2-23-17873/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-17873

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-23-17873

Otsusee tegemise aeg ja koht

Rakvere, 31. oktoober 2024

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

E K P hagiavaldus S A vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise väljamõistmiseks

Hagi hind

2 448 eurot

Menetlusosalised

Hageja: E K P (isikukood XXX, elukoht: XXX,

lepinguline esindaja: Maris Tekkel

Kostja: S A (isikukood XXX, elukoht: XXX).

Kohtuistungite toimumise ajad

Kohtuistungitel osalenud isikud

04. aprill 2024 ja 06. mai 2024

Hageja E K P ja tema lepinguline esindaja Maris Tekkel.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada jooksva elatise väljamõistmise osas, kuid mitte hageja poolt nõutud

ulatuses.

2. Välja mõista kostja S A elatis hageja E K P ülalpidamiseks 185 (ükssada

kaheksakümmend viis) eurot kuus alates 19.08.2023 kuni kõrghariduse omandamiseni,

kuid mitte kauem kui hageja 21.aastaseks saamiseni (XXX).

3. Jätta hagi perioodi 02.08.2023 kuni 18.12.2023 eest tagasiulatuva elatise 1 079.50 eurot

nõudes rahuldamata.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

1 (9)

2-23-17873

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. detsembril 2023 saabus Viru Maakohtusse E K P hagiavaldus S A (kostja) vastu täisealisele

õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt E P ning S A kooselust on

sündinud E K P (hageja) ning E L A. Vanemad kolisid lahku üheksa aastat tagasi. Pärast vanemate

lahkuminekut jäid nii hageja kui ka tema õde E L alaliselt elama ema juurde. Isa elab alates 2016.a

Kiisal ning sealt edasi kolis ta Keilasse. Hageja suhted isaga on eriti keerulised ja tülide tõttu ei ole

hageja isaga 4. aastat kohtunud.

2. Isa kulutused hageja on piirdunud elatise tasumisega summas 150 eurot kuus. Alates hageja

täisealiseks saamisest on hageja täielikult oma ema ülalpidamisel, kuna isa keeldub elatist

maksmast ning seda vaatamata sellele, et hageja omandab alles keskharidust Tartus Hugo Treffneri

Gümnaasiumis.

3. Ehkki hageja on täisealine, siis ei käi ta alaliselt tööl. Hageja leiab, et täisealiseks saanud haridust

omandava lapse puhul saab iseenesest eeldada, et õpingute tõttu ei ole tal võimalik oma vajaduste

rahuldamiseks ise sissetulekut teenida ning tal ei ole ka sellist kohustust. Selleks, et laps saaks

täisealiseks saades õpinguid jätkata ega peaks enda ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tööle minema, ongi PKS § 97 p 2 järgi lapsel õigus nõuda oma vanematelt ülalpidamist.

4. Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kuus keskmiselt 624 eurot. Hageja on suures osas oma

kulusid tõendanud ning osas, mille kohta hagejal ei ole tõendeid esitada, kuna ta ei ole kõiki

ostutšekke alles hoidnud, on hageja muuhulgas lähtunud ka Statistikaameti poolt avaldatud

andmetest (andmed leibkonna kulude kohta 2020.a).Hageja alaliseks sissetulekuks on vaid riiklik

lapsetoetus summas 80 eurot ning arvestades eelnevat on hageja kulud, mille kandmiseks ta vajab

abi oma vanematelt, 544 eurot (624-80). Ehk siis ühe vanema osa on (544/2) 272 eurot.

5. Nii hageja ema kui ka lepinguline esindaja on korduvalt pöördunud isa poole nõudega, et isa

hakkaks lapsele tasuma elatist sh on isale edastatud info lapsega seotud kulude kohta, kuid

kahetusväärselt ei ole isa elatist tasuma hakanud.

6. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja

keskhariduse omandamiseni igakuine elatis summas 272 eurot ja ülalpidamiskohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju (tagasiulatuv elatis) perioodi eest 02.08.2023 kuni 18.12.2023 summas

1 079.5 eurot.

KOSTJA VASTUS

7. 22.01.2024 esitatud vastuses märkis kostja, et hagiavalduses välja toodud elatiseks tasutud

summa suurus tulenes vanemate vahelisest kokkuleppest. Lisamata on jäetud, et elatiseks

makstavale summale lisandusid isa poolt muude lapsega seotud kulude tasumine. Hagiavalduses on

E K tasutud elatise kohta välja toodud vaid osa elatise maksmise kokkuleppest.

2 (9)

2-23-17873

8. Hagiavalduses tuuakse välja, et hageja jätkas pärast põhikooli oma õpinguid Tartus Hugo

Treffneri Gümnaasiumi ja elab Tartus olles üksinda oma emale kuuluvas korteris. Samas jäetakse

lisamata oluline selgitus, millistel asjaoludel ning kokkulepete alusel õpib E K üksinda Tartus,

Hugo Treffneri gümnaasiumis ning millest tulenevalt on hagejal kulutused, mida enamikel tänastel

gümnaasiumis õppivatel lastel ei ole. Kostja arvates hageja gümnaasiumis õppimisega ja üksi

elamisega seotud kulutused oleksid välditavad, kui oleks toiminud eelnevalt vanemate vaheline

reaalne arutelu ning koostöö lapse tuleviku planeerimisel. Kõik alaealise hagejaga seotud otsused

nii kooli valiku, elukoha, kulutuste ja edasiste kohustuste võtmised otsustas ainuisikuliselt hageja

ema.

9. Kostja tugines PKS § 102 lg 1 ja tema arvates ta on esitanud kohtule tõendid oma kohustustest.

Sellest tulenevalt ei nõustu kostja hagiavalduses esitatud nõuetega ei elatise väljamõistmiseks

summas 272 eurot ega ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju 1 079.50 euro

hüvitamisega, sest sellega kahjustaks kostja enese tavalist ülalpidamist.

HAGEJA VASTUS

10. Hageja 07.02.2024 esitatud vastuses leiab hageja, et kostja väited ei anna alust hagiavaldust

rahuldamata jätta. Kostja vastusest moodustab suurema osa kostja etteheited hagejale ning hageja

emale seonduvalt hageja õppima asumisega Tartusse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse. Hageja on

seisukohal, et elatisnõude lahendamise seisukohast ei oma kostja etteheited aga mingit kaalu. On

fakt, et hageja ei ela oma isaga koos ning ehkki hageja on saanud täisealiseks, siis õpib ta jätkuvalt

gümnaasiumis ja ei saa ise endale sellest tulenevalt sissetulekut teenida ning seega on hageja

õigustatud nõudma PKS § 97 p 2 alusel oma vanematelt ülalpidamist.

11. Kostja vastusest jääb mulje, et hageja kulud on peamiselt tekkinud põhjusel, et ta õpib Tartus.

Eelnev ei vasta aga tõele. Tegelikkuses isegi kui laps oleks jäänud õppima Rakveresse, siis oleks

tal igakuiselt ikkagi tekkinud kulusid, mille kandmises isa oleks pidanud osalema sh oleks tekkinud

kulud seonduvalt eluasemega. Hageja kulud ei ole ülepaisutatud ja on põhjendatud ning tõendatud.

Hageja leiab, et tema kulud oleksid olnud sarnases suurusjärgus ka Rakveres elades. Isa on ju ka

ise õigesti viidanud, et lapsel ei ole Tartus elamisega lisa üürikulu, kuna laps elab emale kuuluvas

korteris – muud kulud oleks lapsel ka Rakveres ema juures elades. Lisaks eelnevale on isa poolt

üleüldse pahatahtlik teha lapsele seonduvalt Tartus õppimisega etteheiteid. Koolist saadud haridus

ja kogemus annab lapsele kindlasti hea stardiplatvormi tema edasisel haridusteel ja elus üldse.

Samuti leiab hageja, et isa ei ole tõendanud oma sissetulekuid ning hagejal on alust arvata, et isa

näitab oma sissetulekuid väiksemana kui need tegelikkuses on.

12. Isa on seisukohal, et ta vabaneb lapsele elatise maksmisest, kuna tema sissetulekud on liiga

väiksed ning ta ei oleks hagejale elatist makstes võimeline iseennast ülal pidama. Hageja sellise

väitega ei nõustu. Isa teenib piisavalt sissetulekut, et anda ülalpidamist ka oma vanemale tütrele

ning vajadusel on isal vastutustundliku lapsevanemana võimalik oma kulud üle vaadata ning neid

vähendada, et anda mõlemale oma lapsele ülalpidamist.

13. Kuni hageja täisealiseks saamiseni tasus isa lapsele elatist summas 150 eurot ning lisaks tasus

isa täiendavalt veel lapse sidekulusid. Asjaolu, et isa tasus elatist alla elatise miinimummäära, oli

isa ühepoolne otsus ning ema on korduvalt nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Isa ei ole

tõendanud, et tema sissetulekud ja üldine majanduslik olukord oleks võrreldes selle ajaga

3 (9)

2-23-17873

kehvemaks läinud. Vastupidi - isa töötasu on selle ajaga võrreldes hoopiski suurenenud. Arvestades

kõike eeltoodut on hageja veendunud, et isa on tegelikkuses võimeline jätkuvalt andma ka oma

täisealisele (kuid jätkuvalt gümnaasiumis õppivale) lapsele elatist, kuid ta lihtsalt pahatahtlikult ei

soovi seda teha ja hoiab lapse ülalpidamiskohustusest kõrvale. Olukord, kus lapse kogu

ülalpidamine on vaid tema ema kanda, ei ole aga ei õiglane ega õige.

14. Hageja arvates kostja ei ole tõendanud oma sissetulekuid ja hagejal on alust arvata, et isa näitab

oma sissetulekuid väiksemana kui need tegelikkuses on. Isa väitel on tema sissetulekuks töötasu

summas 1621,63 eurot. Kuivõrd isa töötab XXX, siis on tema palgaandmed avalikud ning

andmetest tulenevalt saab isa lisaks põhipalgale 1 621.63 eurot veel ka muutuvpalka ning

tõenäoliselt ka preemiat. 2022.a andmete kohaselt oli isa aasta sissetulekuks 24 566 eurot ehk siis 2

047 eurot kuus (brutotasu) so 1 585 eurot netotasu. Isa põhipalk aastal 2022 oli 1 910 eurot

(brutotasu). Aasta 2023 kohta on hetkel avaldatud andmed vaid põhipalga kohta, milleks on 2 060

eurot (brutotasu), kuid puuduvad andmed muutuvpalga ja preemiate kohta ehk siis ei ole teada, mis

oli isa kogupalk 2023.a. Linnavalitsuses vaadatakse töötasud üle aasta alguses ning seega on

tõenäoline, et jaanuarist 2024 on isa töötasu tegelikkuses veelgi tõusnud. Lisaks eelnevale kuulub

isale ettevõtte OÜ K (registrikood XXX) (vt lisa 2) ning hagejale teadaolevalt osutab isa läbi selle

ettevõtte geodeesia ja maamõõtmisteenust ehk siis tõenäoliselt saab isa läbi selle ettevõtte veel

lisasissetulekuid.

15. Kostja ei vabane elatise maksmisest, ta teenib piisavalt sissetulekut, et anda ülalpidamist ka

oma vanemale tütrele. Hageja tõi välja, et kostja kulutused sideteenustele summas 215 eurot kuus

on ilmselgelt ülepaisutatud ega ole mõistlikud. Telia maksetest ei tulene, et mis kuluga seonduvalt

isa iga kuu tasub 190 eurot. Kostja eluasemekulud on tõendamata ja ülepaisutatud. Isa on viidanud,

et tasub eluasemelaenu ja muude kohustustega kuus kokku 788.04 eurot. Samas ei ole isa tõendanud

ega ka põhjendanud, millega on seotud lisas 6 nimetatud kulu summas 384 eurot – tõendist nähtub

vaid see, et isa kannab ühelt oma arvelt teisele oma arvele raha. Ka muude laenukohustuste osas ei

ole teada, millega need kohustused seotud on või mis on kohustuste. Kostja tegelikkuses elab Keilas

oma uue elukaaslase juures (ka maksekäsu kiirmenetluse avalduses on isa oma elukohaks märkinud

XXX). XXX, mille eest isa igakuiselt väidetavalt suuri summasid eluasemekuluna tasub, ei ole isa

alaline elukoht ja maja seisab tühjana. Olukorras, kus isa ei suuda endale ja oma lastele ülalpidamist

anda, võiks isa XXX maja müüa või siis anda rendile.

MENETLUSE KÄIK

16. 04.04.2024 toimunud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamine edasi seoses kostja istungile

ilmumata jätmisega ja tegi kostjale ettepaneku esitada tõendid oma varade, sissetulekute ja

kohustuste kohta.

17. 29.04.2024 esitas kostja tõendid.

18. 06.05.2024 toimunud kohtuistungile kostja samuti ei ilmunud. Kohus võttis kohtuistungil

kostjaga telefoni teel ühendust ja pooled jõudsid pooled kompromissini, mille kohaselt kostja

kohustub tasuma elatist hagejale ülalpidamiseks summas 50 eurot alates 01.03.2024 kuni

31.10.2024 ning alates 01.11.2024 igakuiselt summas 150 eurot kuni hageja omandab kesk- või

kõrghariduse või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kuni hageja 21.a saamiseni.

Hageja loobus tagasiulatuva elatise nõudest.

4 (9)

2-23-17873

19. Viru Maakohtu 10.05.2024 kohtumäärusega kinnitati poolte vahel saavutatud kompromiss ja

lõpetati tsiviilasja menetlus.

20. Kostja taganes kompromissist ja esitas kohtumääruse peale määruskaebuse ja Tartu

Ringkonnakohtu 28.08.2024 kohtumäärusega rahuldati kostja määruskaebus, tühistati Viru

Maakohtu 10. mai 2024 määrus ja saadeti asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks samas

staadiumis, kus see oli enne menetluse lõpetamist.

21. Tsiviilasi saabus maakohtusse 23.09.2024 ja 09.10.2024 kohtumäärusega võeti tsiviilasi

maakohtu menetlusse, määrati lahendada asi edasi kirjalikus menetluses ja paluti hagejal teatada,

kas ta loobub tagasiulatuva elatise nõudest ka tsiviilasja sisuliselt lahendamise korral.

22. 16.10.2024 teatas hageja, et hagiavalduses on hageja nõudnud elatise tasumist kuni

keskhariduse omandamiseni. Seoses sellega, et hageja on asunud õppima Tartu Ülikooli (so asunud

omandama kõrgharidust) ja on alates septembrist humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo

õppekava bakalaureuseõppe (päevaõpe, täiskoormus), palub hageja mõista elatis välja kuni

kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuivõrd kostja on

tagantjärgi kompromissist taganenud, siis ei pea hageja võimalikuks asja sisulisel lahendamisel

loobuda tagasiulatuvast nõudest ning palub kohtul hagiavaldus täies ulatuses (sh tagasiulatuva

nõude osas) rahuldada.

23. 23.10.2024 teatas kohus pooltele, et kohtuotsus tehakse teatavaks 31.10.2024 hiljemalt kell

16.30.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

24. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud

ära hageja ja tema esindaja seletused kohtuistungitel ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leidis, et

hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o üksnes jooksva elatise

väljamõistmise osas, kuid ka selles osas mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

Elatise väljamõistmine

25. Hagiavalduse juurde lisatud Rahvastikuregistri tõendi kohaselt (dtl 5) E K P (hageja) on

sündinud XXX. Tema vanemateks on E P ja S A (kostja). 22.08.2023 hageja sai täisealiseks. Hugo

Treffneri Gümnaasiumi 14.12.2023 tõendi kohaselt hageja õpis statsionaarses õppes 2023/2024

õppeaastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassis (dtl 7). Tartu Ülikooli 02.09.2024 tõendi

kohaselt hageja on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ajaloo õppekava

bakalaureuseõppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta 1. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 02.09.2024

lõpuajaga 31.08.2027, nominaalne õppeaeg 3 aastat (dtl 212).

26. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 esimese lause kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused

ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Hageja nõudeks on täisealisele isikule elatise väljamõistmine. PKS § 96 lg 1 esimene lause sätestab,

et ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk-

või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

5 (9)

2-23-17873

Eelmises punktis tooduga on kohus tuvastanud, et kostja on hageja vanem, hageja on saanud

täiselaiseks, kuid jätkab hariduse omandamist - algul õpis ta gümnaasiumis ja alates käesoleva

aasta septembrist õpib ülikoolis. Seega viidatud sätetest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

elatise väljamõistmist.

27. Hagiavalduse kohaselt ja selle lisa nr 3 (dtl 8, 9) järgi hageja vajadused moodustavad 624 eurot

kuus, s.h: kommunaalkulud 93 eurot, elekter 16 eurot, TV ja internet 27 eurot, eluaseme kindlustus

10.88 eurot, netflix, spotify 14.98 eurot, sidekulu (tel nr 51918259) 14.99 eurot, toit 160 eurot,

bussipoiletid ja ühistransport 42.2 eurot, hügieeni tarbed, migreeniravimid, apteegikosmeetika ja

psühholoog 42.50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, kooliga seotud kulud ja

matemaatika abitunnid 68 eurot, vaba aeg 70 eurot ja muud (raamatud, juuksur) 35 eurot.

28. Ülalpidamise ulatus on reguleeritud PKS § 99, mille lg 2 kohaselt ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on selgitanud, et täisealise isiku ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse 3-2-1-119-15 punkt 10).

29. Kostja ei ole hagiga nõus muu hulgas sellepärast, et hageja Tartusse õppima asumise on

otsustanud üksnes ema, mitte vanemad ühiselt. Nimetatud väitel asja lahendamise seisukohalt ei

ole tähendust, sest see ei välista lapse õigust nõuda elatist tema vajaduste rahuldamiseks. Sisulisi

vastuväiteid hageja vajaduste suurusele kostja esitanud ei ole. Hageja on kinnitanud, et saab

sissetulekuna vaid lapsetoetuse 80 eurot. Seega hageja arvutuste järgi katmata on tema vajadused

544 eurot ulatuses kuus (624 -80).

30. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta ennast kahjustamata võimeline hagejale elatist tasuma. 29.

aprillil 2024 esitatud seisukohas on kostja täpsustanud, et tema sissetulekuks on töötasu 1 621.63

eurot ning varaks kinnistu XXX ja sõiduauto Mercedes-Benz 230 E, registrimärk XXX, esmane

registreerimine 21.08.1990. Kostja on teatanud, et temal on igakuised kohustused 1 410.65 eurot

kuus, s.h:

- alaealisele lapse E L A makstav elatis kuni 2024.a aprillini 260.33 eurot ja edasi 287.33 eurot

ning tagasiulatuv elatis 100 eurot, kokku 387.33 eurot;

- elektrienergia kulud keskmiselt 51 eurot;

- eluasemelaenu maksed 384.40 eurot;

- sidekulud 215.32 eurot, sh T AS 191.74 eurot ja E AS 23.58 eurot;

- kohustused I F AS-i ees 226.21 eurot;

- kohustused B AS-iees 147.80 eurot;

- kohustused EAS-i ees 27.53 eurot;

- Looduse tn 13 jäätmekäitluse tasu 6.71eurot, kodukindlustuse summa 15.35 eurot kuus, mis

tasutakse korra kvartalis.

31. Kostja esitatud tõendite kohaselt kostja sai ajavahemikus detsember 2023 kuni märts 2024

netotasu 1 621.63 eurot kuus (dtl 117-120). Hageja 07.02.2024 seisukohas viidatud

Rahandusministeeriumi

kodulehel

(https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/avalik-teenistus/personali-ja-

6 (9)

2-23-17873

palgastatistika#ametnike-palgaandmed) avaldatud andmete kohaselt kostja töötab XXX

maakorraldajana ja tema brutopalga suuruseks on 2 060 eurot kuus, 2023 aastal teenis kogu tulu

selle tööandja juures 25 720 eurot ehk keskmiselt 2 143.33 eurot kuus. Seega nõustub kohus

kostjaga vaid selles, et kostja poolt teenitav sissetulek Keila Linnavalitsuses on 1 621.63 eurot.

32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt

seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. Elatise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmiseks peab kostja

tõendama, et ta ei suuda elatist maksta. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei ole perekonnaasjas

TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi

lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada

menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise

seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (vt 2-16-

118651/31 p 15). 04.04.2024 toimunud kohtuistungil kohus tegi kostjale ettepaneku tõendite

esitamiseks kostja varade, sissetulekute ja kohustuste kohta (dtl 109). Kostja esitas küll

kinnistusraamatu tõendi temale kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr XXX kuulumise kohta (dtl

125) ja tõendi kostjale sõiduki Mercedes-Benz 230 E, registrimärk XXX, esmane registreerimine

21.08.1990, kuulumise kohta (dtl 128). Hageja esitatud äriregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt

kostja on OÜ K (registrikood XXX), osakapitali suurus 2 500 eurot, juhatuse liige ja ainuosanik

(dtl 93). 2023 majandusaasta aruande kohaselt ei ole äriühingul käivet.

33. Kostja on kostja esitanud käesoleva otsuse punktis 30 toodud tõendid, kuid ei esitanud tõendeid

oma kohustuste kohta ega kontoväljavõtteid alates nõude esitamise kuupäevast. Hageja on väitnud,

et kostja saab tasu ka mitteametlikult, kuid kostja ei ole seda ümber lükanud ega muude

sissetulekute puudumist tõendanud. Kohased tõendeid selleks on pangakonto väljavõtted.

Võlaõigusseaduse § 3 punkti 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Kostja ei ole esitanud

kohtule tema poolt kolmandatele isikutele kohustuste tasumiseks tehtud ülekannete aluseks olevaid

lepinguid. Sellest tingituna ei ole võimalik järeldada, et üle kantud summadega täidab kostja endale

võetud kohustusi. Maakohtu arvates olukorras, kus kostja ei täitnud kohtu nõudmisi ega kahel

korral ei ilmunud kohtuistungile, puudub vajadus TsMS § 230 lg 5 punktides 1-5 toodud isikutelt

kostja kohta teabe nõudmiseks, sest kostja sissetuleku suuruse on kohus juba tuvastanud kostja

esitatud tõendite aluselja kostja kõiki kohustusi ei suudaks kohus ka vastavate päringute tegemisega

kindlaks teha.

34. Kostja kohustuste osas nõustub kohus tema teisele lapsele kuni 2024.a aprillini tasutud elatise

suurusega 260.33 eurot ja edasi vastavalt elatusmiinimumi tõusule tasutava elatise suurusega

287.33 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise maksmisega summas 100 eurot (dtl 132), milledele

hagejal vastuväiteid ei ole. Samuti nõustub kohus kostja tasutud elektrienergia kuludega 562 eurot

ehk keskmiselt 51 eurot kuus (dtl 134). Kostja on selle oma seisukohas kuluna nimetatud, kuid ei

ole seda summat kohustuste kokkulöömisel arvestanud. Kostja kinnistule registriosa nr XXX on

seatud kohtulik hüpoteek summas 1 835 000 krooni AS-i S kasuks 06.04.2006 asjaõiguslepingu

alusel. Kostja on teinud S AS-ile ülekandeid ajavahemikus jaanuar - märts 2024 kokku 1 153.20

eurot (dtl 136) ehk keskmiselt 384.40 eurot. Kohus nõustub selle kostja kohustusega, sest eeldab, et

kostja täidab endale võetud laenukohustuse.

7 (9)

2-23-17873

35. Kohus ei nõustu kostja poolt T AS-ile tasutud kohustustega kokku 702.13 eurot (dtl 138) ehk

keskmiselt 175.50 eurot kuus, E AS-ile tasutud summaga 125.64 eurot (dtl 139) keskmiselt 20.94

eurot kuus, I AS-ile tasutud summaga 904.84 eurot (dtl 141) keskmiselt 226.21 eurot kuus, B AS-

ile tasutud summaga 591.20 eurot (dtl 143), keskmiselt 147.80 eurot kuus, E AS-ile tasutud

summaga 130.12 eurot (dtl 145), keskmiselt 26.02 eurot kuus, R AS-ile tasutud summaga 26.73

eurot (dtl 147), keskmiselt 6.68 eurot kuus, E SE-le tasutud summaga 92 eurot (dtl 149),

keskmiselt 46.05 eurot kuus, sest kohustuste selgitustest (viited makse numbrile, makse kontole ja

muud viited) ei ole võimalik tuvastada, et kostja tasus endal tekkinud kohustused.

36. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja tõendatud igakuisteks kohustusteks on elatis 387.33

eurot, laenukohustus S AS-i ees 384.40 eurot ja elektrienergia kulud 51 eurot, kokku 822.73 eurot,

mille kostja sissetulekust 1 621.63 eurost maha arvamisel jääb üle 798.90 eurot. Kohus ei nõustu

hageja vajadustega netflix, spotify 14.98 eurot, sest hageja on eraldi näidanud kulutustena

sidekulud ja interneti kulud. Hageja kuludest hügieeni tarbed, migreeniravimid, apteegikosmeetika

ja psühholoog 42.50 eurot nõustub kohus ½ osaga summas 21.25 eurot. Matemaatika abitundide

kuluga 68 eurot kohus ei nõustu põhjusel, et on ära langenud abitundide vajadus. Ka hageja vaba aja

kuludega 70 eurot kohus ei nõustu, sest hageja on näidanud kuludena muud kulud (raamatud,

juuksur). Seega maakohtu arvates on hageja vajadused 369.77 eurot (544 - 14.98 - 21.25 – 68 –

70).

37. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud

ulatuses, vaid summas 185 eurot kuus (369.77 : 2). Pärast elatise maksmist jääb kostjale enda

vajaduste rahuldamiseks 613.90 eurot (798.90 – 185) ja hageja vajadused 185 eurot ulatuses tuleb

katta hageja emal.

Tagasiulatuv elatis

38. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi eest alates 02.08.2023 kuni

18.12.2023. Hageja on arvestanud selle perioodi eest 1 246 eurot. Hageja ja Eesti Rahvuskultuuri

Fond sõlmisid 07.12.203 lepingu 23/443/203, millega eraldati hagejale T T fondist 333 euro

suuruse stipendiumi õpinguteks Hugo Treffneri Gümnaasiumis (dtl 29). Kuna hagejale 2023.a

detsembris maksti ühekordne stipendium summas 333 eurot, siis vähendab hageja tagasiulatuva

elatise ½ stipendiumi võrra ja palub välja mõista kostjalt 1 079.50 eurot (1246 – 166.50 eurot.

39. PKS § 108 alusel õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku

igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab

järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt

3-2-1-136-13 p 11).

40. Hageja ei ole pärast täisealiseks saamist kostjalt elatise tasumist nõudnud. Eelviidatud otsuse

punktis 12 Riigikohus möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

8 (9)

2-23-17873

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul

kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu

arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

41. Hageja on täisealine. Käesolevas asjas nõude jooksva elatise nõudes kohus rahuldab põhjusel, et

kostja ei ole osa oma kohustusi tõendanud. Maakohtu arvates sellises olukorras hagi tagasiulutava

elatise nõudes rahuldamisel asetaks kostjat äärmiselt raskesse olukorda ja koormaks kostjat

ebamõistlikult. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täida enam ka ülalpidamise eesmärki,

siis kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.

Menetluskulud

42. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

43. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt

ei võeta riigilõivu mh ka elatise muutmise hagi läbivaatamise eest. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda. Vaidluse olemust, poolte vahelisi suhteid ja hagi rahuldamise ulatust

arvestades, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

44. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2025 kohtuotsusega.

9 (9)