1-24-2225/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-24-2225

Kohtukoosseis

Sten Lind, Janika Kallin ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Taavi Danieli süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 1411 lg 1

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 29. mail 2024 lühimenetluses tehtud otsus

Apellant

Kaitsja

Prokurör

ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk

Süüdistatav

Taavi Daniel

isikukood: 38711020302, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel

eesti keel, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistamata,

tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

vandeadvokaat Gregori Palm

Kannatanud

K.M, T.H

RESOLUTSIOON

Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu otsus muutmata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanud saavad esitada

kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 29. mail 2024 otsuse, millega mõistis Taavi Danieli süüdi KarS §

266 lg 2 p 1 ja KarS § 1411 lg 1 järgi ehk ebaseaduslikus võõrasse eluruumi tungimises ja

teise inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemises.

KarS § 1411 lg 1 järgi mõistis kohus Taavi Danielile karistuseks üheaastase vangistuse ja

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kolme kuu pikkuse vangistuse. Liitkaristust mõistes luges kohus

kergema karistuse raskemaga kaetuks, mistõttu jäi liitkaristuseks üks aasta vangistust.

Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust

KrMS § 238 lg 2 alusel kaheksa kuuni. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus karistuse

täitmisele pööramata tingimusel, et Taavi Daniel ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

Ebaseaduslik võõrasse eluruumi tungimine seisnes selles, et Taavi Daniel sisenes 1. oktoobril

2023 kella 02.00 ja 06.00 vahelisel ajal valdaja tahte vastaselt XXX asuvasse K.M-i omandis

ja valduses olevasse elamusse, avades selleks lukustamata, kuid suletud ukse.

Tahtevastase sugulise iseloomuga teo pani Taavi Daniel toime sellega, et majja tunginult läks

ta magamistuppa, kus katsus ja stimuleeris käega seal maganud T.H suguelundeid. Kuna

kannatanu magas, ei olnud ta võimeline toimunust aru saama, st oli abitus seisundis KarS §

1411 lg 1 tähenduses.

Maakohus sedastas, et vaidlus puudub selles, et Taavi Daniel 1. oktoobri 2023 öösel K.M-i

majas käis, tema ja kannatanu T.H versioon lahknevad aga majja sisenemise ja seal toimunu

asjaolude poolest.

Nii süüdistatava, kannatanute kui ka tunnistajate ütluste kohaselt viibisid nii K.M ja T.H kui

ka Taavi Daniel 30. septembri 2023. a õhtul külas K.M-i ja T.H naabrite Q ja W juures. K.M-i

ütluste kohaselt läks tema südaöö paiku koju magama. T.H ütluste kohaselt lahkus tema

02.00 ajal. Koju jõudes sulges ukse, kuid ei lukustanud seda. Ta läks magama voodisse, kus

elukaaslane juba magas. Mingil hetkel tundis ta läbi une, et keegi katsub teda. Kui sai aru, et

see ei ole tema elukaaslane, pööras ta ringi ja nägi, et voodi juures kükitas Taavi Daniel ja

katsus tema suguelundeid. Ta käratas Taavi Danielile, et kadugu minema. Too ei öelnud

midagi, tõusis püsti ja lahkus. T.H ütluste kohaselt oli ta juhtunust šokis ja hakkas nutma.

K.M-i ütluste kohaselt ärkas ta omakorda üles selle peale, et T.H seisis voodi kõrval ja karjus

„ta oli siin, ta oli siin“.

Taavi Daniel ütluste kohaselt hakkas ta koju minema ca 15–20 minutit pärast seda, kui T.H

ära läks, hakkas minema oma maja poole. Teel avastas ta, et tal on huuletubaka padjad otsa

saanud. Talle tuli meelde, et ka T.H kasutas neid ning ta otsustas minna ja küsida T.H-lt

tubakapatju. Taavi Danieli väitel nägi ta K.M-i ja T.H maja juurde jõudes, et tuled põlesid nii

maja sees kui ka ümber ning välisuks ei olnud korralikult kinni. Enne majja sisenemist ta

koputas kõvasti, siis hüüdis ukse vahelt „hallo, hallo“, kuid keegi ei vastanud. Ta hakkas

muretsema, kas on midagi juhtunud, et tuled põlevad, aga keegi ei vasta. Majas nägi ta K.M-i

ja T.H magamas. Ta püüdis neid äratada, lastes algul muusikat, siis T.H raputades. T.H oli

ärgates väga kuri ja küsis, mida tema seal teeb. Ta selgitas, et tahtis laenata tubakat ja hakkas

muret tundma. Ta sai T.H-lt loa tubakakarp võtta ja lahkus sellega.

Maakohus pidas usaldusväärsemaks kannatanu ütlusi ja jättis nendega vastuolus olevad

süüdistatava ütlused tõendikogumist välja.

Kohus ei nõustunud kaitseväitega, et kuna sõprade vahel on suhted vähem formaalsed, võis

Taavi Daniel lahtisest uksest sisse minna. K.M ja T.H ning Taavi Daniel ei olnud sõbrad ega

isegi lähedased naabrid. K.M oli Taavi Danieliga kohtunud kahel korral, T.H nägi Taavi

Danieli eelnenud õhtul esimest korda. Taavi Daniel ei olnud kannatanute elamus varem

käinud ning ka sel ööl ei olnud teda sinna kutsutud. Samuti ei saanud ta hoolimata koputustest

ja hõigetest luba sisenemiseks, kuna kõik majas olijad sellel hetkel magasid. Seega on

tõendatud, et tema sisenemine elamusse oli omaniku ja valdaja tahte vastane.

Kohtu hinnangul pani Taavi Daniel teo toime kavatsetult, kuna tema eesmärgiks kannatanute

elumajja sisenemisel oli laenata T.H-lt tubakapatju ja kui tema koputustele ja hõigetele ei

vastatud ja teda sisse ei kutsutud, siis otsustas ta suletud, kuid lukustamata ukse avamise teel

ikkagi majja siseneda ja seal iseseisvalt toimetada.

Maakohus tõdes, et ka sugulise iseloomuga tegu puudutavas osas on kannatanu ja

süüdistatava ütlused vastuolus, seda muu hulgas küsimuses, mis kannatanul seljas oli ja kust

süüdistatav teda puudutas. Kohus leidis, et ka ses osas tuleb kannatanu ütlusi pidada

usaldusväärsemaks.

Kaudsete tõenditena arvestas maakohus ka Q ja ütlusi selle kohta, mida ta kuulis järgmisel

päeval K.M-ilt, ja W ütlusi selle kohta, mida rääkis öösel toimunust järgmisel päeval Taavi

Daniel.

Kohtu hinnangul pani Taavi Daniel teo toime otsese tahtlusega, kuna tema, olles omavoliliselt

sisenenud kannatanute elamusse ja näinud magamistoas aluspesus magavat kannatanut, pani

toime sugulise iseloomuga teo, katsudes, mudides ja hõõrudes kannatanu suguorganite

piirkonda, saades aru, et kannatanu magab sügavalt ja saa seetõttu toimuvale adekvaatselt

reageerida.

Kohus leidis, et kummagi kuriteo puhul pole Taavi Danieli süü suur. Ta küll sisenes

omavoliliselt omaniku ja valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi, kuid lahkus koheselt, kui

talle selline korraldus anti. Tahtevastase sugulise iseloomuga teo toimepanemisega seoses

pidas kohus oluliseks, et süüdistatav katsus kannatanu suguelundeid aluspükste pealt, tema

tegevus oli lühiajaline ja kui kannatanu ärkas ja käskis ära lõpetada, siis Taavi Daniel seda

viivitamatult ka tegi.

Liitkaristust mõistes luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks.

Kohus leidis, et Taavi Danieli suhtes võib kohaldada KarS §-s 73 lg 1 sätestatud karistusest

tingimisi vabastamist. Taavi Daniel on varem kriminaalkorras karistamata, tal ei ole ka

kehtivaid väärteokaristusi, tunnistajana üle kuulatud F, kes on Taavi Danieli hea tuttav,

iseloomustab Taavi Danieli väga positiivselt. Kohtu hinnangul ei vaja Taavi Daniel täiendavat

riiklikku järelevalvet kriminaalhoolduse näol, seega on põhjendatud tema karistusest tingimisi

vabastamine ilma käitumiskontrollita.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Taavi Danieli kaitsja, kes taotleb maakohtu

süüdimõistva otsuse tühistamist ja Taavi Danieli KarS § 1411 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi

õigeks mõistmist.

2.1

Apellatsiooni kohaselt ei ole Taavi Daniel pannud KarS § 266 lg 2 p-le 1 vastavat

kuritegu toime tahtlikult.

Kaitsja leiab, et osapoolte omavaheline suhtlus lubas Taavi Danielil tõsimeelselt uskuda, et tal

oli elamusse sisenemiseks olemas valdaja nõusolek. Mitte ükski menetluse käigus selgunud

asjaolu ega tõend ei viita sellele, et Taavi Daniel oleks teadlikult tegutsenud eesmärgiga sisse

tungida. Pigem nähtub asjaoludest see, et Taavi Daniel arvas, et ta on õigustatud elamusse

sisenema.

Kuna kavatsetus on tahtluse kõige raskem vorm, oleks maakohus pidanud ammendavalt

selgitama, kuidas jõudis järelduseni, et tegemist on kavatsetult toime pandud

sissetungimisega. Kaitsja hinnangul seda maakohtu otsusest ei nähtu. Kaitsja leiab, et kui

üldse, siis võib Taavi Danielile heita ette tegutsemist kaudse tahtlusega. Kriminaalasja

materjalid näitavad, et Taavi Danielil on keeruline tajuda sotsiaalseid signaale. Tunnistajad Q

ja W kinnitasid, et Taavi Danielit nad 30.- septembri õhtul enda peole ei oodanud, kuid

viimane tuli ikkagi. Eelmisel päeval oli neil tükk tööd, et anda Taavi Danielile mõista, et

viimasel on aeg koju ära minna.

Vastuseks maakohtu seisukohale, et kannatanud ja Taavi Daniel ei olnud sõbrad ega

lähedased naabrid, märgib kaitsja, et eelnenud kahe päeva jooksul oli Taavi Danieli suhtlus

seltskonnaga, kuhu kannatanud kuulusid, küllaltki intensiivne. Taavi Daniel on andnud ütlusi,

et tal oli selles seltskonnas tunne, et ta on leidnud n-ö omad inimesed. Isiku jaoks, kes on

üldiselt tagasihoidlik ja pigem eraldihoidev, võis uus ja meeldiv seltskond tekitada

ülevoolavaid emotsioone, eriti koosmõjus nii tiheda ja intensiivse koosviibimise ja alkoholi

tarbimisega. Taavi Danielile võis tunduda, et tal on kannatanutega välja kujunenud juba piisav

sõprussuhe ning on eluliselt usutav, et ta tundis, et hetkeks nende elamusse sisse astumine ei

tekitaks nendes pahameelt ja ei oleks vastu nende tahet.

Maakohus pidas usutavaks, et Taavi Daniel sisenes elamusse eesmärgiga laenata

huuletubakat. Taavi Danieli enda ütluste kohaselt proovis ta kõigepealt koputada ja ka

kannatanuid hüüda. Mitmetes sõprusringkondades on tavapärane, et pärast koputust avatakse

uks ning astutakse sisse. Seega ei olnud Taavi Danieli käitumine selles osas tavatu ega selgelt

väljakujunenud käitumisreeglite vastane. Taavi Daniel ei tajunud, et tegelikult ei olnud

osapoolte vaheline suhe arenenud nii kaugele, et eelpool kirjeldatud käitumisviis olnuks

sotsiaalselt aktsepteeritav.

Kaitsja märgib, et kui Taavi Daniel majja sisenes, oli elamu uks lukustamata ja potentsiaalselt

lahti unustatud ning ukse ümbrus valgustatud. Need asjaolud omakorda võisid tugevdada

Taavi Danieli ettekujutust, et sisenemine elamusse on lubatav.

2.2

KarS § 1411 lg 1 järgi esitatud süüdistusse puutuvalt leiab kaitsja, et usutav ja loogiline

on Taavi Danieli versioon, et T.H-d puudutades soovis ta kõigest magavat kannatanut aidata,

muretsedes, et selili magades võiks T.H oksendades lämbuda.

Eluliselt on täiesti põhjendatud hirm, et alkoholijoobes isik, kes on selili magama jäänud, võib

oksendades lämbuda. Taavi Danieli sõber F on iseloomustanud Taavi Danieli kui abivalmit ja

hoolivat inimest, kes igal juhul hädasolijat aitaks. Samuti on F pidanud väga tõenäoliseks, et

Taavi Daniel tundis kannatanu olukorra pärast muret ning tegutses tema abistamise nimel.

Maakohus luges Taavi Danieli ütlused ebausaldusväärseks, sest nendes leidus vastuolusid

kannatanu ütlustega. Kaitsja leiab, et lahknevused kannatanu ja Taavi Danieli ütluste vahel

tekkisid suure tõenäosusega lihtsalt sellest, et ruumis oli pime ja mõlemad isikud olid

tarvitanud alkoholi.

Mis puutub süüdistatava ja kannatanu ütluste vahelisse vastuolusse küsimuses, mis asendis

kannatanu magas, siis isikud üldjuhul ei mäleta, mis asendis nad magama jäävad ning millises

nad ärkavad, seda eriti olukorras, kus ollakse ka alkoholi tarbinud ning vahetult ärkamise järel

ehmunud. Kaitsja hinnangul ei ole kohus põhjendanud veenvalt seda, mis põhjusel on äsja

sügavast unest ärganud, meeltesegaduses ja koheselt hirmunud kannatanu mälu

magamisasendi osas usaldusväärsem kui täielikult ärkvel olnud Taavi Danieli oma.

Taavi Danieli versioon toimunust on kaitsja hinnangul usutavam juba seetõttu, et kannatanu

versiooni puhul jääb selgusetuks, mis pidanuks olema Taavi Danieli kavatsus. Pidades silmas,

et kannatanu ei viibinud magamistoas üksinda, vaid tema kõrval oli ka tema elukaaslane, on

ebatõenäoline, et Taavi Danielil oleks olnud plaan magavat kannatanut ära kasutada.

Kohus ei käsitle otsuses pikalt, miks on kannatanu ütlused Taavi Danieli omadest

usaldusväärsemad. Kaitsja nõustub kohtuga, et kannatanul pole põhjust Taavi Danieli vastu

teadvalt valeütluseid anda. Kaitsja märgib aga, et kannatanu tajus enda katsumist peamiselt

läbi une. Lisaks oli kannatanu joove selline, et ta oli oksendanud ja Taavi Danieli viibimine

magamistoas mõjus tema jaoks hirmutavalt ja traumeerivalt. Need asjaolud mõjutavad

ilmselgelt inimese mälupilti. Seda viisil, et sellisel hetkel moodustunud mälupildid ei pruugi

olla kõige usaldusväärsemad. Seda, et kannatanu mälupilt võis olla moonutatud, kinnitab

kaudselt asjaolu, et ta on enda elukaaslasele andnud sündmustest mõneti teistsuguse kirjelduse

kui oma ütlustes.

Taavi Daniel on andnud algusest peale toimunu kohta selgeid ütlusi. Olulises osas kattub tema

jutt kõigi teiste tunnistajate ütlustega. Pärast Taavi Danieli antud ütlusi on menetleja

kontrollinud mokatubaka küsimise versiooni ning tuvastanud, et kannatanu juurest on tõesti

mokatubakas kaasa viidud. Seega pole peale kannatanu ütluste muid tõendeid, mis oleksid

vastuolus Taavi Danieli ütlustega. Erinevalt kannatanust oli Taavi Daniel täiesti ärkvel ja

tema jaoks polnud sündmus nii emotsionaalselt laetud kui kannatanu jaoks. Ka on tema

versioon eluliselt usutav. Kaitsja hinnangul ei ole alust pidada kannatanu ütlusi Taavi Danieli

omadest usaldusväärsemateks.

Kui kohus ei mõista Taavi Danieli õigeks, siis palub kaitsja vähendada Taavi Danielile

mõistetud karistust kohtu õiglasel äranägemisel. Kaitsja märgib, et kohus on eksinud

sissetungimise tahtluse tuvastamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust.

4. Vaidlus puudub selles, et Taavi Daniel sisenes ööl vastu 1. oktoobrit 2023 K.M-ile

kuuluvasse majja, kus K.M ja T.H elasid. Kaitsja ei ole vaidlustanud ka seda, et K.M ega T.H

ei olnud Taavi Danieli enne enda juurde kutsunud. Ka ei saanud Taavi Daniel majja sisenedes

neilt selleks nõusolekut, sest K.M ja T.H magasid. Kaitsja leiab aga, et Taavi Daniel võis

ekslikult arvata, et ta võib majja siseneda: kuna ta oli seltskonnaga, kuhu K.M ja T.H

kuulusid, kahe päeva jooksul tihedalt läbi käinud, võis talle tunduda, et ta on omaks võetud ja

omavahel tihedalt läbi käivate inimeste seas on niimoodi sisse astumine aktsepteeritav.

Kaitsja väitel oli Taavi Danielil ühest küljest keeruline tajuda sotsiaalseid signaale, teisalt aga

oligi läbikäimine nii tihe, et elati justkui kommuunielu. Apellatsioonis on välja toodud, et 29.

septembri õhtul esimest korda Q ja W juures külas olnud Taavi Daniel ei kippunud lahkuma,

järgmisel päeval teda külla ei oodatud, aga ta tuli ikkagi. Veel on apellatsioonis väidetud, et

naabrite seltskond viibis kahe päeva jooksul erinevates koosseisudes nii Q ja W kui ka Taavi

Danieli pool. Kaitsja on sellest teinud järelduse, et elati aktiivset kommuunielu, kus käidigi

üksteise juures einestamas, aega veetmas jne.

Sellega seoses tuleb esiteks rõhutada, et eri isikute ütlustest nähtub, et Taavi Daniel suhtles

eeskätt Q ja Wga. Ka külla oli ta kutsutud just viimaste juurde. Kuigi apellatsioonis on

väidetud, nagu oleks seltskond veetnud kahe päeva jooksul eri kodudes ühiselt aega, ei ole see

päris nii. Tõenditest ei nähtu, et Taavi Daniel oleks enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi

olnud kutsutud ja käinud K.M-i ja T.H juures. Ka Taavi Danieli enda maja käidi vaid korra

vaatamas. Seda on oma ütlustes nii kirjeldanud nii Q (tl. 46), W (tl. 69), K.M (tl. 15) kui ka

Taavi Daniel ise (tl. 57). Neist kellegi ütlustest ei tulene, et Taavi Daniel oleks ise andnud

uutele tuttavatele märku, et tema kodu uksed on neile nüüd igal ajal valla.

Kannatanute ega tunnistajate Q ja W ütlustest ei nähtu, et nende naabrite seas, kellega Taavi

Daniel tutvus, oleks olnud kombeks täiesti vabalt suvalisel ajal üksteise juures käia. Seegi, et

Taavi Daniel ilmus 30. septembril 2023 Q ja W juurde saunaõhtule, kuigi teda ei olnud

otseselt sinna kutsutud, ei näita veel, et Taavi Danielil oleks olnud arusaam, et uute tuttavate

juurde võib igal ajal sisse astuda. Sellele külla saabumisele eelnenud suhtlus näitab, et leebeid

vihjeid sellele, et ei olda huvitatud temaga koos millegi ette võtmisest, Taavi Daniel tõesti

ignoreeris. Nimelt on toimikus olevast 30. septembri 2023 sõnumivahetusest Taavi Danieli ja

Q vahel näha, et Taavi Daniel soovib koos midagi ette võtta ega võta Q vastust, mis vihjab, et

neil on teised plaanid (tuleb külaline), eitavana, vaid hoopis teatab, et astub ka järsku läbi (tl.

49–50). Samas on oluline, et enne seda, kui Taavi Daniel Q ja W juurde saabus, oli ta Qga

suhelnud, saanud teada, et neile tuleb külaline, ja maininud soovi läbi astuda ega olnud saanud

sellele selget vastust, et ta pole oodatud. K.M-i ja T.H majja mineku puhul erines olukord

sellest oluliselt – ei ole andmeid selle kohta, et Taavi Danieli ja K.M-i ja/või T.H vahel oleks

olnud eelnevalt jutuks, et Taavi Daniel võiks läbi astuda. Ka erineb K.M-i ja T.H juurde

minek Q ja W juurde külla minekust selle poolest, et viimaste juurde saabus Taavi Daniel

siiski päevasel ajal ja teades, et nende juures toimub mingi üritus, K.M-i ja T.H majja sisenes

Taavi Daniel keset ööd, teades, et pererahvas oli mõni aeg varem lahkunud naabrite juurest, et

koju magama minna.

Kuigi tunnistajate ütlused kinnitavad ka seda, et Taavi Daniel ei kippunud kummalgi õhtul

külast lahkuma, nähtub neist samal ajal, et mõlemal õhtul anti talle siiski teada, et on aeg

lahkuda ning varem või hiljem võttis Taavi Daniel seda kuulda. Q ütluste kohaselt tuli Taavi

Danielile 29. septembril öelda korduvalt, et oleks aeg lahkuda (tl. 44), järgmisel õhtul oli aga

„Taavi ära saatmine lihtsam“ (tl. 45).

Eelnevast tulenevalt ei olnud K.M ja T.H üldse andnud kuidagi mõista, et Taavi Daniel oleks

olnud nende juurde külla oodatud, rääkimata sellest, et tal oleks olnud vaba voli nende juurde

suvalisel ajal sisse astuda. Ka Q ja W kutsusid teda endale külla või aktsepteerisid tema

tulekut siis, kui neil nagunii olid külalised. Ürituse lõppedes oli Taavi Danielil alati palutud

lahkuda. Seega ei olnud Taavi Danieli uue tutvuskonna liikmed andnud kuidagi mõista, et ta

oleks oodatud ka suvalisel ajal, sh keset ööd läbi astuma. See, et Taavi Daniel varem või

hiljem soovile, et ta lahkuks, allus, näitab, et põhimõtteliselt sai ta aru, et võib külas olla siis

ja nii kaua, kui pererahvas lubab.

Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta väidet, nagu oleks Taavi Daniel arvanud, et võib uute

tuttavate juurde igal ajal, sh keset ööd ilma kutsumata sisse astuda, tema enda ütlusedki. Taavi

Danieli ütluste kohaselt hakkas ta Q ja W juurest koju minema umbes 15–20 minutit pärast

T.H lahkumist. Teel koju avastas ta, et tal on tubakapadjad otsa saanud, talle meenus, et T.H

kasutas ka sarnaseid ja tal tekkis mõte, et küsib neid T.H-lt. Ta nägi, et maja ümber ja ka sees

tuled põlesid. Maja uks ei olnud korralikult kinni, vaid oli paokil. Tema väitel koputas ta

valjult uksele ja hüüdis ukse vahelt „hallo, hallo“. Keegi ei vastanud, aga ta läks sisse, mõtles

veel, kas midagi on juhtunud, et tuled põlevad. (tl. 58)

Ringkonnakohus möönab, et välistada ei saa, et Taavi Danielil tekkis koduteel plaan laenata

T.H-lt huuletubakat. T.H ise on 30. novembril 2023 antud ütluses kinnitanud, et ta tarvitab

huuletubakat ja Taavi Daniel tarvitas seltskonnas samuti huuletubakat – külas olles küsis

viimane T.H-lt huuletubakat (tl. 61). Ka tunnistas T.H , et järgmisel hommikul ta kodust oma

huuletubaka karpi ei leidnud (Taavi Danieli ütluste kohaselt võttis tema selle kaasa). Taavi

Danielil võis olla põhjust arvata, et ta saab küsida T.H-lt huuletubakat, kuna ta hakkas koju

minema suhteliselt varsti pärast T.H-d – tema enda hinnangul 15–20 minutit hiljem

(tunnistaja Q ütlustest ilmneb samuti, et ta andis varsti pärast T.H lahkumist Taavi Danielile

mõista, et oleks aeg koju minna: tl. 45).

Edasi on Taavi Daniel kirjeldanud asjaolusid, mis võisid jätta mulje, et keegi on K.M-i ja T.H

kodus veel ärkvel: tema väitel põlesid tuled nii maja ümber kui ka majas sees ning ukski oli

irvakil. Taavi Danieli ütluste kohaselt ta nii koputas kui ka hõikas majas olijate tähelepanu

saamiseks, aga ei saanud vastust. Seejärel hakkas ta mõtlema, kas midagi on juhtunud, kui

tuled põlevad, aga keegi ei vasta. Taavi Danieli kirjeldus olukorrast ja tema käitumisest

näitab, et ta mõistis, et sisenemiseks oli vaja kas maja elanike luba või mingit muud õigustust.

Küsimuses, kas esinesid asjaolud, mis sisenemiseks õigustust andsid, lähevad Taavi Danieli ja

T.H ütlused lahku.

Nagu öeldud, väitis Taavi Daniel, et nii maja ümber kui ka majas sees tuled põlesid ja uks ise

ei olnud suletud. Sellega haakub veel tema väide, et kui ta oli majja sisenenud ja nägi K.M-i

ja T.H-d magamistoas magamas, siis oli T.H riides, jäi mulje, nagu oleks ta lihtsalt kukkunud

voodisse; tema kõrval voodis oli punane oksekauss (tl. 58). St Taavi Danieli ütlused loovad

pildi, mille kohaselt oli T.H koju jõudes nii purjus, et sisuliselt vajus riietes voodisse ja

temast jäi kõik korratult maha: riided selga, tuled põlema, uks lahti.

T.H ütluste kohaselt tegutses ta koju läinuna, nagu tavaliselt. Ta sulges ukse, kuid ei

lukustanud seda, sest neil ei olnud kombeks ust lukustada, kui nad kodus olid. Ta käis WC-s

ja võttis duširuumist pesukausi kaasa, sest tundis, et tal võib joodud alkoholist paha hakata.

Magamistoas võttis ta riidest lahti (selga jäid aluspüksid ja nabapluus) ja läks magama.

Suhteliselt kohe, kui ta pikali heitis, tundis ta, et pea hakkas ringi käima, ja oksendas kaasa

võetud kaussi. Pärast oksendamist jättis ta kausi voodi kõrvale. (tl. 9) 30. novembril 2023

toimunud teisel ülekuulamisel antud ütlustes on T.H korranud, et enda mäletamist mööda

tõmbas ta koju jõudes ukse kinni. Tema kinnitusel sulgub majauks kergesti. Kui seda vähegi

hoogsamalt tõmmata, sulgub see korrektselt ega jää praokile. Ka kinnitas T.H , et kustutas

magama minnes majas valgustuse ära. väljas jäi valgustus põlema, valgustatud oli maja

terrass ja välisukse esine. (tl. 61).

Maakohus pidas usaldusväärseks T.H

ütlusi ja jättis Taavi Danieli ütlused

ebausaldusväärsetena kõrvale. Maakohus leidis, et pole alust arvata, et T.H tajus alkoholi

mõjul olukorda valesti, ka ei olnud kannatanul põhjust anda Taavi Danieli vastu teadvalt

valeütlusi. Maakohus ütles seda küll KarS § 1411 lg 1 järgi esitatud süüdistust käsitledes, kuid

see, kas kannatanu võis joobe tõttu tajuda asjaolusid valesti või kas kannatanul oleks põhjust

anda Taavi Danieli süüstavaid valeütlusi, mõjutab hinnangut kannatanu ütlustele tervikuna.

Kohtukolleegium peab maakohtu seisukohta põhjendatuks.

Seisukohta, et kannatanul pole põhjust anda valeütlusi, toetavad maakohtu otsuses välja

toodud asjaolud, et Taavi Daniel oli kannatanu jaoks sisuliselt võõras inimene ning kannatanu

ise ei pöördunud isegi politseisse.

Mis puutub T.H joobesse, siis on ta oma ütlustes kirjeldanud oma tegevusi pärast koju

jõudmist ning mitut kirjeldatud asjaolu kinnitavad teised tõendid. Esiteks rääkis kannatanu, et

ta võttis magama minnes kaasa kausi juhuks, kui ta peaks oksendama. Seda, et T.H oli

magamistuppa oksendamise puhuks kausi kaasa võtnud, on oma ütlustes kinnitanud ka Taavi

Daniel. Kuigi kannatanu ja Taavi Danieli ütlused erinevad küsimuses, kus kauss oli – kas

voodil või voodi kõrval –, on oluline fakt, et ka Taavi Daniel kaussi magamistoas nägi. T.H

ütlusi selle kohta, et ta magas aluspükstes ja nabapluusis, on oma ütlustes kinnitanud K.M,

kes on kirjeldanud, mis oli T.H-l siis seljas, kui ta oli K.M-i üles ajanud (tl. 16). Seega

kinnitavad ka muud tõendid peale T.H enda ütluste eri momente tema kirjeldusest, mida ta

koju jõudes tegi. Need detailid näitavad, et T.H mäletab piisavalt hästi, mida ta tegi. Samuti

näitavad need detailid seda, et T.H ei olnud nii joobes ja väsinud, et oleks lihtsalt riietega

voodisse heitnud, ilma et oleks hoolinud sellest, kas välisuks sai suletud ja tuled kustutatud.

See omakorda seab kahtluse alla Taavi Danieli versiooni, mille kohaselt põlesid majal nii

väljas kui sees tuled, uks polnud kinni ja T.H magas riietes.

Taavi Danieli versiooni seab kahtluse alla seegi, et sellega tuli ta välja alles siis, kui ta

kahtlustatavana üle kuulati. W ütluste kohaselt tunnistas Taavi Daniel, kui nad järgmisel

päeval kohtusid, et oli K.M-i majas käinud, kuid ei rääkinud, et oleks käinud seal kõigest

huuletubakat laenamas. Selle asemel väitis ta, et ei mäleta kõike, mis öösel juhtus. W ütluste

kohaselt soovitas ta naabritega asjad selgeks rääkida, aga tal jäi mulje, et Taavi Danielil oli

toimunu pärast ebamugav ja ta ei kavatse nõuannet järgida. (tl. 70) Ringkonnakohus tõdeb, et

KrMS § 66 lg-st 21 tulenevalt ei ole W ütlused selle kohta, mis Taavi Daniel talle rääkis,

iseseisev tõend, millele saaks tugineda tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel.

Kohtupraktika kohaselt võib aga selliseid ütlusi teiselt isikult kuuldu kohta kasutada tema

ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2021 otsus

kriminaalasjas nr 1-19-10157, p 10). W ütlused näitavad, et Taavi Danieli versioon toimunust

ei ole olnud järjepidev.

Eelnev tähendab, et osas, milles T.H ja Taavi Danieli ütlused on vastuolus, tuleb pidada

usaldusväärsemaks T.H ütlusi ja jätta Taavi Danieli ütlused tõendikogumist välja. See

tähendab ühtlasi, et tõendatuks tuleb lugeda see, et majas tuled ei põlenud ning et maja

välisuks polnud küll lukus, kuid oli suletud. Sellisel juhul ei olnud Taavi Danielil põhjust ka

muretseda, kas K.M-i ja T.H-ga on ikka kõik korras, ja tal puudus õigustus ilma nende loata

majja sisenemiseks. Kuna sellised asjaolud, millega Taavi Daniel õigustas majja sisenemist

hoolimata sellest, et ta koputamisele ja hõikumisele vastust ei saanud, tuvastamist ei leidnud,

on maakohus asunud ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et Taavi Daniel

tungis K.M-i ja T.H elukohta kavatsetult.

Ringkonnakohus leiab, et eespool kirjeldatud asjaoludest ei nähtu, et Taavi Danielil oleks

olnud mulje, et tast on saanud uute tuttavate jaoks selline omainimene, kellel on igal ajal

õigus nende koduuksest sisse-välja käia. See, et Taavi Daniel pidas ise vajalikuks põhjendada

majja sisenemist vähemalt osaliselt murega, kas elanikega on kõik korras (tuginedes seejuures

küll asjaoludele, mis ei leidnud tuvastamist), näitab, et Taavi Daniel mõistis, et tal ei ole

eramu valdajate luba majja siseneda ning ilma nende loata ta nende majja, mille uks on kinni,

siseneda ei või. Siiski otsustas ta seda teha – olgu siis huuletubaka hankimiseks või mingil

muul eesmärgil.

5. Taavi Danieli ja kannatanu T.H ütlused on vastuolus ka KarS § 1411 lg 1 järgi esitatud

süüdistusega seotud sündmuste osas. Maakohus pidas ka ses osas usaldusväärsemaks

kannatanu ütlusi. Apellandi hinnangul ei ole maakohus otsuses kuigi põhjalikult käsitlenud,

miks on kannatanu ütlused Taavi Danieli omadest usaldusväärsemad. Kaitsja leiab, et

lahknevused kannatanu ja Taavi Danieli ütluste vahel tekkisid suure tõenäosusega lihtsalt

sellest, et ruumis oli pime ja mõlemad isikud olid tarvitanud alkoholi. Ringkonnakohtu

hinnangul on ütluste vastuolud selleks liiga põhimõttelised. Kuigi eraldivõetuna tunduvad

asjaolud nagu see, mis asendis kannatanu magas, mis tal seljas oli ja kust Taavi Daniel teda

täpselt puudutas, nüanssidena, siis koostoimes annavad erinevused neis küsimustes toimunust

oluliselt erineva pildi. Kannatanu väitel magas ta aluspesus, ta oli külili ja katsuja oli tema

selja taga. Süüdistatava kirjelduse järgi magas kannatanu pikkades pükstes ning tema

puudutas selili magava kannatanu reit, kuid mitte suguelundite juurest. Seega ei väida

süüdistatav pelgalt, et puudutas vaid kannatanu jalga, vaid tema versiooni kohaselt ei olnud

kannatanu pesuväel ning pealegi oli kannatanu sellises asendis, et teda ei saanudki puudutada

nii, nagu kannatanu seda kirjeldas.

Apellatsiooni kohaselt on põhjust pidada usaldusväärsemaks Taavi Danieli versiooni, sest

üldjuhul ei mäletata, mis asendis magama jäädakse ja mis asendis ärgatakse. Pealegi oli

kannatanu ärgates meeltesegaduses ja hirmunud. Kohtukolleegium nõustub, et küsitav on,

kuivõrd saab isik anda usaldusväärseid ütlusi selle kohta, mis asendis oli ta uinumise hetkel.

Küll saab inimene anda ütlusi selle kohta, mis oli tema viimane uinumise eelne asend, mida ta

mäletab. Samuti ei näe ringkonnakohus põhjust, miks ei peaks inimene oskama anda ütlusi

selle kohta, mis asendis ta oli, kui ta ärkas. Kannatanu on ütlustes oma mälestuse, mis asendis

ta oli, sidunud konkreetsete faktiliste asjaoludega – sellega, kuidas ta tundis, et teda

katsutakse, samuti sellega, kuidas talle jõudis kohale, et katsujaks ei saa olla tema

elukaaslane. See, kuidas eri asjaolud omavahel sobituvad, muudab kannatanu ütlused

usaldusväärseks. Tegemist ei ole aga ainsa argumendiga kannatanu ütluste kasuks.

Nagu eespool märgitud, toetavad T.H väidet, et tal olid jalas vaid aluspüksid, K.M-i ütlused,

milles ta kirjeldas, mis toimus siis, kui ta oli T.H karjumise peale üles ärganud. Tema ütluste

kohaselt oli T.H öelnud, et oli ärganud selle peale, et naaber teda katsus, et naabri käsi oli tal

püksis; T.H-l oli seljas aluspesu ja pluus (tl. 16). Ringkonnakohtul pole alust kahelda, et K.M

kirjeldas asjaolusid nii, nagu tema neid koges. Märkimata ei saa jätta, et need ütlused on antud

olukorras, kus Taavi Daniel polnud oma versiooni selle kohta, millistes riietes kannatanu

magas, veel esitanud (teda ei olnud veel üle kuulatud). Seega ei saanud K.M teadagi, et ses

küsimuses võib vaidlus tekkida ning tema ütlustest nähtuvalt on ta T.H-l seljas olnud riided

kirjeldanud selgitamaks T.H öeldut, et naabri käsi oli tal pükstes olnud. Sellest tulenevalt peab

ringkonnakohus tõendatuks, et T.H magas aluspükstes ja nabapluusis. See omakorda seab

kahtluse alla ka ülejäänud osa Taavi Danieli versioonist.

Kohtukolleegium lisab, et ei pea T.H ega K.M-i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla

seadvaks tõika, et T.H ütluste kohaselt oli tema suguelundeid katsutud läbi aluspükste, K.M-i

ütluste kohaselt aga oli T.H öelnud, et naabri käsi oli tal püsis olnud. K.M-i

ülekuulamisprotokollis märgitu ei ole ringkonnakohtu hinnangul üheselt mõistetav. Väide, et

„naabri käsi oli püksis“ võib võtta nii sõna-sõnalt kui ka piltliku väljendina selle kohta, et

süüdistatav oli katsunud kannatanut suguelundi piirkonnast. K.M-i ülekuulamise protokollist

ei nähtu, et oleks püütud täpsustada, mida T.H täpselt ütles. Pealegi olekski seda, mida T.H

ütles, keeruline täpselt rekonstrueerida, sest K.M-i ütlustest nähtub, et T.H oli hüsteerias, tema

ise aga unesegane, mistõttu oli tal raske aru saada, mis täpselt juhtus.

Selle üle otsustamisel, kas pidada usaldusväärsemaks kannatanu või süüdistatava ütlusi,

väärib ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu veel erinevus kannatanu ja süüdistatava ütlustes

kausi kohta, mille kannatanu oli võtnud magamistuppa kaasa puhuks, kui tal süda pahaks

läheb. Mõlema ütlused langevad kokku faktis, et kannatanu oli selleks puhuks magamistuppa

kausi kaasa võtnud. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas tal kohe, kui ta oli pikali heitnud, pea

ringi käima ja ta oksendas kaussi. Pärast seda jättis ta kausi voodi kõrvale juhuks, kui seda

peaks veel vaja minema (tl. 9). Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta valmis pandud, kuid tühja

oksekaussi voodil naisterahva kõrval (tl. 58). Süüdistatava ütluste kohaselt tekkis tal just

kaussi nähes mure, et une pealt selili olles oksendades võib surra.

Sellega seoses tuleb märkida, et T.H ütluste kohaselt magas tema voodi sellel poolel, mis jäi

akna poole (tl. 9). K.M on samuti märkinud toimikusse lisatud magamistoast tehtud fotole T.H

kohaks aknapoolse voodipoole. Sellega langevad kokku ka Taavi Danieli ütlused, mille

kohaselt magamistoa ukselt vaadates vasakul pool magas meesterahvas, naisterahvas aga

paremal pool (tl. 58). Pildilt on näha, et voodi jääb uksest paremale ning uksel seisja jaoks oli

see voodipool, kus magas T.H , kaugemal. Pildilt näha olev voodi on suhteliselt kõrge, mis

tähendab ühtlasi seda, et uksel seisja jaoks oleks jäänud voodis paremal pool magaja kõrval

maas olev kauss teisele poole voodit ja vaataja jaoks varju. See-eest oleks aga kauss näha

akna juures seisjale.

Eluliselt usutavam on, et kauss, kuhu oksendada, jäetakse voodi kõrvale, nii et see ei jääks

magades ette. Eriti ebausutav on, et voodisse jäetaks kauss, millesse on juba oksendatud (nagu

eespool välja toodud, ei leidnud ringkonnakohtu hinnangul tõendamist, et kannatanu oleks

olnud nii tugevas joobes, et poleks hoolinud sellest, kuidas tema magama minnes asjad jäid).

Seega on sellestki aspektist tulenevalt alust pidada usaldusväärsemaks kannatanu versiooni

toimunust. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, mille alusel tuleb süüdistatava

ütlused jätta ebausaldusväärsetena kõrvale, on põhjendatud. Seega ei leidnud kinnitust Taavi

Danieli versioon, et ta puudutas kannatanut vaid viimase äratamiseks, sest tundis tema pärast

muret, ega puudutanud seejuures kannatanut suguelundite juurest. Sellest tulenevalt ei ole

asjassepuutuvad ka apellatsioonis viidatud tunnistaja F ütlused, et Taavi Daniel on loomult

väga abivalmis. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et see, kas keegi on üldiselt viisakas,

heatahtlik ja abivalmis, ei ütle midagi selle kohta, kas ta pani toime konkreetse talle

etteheidetava teo. Ka ei oma tõenduslikku tähendust see, kuivõrd usutavaks peab süüdistatavat

varasemast tundev inimene seda, et süüdistatav talle etteheidetava teo toime pani.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellelegi, et küsitav on, kuivõrd on F ülekuulamine Taavi

Danieli kommete jms kohta üldse kooskõlas KrMS § 68 lg-ga 6.

Kaitsja on seadnud selle, et Taavi Daniel pani toime sugulise iseloomuga teo, kahtluse alla

veel argumendiga, et olukorras, kus T.H kõrval magas tema elukaaslane, oleks selline

käitumine ebaloogiline. Ka see argument ei välista KarS § 1411 lg 1 objektiivset ega

subjektiivset kuriteokoosseisu. Maakohus pidas tõendatuks, et Taavi Daniel silitas ja hõõrus

või mudis kannatanu suguelundeid, nii et maganud kannatanu ärkas. Kannatanu on

kirjeldanud seda tegevust kui püüdu teda stimuleerida. Juba selliselt käitudes pani Taavi

Daniel toime sugulise iseloomuga teo. Ei ole asjaolu, mis oleks Taavi Danielile andnud alust

arvata, et tal on selleks kannatanu nõusolek. Ringkonnakohus nendib, et selliste asjaolude

valguses jääb ebaselgeks, miks on maakohus hinnanud selle teo otsese tahtlusega, mitte

kavatsetusega toime panduks. Kuna ringkonnakohus arutab kriminaalasja kaitsja apellatsiooni

alusel, on aga süüdistatava olukorra raskendamine välistatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks selle küsimuse lähemaks käsitlemiseks, kas tegemist võiks olla kavatsetusega

toime pandud teoga.

Arvestades, et sugulise iseloomuga teo pani Taavi Daniel toime juba talle ette heidetava

tegevusega, ei oma tähtsust see, mida ta lõppkokkuvõttes saavutada soovis, ega see, milliste

võimalustega ta seejuures arvestas. Fakt on, et inimesed ei käitu alati läbi mõeldult, nad

võivad panna toime riskantseid ja ebaloogilisi tegusid.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioon alust ka maakohtu mõistetud

üksikkaristuste ega liitkaristuse muutmiseks. Maakohus on mõistnud KarS § 266 lg 2 p 1

alusel sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse, KarS § 1411 lg 1 järgi selle kuriteo eest

ettenähtud kuriteo alammäärale vastava karistuse. Ka mõistis kohus kergema karistuse

raskemaga kaetuks lugemisega minimaalse liitkaristuse, mida mõistetud üksikkaristuste alusel

oli võimalik mõista.

Ainus apellatsioonis välja toodud asjaolu, mille arvestamisel maakohus kaitsja hinnangul

karistust mõistes eksis, on tahtluse vorm KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

puhul. Nagu eespool märgitud, pidas ringkonnakohus maakohtu hinnangut tahtlusele

põhjendatuks.

7. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse,

jättes apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

8. Kaitsja on apellatsioonis palunud määrata kindlaks ja mõista Eesti Vabariigilt Taavi

Danieli kasuks välja tekkinud menetluskulud, ringkonnakohtule ei ole aga tõendeid

apellatsioonimenetluse kulude kohta esitatud. Samas tuleb tõdeda, et kuna ringkonnakohus

jätab apellatsiooni rahuldamata, ei oleks KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt alust Taavi Danielile

tema menetluskulusid hüvitada.

Allkirjastatud digitaalselt