2-24-563/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

Tartu

Tsiviilasja number

2-24-563

Tsiviilasi

T.E hagi R.L-i vastu elatise väljamõistmiseks

G.G hagi R.L-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

T.E nõude osas 2342,97 eurot

G.G nõude osas 2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.E (isikukood XXX)

Hageja G.G (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja V.H

Kostja R.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Merike Valgmäe

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt T.E (isikukood XXX) hagi R.L-i (isikukood XXX) vastu ja

mõista välja R.L-ilt T.E kasuks elatis 60 eurot kuus alates 11. jaanuarist 2024 kuni

T.E täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. Rahuldada osaliselt G.G (isikukood XXX) hagi R.L-i (isikukood XXX) vastu ja

mõista välja R.L-ilt G.G kasuks elatis 60 eurot kuus alates 11. jaanuarist 2024 kuni

G.G täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 1. kuupäevaks.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

1 (6)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. T.E (hageja I) ja G.G (hageja II) esitasid Tartu Maakohtule 11. jaanuaril 2024

hagiavalduse R.L-i (kostja, laste ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis 19.

jaanuari 2024 kohtumäärusega menetlusse järgmised hagejate nõuded: 1) välja mõista kostjalt

T.E kasuks elatis alates hagi esitamisest (s.o alates 11.01.2024) kuni T.E täisealiseks

saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras; 2)

välja mõista kostjalt G.G kasuks elatise alates hagi esitamisest (s.o alates 11.01.2024) kuni

G.G täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud

miinimummääras.

2. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad pärast vanemate lahkuminekut koos isaga. Kostja ei

ole hagejaid materiaalselt toetanud. Hageja I igakuised kulud on järgmised: kulutused toidule

200 eurot; kulutused hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot;

kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, üritused 20 eurot, eluasemekulud 300

eurot mõlema lapse peale kokku (võrdselt jagades 150 eurot ühe lapse kohta). Eeltoodust

tulenevalt on hageja I igakuised kulud 470 eurot. Hageja II igakuised kulud on järgmised:

kulutused toidule 230 eurot; diabeeditarbed 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot;

kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 40 eurot,

kergejõustiku trenn 25 eurot, üritused 20 eurot, eluasemekulud 300 eurot mõlema lapse peale

kokku (võrdselt jagades 150 eurot ühe lapse kohta). Eeltoodust tulenevalt on hageja II

igakuised kulud 555 eurot.

Vastuseks kostja vastuväidetele teatasid hagejad, et nad nõustuvad sellega, et kostja tasub

kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid osaliselt. Kostja nõustub tasuma kummalegi

hagejale elatis 50 eurot kuus. Kostjal sündis 4. augustil 2022 uus laps ning käesoleval ajal on

kostja lapseootel. Kostjal on puuduv töövõime, mille kohta on töötukassa teinud 20.09.2023

otsuse. Töövõime vähenemise periood on 05.09.2023–04.09.2028. Kostjal on raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang teabe edasiandmise

2 (6)

ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi ja silmahaigused. Kostjal on ka

mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika-ja käitumishäired. Kostjal on

nägemishäire, peavalude ja ülekaalu tõttu raskendatud head nägemist nõudvates, erinevates

kohtades liikumine. Nägemishäire tõttu on piiratud kirjaliku info lugemine ja edastamine.

Intellektihäire ja ärevuse tõttu on piiratud põhioskuste omandamine, uute oskuste arendamine,

tegevuste planeerimine ja nende läbiviimine, stressirohketes olukordades olukorra hindamine,

nende analüüsimine ja probleemiga toimetulek.

Eesti Töötukassa on kostjale määranud 21.09.2023 otsusega töövõimetoetuse, mille

päevamäära suurus on alates 01.04.2023 18,60 eurot. Kostja sissetulek oli ühes kuus kuni

veebruarini 2024 järgmine: vanemahüvitis 580,08 eurot kuni 599 eurot, peretoetus 80 eurot,

sotsiaaltoetus (puude toetus) 41,17 eurot, töövõimetoetus 558 eurot kuni 576,60 eurot, kokku

ca 1296,77 eurot. 04.02.2024 sai kostja laps 1,5-aastaseks, mistõttu kostja sissetulekud

vähenevad alates 01.03.2024 oluliselt. Vanemahüvist maksti viimast korda 08.02.2024. Alates

01.03.2024 on kostja igakuiseks sissetulekuks 697,77 eurot. Kostja kulud (3-liikmeline

perekond) ühes kuus on järgmised: kulud üürikorterile ca 630 eurot (üür ja

majandamiskulud), toidukulu ca 400 eurot, transpordikulu ca 30 eurot, apteegikulu ca 10

eurot, kulud riietele ja jalanõudele ca 70 eurot, meelelahutusele ca 41 eurot; G4S (Nublu) 6,98

eurot; TF Bank (järelmaks) makse 52,06 eurot; Telia ca 35 eurot, majapidamistarbed ca 24

eurot, kulud kestvuskaupadele (nt praeahi) või mööblile ca 18 eurot, kokku ca 1317 eurot.

Kulusid aitab kanda ka kostja elukaaslane.

Kostjal on puuduv töövõime ja kostja ei saa tööle asuda oma tervisliku seisundi tõttu. Samuti

on kostjal kolmas alaealine laps, kes hagejatele elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kostjal ei ole vara.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et hagejate hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt.

5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS §

101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus märgib, et vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema

elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh sissetulek tingituna

töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui vanem ei ole

täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada

sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14 viies lõik).

Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel

saab lapsele ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.2). Vajadusel on

3 (6)

vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks

müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb

elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema

varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal

säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-

12, p 14 kuues lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4).

Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist,

peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik

katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt

RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20 kolmas lõik).

Kohus selgitas eeltoodut menetlusosalistele 16. septembri 2024 kohtumääruses (dtl 52–55).

Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja asjaolude välja toomiseks ja nende tõendamiseks.

6. Kostja tugineb sellele, et tal on puuduv töövõime ja tervislikust seisundist tulenevalt ei saa

kostja tööle minna. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus, lapsetoetus ja puude toetus ning

2024. aasta veebruarini sai kostja vanemahüvitist.

Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek tingituna puuduvast

töövõimest võimaldab hagejatele vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale

oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne elustandard, arvestades seejuures kostja PKS §

102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida enda ja

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava

sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Selleks tuleb mh hinnata kostja võimalusi

sissetulekut saada, sh tööle minna.

6.1. Kostja on tõendanud, et tal on puuduv töövõime (dtl 24, 25). Töötukassa otsuse kohaselt

on kostjal puuduv töövõime kestusega viis aastat (periood 05.09.2023–04.09.2028). Otsusest

nähtub, et kostja tervisekahjustuse iseloom on selline, et tema töövõime viie aasta jooksul on

tõenäoliselt vähemuutuv. Kostjal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning

mõõdukas tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks

on närvisüsteemi ja silmahaigused. Kostjal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks

on psüühika-ja käitumishäired. Kostjal on nägemishäire, peavalude ja ülekaalu tõttu

raskendatud head nägemist nõudvates, erinevates kohtades liikumine. Nägemishäire tõttu on

piiratud kirjaliku info lugemine ja edastamine. Intellektihäire ja ärevuse tõttu on piiratud

põhioskuste omandamine, uute oskuste arendamine, tegevuste planeerimine ja nende

läbiviimine, stressirohketes olukordades olukorra hindamine, nende analüüsimine ja

probleemiga toimetulek. Kostja on tõendina esitanud kohtule töövõime hindamise

eksperthinnangu (dtl 101–116). Hinnangust nähtub, et kostjal on diagnoositud nägemisnärvi

ja -kulglate muud haigusseisundid ning lühinägevus (dtl 107). Kostjal on märkimisväärne

nägemishäire, mida ei ole võimalik täielikult prillidega kompenseerida. Samuti on kostjal

diagnoositud paanikahäire ja kerge vaimne alaareng (dtl 110). Kostjal on intellektiga seotud

seisund, millest tervenemist ei ole alust oodata. Samuti nähtub hinnangust, et kostja täielikku

4 (6)

tervistumist ei ole alust oodata, kostjal on kehalist ja vaimset võimekust halvendavad

terviseseisundid (dtl 115). Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud kostjal keskmise puude

raskusastme (dtl 117).

Kohus leiab eeltoodud tõendite pinnalt, et kostjalt ei saa eeldada tööle minekut, sest kostja

terviseseisund ei võimalda seda ja praegusel juhul ei saa eeldada kostja terviseseisundi

paranemist.

Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et alates 2024. aasta

jaanuarist on kostja saanud järgmisi igakuiseid sissetulekuid: jaanuaris sotsiaaltoetus 41,17

eurot, töötukassalt toetus 576,60 eurot, vanemahüvitis 599,42 eurot, peretoetus 80 eurot;

veebruaris peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 576,60 eurot, vanemahüvitis 655,92 eurot;

märtsis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 539,40 eurot; aprillis peretoetus 80 eurot,

töötukassalt toetus 576,60 eurot; mais peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 617,10 eurot;

juunis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 637,67 eurot; juulis peretoetus 80 eurot,

töötukassalt toetus 617,10 eurot; augustis peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 637,67

eurot; septembris peretoetus 80 eurot, töötukassalt toetus 637,67 eurot. Kohus leiab, et

igakuine lapsetoetus 80 eurot on ette nähtud kostja juures elava kolmanda lapse

ülalpidamiseks, mistõttu kohus seda kostja keskmise sissetuleku hulka ei arvesta.

Eeltoodust nähtub, et kostja 9 kuu regulaarne sissetulek on 745 eurot (periood jaanuar kuni

september). Kostja alates märtsist vanemahüvitist ei saa. Alates märtsist on kostja keskmine

ühe kuu regulaarne sissetulek 609 eurot (periood märts kuni september).

Hagejad paluvad elatise välja mõista perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.

Ajavahemikul jaanuarist kuni märtsini oli miinimumelatise suuruseks ühe lapse kohta 260,33

eurot ja alates aprillist on miinimumelatise suuruseks ühe lapse kohta 287,72 eurot.

Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa, millega on

võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) 2023. aastal 338,20

eurot.

Arvestades, et kostjal on kolme lapse ülalpidamise kohustus (hagejad ja kostja juures elav

kostja alaealine laps), siis kolme lapse kohta on perekonnaseaduses sätestatud elatise

miinimumsuurus jaanuarist märtsini 780,99 eurot kuus ja alates aprillist 863,16 eurot kuus.

Arvestades kostja 9 kuu keskmist sissetulekut (745 eurot), siis ei jää kostjal pärast kolme

lapse ülalpidamiskohtuse täitmist raha alles. Arvestades kostja keskmist sissetulekut alates

märtsist (609 eurot), siis ei jää kostjal pärast kolme lapse ülalpidamiskohtuse täitmist raha

alles. Eeltoodust tulenevalt ei jääks pärast elatise maksmist kostjale endale minimaalselt

vajalikku inimväärset elustandardit. Kostja on kohtule avaldanud, et tal ei ole kinnisvara ega

muud vara. Ka hagejad ei ole menetluses viidanud kostjal muu vara olemasolule. Kohus

tuvastab, et kostjal ei ole sellist vara, mille arvel tal oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita

lisaks sissetulekule.

Eelnevat arvestades on kostja puuduv töövõime ja kostja kehv varaline seis, sh madal

sissetulek PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses mõjuv põhjus vähendada kostjalt

hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise

summa.

Kohus leiab, et kostjal on võimalik maksta kummalegi hagejale elatist 60 eurot kuus. Sellises

suuruses elatis jätab kostjale enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 429 eurot kuus (609-

5 (6)

180, sh arvestades kostja alaealisele lapsele 60 eurot). Kostja on tõendanud, et ta on lapseootel

ja neljas alaealine laps sünnib eeldatavasti 2025. aasta jaanuaris (dtl 120). Pärast kostja

neljanda lapse sündi jääb pärast elatise tasumist kostja enda vajaduste rahuldamiseks

keskmiselt 369 eurot kuus (609-240). Kohus leiab, et kummalegi hagejale 60 euro suuruse

elatise tasumine tagab kostja minimaalsete vajaduste rahuldamine, ja tema käsutada olevate

vahendite kasutamise enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt vastavalt PKS § 102 lg-s 2

nõutule.

Kohus rahuldab hagejate hagi osaliselt ning mõistab alates hagi esitamisest kummagi hageja

kasuks välja 60 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

7. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)