2-24-14203/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-24-14203

K O H T U O T S U S

Kohus

Kohtunik

Viru Maakohus

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.oktoober 2024.a Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-14203

Kohtuasi

Hagihind

X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX, elukoht XXX, Tel +372 XXX,

e-post XXX), lepinguline esindaja: H. P., e-post XXX

Kostja: Y (alaealine, isikukood XXX, elukoht XXX),

Kostja elukohajärgne eestkosteasutus:

Kohtla-Järve

Linnavalitsus, e-post linnavalitsus@kjlv.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Kohus tuvastas, et Y (isikukood XXX) põlvneb X

(isikukood XXX). X on Yisa.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Peale kohtulahendi jõustumist, tuleb otsus

edastada Jõhvi Vallavalitsusele vastava kande

tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud

X esitas 23.09.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse Y vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt elas hageja X ajavahemikul 2011. aasta veebruarist kuni 2019. aasta

lõpuni koos C (isikukood XXX). Sellest kooselust sündis C poeg Y, kelle isa on X. C xxx. aastal.

Hageja on alati tunnistanud oma isadust lapse suhtes, kuid lapse ema ei andnud nõusolekut selle

seaduses ettenähtud korras tuvastamiseks. Alaealine kostja Y on elanud viimased aastad hageja

vanemate juures. Peale ema surma pöördus hageja ema Z enda pojapoeg Y eestkostjaks

määramise küsimuses Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Kohalikus omavalitsuses selgitati talle,

et lapsele ei ole vaja eestkostjat määrata, sest lapse isa on elus ja viimane peab põlvnemise

tuvastamiseks pöörduma kohtusse. Põlvnemise tuvastamiseks on vajalik teha lapse isa ja lapse

geneetilised analüüsid. Kuna alaealisel lapsel ei ole praegu ametlikku seaduslikku esindajat ja

samuti puudub eestkostja, siis saab vajalikud analüüsid teostada kohtu määratud ekspertiisi

raames.

Hageja palub tuvastada Y põlvnemine X ja muuta Y rahvastikuregistri sünniakti ja kanda sinna

isana X.

2. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas seisukoha, mille kohaselt Kohtla-Järve Linnavalitsuse

sotsiaalteenistuse peajurist võttis ühendust X, kes teatas, et praegusel hetkel elab alaealine Y X

vanemate juures ning lapse heaolu on tagatud. X teatas, et tihti kohtub lapsega, võtab last endale

nädalavahetustel ning peale põlvnemise tuvastamist kavatseb X võtta last endale ja teostada

hooldusõigust lapse suhtes. X andis teada, et tal on head usaldusliku suhted oma vanematega, kes

on alati valmis lapse kasvatamisega abistada. X teatas, et töötab ettevõttes X OÜ ning on

võimeline last ülal pidada. X on korteriomand aadressil XXX. Korter on kahetoaline,

kõigimugavustega ning kõik vajalikud tingimused lapse jaoks on loodud.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalteenistuse peajurist võttis ühendust Z (X ema), kes kinnitas,

et alaealine Y elab koos temaga. Nendega koos elab ka Z abikaasa N. Oli kokkulepitud, et Z ja Y

tulevad vestlusele. 30.09.2024.a toimus vestlus Z ja Y. Y teatas, et X on tema isa ja laps väga

armastab isa ning soovib, et X oleks lapse hooldusõiguslik vanem. Lapse vanaema andis teada,

et lapse vanemate vahel oli üsna suur vanusevahe ning lapse ema ei soovinud kuidagi

avalikustada, kes on lapse isa ning seega ei ole X lapse sünnitunnistusse sisse kirjutatud.

Tegelikult on aga X lapse isa ning laps tunnistab seda. Praegusel hetkel puudub lapsel

hooldusõiguslik vanem ning samuti ei ole lapsele eestkostja määratud. Seega puudub lapsel

seaduslik esindaja. Antud olukorras ei ole lapse huvid kaitstud. Seoses sellega on Kohtla-Järve

Linnavalitsus seisukohal, et käesoleval juhul ning kõigepealt lähtuvalt lapse huvidest, mõistlik

oleks viia põlvnemise tuvastamine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise nõudes tuleb

rahuldada.

4. Hageja nõudeks on tuvastada, et kostja põlvneb hagejast. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja

sünnitunnistusel isakanne puudub.

5. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal,

mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.

PKS § 94 lg.1 ja 2 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui Perekonnaseaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või

2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus

vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps

põlvneb sellest mehest.

PKS § 89 lg.1 kohaselt on isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Antud juhul kohus

tuvastas, et alaealise ema C suri xxx (hagi Lisa 4).

6. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on

kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3).

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest

mehest. Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne

esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises

lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik (PKS § 94 lg 2, 3).

7. Tuginedes tsiviilasjas esitatud materjalidele, on maakohus seisukohal, et põlvnemise tuvastamise

hagi tuleb rahuldada.

8. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PKTS § 13 kohaselt muudab perekonnaseisuandmeid

perekonnaseisuasutus. Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud

muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel.

PKTS § 25 lg 2 kohaselt kantakse lapse isa andmed rahvastikuregistrisse mh ka põlvnemise

tuvastamise kohtulahendi alusel. Seega tuleb hagejal esitada elukohajärgsele

perekonnaseisuasutusele avaldus isakande tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). TsMS § 164 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab poolte menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik