3-23-1158/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1158

Otsuse kuupäev

31. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada kaebaja

Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus ning

Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 11-

7/2323-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja I Viru Vangla

Vastustaja II Justiitsministeerium

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-i kaebus.

2. Kohustada Viru Vanglat vaatama kaebaja ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi.

3. Tühistada Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a vaideotsus nr 11-7/2323-2.

4. Mõista Viru Vanglalt X-i kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 10

eurot.

5. Mõista Justiitsministeeriumilt X-i

kasuks välja kohtumenetluses kantud

menetluskulu 10 eurot.

6. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. detsembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

3-23-1158

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 14. jaanuaril 2019 Viru Vanglale taotluse nr 6-

10/2051-1 enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse, mille Viru Vangla jättis 13.

veebruari 2019. a otsusega nr 6-10/2051-2 rahuldamata. Nimetatud otsuse peale esitas kaebaja

2. märtsil 2019 Justiitsministeeriumile vaide, mille Justiitsministeerium jättis 15. juuli 2019. a

vaideotsusega nr 11-7/1841-18 rahuldamata. Kaebaja vaidlustas vangla ja

Justiitsministeeriumi tegevuse haldusasjas nr 3-19-1538. Tartu Halduskohus rahuldas 30.

septembri 2020. a otsusega, mida muudeti Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2021. a

otsusega, kaebaja kaebuse ning kohustas Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse

uuesti läbi vaatama vastavalt kohtuotsuse põhjendustele. Kohtuotsus jõustus 13. septembril

2022.

2. Viru Vangla andis pärast kohtumenetluse lõppemist 29. detsembril 2022 kaebajale ja tema

emale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja ema esitas vanglale

täiendavad tõendid 14. jaanuaril 2023 ning kaebaja vastas vanglale 23. jaanuaril 2023. Viru

Vangla tegi 20. veebruaril 2023 uue otsuse nr 6-10/2051-8. Vangla asus seisukohale, et

taotleja ei ole taotluses esinevaid puuduseid kõrvaldanud, mistõttu tuleb taotlus jätta läbi

vaatamata. Justiitsministeerium jättis 23. aprilli 2023. a vaideotsusega nr 11-7/2323-2

kaebaja vaide rahuldamata.

3. X esitas 23. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla

20. veebruari 2023. a otsuse nr 6-10/2051-8 ja Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a

vaideotsuse nr 11-7/2323-2 ning teha Viru Vanglale ettekirjutus kaebaja ümberpaigutamiseks

Tallinna Vanglasse. Kaebaja leiab, et tegelikult mingeid puuduseid taotluses ei esinenud, kuna

haldusasja nr 3-19-1538 menetluses olid kõik vajalikud selgitused ja tõendid juba esitatud.

Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 11-7/2323-2 põhjendused on selgelt

tagantjärgi otsitud ega ole asjakohased.

4. Tartu Halduskohus võttis 28. juuni 2023. a määrusega menetlusse X-i kaebuse Viru

Vangla kohustamiseks algatada kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus ning

Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 11-7/2323-2 tühistamiseks.

5. Justiitsministeerium ja Viru Vangla esitasid kohtule vastused, milledes paluvad jätta

kaebuse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 21. oktoobril 2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

paigutada end koheselt Tallinna Vanglasse.

7. Tartu Halduskohus jättis 3. novembri 2023. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, asudes seisukohale, et ei esine ülekaalukat vajadust kaebaja koheseks

ümberpaigutamiseks.

8. Tartu Halduskohus määras 14. augusti 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

3-23-1158

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

9.1. Viru Vangla 20. veebruari 2023. a otsus nr 6-10/2051-8, millega jäeti läbi vaatamata

kaebaja 14. jaanuari 2019. a taotlus nr 6-10/2051-1 tema ümberpaigutamiseks Tallinna

Vanglasse, on õigusvastane.

Vanglale esitatud ümberpaigutamise taotluse uueks

lahendamiseks ei esinenud selliseid takistusi, mis õigustanuks taotluse läbi vaatamata jätmist

ja sisulise kaalumise läbiviimisest keeldumist. Kaebaja esitatud põhjendused taotluse läbi

vaatamata jätmiseks on otsitud ega ole asjakohased. Vanglale esitati kõik vajalikud materjalid,

lisaks oli kohtumenetluses haldusasjas nr 3-19-1538 esitatud vajalikud selgitused ja tõendid

ning need olid vanglale vaidlustatud otsuse tegemise ajal teada. Justiitsministeeriumi

vaideotsuses on tuginetud lisaks asjaoludele, millele vangla otsuses ei viidatud.

9.2. Lähedastega kokkusaamised on äärmiselt vajalikud selleks, et säilitada ja arendada

perekondlikke suhteid ning tihendada emotsionaalseid sidemeid. Pikaajalise vangistuse puhul

peab vangla soodustama positiivsete sidemete hoidmist lähedaste inimestega, et karistuse

lõppedes oleks ühiskonda taaslõimumine lihtsam. Peresuhete säilitamine peaks olema üks

karistuse täideviimise eesmärgi osa. Arvestades kaebaja ema asukohta on poja külastamine

Viru Vanglas oluliselt raskendatud ning tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse vajalik.

10. Viru Vangla jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja taotluses

esinesid puudused, mis takistasid selle sisulist läbivaatamist. Eelnevas poolte vahel toimunud

kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-19-1538 leidis ringkonnakohus, et vangla ja

Justiitsministeerium ei ole püüdnud hankida täiendavaid tõendeid selle kohta, kas kaebaja

ema jaoks on kaebaja külastamine Viru Vanglas raskendatud või mitte. Seetõttu andis vangla

taotluse uuel läbivaatamisel kaebajale ja tema emale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks

kaebaja ema tervisliku seisundi kohta ning selgituste esitamiseks, kuidas takistab kaebaja ema

terviseseisund poja külastamist praeguses kinnipidamiskohas. Lisaks palus vangla esitada

tõendid kaebaja ema ebapiisava majandusliku olukorra kohta, mis väidetavalt takistab poja

külastamist ning selgitada transpordivahendite kasutamise asjaolusid. Kuigi kaebaja ema

esitas töövõimetoetuse määramise otsuse ja kaebaja märkis, et haldusasja nr 3-19-1538

menetluses ja sellele eelnenud haldusmenetluse käigus on esitatud kõik vajalikud selgitused ja

tõendid, ei olnud see sisulise otsuse tegemiseks piisav. Kaebaja ema esitatud tõenditest ei

olnud võimalik aru saada, milline on tema terviseseisund ja kuidas see takistab tal külastamast

Viru Vanglas asuvat poega. Samuti ei esitatud vanglale tõendeid, mis kinnitaksid väiteid

kaebaja ema ebapiisava majandusliku olukorra kohta ning täpsustamata jäid ka Saaremaal

elava kaebaja ema ühistranspordi kasutamise asjaolud. Seega jäeti ümberpaigutamise

taotluses kõrvaldamata selles esinevad olulised puudused. Algselt vanglale esitatud taotlus oli

üldsõnaline. Kaebaja Tallinna Vanglas viibimise ajal ei külastanud ema poega tihedalt.

Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ema kokkusaamistele mittetuleku peamiseks põhjuseks on

kaebaja praegune asukoht. Lisaks tuleb arvesse võtta, et Eestis on vahemaad suhteliselt

väikesed ning ei sea ületamatuid takistusi inimeste liikumisele. Saaremaalt on võimalik Viru

Vanglasse tulla mitmeid erinevaid transpordivahendeid kasutades, samuti on toimiv

ühistranspordivõrgustik. Ühistransport toetab liikumist marsruudil Kuressaare – Jõhvi

piisavalt. Kaebaja ei ole tõendanud taotluses märgitud asjaolusid piisavalt. Asjaolu, et kaebaja

vangla ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et otsus on põhjendamatu

või ebaõige.

3-23-1158

11. Justiitsministeerium palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

11.1. Justiitsministeeriumi vaideotsus on põhjendatud ja vastab haldusaktile esitatud nõuetele.

Vaideotsuse aluseks olevad kaalutlused ja järeldused on õiguspärased, selged ja põhjendatud.

Vaideotsusest nähtuvalt on otsuse tegemisel arvesse võetud ja kontrollitud vaide esitaja

seisukohti ja Viru Vangla põhjendusi.

11.2. Viru Vangla tegevus on õiguspärane. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud, miks ei saa

pidada puudusi kõrvaldatuks ja miks ei ole seetõttu võimalik taotlust uuesti lahendada ehk

teha sisulist otsust. Viru Vangla on kaebaja taotluse menetlemisel põhjendatult palunud vaide

esitajal taotluses puudused kõrvaldada. Sisulise otsuse tegemine ei oleks andmete pinnalt, mis

ei pruugi enam olla ajakohased või on puudulikud, olnud eesmärgipärane. Ümberpaigutamise

taotluse lahendamisel oli lisateabe saamine kaebaja ema terviseseisundi ning tema

liikumisvõimaluste kohta vajalik. Esitatud küsimused olid taotluse lahendamiseks asjakohased

ning ilma nende täpsustusteta ei olnud sisulise otsuse tegemine võimalik. Kaebaja kasutas

võimalust esitada täiendavaid tõendeid üksnes osaliselt ja jättis osade asjaolude kohta

selgitused esitamata. Ei saa väita, et kaebaja ja tema ema ei saanud aru, missugustele

küsimustele vastuseid oodati, kuna kaebaja on vastuses vanglale selgelt uuesti sõnastanud

kõik vangla küsimused. Seega anti kaebajale võimalus taotluses puudused kõrvaldada, kuid

kaebaja jättis selle võimaluse tähtaegselt kasutamata. Olukorras, kus isik ei nõustu

haldusorganiga koostööd tegema ja keeldub põhjendamatult enda väidete tõendamiseks

vajalikke dokumente ja selgitusi esitamast, on ebamõistlikult koormav, et haldusorgan peaks

ise leidma vajalikud andmed. Lisaks seondusid osad vangla nõutud andmed kaebaja ema

tervisliku seisundiga, mida vangla ise kindlaks teha ei saa. Mõistlikult ei saa eeldada, et

vangla koguks ebaproportsionaalselt koormavalt andmeid kaebaja väidete tõendamiseks, kui

kaebaja ei nõustu koostööd tegema.

11.3. Kui Justiitsministeerium oleks vaide rahuldanud ja kohustanud vanglat taotlust uuesti

läbi vaatama, oleks vanglal tulnud kaebajale ja tema emale anda uus tähtaeg taotluse puuduste

kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebaja väljendas selgelt oma seisukohta, et tema taotluses puudusi

ei esine ja kaebaja jäi samadele seisukohtadele, mida väljendas mitu aastat tagasi, siis ei oleks

uute selgituste palumine eesmärgipärane ega otstarbekas. Seega oli taotluse läbi vaatamata

jätmine igati põhjendatud.

11.4. Kaebaja paiknemine Viru Vanglas on põhjendatud, kuna ei ilmne ühtegi kaalukat ja

tõendatud asjaolu, mis võiks tingida ümberpaigutamise vajaduse. Kui nõustuda sellega, et

karistuse kandmise asukohta võiks muuta pelgalt terviseprobleemidega sugulase mugavama

vanglas külastamise eesmärgil või lähedastele või pereliikmetele vanglasse tuleku

mugavamaks muutmise eesmärgil, siis tähendaks see sisuliselt seda, et igal kinnipeetaval

tekiks võimalus valida karistuse täideviimise kohta. See ei ole seadusandja ega ka riigisisese

või Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas perekonnaelu kaitse suhtes väljendatud

seisukohtade eesmärgiks. Kinnipeetavate paigutamine ei toimu lähedastele mugavama

asukoha järgi, vaid lähtuvalt karistuse täideviimise eesmärkidest. Paratamatu on, et

vangistuses viibiva isikuga kokkusaamisega kaasneb mõningane aja- või ressursikulu.

Kaebaja puhul ei esine ka sellist olukorda, mida EIK praktikas on peetud konventsiooni

rikkumiseks. EIK on tuvastanud konventsiooni artikli 8 rikkumise lahendites, kus lähedastega

suhtlemine on kinnipeetavale muudetud võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Arvestades

Eesti geograafilist suurust ning fakti, et linnade vahel on toimiv ja tihe

ühistranspordivõrgustik, mille kasutamine ei ole ebamõistlikult keeruline ega kulukas, ei ole

kaebaja olukord ligilähedaseltki võrreldav EIK-i lahendites toodud olukordadega. Igasugune

lähedase terviseseisund, mille tõttu on lähedase liikumine raskendatud, ei too automaatselt

kaasa kinnipeetava teise vanglasse paigutamise vajadust.

3-23-1158

KOHTU SEISUKOHT

12. Vaidluse all on vangla tegevuse õiguspärasus kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise

taotluse uuesti läbivaatamisel, samuti Justiitsministeeriumi vaideotsuse õiguspärasus. Kaebaja

on seisukohal, et vangla jättis õigusvastaselt eelmise kohtumenetluse (haldusasi nr 3-19-1538)

tulemusena vanglale uueks läbivaatamiseks saadetud taotluse sisuliselt läbi vaatamata

tuginedes ekslikule alusele, et puudused on kõrvaldamata ning taotluse sisuline lahendamine

seetõttu võimatu. Samuti on kaebaja hinnangul Justiitsministeeriumi vaideotsus õigusvastane,

sest selles on nõustutud vanglaga, et esines alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja

palub kohustada Viru Vanglat algatama kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise

menetluse ning tühistada Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a vaideotsus nr 11-7/2323-2.

13. Vangistusseaduse § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest

vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse

täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku

kaalutlustel. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrusega nr 9 kehtestatud „Täitmisplaan“

(Täitmisplaan) § 6 esimene lause näeb ette, et kinnipeetava võib paigutada vanglasse §-s 5

sätestatut järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku

huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kinnipeetaval on

õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine

on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise

kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Siiski tuleb silmas pidada, et kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist konkreetsesse vanglasse ning tal on

õigus nõuda üksnes enda ümberpaigutamise taotluse õiguspärast menetlemist. Kinnipeetava

õigusest esitada taotlus enda teise vanglasse üleviimiseks perekonnaelu põhiõiguse tagamise

eesmärgil, ei tähenda, et vanglal tuleks taotlus tingimata rahuldada. Kinnipeetava

ümberpaigutamise taotluse esitamise Justiitsministeeriumile otsustab vangla direktor

kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktikas on tähelepanu juhitud ka sellele, et kinnipeetava

taotluse alusel tema ümberpaigutamise menetluse algatamise kaalumisel ei lähtuta ainuüksi

kinnipeetava ja tema lähedaste huvist, et kinnipeetav paikneks lähedaste elukohale

võimalikult lähedal, vaid arvestada tuleb ka vangistuse täideviimise eesmärke ja

kinnipeetavate paigutamiseks õigusaktides ettenähtud juhiseid (vt Tartu Ringkonnakohtu 12.

jaanuari 2023. a otsus asjas nr 3-21-2264, p 19).

14. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühest kinnisest vanglast teise selle

vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Sisulise otsuse kinnipeetava

ümberpaigutamise kohta teeb Täitmisplaani § 2 lg 2 kohaselt Justiitsministeerium. Seega on

kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise menetlus kaheastmeline ning

kinnipeetava ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. Esmalt otsustab

vangla, kas esitada Justiitsministeeriumile ettepanek kinnipeetava ümberpaigutamiseks ning

selle esitamise järgselt otsustab Justiitsministeerium ümberpaigutamise taotluse sisuliselt.

15. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2021. a otsusega rahuldati X-i kaebus

Viru Vangla kohustamiseks tema ümberpaigutamise taotluse uueks lahendamiseks ja

Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse nr 11-7/1841-18 tühistamiseks. Tartu

Ringkonnakohus muutis Tartu Halduskohtu 30. septembri 2020. a otsuse resolutsiooni ning

kohustas Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse uuesti läbi vaatama vastavalt

otsuse põhjendustele ning tühistas Justiitsministeeriumi 15. juuli 2019. a vaideotsuse nr 11-

7/1841-18. Ringkonnakohus heitis Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile ette

3-23-1158

uurimispõhimõtte ebakohast rakendamist ning ümberpaigutamise taotluse lahendamisel

oluliste asjaolude ebapiisavat väljaselgitamist. Ringkonnakohus leidis, et haldusorganid ei

püüdnud hankida täiendavaid tõendeid küsimuses, kas kaebaja ema jaoks on Viru Vangla

külastamine tema tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra tõttu raskendatud või mitte.

Ringkonnakohus selgitas, et vanglal tuleb nende asjaoludega seoses teha uus otsustus kaebaja

ümberpaigutamise kohta, kuna taotluse esmakordsel lahendamisel oli tehtud menetlusviga

ning välja polnud selgitatud olulisi asjaolusid ega neid kaalutud.

16. Viru Vangla jättis 20. veebruari 2023. a otsusega nr 6-10/2051-8 kaebaja teise vanglasse

ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata, sest taotluses esinevad puudused jäeti

kõrvaldamata ning taotluse sisuline läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik. Vangla jättis

taotluse läbi vaatamata seega seetõttu, et kaebaja ja tema lähisugulane (ema) ei ole taotluses

esinevaid puudusi kõrvaldanud. Seega ei ole vangla hinnanud kaebaja ümberpaigutamise

vajadust, vaid jättis taotluse sisuliselt läbi vaatamata taotluses esinenud puuduste tõttu. Sellest

lähtuvalt ei saa kohus asuda haldusorgani asemel taotlust sisuliselt lahendama ja kontrollida

seda, kas esinesid alused kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks

või mitte, sest haldusorgan ei ole taotlust sisuliselt lahendanud. Kohus saab praeguse

haldusasja lahendamisel kontrollida, kas esinesid sellised olulised puudused kaebaja taotluses

ning kaebaja ja tema lähisugulase esitatud asjaoludes, mis õigustasid taotluse sisulisest

läbivaatamisest loobumist ning andsid aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus saab

hinnata, kas vangla otsustus jätta ümberpaigutamise taotlus läbi vaatamata oli õiguspärane

ehk kas vangla on järginud haldusmenetluse läbiviimise reegleid. Seejuures kontrollib kohus

ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse õiguspärasust.

17. Kuna kaebaja tugineb ümberpaigutamise taotluses peaasjalikult sellele, et

ümberpaigutamine on vajalik tema perekonnaelu põhiõiguse tagamise eesmärgil, siis andis

Viru Vangla asja uuel lahendamisel kaebajale ja tema emale tähtaja taotluses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. Vangla palus esitada ajakohased tõendid kaebaja ema tervisliku

seisundi kohta ja selgitada, kuidas takistab tema terviseseisund tal külastada kaebajat Viru

Vanglas, samuti tuli esitada tõendid kaebaja ema majandusliku seisundi kohta ning täpsustada

transpordivahendi kasutamisega seotud asjaolusid. Vaidlustatud otsuse kohaselt esitas kaebaja

ema 14. jaanuaril 2023 vanglale töövõimetoetuse määramise otsuse ja puudega isiku kaardist

foto ning asus seisukohale, et kohtumenetluses asjas nr 3-19-1538 on asjakohased selgitused

juba esitatud. Kaebaja ema hinnangul oli töövõimetoetuse määramine ja puudega isiku kaart

koos varasemalt esitatud selgitusega piisav järeldamaks, et eelkõige praamisõidu graafikut

arvestades on tema tervislikus seisundis kaebaja külastamine Viru Vanglas oluliselt

raskendatud. Kaebaja asus seisukohale, et vastustaja viidatud puudusi tegelikult ei esine ning

need on otsitud iseloomuga, sest haldusasja nr 3-19-1538 menetluses on kõik vajalikud

selgitused esitatud ning vangla ei saa hakata nõudma selgituste ja tõendite esitamist olukorras,

kus kohtuistungil on juba kõikidele küsimustele vastatud ning kohtud on teinud kaebajale

soodsad kohtuotsused.

18. Praegusel juhul on oluline rõhutada, et erinevalt nn taotluse esmasest menetlemisest oli

vanglal oluliselt enam informatsiooni kaebaja ümberpaigutamise taotluse asjaolude kohta, sest

poolte vahel oli juba õiguslik vaidlus haldusasjas nr 3-19-1538, mille raames esitas kaebaja

oma lähisugulase tervisliku seisundi, tema külastamist takistavate asjaolude ning

majandusliku olukorra kohta tõendeid ja selgitusi. Haldusasja nr 3-19-1538 tulemusena

kohustas kohus vanglat lahendama kaebaja esitatud ümberpaigutamise taotluse uuesti ning

viitas vajadusele täpsemalt uurida kaebaja ema tervisliku seisundi asjaolusid ning Viru Vangla

külastamist takistavate raskuste ulatust. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kõik olulised

3-23-1158

asjaolud olid kohtumenetluse tulemusena selged ning täiendavate selgituste ja tõendite

esitamise nõudmiseks puudus vanglal alus. Tartu Ringkonnakohus heitis vanglale ja

Justiitsministeeriumile ette kaebaja ema tervisliku seisundi, majandusliku olukorra ning tema

liikumisvõimalust iseloomustavate asjaolude ebapiisavat uurimist, sh tõendite kogumist ning

asjaolude selgitamist. Seejuures heitis ringkonnakohus haldusorganitele ette muu hulgas seda,

et haldusmenetluses kaalumiseks oluliste asjaolude kohta kaebaja emalt selgitusi ei küsitud

ning seeläbi on olulised asjaolud välja selgitamata ning kaalumata (vt ringkonnakohtu otsuse

p-d 16-19). Tartu Ringkonnakohtu otsuses ei võetud seisukohta, et kaebaja ümberpaigutamise

taotlus on põhjendatud ning kaebaja ema tervislik seisund, majanduslik olukord ning kaebaja

asukohta liikumise võimalused õigustavad ümberpaigutamise menetluse alustamist.

Vastupidi, ringkonnakohtu otsuses on rõhutatud seda, et need asjaolud on ebaselged ning

vastustajad ei ole uurimispõhimõtet nõuetekohaselt rakendanud ning asjaolusid piisavalt välja

selgitanud ja kaalunud. Seega oli vangla poolt kaebajale ja tema emale täiendavate tõendite ja

selgituste esitamiseks võimaluse andmine ning selle täitmiseks tähtaja määramine

põhjendatud.

19. Kohus nõustub vangla ja Justiitsministeeriumiga ka selles, et haldusorganile ei saa ette

heita uurimispõhimõtte täitmata jätmist ja omal algatusel täiendatavate tõendite kogumata

jätmist juhul, kui menetlusosaline on ise jätnud kasutamata talle selgesõnaliselt antud

võimaluse vajalike tõendite esitamiseks ning ta ei selgita piisavalt, miks ta täiendavaid

tõendeid ei esita. Eriti keeruline oleks vanglal omal algatusel koguda tõendeid isiku tervisliku

seisundi kohta, sest tegemist on eriliigiliste isikuandmetega, mille kogumine ei oleks vanglal

ühepoolselt võimalik. Samuti oleks raskendatud isikute majandusliku seisundi kohta andmete

kogumine haldusorgani poolt ühepoolselt. Kui isik keeldub täiendavate selgituste ja tõendite

esitamisest ja jääb seisukohale, et tema lähisugulaste ning ta enda poolt esitatud selgitused ja

tõendid on ümberpaigutamise menetluse alustamiseks piisavad, siis võtab isik ise riski, et

need ei pruugi olla piisavad soovitud tulemuse saavutamiseks ehk menetluse alustamiseks.

Vangla on teinud aga asjaolust, et tema hinnangul ei olnud kaebaja ja tema lähisugulase

esitatud tõendid piisavad ebaõige järelduse, et tegemist on sellise puudusega, mis välistab

taotluse sisulise läbivaatamise.

20. Vangla oli kohtumenetluses haldusasjas nr 3-19-1538 esitatud materjalist teadlik ning pidi

sellega taotluse läbivaatamisel arvestama. Kaebaja ema on haldusasja nr 3-19-1538 raames

esitanud ka selgitused enda tervisliku seisundi kohta. Vanglal oli õigus küsida täiendavaid

andmeid, kuid see ei tähenda, et vangla poolt soovitust piiratumal kujul tõendite esitamine

annaks aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja ema esitas vanglale haldusmenetluses

vangla järelepärimisele töövõimetoetuse määramise otsuse ning puudega isiku kaardist foto,

millest nähtus vähemalt osaliselt kaebaja ema tervislik seisund. Pealegi rõhus kaebaja pärast

kohtumenetluse lõppemist jätkunud taotluse läbivaatamisel sellele, et tema hinnangul on

esitatud tõendid piisavad. Samuti juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kohtumenetluse raames

on esitatud selgitused ja tõendid kaebaja ema tervisliku seisundi ja majandusliku olukorra

kohta. Vastustaja otsuses viidatud asjaolude ebaselgus ei ole taotluse läbi vaatamata jätmise

aluseks, sest esitatud selgituste ja tõendite väidetav ebapiisavus ei takista taotluse sisulist

lahendamist. Ümberpaigutamise menetluse alustamise eelduste täitmata jätmisel oleks tulnud

teha ümberpaigutamise menetluse algatamisest keeldumise otsus. Praegusel juhul on vangla

kergekäeliselt loobunud taotluse sisulisest läbivaatamisest ja asjaolude kaalumisest ning on

põhjendamatult tuginenud puudustele, mis ei takistanud taotluse sisulist lahendamist. Taotluse

läbi vaatamata jätmine on sarnaselt kohtumenetlusega õigustatud üksnes siis, kui puudused

takistavad oluliselt asja läbivaatamist. Haldusmenetluses esitatud tõendite ebapiisavus võib

olla aluseks ümberpaigutamise menetluse alustamisest keeldumiseks, kuid tegemist ei ole

3-23-1158

sellise puudusega, mis ei võimaldaks taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kohtu hinnangul on

vangla puuduste ulatusele omistanud ebaproportsionaalselt suure rolli ning seeläbi keeldunud

ebaõigesti taotluse sisulisest läbivaatamisest. Kui kaebaja jätab kasutamata võimaluse vajalike

tõendite esitamiseks ning ei selgita piisavalt, miks ta neid tõendeid ei esita, tuleb taotlust

hinnata olemasolevate tõendite pinnalt, mitte keelduda viitega puudustele taotluse sisulisest

läbivaatamisest. Seega on vangla kaebaja ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata jätmisega

teinud olulise menetlusvea ning seeläbi ebakohaselt menetluse sisuliselt lõpetanud ning jätnud

asjaolude uue kaalumise tegemata.

21. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et kui vangla hinnangul ei olnud esitatud

dokumendid, sh töövõimetoetuse määramise otsus, taotluse lahendamiseks piisavad, oli

vanglal võimalik nõuda kaebajalt ja tema lähisugulaselt lisaselgitusi. Nõustuda ei saa

Justiitsministeeriumi seisukohaga, et kuna kaebaja hinnangul ei olnud täiendavate tõendite

esitamiseks ja kogumiseks vajadust, sest asjaolud olid tema hinnangul selged, puudus vanglal

kohustus veel kord täiendavate tõendite esitamiseks tähtaega määrata ning vangla võis jätta

taotluse seetõttu kohe läbi vaatamata. Tegemist ei ole mitte puuduste kõrvaldamata jätmisega,

vaid tõendamiseseme kohta esitatud teabe ebapiisavuse küsimusega. Olukorras, kus vanglale

on esitatud täiendavad tõendid (sh töövõimetoetuse määramise otsus), millest haldusorgani

hinnangul ei nähtu siiski piisavalt isiku tervislikku seisundit ja majandusliku olukorda

iseloomustavad asjaolud, tuleb anda isikule täiendav võimalus lisaselgituste ja tõendite

esitamiseks. Kui isik jätab selle võimaluse kasutamata, tuleb hinnang anda menetluses

kogutud tõendite pinnalt, mitte jätta taotlust sisuliselt lahendamata.

22. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et kaebaja ümberpaigutamise taotluse läbi

vaatamata jätmine oli praegusel juhul õigusvastane. Kuna vangla ei ole vaidlustatud otsuses

asjaolude sisulist kaalumist teostanud, vaid on piirdunud 20. veebruari 2023. a otsuses nr 6-

10/2051-8 puuduste kõrvaldamata jätmise asjaolude välja toomisega ning ei ole sisuliselt

hinnanud, kas ümberpaigutamise menetluse alustamiseks esineb alus või mitte, siis ei analüüsi

ega võta sisulist seisukohta ümberpaigutamise menetluse alustamise eelduste täitmise kohta

ka kohus. Justiitsministeerium on vaideotsuses ning vastuses kaebusele käsitlenud küll ka

ümberpaigutamise menetluse alustamise otsustamisel olulisi asjaolusid, kuid on teinud seda

esmajoones taotluse läbi vaatamata jätmise kontekstis. Kohus ei saa asuda praeguses

olukorras vastustaja asemel ise kõiki asjaolusid hindama ning ümberpaigutamise taotlust

sisuliselt lahendama, sest seda tehes asuks kohus ise lubamatult haldusorgani asemel

haldusmenetlust läbi viima (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsuse asjas nr 3-19-1538 p 19).

23. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus Viru Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse

uuesti läbi vaatama. Vanglal tuleb sisuliselt hinnata, kas kaebaja taotlus tema teise vanglasse

ümberpaigutamise menetluse alustamiseks on põhjendatud. Kuna vangla otsustus kaebaja

ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta on õigusvastane, ei ole õiguspärane

ka vaideotsus, mis sellise tegevuse õiguspärasusega nõustus. Seetõttu tühistab kohus

Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 11-7/2323-2.

24. Kohus peab siiski vajalikuks kaebaja tähelepanu juhtida sellele, et haldusmenetluses

täiendavate selgituste ja tõendite esitamine tema ema liikumisvõimaluste, tervisliku seisundi

ja majandusliku olukorra kohta on kaebaja enda huvides, sest seni taotluse kinnituseks

esitatud ning kohtulahendites analüüsitud materjali pinnalt on kaheldav, kas kaebaja ema

seisund ning võimalused on sellised, mis õigustaks piisavalt kaebaja ümberpaigutamise

vajadust teise vanglasse. Kaebaja huvides on seetõttu asja uuel läbivaatamisel eelviidatud

küsimustes täiendavate selgituste ja tõendite esitamine, sest vastupidisel juhul on

3-23-1158

ümberpaigutamise menetluse algatamisest keeldumise otsuse tegemine vangla poolt

tõenäoline.

25. Eelnevat arvestades rahuldab kohus X-i kaebuse täies ulatuses. Kohus kohustab Viru

Vanglat kaebaja ümberpaigutamise taotluse uuesti läbi vaatama ning tühistab

Justiitsministeeriumi 23. aprilli 2023. a vaideotsuse nr 11-7/2323-2.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja palub vastustajatelt välja mõista kohtumenetlusega seonduvalt tasutud riigilõivu 20

eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kaebaja kohtumenetluses kantud menetluskulu

kaebaja kasuks pooles ulatuses välja Viru Vanglalt ja pooles ulatuses Justiitsministeeriumilt

ehk 10 eurot mõlemalt. Vastustajate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda

(HKMS § 109 lg 1). Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses

kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider