2-24-119181/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-119181

Tsiviilasi

HOOVI Rental OÜ hagi Startree OÜ ja Jekaterina

Joutsi vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. augusti 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Startree OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Startree OÜ

(registrikood 16458333), seaduslik esindaja Jekaterina

Joutsi

Vastustaja (hageja): HOOVI Rental OÜ (registrikood

16020217), lepinguline esindaja Päivi Margna

Kostja:

Jekaterina

Joutsi

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 26. augusti 2024. a määrus

muutmata.

2. Jätta Startree OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetluskulud Startree OÜ

kanda.

4. Määrata HOOVI Rental OÜ määruskaebemenetluse

menetluskulude suuruseks 256 eurot 20 senti (koos

käibemaksuga).

5. Mõista Startree OÜ-lt HOOVI Rental OÜ kasuks

välja menetluskulud määruskaebemenetluses 256 eurot

20 senti (koos käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 22. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Startree OÜ (kostja 1) ja Jekaterina Joutsi (kostja 2) 1534

euro 49 sendi ja edasiulatuva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja 1 vahel 5. märtsil

2024 sõlmitud laenulepingust. Hageja ja kostja 2 vahel oli sõlmitud käendusleping

laenulepingust tulenevate kostja 1 kohustuste täitmise tagamiseks.

Pooled sõlmisid kompromissi, mille esitasid 28. juunil 2024 kohtule kinnitamiseks. Seoses

kompromissi sõlmimisega andis Pärnu Maakohus 15. juuli 2024. a määrusega nõude üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus võttis 28. augusti 2024. a määrusega tsiviilasja menetlusse ja lõpetas

menetluse seoses kompromissi kinnitamisega. Maakohus kinnitas poolte 28. juunil 2024

kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi alljärgnevas sõnastuses:

„2.1. Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad solidaarselt tasuma

võlausaldajale alljärgmise maksegraafikuga nõude põhiosa summas 1272 eurot, 10.05.2024

seisuga tasumata jäänud intressi summas 96,10 eurot, 05.04.2024 kuni 22.05.2024 tekkinud

viivise summas 70,48 eurot, 23.05.2024 kuni 23.05.2024 tekkinud viivise summas 5,09 eurot,

24.05.2024 kuni 11.06.2024 tekkinud viivise summas 96,67 eurot, maksmata arved summas

45,90 eurot ja sissenõudmiskulu (vastavalt punktile 2.8) summas 146,32 eurot, kokku 1732,57

eurot.

2.2. Maksegraafiku järgi hakkavad Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi rahuldama esialgul intressi

võlga, viivise võlga, menetluskulusid, maksmata arveid ja sissenõudekulusid. Põhinõue

summas 1272 eurot ajatatakse 20 kuu peale ning võlgnikud kohustuvad tasuma põhinõude

jäägilt igakuiselt intressi intressimäärga 43% aastas. Intress arvestatakse igakuiselt ning

tuleviku intress ei ole sissenõutav. Võlgnikel on õigus tasuda graafikujärgsetest maksetest

suuremaid makseid, misjuhul esimesena vähendatakse enammakstud summa arvelt

sissenõudmiskulu jääki, teises järgus viivisevõlga, kolmandas järgus intressivõlga, neljandas

järgus jooksvat intressi ning viimasena põhinõuet.

Nr

Makse

tähtaeg

Laenu-

summa

Intress

Põhiosa

makse

Mene

tlus-

kulu

Intres

si

võlg

Viivise

võlg

Mak

smata

arved

Sisse-

nõude-

kulu

Kogu

makse

Laenu-

jääk

05.07.2024

1272

14,98

9,63

9,61

17,22

4,59

61,03

1272

05.08.2024

1272

46,45

9,63

9,61

17,22

4,59

92,50

1272

05.09.2024

1272

46,45

9,63

9,61

17,22

4,59

92,50

1272

05.10.2024

1272

44,95

9,63

9,61

17,22

4,59

91,00

1272

05.11.2024

1272

46,45

9,63

9,61

17,22

4,59

92,50

1272

05.12.2024

1272

44,95

9,63

9,61

17,22

4,59

91,00

1272

05.01.2025

1272

46,45

9,63

9,61

17,22

4,59

92,50

1272

05.02.2025

1272

46,45

9,63

9,61

17,22

4,59

92,50

1272

05.03.2025

1272

41,95

9,63

9,61

17,22

4,59

88,00

1272

05.04.2025

1272

46,45

9,63

9,61

17,22

4,59

92,50

1272

05.05.2025

1272

44,95

45,23

90,18

1226,77

05.06.2025

1226,77

44,80

45,38

90,18

1181,39

05.07.2025

1181,39

41,75

48,43

90,18

1132,96

05.08.2025

1132,96

41,37

48,81

90,18

1084,15

05.09.2025

1084,15

39,59

50,59

90,18

1033,56

05.10.2025

1033,56

36,52

53,66

90,18

979,90

05.11.2025

979,90

35,78

54,40

90,18

925,50

05.12.2025

925,50

32,70

57,48

90,18

868,02

05.01.2026

868,02

31,70

58,48

90,18

809,54

05.02.2026

809,54

29,56

60,62

90,18

748,92

05.03.2026

748,92

24,70

65,48

90,18

683,44

05.04.2026

683,44

24,95

65,23

90,18

618,21

05.05.2026

618,21

21,84

68,34

90,18

549,87

05.06.2026

549,87

20,08

70,10

90,18

479,77

05.07.2026

479,77

16,95

73,23

90,18

406,54

05.08.2026

406,54

14,84

75,34

90,18

331,20

05.09.2026

331,20

12,09

78,09

90,18

253,11

05.10.2026

253,11

8,94

81,24

90,18

171,87

05.11.2026

171,87

6,27

83,91

90,18

87,96

05.12.2026

87,96

3,10

87,96

91,06

2.3. Juhul, kui kasvõi ühe maksegraafikus märgitud osamakse täies summas tasumisega

viivitatakse rohkem kui 2 tööpäeva, siis muutuvad kõik veel maksmata põhinõude osamaksed,

viivisevõla osamaksed, intressivõla osamaksed ja sissenõudmiskulu osamaksed koheselt

sissenõutavaks.

2.4. Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad solidaarselt võlguolevalt

põhinõude summalt ning sissenõudmiskulult tasuma iga viivitatud päeva eest viivist 0,4%

kuni põhinõude ja sissenõudmiskulu täieliku rahuldamiseni ulatuses, et viivise kogusumma ei

ületa maksegraafikus esitatud põhinõude ja sissenõudmiskulu kogusummat.

2.5. Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad kompromissis ettenähtud

summade mittekohasel täitmisel kohesele sundtäitmisele alluma.

2.6. Tasumised tehakse HOOVI Rental OÜ pangakontole IBAN: EE347700771005155975,

selgitusega: ”vastavalt kompromissile”.

2.7. HOOVI Rental OÜ loobub kõigist muudest nõuetest võlgnike vastu.

2.8. Võlgnikud Startree OÜ ja Jekaterina Joutsi kohustuvad solidaarselt tasuma

sissenõudmiskulu, mis koosneb menetluskulust summas 20 eurot, sissenõudekulust summas

50 eurot ja 100% riigilõivust summas 76,32 eurot, kogusummas 146,32 eurot, vastavalt

punktis 2.1. kirjeldatud ajatamisgraafikule.“

Maakohus märkis resolutsioonis poolte kinnitused ja taotlused:

„3. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest

teadlikud.

4. Pooled paluvad lühendada TsMS § 661 lg-s 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega

menetluse lõpetamise määrusele 2 päevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest.“

Maakohus jättis kompromissis käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus märkis, et kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise

tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi

on menetluskulude kandmine reguleeritud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte

huvidega, mistõttu kompromissi esitamiseks takistusi ei esine.

Maakohus leidis, et kompromissis märgitud edasikaebe tähtaja arvestus tööpäevades ei ole

seadusega kooskõlas. Edasikaebe tähtaega määratakse kalendripäevadega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja 1 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, mis puudutab kompromissi sõlmimist hageja esitatud maksegraafiku alusel,

ning teha uus määrus, tuginedes parandatud maksegraafikule.

Maakohus tegi määruse, rikkudes oluliselt menetlus- ja materiaalõiguse norme. Maksegraafik

on koostatud vigadega.

Maakohus kinnitas 26. augustil 2024 poolte 28. juunil 2024 kohtule kinnitamiseks esitatud

kompromissi, mille kohaselt esimese makse tähtaeg on 5. juuli 2024 ja teise makse tähtaeg on

5. august 2024. Esimese makse tähtaeg oleks pidanud järgnema kohtumääruse tegemise

päevale.

Põhiosa hakkab vähenema alates 11. maksest, esimene põhiosa makse on 45 eurot 23 senti,

mis tekitab kahtlusi. Tõenäoliselt ei olnud selle ajani põhiosa makseid (mis võis olla seotud

laenutingimustega või vea tõttu).

Intressimäär varieerub. Esimese kümne makse puhul on intress umbes 44 eurot 95 senti – 46

eurot 45 senti, alates 11. maksest langeb intress järsult 44 euro 95 sendini ning hakkab edasi

langema.

Esimese kümne makse puhul on olemas kulud nagu „intressivõlg“, „menetluskulud“, „viivise

võlg" ja „sissenõudekulud“. Need kulud kaovad alates 11. maksest. Kui see on seotud

laenutingimuste muutmisega, võib see olla korrektne, aga kui mitte, siis võib see olla viga.

Kogumakse varieerub esimese kümne makse puhul vahemikus 61 eurot 3 senti – 92 eurot 50

senti ja seejärel stabiliseerub 90 euro 18 sendi tasemel alates 11. maksest kuni 29. makseni.

Viimane makse on veidi kõrgem (91 eurot 6 senti), mis võib olla seotud ümardamise või

järelejäänud kuludega.

Laenujääk väheneb õigesti alates 11. maksest, alustades 1272 eurost ja lõppedes 0 euroga

viimase makse puhul.

Võimalikud ebatäpsused seisnevad selles, et esimese kümne makse puhul laenujääk ei muutu

ja põhiosa maksed puuduvad. Kui see ei ole laenutingimustega seotud, tundub see ebaharilik.

Kui see ei ole seotud laenutingimuste muutmisega, võib lisakulude järsk kadumine pärast

kümnendat makset olla viga.

Määruses on märgitud, et pooled on nõustunud apellatsioonitähtaja lühendamisega kahele

tööpäevale. Eesti seaduste kohaselt määratakse tähtajad tavaliselt kalendripäevades, mitte

tööpäevades.

Määruses on märgitud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. See tingimus võib tekitada

vaidlusi poolte vahel, eriti kui selliste kulude maht on märkimisväärne. Kohus oleks võinud

olla kulude jaotamise osas konkreetsem.

Kompromissi kohaselt arvestatakse põhivõlalt intressi 43% aastas. See intressimäär võib

tunduda liiga kõrge, eriti arvestades konkreetse olukorra konteksti. See võib olla edasise

arutelu või isegi vaidlustamise objektiks.

Punktis 2.3 on märgitud, et kui vähemalt üks makse hilineb rohkem kui kaks tööpäeva,

muutuvad kõik ülejäänud maksed kohe sissenõutavaks. See tingimus on üsna range ja võib

tuua kaasa kohesed negatiivsed tagajärjed võlgnikele.

Kompromissikokkulepe näeb ette viivise tasumise (0,4% iga hilinenud päeva eest). Pikema

viivituse korral võib viivis osutuda märkimisväärseks, mis võib tekitada võlgnikele rahalisi

raskusi.

Otsuses mainitakse erinevaid võlakategooriaid (intressid, viivised, menetluskulud jne), kuid

nende täpse jaotuse ja arvestuse osas võivad tekkida küsimused. Oluline on, et need summad

oleksid täpselt määratletud, et vältida võimalikke lahkarvamusi.

Need puudused võivad vajada täiendavat analüüsi või parandamist, et tagada määruse õiglus

ja selgus.

Kuigi seadus lubab pooltel määruskaebuse tähtaja lühendamiseks kokkulepet sõlmida, võib

kohus siiski kontrollida, kas kokkulepe ei riku poolte õigusi ega ole vastuolus seadusega.

Kohus peab veenduma, et kokkulepe on õiglane ja et pooled mõistavad selle tagajärgi.

Maakohus rikkus TsMS § 661 lg-t 4 rakendades oluliselt menetlusnorme.

Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, mis mõjutas määruse seaduslikkust ja

põhjendatust. Maakohus ei järginud TsMS §-s 430 sätestatud kompromissi kinnitamise

eeldusi. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja

kanda.

Kaebuse esitaja ei ole esitanud selget protsessuaalset taotlust. Kaebuse esitaja taotleb uue

kohtumääruse tegemist nõnda, et tuginetaks parandatud maksegraafikule, esitamata

parandatud maksegraafikut.

Määruskaebus seisneb suuresti selles, et kaebuse esitaja ei nõustu kompromissitingimustega,

millele ta on ise alla kirjutanud. Kaebuse esitaja oleks saanud esitada oma küsimused

kompromissiläbirääkimiste raames.

Kaebuse esitaja etteheited põhinevad teadmatusel (ta ei ole soovinud varem maksegraafiku

osas selgitusi), mitte hageja või kohtu poolsel eksitusel või muul rikkumisel.

Hageja on kompromissi tegemisel lähtunud pooltevahelises krediidilepingus sätestatud

eeldusest, et ebapiisavate maksete korral loetakse laenusaaja tehtud laekumine esmalt viivise

katteks, seejärel lepingust tulenevate tasude (nt haldustasu, sissenõudekulud) katteks, seejärel

intressi ja alles siis põhiosa katteks. Kuivõrd määruskaebuse esitaja oli kompromissi

sõlmimise hetkeks võlgnevuses sissenõudekulude, viiviste ja intressiga, siis loetakse

kompromissi korras tehtud maksed 1-10 just nende nõuete katteks ning põhinõude katteks

alates maksed 11. Hageja on arvestanud intressi vastavalt kokkulepitud määrale, arvestades

seejuures päevade tegelikku arvu kuudes. Kuivõrd esimese 10 makse korral põhinõue ei

vähene, siis varieerubki intressimakse nende osamaksete puhul just päevade arvust tulenevalt.

Kogumakse lõplik suurus varieerub tasutavate nõuete suurusest tulenevalt. Kogumaksed on

erinevad just intressi tõttu, mis ei ole alati sama suur, sest tegelik päevade arv kuus on erinev.

TsÜS § 134 lg 2 sätestab, et tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või

väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Seadus ei sätesta seega, et tähtpäev

määratakse kindlasti alati just kalendripäevaga ja lubatud on seetõttu määrata tähtaeg ka

tööpäevaga.

Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Selline kokkulepe vastab ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetele (TsMS § 168 lg 3).

Seetõttu võis kohus vastava tingimuse kompromissi korras kinnitada.

Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks võib intressimäär 43% aastas tunduda liiga kõrge.

Intressimäär 43% aastas, s.o. 0,12% päevas on Riigikohtu praktika kohaselt igati mõistlik

intressimäär majandus- kutsetegevuses sõlmitud krediidilepingute puhul isegi siis, kui see on

kokku lepitud tüüptingimusena.

Kaebuse esitaja on kompromissi p-ga 2.3 nõustunud ja vastav tingimus on kooskõlas kehtiva

õigusega. Kompromissi p 2.3 kaitseb eelkõige hagejat, sest teades kaebuse esitaja varasemat

maksekäitumist, siis on vastustajal oluline kaitsta oma võimalikke huve ka kompromissi

sõlmimise korral.

Viivitusse sattumine on kompromissi rikkumine ja kaebuse esitaja on kohustatud

kompromissi korral järgima maksetähtpäevasid. Kui kaebuse esitaja täidaks kompromissi

nõuetekohaselt, siis ei teki ka võimaliku viivise lisandumist.

Kaebuse esitaja nõustus tasuma esimese osamakse 5. juulil 2024. Kohtupraktikaga ei ole

vastuolus ka tagasiulatuva kohustuse kinnitamine. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss ei

asetanud kaebuse esitajat kuidagi ebasoodsamasse olukorda võrreldes sellega, milleks

kaebuse esitaja oli nõusoleku andnud.

Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku

olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3), mistõttu tuleks

esitatud määruskaebus jätta täies ulatuses rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg

1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

6. Kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus

kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele või ei ole kompromissi võimalik täita

(TsMS § 430 lg 3), või kui kohus ei täida TsMS § 431 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust.

TsMS § 431 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele

või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks

maakohtul jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Samuti ei tuvastanud

ringkonnakohus kompromissi kinnitamisel selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis

annaksid alust maakohtu määruse tühistamiseks.

7. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

Määruskaebuses tuginetakse võimalikele vigadele maksegraafiku koostamisel.

Ringkonnakohus vigu ei tuvastanud. Pooled on sellises maksegraafikus kokku leppinud ja see

on kooskõlas kompromissilepingu p-des 1 ja 2 poolte vahel kokku lepituga (maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 2.1 ja 2.2). Ringkonnakohus selgitab, et intressimaksed on erineva

suurusega, kuna intressi on arvestatud vastavalt tegelikule päevade arvule kuus, pärast 11.

osamakset väheneb intressimakse põhiosa võla vähenemise tõttu.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt oleks maksegraafiku

pidanud edasi lükkama kuupäevale, mis järgneb kohtumääruse tegemise päevale. Kohtul on

võimalik kompromiss kas kinnitada või kinnitamata jätta, kohus ei saa kinnitada kompromissi

poolte kokkulepitust erinevatel tingimustel. Kohus võis kompromissi kinnitada, sõltumata

sellest, et esimese kahe maksegraafiku järgse osamakse tasumise tähtaeg oli kompromissi

kinnitamise ajaks möödunud.

Kaebuse esitaja on nõustunud kompromissilepingu sõlmimisega selles toodud tingimustel.

Kompromissilepingu tingimused, mille kohaselt pooled leppisid kokku intressi tasumises

põhivõla jäägilt määraga 43% aastas, kõigi osamaksete sissenõutavaks muutumises kas või

ühe osamakse tasumisega viivitamisel rohkem kui kaks tööpäeva ning võlgnetavalt põhinõude

summalt ja sissenõudmiskulult viivise tasumises 0,4% iga viivitatud päeva eest, ei ole

vastuolus seadusega. Kohtul ei olnud alust kompromissi kinnitamisest keelduda.

Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 8 kokku selles, millised menetluskulud hagejale

hüvitatakse ja nende suuruse. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 3 jäid kompromissis nimetamata

menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu määrus on

menetluskulude jaotuse osas ebaselge.

Pooled leppisid kokku kaebetähtaja lühendamises kahe tööpäevani kohtumääruse

kättetoimetamisest. Maakohus leidis, et kaebetähtaja arvestamine tööpäevades ei ole

seadusega kooskõlas, kuna kaebetähtaegasid arvestatakse kalendripäevades. Maakohus

selgitas, et määruse peale võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul määruse

kättetoimetamisele järgnevast päevast.

Ringkonnakohus märgib, et poolte menetluslik avaldus kompromissi kinnitava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kohta ei ole kompromissilepingu sisu.

Võimalik ebaselgus seoses kaebetähtajaga ei annaks alust kompromissi kinnitava

kohtumääruse tühistamiseks.

Määruskaebus on esitatud arvestades lühendatud määruskaebuse esitamise tähtaega.

Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas kaebetähtaja lühendamine rikub praegusel juhul

kaebuse esitaja õigusi.

8. Pooled on kinnitanud, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise

tagajärgedest teadlikud. Kohtul ei olnud seetõttu kohustust selgitada pooltele menetluse

lõpetamise tagajärgi.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks määruskaebemenetluses

lepingulise esindaja kulu 518 eurot 10 senti (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind (140 eurot) põhjendatud, kuid õigusteenuse

osutamise ajakulu (3 tundi 2 minutit) on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleva vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades, on lepingulise esindaja ajakulu

ringkonnakohtu menetluses põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 256 eurot 20

senti (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS

§ 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja menetluskuludelt viivise

kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)