mitte. Isegi kui

nõustuda sellega, et kõik küsimused ei olnud hõlmatud VÕS § 766 lg-s 1 ja § 758 lg-s 1

sätestatud nõustamis- ja teavitamiskohustuse täitmisega, ei oleks vangla tohtinud neile

vastamata jätta. Nendele küsimustele oleks tulnud vastata mingi muu seaduse alusel. Kaebaja

ei saanud muu hulgas vastust küsimusele, millises koguses rasva võib ta päevas tarbida.

Kaebaja ostab toiduaineid ka vangla kauplusest ja tahtis teavet selleks, et ta saaks arvestada,

milliseid toite valida vangla kauplusest ja milliseid vangla pakutavast menüüst.

11.6. Halduskohtu järeldus, et 15.11.2021. a pöördumises soovitud teave ei saa olla hõlmatud

VÕS § 766 lg-s 1 ette nähtud patsiendi teavitamiskohustusega, ei vasta seadusele. VÕS § 766

lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama muu hulgas patsiendi

läbivaatamise tulemustest. Kaebaja soovis 15.11.2021 esitatud pöördumises teavet tema

läbivaatamise tulemuste kohta. 30.11.2021 aset leidnud arsti vastuvõtul antud selgitusi ei saa

nõuetekohasteks pidada, kuna arst ise ei viibinud meditsiinilise läbivaatuse juures ning ta ei

tea, kuidas see läbi viidi. Vastustaja väide, et kaebajale anti soovitud selgitused suuliselt, on

tõendamata. Tervisekaardil viidatud suulisteks selgitusteks oli see, et arst ütles, et ta ei pea

midagi selgitama.

12. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

12.1. Vastustaja ei nõustu etteheitega, et halduskohus tõlgendas kaebust valesti. Kaebuse

kohaselt ei ole kaebaja rahul sellega, kuidas vangla käsitles tema pöördumisi. Kaebaja tõi

vaidlusalustes pöördumistes välja pöördumiste eesmärgi, milleks oli VÕS § 766 lg-s 1

sätestatud patsiendi teavitamiskohustuse täitmine. Seega on asjakohatu kaebaja etteheide, et

kohus ei hinnanud, kas tegu võis olla mingi muu pöördumisega. Halduskohus kohaldas

materiaalõigust õigesti.

12.2. Teavitamine on osa teenusest, et patsient saaks ravis kaasa rääkida ning et teenust

osutataks ainult tema teadlikul nõusolekul. Ebaõige on kaebaja käsitlus, nagu oleks info

küsimine omakorda tervishoiuteenus. Praegusel juhul oli tervishoiuteenus piisavalt

dokumenteeritud ning patsiendile olid need dokumendid kättesaadavad. Juhul kui patsient

leidis, et vastus ei olnud ammendav, oli tal võimalik oma küsimusi täpsustada, eeldades, et

küsimused jäävad osutatud tervishoiuteenuse piiresse. Küsimused ei saa muutuda

meditsiiniteaduse üldteoreetilisteks küsimusteks, vaid peavad piirduma konkreetse patsiendi

probleemiga.

12.3. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et kohtu ja vangla asi ei ole teha järeldusi selle kohta,

miks kaebaja mingit teavet soovib. Miks-küsimused võivad aidata menetlejal hinnata, mis

laadi infot kaebaja soovib.

12.4. Patsiendil ei ole subjektiivset õigust määrata, milline tervishoiutöötaja talle VÕS § 766

lg-s 1 kirjeldatud infot annab. Meditsiiniõed tegutsevad koos arstidega ning arst on pädev

täitma patsiendi teavitamiskohustust.

12.5. Alates 01.07.2024 läheb tervishoiuteenuse osutamise korraldamine üle Tervisekassale

ning kui otsuse jõustumine jääb sellest hilisemasse aega, ei ole vanglal kaebuse rahuldamise

korral

pädevuse

puudumise

tõttu

võimalik

seda

täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

14. Kaebaja leiab, et halduskohus tõlgendas meelevaldselt tema pöördumises esitatud

küsimusi ja moonutas nende eesmärki ning pidanuks kontrollima vaid seda, kas vastustaja

jättis õiguspäraselt tema küsimustele vastamata või mitte. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus

patsiendi teavitamise kohustust ja dokumenteerimiskohustust, kuna ei vastanud kõikidele

tema pöördumistes esitatud küsimustele ning vastused ei kajastu ka tervisekaardis.

15. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohus kitsendas kaebuse lahendamisel

põhjendamatult vaidluse eset. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ls 2 järgi

tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest. Kaebaja 15.07.2021 ja 15.11.2021 esitatud pöördumistest nähtub selgelt kinnipeetava

soov, et vangla täidaks patsiendi teavitamise kohustust vastavalt VÕS § 766 lg-le 1 ning et

tema pöördumistele vastataks kirjalikult. Ka halduskohtule esitatud kaebustes taotles kaebaja,

et kohus kohustaks vanglat täitma patsiendi teavitamise kohustust ja vastama kirjalikult

kaebaja pöördumistele. Pärast haldusasjade liitmist oli halduskohtu menetluses kaebaja nõue

kohustada Viru Vanglat täitma patsiendi teavitamise kohustust ja vastama kirjalikult kaebaja

15.07.2021 ja 15.11.2021. a pöördumistele. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldas selline

käsitlus arvestada ka kaebuste tegelikku (laiemat) eesmärki ja kontrollida seda, kas vastustaja

jättis õiguspäraselt kaebaja küsimustele vastamata või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul

nähtub kaebaja esitatud kaebustest selgelt kaebaja soov, et tema pöördumistele sisuliselt

vastataks.

16. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et halduskohtul oleks tulnud kaebuse lahendamisel

kontrollida, kas vanglal tuli lisaks võlaõigusseadusele mõne muu seaduse alusel

pöördumistele kirjalikult vastata. HKMS § 158 lg 1 ls-s 1 näeb ette, et otsust tehes hindab

kohus tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse kitsendav tõlgendamine mõjutas

praegusel juhul ilmselgelt ka asjaolude tuvastamist, samuti ei selgitanud halduskohus seetõttu

välja kõiki kohaldamisele kuuluvaid õigusakte.

17. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja)

osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama

patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti,

samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest (VÕS § 758 lg 1).

VÕS § 766 lg 1 näeb ette, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi

läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest,

vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega

kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi

soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

18. VÕS § 766 lg-st 1 koostoimes VÕS §-ga 769, mis reguleerib dokumenteerimiskohustust,

järeldub, et tervishoiuteenuse osutaja peab dokumenteerima tervishoiuteenuse seisukohalt

meditsiiniliselt olulise ja selle kohta teabe patsiendile tema nõudel väljastama (Tallinna

Ringkonnakohtu 11.11.2022. a otsus asjas nr 2-21-4578, p 32). Seega ei saa patsient eeldada,

et tervishoiuteenuse osutaja vastab ja dokumenteerib kõik esitatud küsimused ja neile antud

vastused. Ringkonnakohus selgitab, et tervishoiuteenuse osutamise raames teavitamis-

kohustuse täitmisel on põhjendatud tuvastada patsiendi esitatud küsimuste seotus tema

tervisliku seisundi ja tervishoiuteenuse osutamisega. See ei tähenda aga, et patsiendi

teavitamise kohustusega hõlmamata teabe osas võiks vangla jätta kaebaja pöördumistele üldse

vastamata.

19. Isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud

põhiseaduse (PS) § 44 lg-s 2, mille kohaselt on muu hulgas kõik riigiasutused kohustatud

seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse

kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, ning PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel

õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende

ametiisikute poole. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib Märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5.

Isiku õigus pöörduda selgitustaotlusega avaliku võimu kandja poole hõlmab ka isiku õigust

saada sisuline vastus. Kui isik pöördub avaliku võimu kandja poole viimase tegevuse kohta

selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või see ei võimalda isikul aru saada avaliku võimu

kandja tegevusest, siis ei ole viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav. Sellises olukorras on

isikul HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus vaidlustada haldusorgani tegevust

selgitustaotlusele vastamisel ja nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastama (TlnRkk

m 27.06.2023. a määrus asjas nr 3-22-2108, p-d 8–9).

20. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebaja pöördumisi patsiendi teavitamise kohustusega

hõlmamata osas käsitada selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses. MVSV § 5 lg-st 2

tulenevalt vastab selgitustaotlusele selleks pädev ametnik või töötaja. MSVS § 5 lg 8 näeb

ette, et isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number,

posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud

seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust.

Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus

või põhjendatakse selle andmisest keeldumist Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib

vastata suuliselt vastuvõtu ajal.

21. Vastustaja väidab, et kaebaja 15.07.2021. a pöördumises esitatud küsimusi käsitles arst

27.07.2021 arsti vastuvõtul ning nende kohta on tehtud kirjalik kanne isiku tervisekaarti.

Kaebajale on väljastatud tema tervisekaardist koopiad, mistõttu tuleb teenuse osutaja

informeerimiskohustus täidetuks lugeda. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vastustaja

viidatud kandest, et kaebaja küsimustele oleks sisuliselt vastatud. Tervisekaardi väljavõttest

nähtub, et kaebajale on selgitatud, et vangla arst teostas 13.07.2021 ja 15.07.2021 vanglatoidu

kontrolli ja ei vasta tõele, et vanglatoit on rasvane (19.07.2021 ja 27.07.2021 arsti sissekanded).

Tervisekaardi kannetest ja toidu kontrollimise kuupäevadest saab järeldada, et arst kontrollis

kaebajale pakutavat vanglatoitu seoses tema varasemalt avaldatud etteheidetega toidu liigse

rasvasuse osas. Kaebaja selgitas apellatsioonkaebuses, et ta soovib 15.07.2021. a pöördumises

küsitud teavet ka põhjusel, et ta tarbib lisaks vanglas pakutavale toidule toiduaineid, mida on

võimalik soetada vangla kauplusest, ning päevase soovitatava rasvakoguse teadmine on

vajalik, et otsustada selle üle, kas süüa vanglas pakutavat toitu või seda, mida saab ise osta.

Ringkonnakohus leiab, et vangla arsti puhul võib eeldada, et ta arvestab vangistuses viibivale

isikule tervishoiuteenuse osutamisel toitumisharjumustega seotud vaevuste korral laiemalt,

milline toit on kinnipeetavale kättesaadav, ja nõustab patsienti sellele vastavalt. Tervisekaarti

kantud arsti selgitust, et pakutav menüü on gastriidihaigele sobilik, ei saa kaebaja esitatud

küsimusi arvestades pidada piisavaks.

22. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja 15.11.2021. a pöördumises küsitud teave ei ole

hõlmatud VÕS § 766 lg-s 1 ette nähtud patsiendi teavitamise kohustusega. Lisaks märkis

halduskohus, et kuna kaebaja soovis meditsiiniõelt selgitusi, mis omavad tähtsust 12.11.2021.

a sündmusega seonduvalt algatatud distsiplinaarmenetluses, siis soovis kaebaja sisuliselt

tekitada haldus- ja hilisemas kohtumenetluses (haldusasi nr 3-22-713) kasutatavat tõendit.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja 15.11.2021. a taotluses esitatud küsimuste puhul ei ole

vormilt ega sisult tegemist VÕS § 766 lg-s 1 silmas peetud küsimustega. Vastustaja lisas, et

pigem on tegu küsimustega, mis oleks asjakohased tõstatada näiteks kaebaja töövõime

hindamise või konkreetse töökohustuse hindamise menetluses, mis on haldusmenetlused.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebaja 15.11.2021. a pöördumises küsitud selgitused oleksid

asjakohased kaebaja töövõime hindamise nõuetekohasuse ja väidetavalt kõhuvalu tõttu tööle

asumisest keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse hindamisel, ei

saanud vangla sel alusel kaebaja pöördumisele vastamata jätta. Kuivõrd kaebaja

tervisekontroll viidi läbi tööle asumist takistava kaebuse (kõhuvalu) kontrollimiseks, siis oli

üheaegselt tegemist haldusmenetluses tähtsust omava hinnangu andmise (töövõimelisus) kui

ka tervishoiuteenuse osutamisega (terviserike). Tervishoiuteenus hõlmab muu hulgas seda, et

tervishoiutöötaja vaatab patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi (VÕS §

758 lg 1). Kinnipeetav ei ole kohustatud töötama, kui ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline

töötama (VangS § 37 lg 2 p 3). Kaebaja 15.11.2021. a pöördumine sisaldab küsimusi nii

tervisekontrolli nõuetekohase teostamise kui meditsiiniõe hinnangu kohta.

23. Kaebaja haiguslugu sisaldab 12.11.2021 sissekannet kaebaja tööle asumisest

keeldumisega seoses tehtud tervisekontrolli kohta. Meditsiiniõe sissekandes on muu hulgas

kirjas, et: „Obj uurides kõhupk visuaalselt haigusliku leiuta, väljavõlvumisi ei tähelda.

Kõhukatted pehmed, palpatoorselt hell umbilikaal prk-s. Peritoneaalärritus negatiivne.ˮ

Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab nimetatud tervisekaardi kanne teavet kaebaja

läbivaatamise tulemuste kohta, kuid ei sisalda vastuseid kaebaja 15.11.2021. a pöördumises

esitatud küsimustele.

Ringkonnakohus märgib, et selles osas sisestatud tekst vastab üks-üheselt 09.11.2021

toimunud arsti visiidi kohta tehtud kandele ja võib olla kopeeritud 12.11.2021 sissekande

teksti hulka. Kuna kaebaja väitel õde tervisekontrolli teostades kaebaja kõhtu ei katsunud, siis

ei ole alust kaebaja pöördumist selgitustaotlusena käsitatavas osas ka sisuliselt

põhjendamatuks pidada. Kaebajale ei saa enda õiguste kaitsmise soovi ette heita. Samuti ei

saa põhimõtteliselt välistada, et vangla poolt sisulise ja põhjendatud vastuse saamise korral

loobub kinnipeetav edasisest vaidlustamisest nii haldus- kui kohtumenetluses.

24. Vastustaja väitel selgitas vangla arst 30.11.2021. a vastuvõtul suuliselt 12.11.2021 tööle

määramisega seonduvat ja selle kohta on tehtud sissekanne tervisekaarti. Tervisekaardist

nähtub, et arst on 30.11.2021 vastuvõtu kohta (haigusjuht nr A25894 202) märkinud muu

hulgas järgmist: „Kp on varasemalt teinud kirjaliku avalduse, kus on soovinud pereõe poolt

kirjalikku vastust küsimustele tööle määramise osas. Vanglaarsti vastuvõtul kp-le antud

suulised selgitused antud pöördumise osas, mille peale kp ütles, et tema suuliseid selgitusi ei

aktsepteeri ja ähvardas kohtuga.ˮ Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita eeltoodu, et kaebaja

pöördumisele oleks kirjalikult vastatud. Olukorras, kus kaebaja ei ole loobunud kirjaliku

vastuse nõudest, ei anna vangla katse kaebajale suuliselt selgitusi anda ja selle tervisekaardis

kajastamine vastustajale alust kaebaja pöördumisele nõuetekohaselt vastamata jätta.

25. Vastuseks halduskohtu küsimusele, kas on tõsi, et Viru Vangla ei vasta kirjalikult

meditsiiniosakonnale esitatud küsimustele, selgitas vastustaja 04.01.2022. a vastuses

kohtunõudele järgmist: „Väide sellisel kujul ei ole iseenesest õige. Tuleb arvestada, millise

sisuga on pöördumine ning milline on vangi sisuline eesmärk pöördumise esitamisel. [...]

Juhul kui vang esitab pöördumise, millele leiab vastuse tervisedokumentidest

(tervisekaardist), saab patsiendile väljastada vastava väljavõtte. Kui tervisekaardis olevast

infost ei piisa, siis hinnatakse, kas pöördumine vajab täiendavat tervishoiutöötaja selgitust,

kas selleks tuleb korraldada täiendav vastuvõtt, kas see vajab täiendavalt kirjalikku selgitust

vms, st küsimusele lähenetakse juhtumipõhiselt. Muudele küsimustele (mis puudutavad nt

osakonna töökorraldust) vastatakse osakonna poolt tavakorras.ˮ Vangla lisas, et kinnipeetava

pöördumistele vastab vangla meditsiiniosakond või meditsiiniosakonna poolt määratud

teenistuja ning kinnipeetav ei saa eeldada, et tema pöördumisele vastaks see teenistuja, keda

tema peab sobivaks.

26. Ringkonnakohtu hinnangul on selliselt kirjeldatud vangla praktikat järgides võimalik

kaebaja pöördumistele õiguspäraselt vastata nii, et täidetud on nii VÕS § 766 lg 1 kui ka

MSVS §-s 5 sätestatud nõuded.

27. Vastustaja viitas vastuses apellatsioonkaebusele, et kuna alates 01.07.2024 korraldab

tervishoiuteenuse osutamist Tervisekassa, ei ole vanglal kaebuse rahuldamise korral pädevuse

puudumise tõttu võimalik sellist otsust täita. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna VangS

01.07.2024 jõustunud muudatused alust kohustamiskaebuse rahuldamata jätmiseks. VangS

(01.07.2024 jõustunud redaktsiooni) § 49 lg 6 näeb ette, et vanglas kinni peetava isiku

pöördumisele seoses talle tervishoiuteenuste ja VangS § 52 lg 11 alusel kehtestatud teenuste

osutamise korraldamisega vastab vanglateenistus, kaasates tervishoiuteenuse osutaja ja

vajaduse korral Tervisekassa. Seega on vanglal endiselt kohustus kaebaja pöördumistele

vastata ja kohus saab kohustamiskaebuse lahendamisel vastava ettekirjutuse teha.

28. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse ja

tühistab Tartu Halduskohtu 25.01.2024. a otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse ja kohustab Viru Vanglat kaebaja 15.07.2021. a ja 15.11.2021. a

pöördumistele seaduses sätestatud korras (VÕS § 766 lg 1, MSVS § 5) vastama.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

praeguses kohtuasjas tasunud riigilõivu kokku 55 eurot (15+20+20). Kuna ringkonnakohus

teeb otsuse vastustaja kahjuks, siis tuleb kaebaja menetluskulud 55 eurot vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista.

30. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse ja asendab HKMS § 175 lg 3 alusel

kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)