2-24-12415/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12415

Kohtuasi

Sihtasutus Pärnu Haigla taotlus G.W suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks ja ravitähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Pärnu Maakohtu 18. augusti 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

G.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla (registrikood

90004527)

Puudutatud isik G.W (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras advokaat Toomas Metsma

Tori vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18. augusti 2024 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema

eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või

linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib

esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas

tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 543).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Pärnu Haigla (avaldaja) esitas 15.08.2024 Pärnu Maakohtule taotluse, milles

palus kohaldada esialgse õiguskaitse korras G.W (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematut

ravi kuni 4 päeva ning pikendada seda 40 päevani. Taotlusele oli lisatud psühhiaatri otsus

tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta ja teise psühhiaatri arvamus tahtest olenematu ravi

kohaldamise põhjendatuse kohta.

2. Taotluse ja sellele lisatud teise psühhiaatri arvamuse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud

isik SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku statsionaarsesse osakonda 14.08.2024 kell 16.43

esialgu ravilepingu alusel, kuid valvearsti otsusega kohaldati kell 21.00 tema suhtes tahtest

olenematut vältimatut psühhiaatrilist haiglaravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §

11 lg-tele 1, 2 ja 3. Puudutatud isiku ema sõnul oli puudutatud isik käitunud pikemat aega

ebaadekvaatselt (ise ütleb, et kahtlased asjad olid toimunud umbes kuu vältel). Viimased kolm

päeva olevat tema jutt täiesti ebaadekvaatne (ei ole puudutatud isikule iseloomulik, räägib taro

kaartidest, hingede ning energiate lugemisest, kurjustab naabritega robotmuruniitja pärast),

hoiab mitut nuga voodi kõrval. Anamneesis alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (kanep) -

enda sõnul ei olevat kanepit teinud 1,5 nädalat ja alkoholi joonud 2 aastat. Mitme päeva

jooksul korduvad kiirabikutsed - eile konsulteeritud valvepsühhiaatriga, olla saadud

kokkuleppele, et patsient tuleb täna kell 9 valvepsühhiaatri vastuvõtule hindamiseks, kuid

puudutatud isik kohale ei ilmunud. Varasemalt on puudutatud isik olnud psühhiaatrite

vaateväljas ärevushäirega ning kannabinoidide kuritarvitamisega.

3. Haiglaravile võtmisel oli puudutatud isik objektiivselt teadvusel, orienteeritud isikus, kohas

ja ajas, kuid situatsioonis orienteeritus puudus. Hoidis ees päikseprille, vältis pilkkontakti,

kõne oli kiire. Kontakt oli algul võrdlemisi usalduslik, kuid vestluse käigus muutus täiesti

usaldamatuks (keeldus paljudele küsimustele vastamast, ütles, et "vahet ei ole"). Mõttekäik oli

äärmiselt laialivalguv, luululine ja paranoiline. Avaldas, et vend ning ema on tema vastu.

Rääkis, et keeras korduvalt järjestikustel päevadel ukse lukku ning palus vennal ja emal

aknast sisse tulla (kuna uks ei tulnud enam lahti?), kuid vend keeldus ning see oli tema arvates

imelik. Järgmise asjana olevat kiirabi ning politsei kutsutud. Ärevust ja meeleolu alanemist

eitas. Eriti suure stressi oli tekitanud situatsioon, kus ema ning vend kõrvaltoas midagi tegid

(kuulis helisid, keeldus avaldamast, mida kuulis) - seetõttu ei ole enda sõnul ka söönud ja

maganud. Mestis olevat ka politsei, kuna olevat ta ära tundnud. Meelepettelisi elamusi eitas,

ei saa välistada. Vestluse vältel võttis telefonist lahti rakenduse, kus keegi taro kaartide järgi

ennustab. Kuna seal öeldi, et keegi tahab talle halba, siis oli veendunud, et valvearst ongi see

inimene ning ütles, et valvearst valetab talle, muutus valvearsti suhtes vaenulikuks, keeldus

2

haiglasse jäämast. Veenmise peale oli siiski nõus haiglasse jääma, sisuline arusaam selle

vajadusest puudus.

4. Taotluse esitamise ajal oli puudutatud isiku ravisoostumus osaline, oli nõus suukaudselt

ravimit võtma, kuid ei arvanud, et midagi oleks vaja ravida. Kandis siseruumides

päikeseprille, kõne oli kiire. Puudutatud isik oli usaldamatu ja kahtlustava olekuga, keeldus

küsimustele vastamast. Mõttekäik oli laialivalguv, luululine ja paranoiline. Haiguskriitika

puudus ning ta keeldus ravist. Avaldas paranoilisi luulumõtteid (mürgitamine, kahjustamine).

Keeldus toidust luululistel ajenditel. Esialgse diagnoosi kohaselt esineb puudutatud isikul äge

ja mööduv psühhootiline episood, täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9 ).

Haiglaravi on puudutatud isiku suhtes näidustatud ravi alustamiseks ning puudutatud isiku

seisundi stabiliseerimiseks. Vastasel juhul võib ta olla ohtlik nii endale kui teistele ja tema

seisund võib süveneda. Avaldaja oli seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire,

mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning haiglaravita jätmisel

ohustab ta esineva psüühikahäire tõttu nii iseenda kui teiste elu, tervist ja julgeolekut ning

muu psühhiaatrilise abi osutamine ei ole võimalik või ei ole küllaldane, mistõttu vajab ta

vastavalt PsAS § 11 lg-le 1 tahtest olenematu ravi jätkuvat kohaldamist.

Menetluse vahepealne käik

5. Pärnu Maakohus rakendas 16.08.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 4 päeva, s.o alates 14.08.2024 kell 21.00 kuni

18.08.2024 kell 21.00.

6. Pärnu Maakohus võttis 16.08.2024 määrusega menetlusse avalduse puudutatud isiku suhtes

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravitähtaja pikendamiseks kuni 40 päevaks.

Maakohus andis puudutatud isikule riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamise menetluses kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samuti kaasas maakohus puudutatud

isikuna menetlusse Tori valla (vallavalituse kaudu). Riigi õigusabi osutajaks määrati advokaat

Toomas Metsma

7. Kohus kuulas 16.08.2024 puudutud isiku ära tema viibimiskohas Pärnu Haiglas. Põhjust,

miks ta haiglas on ja mis juhtus, ta ei mäleta. Saab aru, kus ta asub. Räägib, et on väga

segadusttekitav, miks ta siin on. Ei tea, miks teised ei saa temast aru. Unenäod mis tal on, on

segadusttekitavad, nägi hirmu ja mis juhtub kellegagi. Nagu oleks ööliblikas, näeb elu ette.

Öeldakse, et ta peaks jääma selle raviga rahulikumaks. See mõjutab halvasti, tabletid ja süstid

mõlemad tekitavad pearinglust. Raviarst varjab midagi. Ta tahaks siit välja saada, koju tagasi

saada. Väljas olles ravimeid ei tarbinud, üksnes naha vastu ravimid ja antibiootikumid olid

hiljuti peal. Rahusteid ja antidepressante ei tarbi. Varem psüühilisi häireid diagnoositud ei ole.

Esimest korda siin. Arvab, et peaks kodus olema. Kui määratakse ambulatoorne ravi, siis on

nõus. Küsimusele, kas ta kodustele ohtu kujutab, vastas isik eitavalt. Ainult robottolmuimeja,

millel tuluke vilkus, viskas ta välja. GPS töötas sellel, tuled vilkusid. Arvas, et keegi tahab

tema asukohta teada saada. Ei tea kes. Politsei tuli koju järgi. Ta ei taha rohtusid võtta, ei taha

haiglas süüa. Ajab südame läikima.

8. Kohus kuulas 16.08.2024 ära puudutatud isiku raviarsti, kes selgitas, et jääb taotluses

esitatud seisukoha juurde, patsiendi seisund ei ole ravil viibimise jooksul veel paranenud, ta

vajab pikemaajalist ravi. Puudutatud isik rääkis väga paranoilist juttu, piiras söömist. Arvas,

et söögiga mürgitatakse. Kanepipsühhoos ei selgita praegust käitumist. Haigusseisund on

mõjutanud vaimset tervist selliselt, et ta ei suuda sihipäraselt tegutseda ja mõelda.

3

9. Tori vald (vallavalitsuse kaudu) esitas kohtule 17.08.2024 oma seisukoha, milles tõi esile,

et on saanud viimase nädala jooksul mitmeid kirjeldusi politsei ja kiirabi väljakutsete

toimumisest ja puudutatud isiku ebastabiilsest käitumisest. Puudutatud isik on keeldunud

kiirabi pakutavast ravist ja ka psühhiaatrilisest ravist. Tema käitumine on olnud ohtlik nii

temale endale kui ka temaga koos elavatele lähedastele, keda ta ei ole tuppa lasknud, kellele

on ta rääkinud seosetut ja luuludest tulenevat juttu. On varasemalt olnud narkootikumide

tarvitaja. Räägib pealtkuulamistest ja kardab kodumasinaid.

10. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 17.08.2024 seisukoha,

milles tõi esile, et ta kohtus esindatavaga, kes avaldas talle, et tunneb ennast vahel halvasti,

vahel paremini. Räägib, et teda püütakse signaalide andmisega kuidagi kontrollida või jälgida.

Sellest tulenevalt ei saa magada. Kes seda teeb või mis põhjusel, ei tea. Ütleb, et alkoholi ega

narkootikume ei tarvita. Räägib ukse lukustamisest. Ravimeid võtab, aga ei oska öelda, mille

vastu. Ütleb, et on üldiselt terve. Ravitähtaja pikendamisega nõus ei ole. Soovib koju minna ja

tööle. Valveõde avaldas, et isikul haiguskriitika puudub. Ravivajadust ei mõista ega pea

vajalikuks. Jätkuvalt esineb luululisust (jälgimine, mürgitamine). Paranoiline lähedaste suhtes.

Kahtlustava käitumisega. Isikul esineb jätkuvalt psühhoos. 17.08.2024 seisuga on isik

muutunud passiivseks võrreldes eelnevaga. Eeltoodut arvestades oli esindaja seisukohal, et

isik vajab ravitähtaja pikendamist. Esindaja pidas psühhiaatrite arvamusi ja hinnanguid isiku

seisundi osas usaldusväärseteks. Isikul esineb ravivajadus, ravi kestus oleneb ravi

tulemuslikkusest ja isiku meditsiinilisest/psüühilisest seisundist, mida oskab hinnata raviarst.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Pärnu Maakohus pikendas 18.08.2024 määrusega esialgset õiguskaitset ja kohaldas

puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga kuni 40 päeva, s.o

alates 14.08.2024 kell 21.00 kuni 23.09.2024 kell 21.00. Menetlusosaliste menetluskulud

jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

12. Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1, TsMS § 534 lg-le 1 ja 5 ning asjas esitatud

materjalidele (sh psühhiaatri otsusele tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta, raviarsti ning

teise arsti kirjalikule arvamusele ja kiirabikaardile) ning leidis, et esinevad asjaolud

puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.

Maakohus märkis, et ei kuulanud tulenevalt TsMS § 536 lg 21 p 3 ära puudutatud isiku

lähedasena tema ema, kuna see ilmselt ei aita kaasa asja lahendamisele. Kohtu hinnangul

sisaldavad käesolevas kohtumenetluses kogutud materjalid piisavalt andmeid kontrollimaks ja

otsustamaks isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste olemasolu. Seega ei aita täisealise

puudutatud isikuga koos elava vanema või teiste lähedaste ärakuulamine ilmselt kaasa asja

lahendamisele.

13. Maakohus tuvastas kohtule esitatud taotluse ja sellele lisatud teise psühhiaatri arvamuse

põhjal, et puudutatud isikul esineb psühhootiline häire. Avaldusest nähtuvalt hospitaliseeriti

puudutatud isik avaldaja juurde kiirabi poolt politsei kaasabiga esmalt EMO osakonda ning

viidi sealt üle psühhiaatriakliinikusse, kus isik oli algselt nõus vabatahtlikult ravil viibima.

Puudutatud isiku haigusseisund ägenes, ning ta ei soostunud enam ravil viibima, mistõttu

kohaldati 14.08.2024 kell 21.00 raviarsti otsusel tema suhtes tahtest olenematut vältimatut

psühhiaatrilist haiglaravi vastavalt PsAS § 11 lõigetele 1, 2 ja 3. Kohus tuvastas avaldusele

lisatud teise raviarsti arvamuse ja kiirabikaardi ning raviarsti täiendava selgituse põhjal, et

4

isikul on raske psüühikahäire, millest tulenevalt isik on luululine, paranoiline, usaldamatu,

käitub luuludest ajendatuna veidralt, lukustab end teiste eest kinnistesse ruumidesse, peab

lähedasi ja nende tegevust ohtlikuks – nt situatsioon, kus ema ning vend kõrvaltoas midagi

tegid (kuulis helisid, keeldub avaldamast, mida kuulis) - seetõttu ei ole patsient ka söönud,

maganud. Anamneesis esineb narkootiliste ainete tarvitamist. Patsiendil puudub haiguskriitika

ja ravisoostumus, luulude ja võimalike meelepetete tulemusena ei ole isik võimeline oma

tahet teadlikult kujundama ega väljendama. Isikul käesoleval ajal haiguskriitika puudub ning

raviks nõustumust ei anna, isik on apaatne ning kontakti temaga saavutada ei ole võimalik.

Seega ei ole puudutatud isik käesoleval ajal suuteline andma nõusolekut raviks, samuti ei ole

ambulatoorne ravi isiku terviseseisundi ja puuduliku ravisoostumuse tõttu võimalik. Ta ei taju

asju ja olukordi reaalselt ega otsi enesele abi. Puudutatud isiku psühhootiline häire ei taandu

mõne päevaga ning tema seisundist tuleneva haiglaravi vajadus ületab 4 päeva. Isik ei ole

suuteline iseseisvalt ravimeid tarvitama ega mistahes raviskeemi järgima. Puudutatud isik

haiguskriitikat ei oma, ravivajadust eitab. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik oma

haigusseisundist tulenevalt ja ravita jätmise korral ohtlik nii endale kui teda ümbritsevatele

isikutele.

14. Täidetud on ka PsAS § 11 lg-s 1 toodud eeldus, mille kohaselt muu psühhiaatrilise abi

osutamine ei ole võimalik või ei ole küllaldane. Puudutatud isiku haigusteadvus ja

ravisoostumus on puudulikud, haiglaravita jätmisel ohustab ta esineva psüühikahäire tõttu nii

iseenda kui teiste tervist ja julgeolekut. Keeldub ravimitest. Eelnevast tulenevalt on tema

koostöövõime puudulik. Ravita jäämisel esineb risk nii patsiendi enda tervise ja elu suhtes kui

ümbritsevate turvalisuse suhtes. Maakohus nõustus avaldajaga, et ambulatoorne ravi ei ole

isiku terviseseisundi ja puuduliku ravisoostumuse tõttu võimalik. Puudutatud isik vajab

turvalist kontrollitud ravikeskkonda ning seisundi stabiliseerimist. Mistahes muud võimalused

patsiendi ravimiseks puuduvad, kuna puudutatud isiku seisund ei ole mõtestatud, puudub

koostöö ja isik ei ole suuteline ise oma käitumist kontrollima ega ohjama. Kuna muud

võimalused psühhiaatrilise abi osutamiseks ei ole antud haigusseisundis võimalikud ega

küllaldased, tuleb vastavalt PsAS § 11 lg 1 tema suhtes kohaldada tahtest olenematut ravi kuni

tema tervenemiseni, kuid mitte kauem kui 40 päevani, alates tahtest olenematu ravi

alustamisest, s.o alates 14.08.2024 kell 21.00 kuni 23.09.2024 kell 21.00.

15. Maakohus märkis, et toimetab puudutatud isikule kätte määruse resolutsiooni, sest

määruse põhjenduste teadasaamine võib halvendada loodetavaid ravitulemusi (st tema

tervist).

Määruskaebus

16. Puudutatud isik esitas 02.09.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

määruse tühistada ja jätta taotluse, tema suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu

ravitähtaja pikendamiseks kuni 40 päevaks, rahuldamata.

17. Määruskaebuse kohaselt ei esine puudutatud isiku suhtes selliseid asjaolusid, mis annaksid

alust pikendada tahtest olenematu ravi tähtaega. Puudutatud isik ei ole ohtlik ei endale ega

teistele. Puudutatud isik saab aru ja tajub erinevaid olukordi ja situatsioone ning suudab oma

käitumist vastavalt ka juhtida. Puudutatud isik möönab, et ravimeid tuleb siiski võtta ja ta

saab aru ravimite vajalikkusest tema tervisele, et tagada tervisliku seisundi stabiilsus.

Puudutatud isiku suhtes on võimalik kohaldada ka muid psühhiaatrilise abi meetmeid, sh

ambulatoorset ravi. Ta on nõus käima vabatahtlikult ja regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul

ning järgima raviplaani kodustes tingimustes viibides. Maakohus ei ole põhjendanud piisavalt,

5

miks ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatrilise abi kohaldamine küllaldane või

võimalik. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et PsAS § 11 lg 1 p-des 2 ja 3

sätestatud eeldused tahtest olenemata ravi kohaldamiseks ei ole täidetud.

Menetluse edasine käik

18. Avaldaja oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isikul esineb

raske psüühikahäire ning ta on jätkuvalt oma psüühikahäirest tulenevalt teda ümbritsevate

isikute ja pereliikmete suhtes usaldamatu ja kahtlustav. Tema mõttekäik on ettearvamatu ja

sihitu. Haiglaravil viibides on isik olnud mitmeid päevi järjest ärritunud ja pahura olekuga,

muutunud süüdistavaks ja võtnud kahtlustava hoiaku ka ravipersonali suhtes. Avaldab

veendunult plaane ja kavatsusi minna Aafrikasse maad parandama ja tegelda laste vaimse

võimekuse uurimiseks mõeldud psühholoogiliste testide väljatöötamisega. Puudutatud isiku

planeeritavad tegevused seavad suure tõenäosusega ohtu tema enda turvalisuse ja toimetuleku.

Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane, kuna isikul puudub oma haigusest juhitud käitumise

mõistmise osas arusaamine ja kriitika, mistõttu ta sisuliselt ravivajadust ei mõista.

Haiglaravile saabumise asjaolusid ega ravi jätkamise vajadust puudutatud isik ei mõista.

Vahetult enne haiglaravi ei pidanud isik kinni ravikokkulepetest, jättis kokkulepitud

vastuvõtule kohale ilmumata. Eelnevat arvestades ei ole lähemas tulevikus prognoositav tema

poolt sisuline ravikoostöö laabumine ambulatoorses vormis ja puudutatud isik vajab

haiglaravi jätkamist. Haiglaravita jäämisel ohustab ta jätkuvalt enda ja teiste elu, tervist ja

julgeolekut ning esineb kõrge risk haiglaravile eelnenud sündmuste kordumiseks, kui

puudutatud isik psühhoosi ajendil lukustas end teiste pereliikmete eest, piiras söömist, ei

maganud ja oli äärmuslikus afektiseisundis.

19. Tori vald oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

21. Avaldaja esitas 20.09.2024 maakohtule taotluse tahtest olenematu ravi lõpetamiseks.

Avaldaja märkis, et vahepealsel ajal on puudutatud isiku tervislik seisund sedavõrd

paranenud, et ta on võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima ega ohusta enam

iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut. Puudutatud isik saab aru edasise ravi vajalikkusest

ja on andnud nõusoleku ravi ambulatoorselt jätkata.

22. Pärnu Maakohus lõpetas 20.09.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes kohaldatud

tahtest olenematu ravi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei

anna alust määruse tühistamiseks.

24. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset

õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast

6

isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt

vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema

astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse

asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse.

25. PsAS § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire

tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole

küllaldane.

26. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1

ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse

psühhiaatrite arvamustele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

vajadus. Taotluse kohaselt diagnoositi puudutatud isikul äge ja mööduv psühhootiline

episood, täpsustamata äge psühhootiline episood (F23.9), mis on raske psüühikahäire.

Sealjuures on toodud esile, et puudutatud isiku mõttekäik oli laialivalguv, luululine ja

paranoiline. Kuigi algselt oli puudutud isik veenmise peale nõus haiglasse jääma, puudus tal

arusaam selle sisulisest vajadusest. Puudutatud isikul puudus haiguskriitika, ta ei arvanud et

midagi oleks vaja ravida ning hiljem ta keeldus ravist. Puudutatud isiku raviarst on

16.08.2024 ärakuulamisel selgitanud, et puudutatud isiku haigusseisund mõjutab tema

vaimset tervist selliselt, et ta ei suuda sihipäraselt tegutseda ja mõelda. Eeltoodust tulenevalt

on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et puudutatud isikul oli raske

psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11

lg 1 p 1).

27. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et haiglaravita jäämisel võis puudutatud isik oma

käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele. Isiku ohtlikkusele võib viidata mh

puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm

14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Taotluses esile toodud asjaoludest nähtuvalt käitus

puudutatud isik enne haiglaravile saabumist oma haigusseisundist tulenevalt ebaadekvaatselt

(sealhulgas hoidis voodi kõrval mitut nuga) ning talle oli kutsutud korduvalt kiirabi.

Avaldusele lisatud kiirabikaardist nähtuvalt oli puudutatud isik lukustanud end majja ega

lasknud sisse oma venda. Puudutatud isik oli ravile võtmisel kahtlustava olekuga ning avaldas

paranoilisi luulumõtteid (mürgitamine, kahjustamine) ning keeldus luululistel ajenditel

toidust. Psühhiaater on esitatud taotluses leidnud, et puudutatud isiku seisundi

stabiliseerimiseks on vajalik ravi kohaldamine, vastasel juhul võib tema seisund süveneda.

Võttes arvesse puudutatud isiku eelnevat käitumist ning asjaolu, et tal puudus oma seisundi

suhtes kriitika, oli kolleegiumi hinnangul alust arvata, et haiglaravita jäädes oli puudutatud

isiku ohtlikkus eelkõige tema enda elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.

28. Kolleegiumi hinnangul oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja

materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi

ei olnud küllaldane. Taotlusest ja sellele lisatud teise psühhiaatri arvamusest nähtuvalt oli

puudutatud isik haiguskriitikata ning tema ravisoostumus oli puudulik. Enne ravile saabumist

oli puudutatud isikuga jõutud kokkuleppele, et ta tuleb valvepsühhiaatri vastuvõtule

hindamiseks, kuid ta ei ilmunud kohale. Puudutatud isik nõustus suukaudselt ravimit võtma,

kuid ta ei arvanud, et tal midagi oleks vaja ravida. Ka ärakuulamisel on puudutatud isik

7

kohtule avaldanud, et ta ei mõista miks ta ravil on ning, et ta ei soovi rohtusid võtta. Võttes

arvesse, et puudutatud isikul puudus kriitika oma ravivajaduse suhtes, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul veenev määruskaebuse väide, et puudutatud isik oleks olnud valmis jätkama

ambulatoorse raviga. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite

arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et väljaspool raviasutust oleks olnud tagatud puudutatud

isiku terviseseisundi paranemine.

29. Eelnevast tulenevalt olid vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud TsMS § 534 lg-test 1

ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematu ravi rakendamise tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Neil

kaalutlustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

30. TsMS § 541 lg 1 sätestab, et kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda

peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse,

samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema

esindajale menetluses ja eestkostjale. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks

tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju

tema tervisele. Avaldaja on maakohtule esitatud taotluses palunud puudutatud isikule edastada

üksnes kohtulahendi resolutiivosa, kuna seoses täieliku haigusteadvuse puudumisega ei ole

soovitav isikule avaldada ravile paigutamise asjaolusid ning põhjendusi. Avaldaja on

20.09.2024 kohtule teatanud, et puudutatud isiku tervislik seisund on sedavõrd paranenud, et

ta ei vaja enam tahtest olenematut ravi. Ta saab aru oma ravivajadusest ja on võimeline oma

käitumisest aru saama ning seda juhtima ega ohusta enam iseenda ja teiste elu, tervist ja

julgeolekut. Eeltoodut arvestades võib ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isikule määruse

kättetoimetada terviklikul kujul.

31. TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.

32. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543

võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

8