3-23-386/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta T.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
Legislator headnote
AI generated3-23-386/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-386
Haldusasi
T.V kaebus Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli
01.02.2023 käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.V, esindaja vandeadvokaat Marko
Tammann
Vastustaja – Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, esindaja
C.A
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.V apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta T.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.06.2023
otsus haldusasjas nr 3-23-386 muutmata.
2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2024.
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223
lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-386
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 01.09.2021 käskkirjaga nr 113-Õ võeti teiste
seas T.V (kaebaja) vastu Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli sisetööde elektriku erialale.
Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori 26.04.2022 käskkirjaga nr 50-Õ arvati kaebaja kooli
õpilaste nimekirjast välja. Direktor muutis 01.06.2022 käskkirjaga nr 72-Õ oma 26.04.2022
käskkirja nr 50-Õ koolist väljaarvamise kuupäeva osas.
Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktori
26.04.2022 käskkirja nr 50-Õ ja 01.06.2022 käskkirja nr 72-Õ tühistamiseks (haldusasi nr
322-1158).
Tallinna Halduskohus tühistas 28.12.2022 otsusega mõlemad nimetatud käskkirjad. Otsus
jõustus.
2. Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli direktor arvas 01.02.2023 käskkirjaga nr 16-Õ
kaebaja kooli õpilaste nimekirjast välja õppekorralduse eeskirja (ÕKE) p 5.10.3 alusel
õppeperioodil aset leidnud vääritu käitumise tõttu.
Kaebaja tarvitas Saksamaal praktika esimesel nädalal 24.03.2022–31.03.2022 alkoholi.
Sellele juhtisid korduvalt direktori tähelepanu temaga koos praktikaperioodiks Berliinis
üüritud korteris elavad teised praktikandid ja Saksamaa poolne juhendaja. Alkoholi
kuritarvitamine segas kaaspraktikantidel normaalset elu-olu ja põhjustas pingeid ka Saksamaa
poolsel juhendajal, kes vastutas praktika korralduse eest. Praktikandid kasutasid direktorile
saadetud pöördumises kaebaja suhtes väljendit asotsiaal.
Kaebaja ei esitanud joomise kohta kirjalikke ega suulisi sisulisi selgitusi, kuigi direktor saatis
01.04.2022 kaks nõuet meili teel. Kaebaja vastused olid mitteadekvaatsed (kaks vastust
01.04.2022 ja üks vastus 02.04.2022).
Kaebaja ei järginud kooli direktori-projektijuhi õiguspärast nõuet tulla peale praktikalt
eemaldamist tagasi Eestisse kindlaksmääratud päeval (02.04.2022) talle selleks otstarbeks
ostetud pileti alusel. Kaebaja ei ole hüvitanud täiendava tagasisõidupileti maksumust 75 eurot,
kuigi selline nõue esitati talle 04.04.2022.
Kaebaja kahjustas kooli mainet nii kooli õpilaste, õpetajate, Saksamaa partnerorganisatsiooni
kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi silmis. Tavapäraselt pääsevad välispraktikale parimad
õpilased, kes on vabad sõltuvusainetest ja suudavad näidata end normaalsete kodanikena.
Seoses praktikandist tingitud erakorralisel viisil praktika lõpetamisega kandis kool rahalist
kahju tema Berliini sõidupiletite ja kindlustuse väärtuses. Kahju kandis ka vastuvõttev
organisatsioon SBH Nord, kes pidi maksma korteriüüri tühja koha eest. Lisaks jäi tühjaks
kolmekuulise praktika üks praktikakoht (Erasmus+ leping).
3. T.V esitas Tallinna Halduskohtu kaebuse Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli 01.02.2023
käskkirja nr 16-Õ tühistamiseks.
Kaebaja arvati nimekirjast välja teistkordselt samade tegude tõttu. Olemuslikult on tegemist
distsiplinaarsüüteoga. Õpilase koolist väljaarvamine on lõplik ja selle tagajärjeks on eelkõige
soovitud kutse mittesaamine ja tööturul oodatavast sissetulekust ilmajäämine. Asjas tulnuks
kohaldada avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 77 lg-s 1 toodud distsiplinaarkaristuse
2(6)
3-23-386
määramise 6-kuulist tähtaega. Haldusorgan ei või oma vigu lõputult parandada ega seada
kaebajat ebakindlasse ja määramatusse olukorda.
Kaebajat ei teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja ei pidanud 01.02.2022
ekirjast mõistma, et kahtluse all on tema koolis jätkamine. E-kirjas toodu ei kattu täiel määral
käskkirjas toodud asjaoludega. Sellest, et kaebaja ei vastanud seletuskirja nõudele, ei saa teha
järeldusi, et ta oleks jätnud vastamata ka väljaarvamise käskkirja eelnõule.
Kohtupraktikas mõistetakse mõiste "joobnuna" all alkoholi tarvitamisest põhjustatud
terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või
psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Käskkirjast jääb mõistetamatuks, milles selline
terviseseisund kaebaja osas avaldus ja kuidas kaebaja võimalik joove tuvastati. Kaebaja osas
on käskkirjas kasutatud ka sõna „asotsiaal“; mis on teda solvav ja alandav.
4. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes vaidlustatud
haldusaktis toodud põhjenduste juurde.
5. Tallinna Halduskohus jättis 19.06.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu
põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
Praegusel juhul ei esine korduva haldusmenetluse läbiviimise keeldu. Haldusmenetluse seadus
(HMS) valdkonna üldseadusena ei keela koormava haldusakti tühistamise või kehtetuks
tunnistamise korral uue sama resolutsiooniga haldusakti andmist. Korduva haldusmenetluse
piirang võib tulla eriseadustest. ATS §-i 77 ei saa kaebaja suhtes kohaldada, sest ta ei ole
avalikus teenistuses olevaks ametnikuks. Kutseõpet reguleerib kutseõppeasutuse seadus
(KutÕS). Kuna vastustaja on eraomandis olev kool, siis on asjakohane veel erakooliseadus
(EraKS). Erakoolist väljaarvamise tingimused kehtestab erakooli nõukogu (EraKS § 12 lg 2).
Nimetatud seadused ei sätesta, et kool ei võiks sama küsimust varasema eksimuse korral
korduvalt uuesti otsustada.
Õige pole kaebaja hinnang, et haldusaktist tulenevad talle pikaajalised rasked tagajärjed.
Kaebaja ei ole vanusest lähtuvalt põhihariduse saamiseks kohustatud isik. Õppe jätkumise
võimatusel konkreetses koolis ei ole talle takistatud asuda õppima mõnda muusse kooli.
Vastavalt KutÕS § 35 lg-le 1 saab kaebaja taotleda mistahes uues koolis varasemate õpingute
ja töökogemuse arvestamist. Vastustajal kui erakoolil ei ole kohustust tagada kaebajale
hariduse omandamine kaebaja vastusooritusest või käitumisest sõltumata. Erakoolil on
märksa suurem kaalutlusõigus valimaks, keda soovitakse kooli õppima ning mis on koolist
väljaarvamise tingimused (EraKS § 12 lg-d 1 ja 2).
Vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata, sest pole küsinud kaebaja seisukohta koolist
väljaarvamise kohta. Rikkumise kohta selgituste küsimine (HMS § 38 lg 3) ei ole samastatav
ärakuulamisega (HMS § 40). Ei nähtu asjaolusid, mis õigustanuks kaebaja ära kuulamata
jätmist (HMS § 40 lg 3). Samas ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes
põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele,
kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Ära kuulamata
jätmine on üldjuhul raske rikkumine, mis toob üldjuhul kaasa haldusakti kehtetuks
tunnistamine. Samas tuleb praeguses asjas arvestada ka seda, kas kaebaja on üldse esitanud
mingisuguseidki väiteid, mis saanuks haldusakti resolutsiooni mõjutada.
Vastustaja ÕKE p 5.10.3 kohaselt rakendatakse vääritu käitumise korral ühe
mõjutusvahendina kooli nimekirjast väljaarvamist. Tallinna Halduskohus sedastas juba
28.12.2022 otsuses nr 3-22-1158, et kaebaja pidi olema teadlik, millist osa tema senisest
tegevusest peetakse väärituks käitumiseks. Sellegipoolest ei ole kaebaja haldusasja nr 3-
221158 üheski menetlusdokumendis avaldanud midagi faktiliste asjaolude kohta, mida
3(6)
3-23-386
kaebajalt küsiti juba 01.04.2022. Ka praeguses asjas jaotuvad kaebaja argumendid kolmeks
(teistkordse väljaarvamise keeld, õiguse olla ära kuulatud formaalne rikkumine ja joobe
tuvastamise ebaselgus) ning kaebaja ei ole menetluse jooksul midagi lisanud.
Siinsel juhul ei ole tegemist distsiplinaar- või süüteomenetlusega, kus etteheidetav on alkoholi
sisaldus veres või hingeõhus mingist kindlast määrast rohkem. Koolil ei ole ka
korrakaitseseadusest või muust eriseadusest tulenevat joobe tuvastamise volitusi. Haldusakti
põhjendustest on arusaadav, et kaebajale on etteheidetav mitte võimalik joobeaste, vaid teisi
häiriv ning kooli mainet rikkuv käitumine või seisund. Käskkirjas olevaid etteheiteid
kinnitavad ka vastustaja esitatud dokumendid (dtl 64–81). Kas ja kui palju kaebaja sellise
käitumise või seisundi tekkeks alkoholi tarvitas, ei ole oluline. Kaebaja käitumise peale
signaalide saabumisel selgitati kõigile praktikal osalejatele teineteisega arvestamise olulisust
nii suhtlemisel kui ka hügieeni pidamisel (dtl 65). Kui kaebaja jätkas samasuguse käitumisega
või oleku/seisundiga ka pärast vastustaja selgitusi (dtl 67), ei ole oluline, kas see käitumine oli
tingitud alkoholi tarvitamisest või sellest sõltumata.
Haldusakti põhjendustest tuleneb tervikuna: kaebaja on käitunud viisil, mis segas teisi, tema
käitumine võis halvendada vastustaja mainet praktikapakkujate seas ning tekitas koolile
kahju, mis on siiani hüvitamata. Kaebaja käitumine (sõltumata selle põhjustest) kirjeldatud
viisil ei vasta üldtunnustatud käitumisnormidele. Mööndes ka vastustaja võimalikke
kõrgemaid nõudeid praktikal viibijate käitumisele, mis on erakooli sätestada, ei nähtu, et
vastustaja hinnang vääritule käitumisele oleks ilmselgelt meelevaldne või oleks kaebajalt
nõutud käitumist, mis on ilmselgelt diskrimineeriv, alandav vms. Vastustaja huvi, et tema
maine ei saaks kannatada teiste õppijate ega ka koostööpartnerite seas, on vastustaja erakooli
staatust arvestades iseenesestmõistetav – heast mainest sõltub otseselt vastustaja tegevuse
edukus, sh kas tal on õppureid ning koostööpartnereid. Vastustaja eesmärk, et praktikal ei
viibiks õpilased, kes võivad kooli mainet kahjustada, ei ole ilmselgelt õigusvastane.
Vastustaja ei nimetanud haldusaktis kaebajat asotsiaaliks, vaid refereeris üht talle esitatud
pöördumist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6. T.V palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 otsus tühistada ning
teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud
seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.
Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja teistkordselt koolis väljaarvamine oli lubatav.
Väljaarvamine toimus samade väidetavate tegude tõttu. Õige pole halduskohtu arusaam, et
praegusel juhul pole tegemist distsiplinaarmenetlusega. Sisuliselt ja olemuslikult on tegemist
kooli õpilase poolt väidetavalt toime pandud distsiplinaarsüüteoga. Vääritu käitumine
seondub kahtlemata õpilase distsipliiniga. KutÕS § 15 lg 2 p 2 kohaselt teostab kooli direktor
ka distsiplinaarvõimu. ÕKE-s sätestatud mõjutusvahendid on olemuslikult karistused.
Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast on lõplik ja seotud mitmete ebasoodsate
tagajärgedega, mille hulka kuulub soovitud kutse mittesaamine ja sellega seoses tööturul
oodatavast sissetulekust ilmajäämine. Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte tagamiseks
peab asjakohases seaduses olema sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg. KutÕSs
ega EraKS-s sellist tähtaega pole. Tegemist on lüngaga ning analoogia korras on võimalik
kohaldada ATS § 77 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise 6-kuulist tähtaega.
Praegusel juhul on seda tähtaega rikutud.
4(6)
3-23-386
Kui nõustuda halduskohtuga, et erakoolil on märksa suurem kaalutlusõigus valimaks, keda
soovitakse kooli õppima ning mis on koolist välja arvamise tingimused, ei saa erakool eirata
kaebaja põhiseaduslikke õigusi.
Asjakohane pole halduskohtu seisukoht, et õiguse olla ära kuulatud rikkumisega seoses tuleb
arvestada, kas kaebaja on esitanud üldse mingisuguseidki väiteid, mis saanuks haldusakti
resolutsiooni mõjutada. Kaebajat ei ole distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud,
mistõttu rikkus vastustaja kaebaja õigust end kaitsta. Vastustaja ei ole kaebajat peale
halduskohtu 28.12.2022 otsust ja enne 01.02.2023 käskkirja ära kuulanud.
Vastustaja seostas kaaspraktikantide normaalse elu-olu segamist ja Saksamaa poolsel
juhendajal pingete põhjustamist just alkoholi kuritarvitamise väitega. Samas ei ole ilma
joobeastet tuvastamata võimalik alkoholi kuritarvitamisest või joobest rääkida.
Hügieeninõuete rikkumist pole käskkirjas kaebajale ette heidetud. Kohus ei saa haldusakti
põhjendusi täiendada. Ainuüksi varalise kahju tekitamist ei saa pidada väärituks teoks.
7. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes
halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes oma varasemate seisukohtade juurde.
Võimalikud menetlusvead ei saa kaasa tuua käskkirja tühistamist, sest vastustaja oleks
kaebaja pidanud igal juhul koolist välja arvama. Elektriku erialal on põhiõpingute mooduli
raames vajalik praktika läbimine, kuid arvestades kaebaja käitumist, ei oleks kool saanud
kaebajat enam ühelegi praktikakohale saata.
Vastustaja tuvastas liigse alkoholi tarvitamise fakti kaaspraktikantide selgituste (alkoholiga
tarvitamisega kaasnev spetsiifiline lõhn, käitumine) ja saadetud foto alusel. Nende põhjal ei
olnud alkoholi tarvitamine mõõdukas või juhuslik, vaid igapäevane ja kellaajast sõltumatu.
Praktikal ei saa viibida õpilased, kes võivad kahjustada kooli mainet. Oma käitumisega seadis
kaebaja ohtu kooli koostöösuhte välispartneritega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse
põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele
märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Analoogia korras ATS § 77 lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud. Teenistusvaldkonda
kuuluvat regulatsiooni pole asjakohane üle kanda haridusõigusesse. Kuigi kaebaja kooli
nimekirjast väljaarvamine vääritu käitumise tõttu oli vastavalt ÕKE p-le 5.10.3
mõjutusvahend ning kõigil muudel juhtudel reguleerib õpilase väljaarvamist ÕKE p 6 seda
mõjutusvahendina määratlemata, pole siiski põhjust järeldada, et põhiseaduspärase tulemuse
tagamiseks peaks koolist väljaarvamisele laienema teenistussuhtega võrreldes samaväärsed
tagatised.
Tegevus, mida kaebajale ette heidetakse, leidis aset 2022. a märtsis ja aprillis. Vastustaja arvas
kaebaja kooli nimekirjast välja 26.04.2022 käskkirjaga. Kuna nimetatud haldusakt tühistati
Tallinna Halduskohtu 28.12.2022 otsusega, tegi vastustaja 01.02.2023 uue käskkirja kaebaja
kooli nimekirjast väljaarvamise kohta. Seega tegutses vastustaja mõistliku aja jooksul.
Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtteid pole rikutud. Kaebaja puudus alus eeldada, et
peale halduskohtu 28.12.2022 otsust saab ta oma õpinguid igal juhul koolis jätkata.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ärakuulamise puudulikkus ei too praegusel
juhul kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Kaebaja ei ole esitanud mingeid väiteid selle
kohta, et dokumendid, mille alusel vastustaja haldusakti andis (dtl 64–67 ja 67–79), oleksid
ebaõiged. Kaebaja vastuväited on formaalset laadi ega seondu tema käitumisele tehtud
5(6)
3-23-386
etteheidetega. Kuna enne 01.02.2023 käskkirja andmist oli toimunud kohtumenetlus asjas nr
3-22-1158, olid kõik kaebaja seisukohad vastustajale teada. Seega ei tekita ärakuulamisviga
praegusel juhul kahtlust, et vastustaja võis käskkirja andmisel jätta mingite oluliste
asjaoludega arvestamata.
11. Joobeastme tuvastamata jätmine pole käskkirja tühistamise alus. Nagu eelnevalt
märgitud, pole kaebaja sisuliselt vastu vaielnud praktikakaaslaste poolt koolile saadetud
abipalvetele, mis seonduvad kaebaja käitumisega, sh alkoholi tarbimisega. Adekvaatsed
polnud kaebaja
01.04.2022 ja 02.04.2022 vastused kooli järelepärimistele seoses alkoholi tarbimisega: „Asja
nimi on ketoos kirjutan selle kirja valmis“, „Tulen tagasi või mitte. Üks kits on siin.
Sakslastega on hästi“, „Jõuan Eesti kirjutan“.
Vastustaja arvestas põhjendatult ka sellega, et kaebaja ei täitnud korraldust pöörduda
02.04.2022 Eestisse tagasi. Selles osas pole kaebaja samuti mingeid sisulisi selgitusi esitanud.
12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud
kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)