2-24-15342/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15342

Tsiviilasi

M. P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik M. P. (isikukood xxxx)

Usaldusisik Martin Pärn (e-post martin@in.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. P. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M. P. (isikukood xxxx) pankrot 31. oktoobril 2024 kell 13.35.

3. Nimetada M. P. pankrotihalduriks Martin Pärn.

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 19. novembril 2024 kell 11.00

videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel

pöörduda pankrotihalduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb

esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes,

on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Algatada M. P. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2025.

8. Jätta menetluskulud M. P. kanda.

9. Määrata usaldusisiku tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot,

kokku 1000,40 eurot ja mõista see M. P.lt välja.

10. Rahuldada M. P. menetlusabi taotlus ja anda M. P.le menetlusabi usaldusisiku

tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.

11. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) ja

kanda see OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arvelduskontole nr xxxx.

12. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte M. P.le ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada

määrus kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS §

18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta

tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse

esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse

kaudu (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on M. P. (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse

kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. Võlgnikul puudub töökoht ning tema

igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 637,67 eurot ning sotsiaaltoetus 34,01 eurot.

Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi 41 033 eurot. Vara võlgnikul puudub. Võlgnik palub

kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub

pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus

kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg

2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2.1.

Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Martin Pärna. Usaldusisiku 28.10.2024

aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on

kohustusi vähemalt 47 570,65 eurot, algatatud on mitmed täitemenetlused. Võlgniku

sissetulekuks on töövõimetoetus 411,42 eurot (võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime)

ning sotsiaaltoetus 34,10 eurot. Töökoht võlgnikul puudub, 2023. aastal on võlgnik teinud

tööampse G OÜ kaudu. Võlgnikule kuulub AS Xxxx arvelduskonto jäägiga 152,72 eurot ning

AS Xxxx arvelduskonto jäägiga 0 eurot. Vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on üks alaealine

laps, kelle ees on tal ülalpidamiskohustus (so elatis). Usaldusisiku hinnangul on põhjendatud

pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et

võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 47 570,65 eurot. Kohtu hinnangul on

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja

kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest

vabastamiseks. Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja

kuulutada võlgniku pankrot.

2.2.

Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Martin Pärn on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Martin

Pärna. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS

§ 46 lg 1).

3. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

4. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg 1 ja 2).

5. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast

pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus

olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab

pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid

seoses pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud

nõuetelt; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur

otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni;

järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik

võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on

tühine (PankrS § 36 lg 6).

6. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel.

Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega

algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt

tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal

aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

7. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise

menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset

osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes

kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema

kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

8. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise

tulu laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku

osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud

poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud

maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud

võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma

(FIMS § 46 lg 2).

9. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus

kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg

1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on

olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda,

kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses)

vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe

lapsele elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2). Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Menetluskulud

10. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).

10.1.

Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 858 eurot (66 eurot tund),

millest on lahutatud 38 eurot ning millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos

taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu,

keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on

tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Kuivõrd büroo on

äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg

11). Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku

taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb. FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja

võlgnikult.

10.2.

Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek ei ole

piisav kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku

tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51

ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole

tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest ning

menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud

juhul 858 eurot (13 tundi x 66). Kuivõrd sellisel juhul ületaks riigi vahenditest makstav tasu

töölepingu seaduse § 29 lg-s 5 kehtestatud kuutasu ühekordset alammäära (820 eurot), tuleb

lähtuda kuutasu alammäärast. Usaldusisik on tasuks märkinud 820 eurot. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud hüvitada kogu usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40

eurot) riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik