3-23-2856/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2856

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

D.P. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

1000 euro hüvitamise nõudes (läbiotsimine 19.08.2023)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: D.P.

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe

RESOLUTSIOON

1. Jäta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.12.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 16).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja D.P. esitas posti teel Tartu Vanglale mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise

taotluse, see saabus vanglasse 11.09.2023 ja registreeriti 14.09.2023 numbriga 1-13/189-1.

Nõude aluseks on see, et 19.08.2023 toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine. Kaebaja

leidis, et lahtiriietumisega läbiotsimist ei ole õigusaktides ette nähtud, puudus läbiotsimiseks

vajalik põhjendatud kahtlus ja läbiotsimise eesmärk oli teda alandada.

2. Vastustaja Tartu Vangla jättis 15.11.2023.a otsusega nr 1-13/189-2 kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vastustaja kinnitas, et 19.08.2023 toimus kaebaja kambris tema

lahtiriietumisega läbiotsimine. Selle põhjuseks oli, et kaebajal lubati jalutuskäigule minnes

võtta külmkapist veepudel, kuid kaebaja võttis külmkapist mingi muu eseme ja suundus

sellega tagasi kambrisse. Eluosakond oli sel ajal lukustatud. Situatsioon tekitas kahtlusi, sest

vanglaametnik ei saanud aru, miks kaebaja soovis valetades pääseda külmkapi juurde.

Läbiotsimise eesmärk oli vältida keelatud esemete liikumist. 19.08.2023 leiti kambris 3020,

kus paikneb ka kaebaja, keelatud esemeid. Läbiotsimine ilma lahtiriietumiseta ei võimalda

avastada väikesemõõdulisi esemeid, mis võivad olla peidetud riidevoltide või -värvlite vahele

või kinnitatud kinnipeetava kehale. Kaebaja käitumine viitas selgelt sellele, et ta soovis

midagi varjata. Kohtupraktika põhjal lubavad õigusnormid lahtiriietumisega läbiotsimist.

Vastustaja hinnangul oli läbiotsimine õiguspärane. Vastustaja ei ole alandanud kaebaja

väärikust. Tõendid ei kinnita, et läbiotsimine oleks olnud kantud muust eesmärgist kui

võimalike keelatud esemete avastamine. Kaebajal ei ole kahju tekkinud.

Vastustaja kontrollis taotluse lahendamise menetluses eluosakonna turvakaamera salvestist.

Sellelt nähtub, et 19.08.2023 kella 15:21 paiku suunduvad E. Eessaar ja A. Nugis kaebaja

elukambri juurde. E. Eessaar siseneb kambrisse, A. Nugis jääb seisma kambri uksele.

Salvestiselt ei ole näha, mis toimus kambris sees. F. Viin ei viibinud läbiotsimise ajal kaebaja

kambri juures. Rinnakaamerate salvestisi ajavahemikust 15.21-15.25, mil toimus kaebaja

lahtiriietumisega läbiotsimine, ei ole.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Ümbrikul on postitempel kuupäevaga 12.12.2023 ning kaebus jõudis kohtusse 13.12.2023.

Kohus võttis kaebuse menetlusse mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes alusel, et

19.08.2023 toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine. Kaebaja arvates oli tegemist

väärikuse alandamisega. Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Õigusnormid ei näe ette lahtiriietumisega läbiotsimist. Läbiotsimiseks ei olnud piisavat alust.

Viitamine vangla üldistele julgeolekuvajadustele ei ole piisav. Külmkapid on valvekaamerate

salvestusalas ja vanglaametnikud oleksid saanud tuvastada tegevuse salvestise abil. Valvurid

valisid selle asemel kõige intensiivsema meetme - lahtiriietumisega läbiotsimise. Valvurid

teadsid, et kaebaja võttis kapist oma isikliku vorsti, mille tarbimise keelamiseks puudus

õiguslik alus. Vangla toit ei vasta nõuetele ja kaebajat näljutatakse. Külmkapist asjade

võtmisega ei saa esemed sattuda eluosakonda. Kaebajal tuli läbiotsimise käigus mitu korda

kükitada. Puuduvad tõendid, millega põhjendada kahtlust, et kaebaja peitis esemeid

pärakusse. Valvur lubas teha läbiotsimise vägisi, kui kaebaja sellest keeldub. Valvurid

kommenteerisid toimingut omavahel. Läbiotsimine salvestati valvur Nugise vormikaameraga.

Kaebaja nägi, et kaamera salvestustuled põlesid.

Kohus selgitas 10.06.2024.a määruses kaebajale, et ei ole arusaadav, miks on kaebaja

hinnangul taunitav, et vanglaametnikud kommenteerisid omavahel läbiotsimist. Kohus andis

kaebajale võimaluse täpsemalt kirjeldada, milles tema etteheide seisneb - näiteks mida

vanglaametnikud tema väitel ütlesid, miks oli see kaebaja hinnangul lubamatu. Kaebaja kohtu

küsitud selgitusi ei esitanud.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud

seisukohtade juurde. Vastustaja lisas, et ta ei ole läbiotsimise teostamise vajadust

põhjendanud üldise julgeolekuvajadusega, vaid kaebaja käitumisest ajendatud põhjendatud

kahtlusega. Kaebaja väited seoses vanglas pakutava toiduga ei ole asjakohased ja väljuvad

kaebuse piiridest.

Kohtu seisukoht

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse

õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise

vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub

RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

peavad olema täidetud kõik need tingimused.

6. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase teona 19.08.2023 toimunud lahtiriietumisega

läbiotsimisele. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane. Kohus põhjendab

seda järgnevalt.

7. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus

teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus) § 32 p 3 alusel on kinnipeetava

läbiotsimine kohustuslik objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal

objektil.

Vastustajal oli seega õigus kaebajat läbi otsida olenemata sellest, kas kaebaja kambri

läbiotsimine toimus või mitte. See, et toimus kaebaja kambri läbiotsimine (dtl 45), muutis

kaebaja läbiotsimise kohustuslikuks.

8. Läbiotsimine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses.

Toimingu tegemine on reguleeritud järgmiselt:

- toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ning võib piirata õigusi või vabadusi ainult

siis, kui selleks on seaduslik alus (HMS § 107 lg 1);

- toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma

äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse

põhimõtteid (HMS § 107 lg 2);

- kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku

põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult

viivitamata pärast toimingust teadasaamist (HMS § 108 lg 1 ja 2).

9. Õiguslik alus kaebaja läbiotsimiseks oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p 3. Läbiotsimise

viisi sai vastustaja määrata oma äranägemisel.

Õige ei ole kaebaja arusaam, et määruse § 31 lg 5 näeb ette lõpliku loetelu läbiotsimise

viisidest, mis on lubatavad (säte ütleb, et läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada

metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi

vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera). Säte ei reguleeri läbiotsimise

teostamist, vaid võimalikke vahendeid selle tõhustamiseks. Kohtupraktikas aktsepteeritakse

läbivalt seda, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav läbiotsimise viis. S.h leidis

Riigikohus 17.10.2012.a otsuses nr 3-3-1-32-12, et alasti läbiotsimine on kooskõlas VangS §-

ga 68 (seisukohta on korratud 18.05.2021.a otsuses asjas 3-19-549 p 19).

Ka õiguskantsler pidas 07.06.2023.a seisukohas nr 7-4/230551/2303077 kinnipeetava

lahtiriietumisega läbiotsimist võimalikuks, kui see põhineb konkreetsel ohuhinnangul, näiteks

on seotud kinnipeetava käitumisega.

10. Kohtu hinnangul määras vastustaja proportsionaalselt ja põhjendatult läbiotsimise viisiks

lahtiriietumisega läbiotsimise. Kaebaja andis selleks põhjust oma käitumisega.

Kaebaja esitas tõendina vastustaja 16.08.2023.a käskkirja nr 6-1/516 (dtl 9). Selle alusel olid

kaebaja eluosakonna kambrid lukustatud. Kaebaja kinnitas kaebuses, et juhtumi toimumise

ajal olid eluosakonna E-9 kambrid lukustatud ning see hõlmas külmkapi kasutamise keeldu.

Kaebaja peab lukustamist alusetuks, kuid see ei ole käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks.

Kohtuasja dokumentide põhjal tulid valvurid kaebajale inimlikult vastu ja lubasid tal

jalutuskäigule minnes võta külmkapist veepudeli. Kaebaja võttis külmkapist mingi muu asja

ja ei läinud jalutuskäigule, vaid läks tagasi oma kambrisse. Vastustaja ei põhjendanud

läbiotsimise viisi vangla üldise julgeolekuvajadusega, vaid kaebaja konkreetse tegevusega,

mis tekitas kahtluse, et kaebaja valduses võib olla või kaebaja võib edasi toimetada keelatud

esemeid.

Kohus nõustub vastustaja põhjendustega selle kohta, et keelatud esemed võivad olla

mõõtmetelt väikesed ning selliseid esemeid ei saa avastada teisiti kui lahtiriietumisega

läbiotsimise teel.

11. Eeltooduga ühtivad järgmised asjas tõendina esitatud vanglaametnike seletused.

E. Eessaar 19.09, 29.09 ja 15.11.2023 (dtl 34-37). Ta teostas 19.08.2023 jalutuskäike

eluosakonnas E-9, kus viibis ka kaebaja. Jalutuskäigud toimusid elukambrite kaupa, sest

eluosakond oli lukustatud. Kaebaja avaldas soovi minna jalutama ja võtta külmkapist kaasa

oma veepudel. Kaebaja võttis veepudeli asemel külmkapist midagi muud ning suundus tagasi

oma elukambrisse. Ta ei näinud täpsemalt, mida kaebaja külmkapist võttis. Situatsioon tekitas

temas kahtlusi, sest ta ei saanud aru, miks kaebaja soovis valetades pääseda külmkapi juurde.

Läbiotsimise ajal oli tualettruumi uks avatud, kaebaja paiknes tualettruumis sees. A. Nugis

julgestas teda kambriukse juures. Kambriukse juures seistes ei ole võimalik tualettruumi sisse

näha. Kehakaamerast peaks saama vaadata salvestust, mida A. Nugise kehakaamera näitab.

A. Nugis 01.10.2023 (dtl 33). Läbiotsimine tehti nii, et kaebaja oli WC-s kaamerate alt ära.

Ainult tema rinnakaamera oli sisse lülitatud, ta oli ukse peal. Täielik läbiotsimine tehti, kuna

kambrit otsiti läbi. Ta ei saa veenduda, et kinnipeetav ei võta kambrist keelatud esemeid kaasa

ja pärast sinna tagasi ei vii peale kambri läbiotsimist.

F. Viin 28.09.2023 (dtl 41). E. Eessaar andis talle teada, et oli intsident, kus kaebaja valetas,

võttis jalutuskäigule mineku asemel külmikust omale esemeid ning liikus nendega kambrisse.

Sellel hetkel sai vastu võetud otsus teostada kambris läbiotsimine (kuna elusektor oli antud

hetkel suletud) ning samuti kaebaja täielik läbiotsimine, vältimaks keelatud esemete liikumist.

Läbiotsimist ei teostatud kaamerate all, sektsiooni kaameratest ei ole kindlasti näha. Ta oli

täieliku läbiotsimise hetkel kambrist väljas.

12. Kaebaja väidete ja A. Nugise seletuse põhjal töötas läbiotsimise ajal A. Nugise

rinnakaamera. Vastustaja kinnitas, et vaidluse all oleva juhtumi kohta ei ole olemas (säilinud)

valvurite rinnakaamerate salvestisi (dtl 38-40). Puuduvad ka muud salvestised, millelt oleks

nähtav kaebaja läbiotsimine. Kambris (s.h WC-s) ei ole kaameraid (dtl 43). Osakonna

valvekaamera salvestiselt ei nähtu kambri sisemus või kaebaja läbiotsimine ning sellelt

nähtub, et A. Nugis läbiotsimise ajal kambrisse ei sisenenud (vt 27.09.2024.a määruse punkti

3). Kohtu hinnangul ei ole seda arvestades vaja põhjalikumalt käsitleda salvestistega

seonduvat.

Olles näinud valvekaamera salvestist, ei nõustu kohus sellega, et eluosakonna valvekaamerate

salvestiste põhjal oleks vastustaja saanud ilma kaebajat lahtiriietumisega läbi otsimata

kindlaks teha, kas külmkapi kasutamise kaudu võis kaebaja võtta oma valdusesse keelatud

esemeid.

13. Kaebaja läbiotsimist ei muuda õigusvastaseks see, et vanglaametnikud hoiatasid kaebajat,

et kui ta korraldusele ei allu, siis kasutatakse tema suhtes jõudu. VangS § 71 lg 2 alusel on

vanglateenistuse ametnikul õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel füüsilist jõudu.

Sellest teavitamine on asjakohane ja mõistlik. Kohtule ei ole äratuntav, miks peaks hoiatuse

tegemine olema vastustajale etteheidetav.

Samuti ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks kaebaja üldsõnaline väide, et valvurid

kommenteerisid läbiotsimist. Vanglaametnikud võivad läbiotsimise ajal omavahel suhelda

läbiotsimise käigu kohta tähelepanekute tegemiseks, omavahelise tööjaotuse korraldamiseks

vms. Kohus andis kaebajale võimaluse oma etteheiteid täpsemalt kirjeldada, kaebaja seda ei

teinud.

Kaebaja läbiotsimise õiguspärasuse hindamisel ei puutu asjasse, milline oli vanglas

kinnipeetavatele antav toit.

14. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Toimingu

tegemiseks oli seaduslik alus ning toiming oli kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja

proportsionaalne. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise

eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole. Samuti ei ole vaja kujundada seisukohta, kas RVastS

§ 9 lg 1 tähenduses oleks tegemist olnud väärikuse alandamise või eraelu puutumatuse

rikkumisega. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

16. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks