Legislator Case Law & Legislation
3-23-386/19 AI generated

3-23-386/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-386/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta T.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

Legislator headnote

AI generated

3-23-386/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

Keywords

AI generated
trade tax alcohol dependence value added tax purposes beverage tax vat fraud investigation therapeutic cross-comparison
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-386

Haldusasi

T.V kaebus Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli

01.02.2023 käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.V, esindaja vandeadvokaat Marko

Tammann

Vastustaja – Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, esindaja

C.A

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.V apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.06.2023

otsus haldusasjas nr 3-23-386 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2024.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-23-386

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 113-Õ võeti teiste

seas T.V (kaebaja) vastu Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli sisetööde elektriku erialale.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirjaga nr 50-Õ arvati kaebaja kooli

õpilaste nimekirjast välja. Direktor muutis 01.06.2022 käskkirjaga nr 72-Õ oma 26.04.2022

käskkirja nr 50-Õ koolist väljaarvamise kuupäeva osas.

Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori

26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ ja 01.06.2022 käskkirja nr 72-Õ tühistamiseks (haldusasi nr

322-1158).

Tallinna Halduskohus tühistas 28.12.2022 otsusega mõlemad nimetatud käskkirjad. Otsus

jõustus.

2. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor arvas 01.02.2023 käskkirjaga nr 16-Õ

kaebaja kooli õpilaste nimekirjast välja õppekorralduse eeskirja (ÕKE) p 5.10.3 alusel

õppeperioodil aset leidnud vääritu käitumise tõttu.

Kaebaja tarvitas Saksamaal praktika esimesel nädalal 24.03.2022–31.03.2022 alkoholi.

Sellele juhtisid korduvalt direktori tähelepanu temaga koos praktikaperioodiks Berliinis

üüritud korteris elavad teised praktikandid ja Saksamaa poolne juhendaja. Alkoholi

kuritarvitamine segas kaaspraktikantidel normaalset elu-olu ja põhjustas pingeid ka Saksamaa

poolsel juhendajal, kes vastutas praktika korralduse eest. Praktikandid kasutasid direktorile

saadetud pöördumises kaebaja suhtes väljendit asotsiaal.

Kaebaja ei esitanud joomise kohta kirjalikke ega suulisi sisulisi selgitusi, kuigi direktor saatis

01.04.2022 kaks nõuet meili teel. Kaebaja vastused olid mitteadekvaatsed (kaks vastust

01.04.2022 ja üks vastus 02.04.2022).

Kaebaja ei järginud kooli direktori-projektijuhi õiguspärast nõuet tulla peale praktikalt

eemaldamist tagasi Eestisse kindlaksmääratud päeval (02.04.2022) talle selleks otstarbeks

ostetud pileti alusel. Kaebaja ei ole hüvitanud täiendava tagasisõidupileti maksumust 75 eurot,

kuigi selline nõue esitati talle 04.04.2022.

Kaebaja kahjustas kooli mainet nii kooli õpilaste, õpetajate, Saksamaa partnerorganisatsiooni

kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi silmis. Tavapäraselt pääsevad välispraktikale parimad

õpilased, kes on vabad sõltuvusainetest ja suudavad näidata end normaalsete kodanikena.

Seoses praktikandist tingitud erakorralisel viisil praktika lõpetamisega kandis kool rahalist

kahju tema Berliini sõidupiletite ja kindlustuse väärtuses. Kahju kandis ka vastuvõttev

organisatsioon SBH Nord, kes pidi maksma korteriüüri tühja koha eest. Lisaks jäi tühjaks

kolmekuulise praktika üks praktikakoht (Erasmus+ leping).

3. T.V esitas Tallinna Halduskohtu kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 01.02.2023

käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks.

Kaebaja arvati nimekirjast välja teistkordselt samade tegude tõttu. Olemuslikult on tegemist

distsiplinaarsüüteoga. Õpilase koolist väljaarvamine on lõplik ja selle tagajärjeks on eelkõige

soovitud kutse mittesaamine ja tööturul oodatavast sissetulekust ilmajäämine. Asjas tulnuks

kohaldada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 77 lg-s 1 toodud distsiplinaarkaristuse

2(6)

3-23-386

määramise 6-kuulist tähtaega. Haldusorgan ei või oma vigu lõputult parandada ega seada

kaebajat ebakindlasse ja määramatusse olukorda.

Kaebajat ei teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja ei pidanud 01.02.2022

ekirjast mõistma, et kahtluse all on tema koolis jätkamine. E-kirjas toodu ei kattu täiel määral

käskkirjas toodud asjaoludega. Sellest, et kaebaja ei vastanud seletuskirja nõudele, ei saa teha

järeldusi, et ta oleks jätnud vastamata ka väljaarvamise käskkirja eelnõule.

Kohtupraktikas mõistetakse mõiste "joobnuna" all alkoholi tarvitamisest põhjustatud

terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Käskkirjast jääb mõistetamatuks, milles selline

terviseseisund kaebaja osas avaldus ja kuidas kaebaja võimalik joove tuvastati. Kaebaja osas

on käskkirjas kasutatud ka sõna „asotsiaal“; mis on teda solvav ja alandav.

4. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaidlustatud

haldusaktis toodud põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

Praegusel juhul ei esine korduva haldusmenetluse läbiviimise keeldu. Haldusmenetluse seadus

(HMS) valdkonna üldseadusena ei keela koormava haldusakti tühistamise või kehtetuks

tunnistamise korral uue sama resolutsiooniga haldusakti andmist. Korduva haldusmenetluse

piirang võib tulla eriseadustest. ATS §-i 77 ei saa kaebaja suhtes kohaldada, sest ta ei ole

avalikus teenistuses olevaks ametnikuks. Kutseõpet reguleerib kutseõppeasutuse seadus

(KutÕS). Kuna vastustaja on eraomandis olev kool, siis on asjakohane veel erakooliseadus

(EraKS). Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu (EraKS § 12 lg 2).

Nimetatud seadused ei sätesta, et kool ei võiks sama küsimust varasema eksimuse korral

korduvalt uuesti otsustada.

Õige pole kaebaja hinnang, et haldusaktist tulenevad talle pikaajalised rasked tagajärjed.

Kaebaja ei ole vanusest lähtuvalt põhihariduse saamiseks kohustatud isik. Õppe jätkumise

võimatusel konkreetses koolis ei ole talle takistatud asuda õppima mõnda muusse kooli.

Vastavalt KutÕS § 35 lg-le 1 saab kaebaja taotleda mistahes uues koolis varasemate õpingute

ja töökogemuse arvestamist. Vastustajal kui erakoolil ei ole kohustust tagada kaebajale

hariduse omandamine kaebaja vastusooritusest või käitumisest sõltumata. Erakoolil on

märksa suurem kaalutlusõigus valimaks, keda soovitakse kooli õppima ning mis on koolist

väljaarvamise tingimused (EraKS § 12 lg-d 1 ja 2).

Vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata, sest pole küsinud kaebaja seisukohta koolist

väljaarvamise kohta. Rikkumise kohta selgituste küsimine (HMS § 38 lg 3) ei ole samastatav

ärakuulamisega (HMS § 40). Ei nähtu asjaolusid, mis õigustanuks kaebaja ära kuulamata

jätmist (HMS § 40 lg 3). Samas ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele,

kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ära kuulamata

jätmine on üldjuhul raske rikkumine, mis toob üldjuhul kaasa haldusakti kehtetuks

tunnistamine. Samas tuleb praeguses asjas arvestada ka seda, kas kaebaja on üldse esitanud

mingisuguseidki väiteid, mis saanuks haldusakti resolutsiooni mõjutada.

Vastustaja ÕKE p 5.10.3 kohaselt rakendatakse vääritu käitumise korral ühe

mõjutusvahendina kooli nimekirjast väljaarvamist. Tallinna Halduskohus sedastas juba

28.12.2022 otsuses nr 3-22-1158, et kaebaja pidi olema teadlik, millist osa tema senisest

tegevusest peetakse väärituks käitumiseks. Sellegipoolest ei ole kaebaja haldusasja nr 3-

221158 üheski menetlusdokumendis avaldanud midagi faktiliste asjaolude kohta, mida

3(6)

3-23-386

kaebajalt küsiti juba 01.04.2022. Ka praeguses asjas jaotuvad kaebaja argumendid kolmeks

(teistkordse väljaarvamise keeld, õiguse olla ära kuulatud formaalne rikkumine ja joobe

tuvastamise ebaselgus) ning kaebaja ei ole menetluse jooksul midagi lisanud.

Siinsel juhul ei ole tegemist distsiplinaar- või süüteomenetlusega, kus etteheidetav on alkoholi

sisaldus veres või hingeõhus mingist kindlast määrast rohkem. Koolil ei ole ka

korrakaitseseadusest või muust eriseadusest tulenevat joobe tuvastamise volitusi. Haldusakti

põhjendustest on arusaadav, et kaebajale on etteheidetav mitte võimalik joobeaste, vaid teisi

häiriv ning kooli mainet rikkuv käitumine või seisund. Käskkirjas olevaid etteheiteid

kinnitavad ka vastustaja esitatud dokumendid (dtl 64–81). Kas ja kui palju kaebaja sellise

käitumise või seisundi tekkeks alkoholi tarvitas, ei ole oluline. Kaebaja käitumise peale

signaalide saabumisel selgitati kõigile praktikal osalejatele teineteisega arvestamise olulisust

nii suhtlemisel kui ka hügieeni pidamisel (dtl 65). Kui kaebaja jätkas samasuguse käitumisega

või oleku/seisundiga ka pärast vastustaja selgitusi (dtl 67), ei ole oluline, kas see käitumine oli

tingitud alkoholi tarvitamisest või sellest sõltumata.

Haldusakti põhjendustest tuleneb tervikuna: kaebaja on käitunud viisil, mis segas teisi, tema

käitumine võis halvendada vastustaja mainet praktikapakkujate seas ning tekitas koolile

kahju, mis on siiani hüvitamata. Kaebaja käitumine (sõltumata selle põhjustest) kirjeldatud

viisil ei vasta üldtunnustatud käitumisnormidele. Mööndes ka vastustaja võimalikke

kõrgemaid nõudeid praktikal viibijate käitumisele, mis on erakooli sätestada, ei nähtu, et

vastustaja hinnang vääritule käitumisele oleks ilmselgelt meelevaldne või oleks kaebajalt

nõutud käitumist, mis on ilmselgelt diskrimineeriv, alandav vms. Vastustaja huvi, et tema

maine ei saaks kannatada teiste õppijate ega ka koostööpartnerite seas, on vastustaja erakooli

staatust arvestades iseenesestmõistetav – heast mainest sõltub otseselt vastustaja tegevuse

edukus, sh kas tal on õppureid ning koostööpartnereid. Vastustaja eesmärk, et praktikal ei

viibiks õpilased, kes võivad kooli mainet kahjustada, ei ole ilmselgelt õigusvastane.

Vastustaja ei nimetanud haldusaktis kaebajat asotsiaaliks, vaid refereeris üht talle esitatud

pöördumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. T.V palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud

seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja teistkordselt koolis väljaarvamine oli lubatav.

Väljaarvamine toimus samade väidetavate tegude tõttu. Õige pole halduskohtu arusaam, et

praegusel juhul pole tegemist distsiplinaarmenetlusega. Sisuliselt ja olemuslikult on tegemist

kooli õpilase poolt väidetavalt toime pandud distsiplinaarsüüteoga. Vääritu käitumine

seondub kahtlemata õpilase distsipliiniga. KutÕS § 15 lg 2 p 2 kohaselt teostab kooli direktor

ka distsiplinaarvõimu. ÕKE-s sätestatud mõjutusvahendid on olemuslikult karistused.

Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast on lõplik ja seotud mitmete ebasoodsate

tagajärgedega, mille hulka kuulub soovitud kutse mittesaamine ja sellega seoses tööturul

oodatavast sissetulekust ilmajäämine. Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte tagamiseks

peab asjakohases seaduses olema sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg. KutÕSs

ega EraKS-s sellist tähtaega pole. Tegemist on lüngaga ning analoogia korras on võimalik

kohaldada ATS § 77 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise 6-kuulist tähtaega.

Praegusel juhul on seda tähtaega rikutud.

4(6)

3-23-386

Kui nõustuda halduskohtuga, et erakoolil on märksa suurem kaalutlusõigus valimaks, keda

soovitakse kooli õppima ning mis on koolist välja arvamise tingimused, ei saa erakool eirata

kaebaja põhiseaduslikke õigusi.

Asjakohane pole halduskohtu seisukoht, et õiguse olla ära kuulatud rikkumisega seoses tuleb

arvestada, kas kaebaja on esitanud üldse mingisuguseidki väiteid, mis saanuks haldusakti

resolutsiooni mõjutada. Kaebajat ei ole distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud,

mistõttu rikkus vastustaja kaebaja õigust end kaitsta. Vastustaja ei ole kaebajat peale

halduskohtu 28.12.2022 otsust ja enne 01.02.2023 käskkirja ära kuulanud.

Vastustaja seostas kaaspraktikantide normaalse elu-olu segamist ja Saksamaa poolsel

juhendajal pingete põhjustamist just alkoholi kuritarvitamise väitega. Samas ei ole ilma

joobeastet tuvastamata võimalik alkoholi kuritarvitamisest või joobest rääkida.

Hügieeninõuete rikkumist pole käskkirjas kaebajale ette heidetud. Kohus ei saa haldusakti

põhjendusi täiendada. Ainuüksi varalise kahju tekitamist ei saa pidada väärituks teoks.

7. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.

Võimalikud menetlusvead ei saa kaasa tuua käskkirja tühistamist, sest vastustaja oleks

kaebaja pidanud igal juhul koolist välja arvama. Elektriku erialal on põhiõpingute mooduli

raames vajalik praktika läbimine, kuid arvestades kaebaja käitumist, ei oleks kool saanud

kaebajat enam ühelegi praktikakohale saata.

Vastustaja tuvastas liigse alkoholi tarvitamise fakti kaaspraktikantide selgituste (alkoholiga

tarvitamisega kaasnev spetsiifiline lõhn, käitumine) ja saadetud foto alusel. Nende põhjal ei

olnud alkoholi tarvitamine mõõdukas või juhuslik, vaid igapäevane ja kellaajast sõltumatu.

Praktikal ei saa viibida õpilased, kes võivad kahjustada kooli mainet. Oma käitumisega seadis

kaebaja ohtu kooli koostöösuhte välispartneritega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Analoogia korras ATS § 77 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Teenistusvaldkonda

kuuluvat regulatsiooni pole asjakohane üle kanda haridusõigusesse. Kuigi kaebaja kooli

nimekirjast väljaarvamine vääritu käitumise tõttu oli vastavalt ÕKE p-le 5.10.3

mõjutusvahend ning kõigil muudel juhtudel reguleerib õpilase väljaarvamist ÕKE p 6 seda

mõjutusvahendina määratlemata, pole siiski põhjust järeldada, et põhiseaduspärase tulemuse

tagamiseks peaks koolist väljaarvamisele laienema teenistussuhtega võrreldes samaväärsed

tagatised.

Tegevus, mida kaebajale ette heidetakse, leidis aset 2022. a märtsis ja aprillis. Vastustaja arvas

kaebaja kooli nimekirjast välja 26.04.2022 käskkirjaga. Kuna nimetatud haldusakt tühistati

Tallinna Halduskohtu 28.12.2022 otsusega, tegi vastustaja 01.02.2023 uue käskkirja kaebaja

kooli nimekirjast väljaarvamise kohta. Seega tegutses vastustaja mõistliku aja jooksul.

Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtteid pole rikutud. Kaebaja puudus alus eeldada, et

peale halduskohtu 28.12.2022 otsust saab ta oma õpinguid igal juhul koolis jätkata.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ärakuulamise puudulikkus ei too praegusel

juhul kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kaebaja ei ole esitanud mingeid väiteid selle

kohta, et dokumendid, mille alusel vastustaja haldusakti andis (dtl 64–67 ja 67–79), oleksid

ebaõiged. Kaebaja vastuväited on formaalset laadi ega seondu tema käitumisele tehtud

5(6)

3-23-386

etteheidetega. Kuna enne 01.02.2023 käskkirja andmist oli toimunud kohtumenetlus asjas nr

3-22-1158, olid kõik kaebaja seisukohad vastustajale teada. Seega ei tekita ärakuulamisviga

praegusel juhul kahtlust, et vastustaja võis käskkirja andmisel jätta mingite oluliste

asjaoludega arvestamata.

11. Joobeastme tuvastamata jätmine pole käskkirja tühistamise alus. Nagu eelnevalt

märgitud, pole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud praktikakaaslaste poolt koolile saadetud

abipalvetele, mis seonduvad kaebaja käitumisega, sh alkoholi tarbimisega. Adekvaatsed

polnud kaebaja

01.04.2022 ja 02.04.2022 vastused kooli järelepärimistele seoses alkoholi tarbimisega: „Asja

nimi on ketoos kirjutan selle kirja valmis“, „Tulen tagasi või mitte. Üks kits on siin.

Sakslastega on hästi“, „Jõuan Eesti kirjutan“.

Vastustaja arvestas põhjendatult ka sellega, et kaebaja ei täitnud korraldust pöörduda

02.04.2022 Eestisse tagasi. Selles osas pole kaebaja samuti mingeid sisulisi selgitusi esitanud.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)