1-11-7311/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1/ 3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2011 Kriminaalasja number 1-11-7311 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Paavo Randma Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.06.2011. a otsus Kriminaalasi L.E süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Süüdistatav L.E

Eluk. XXXXX X , XXXXXXX, ik. XXX, ilma

kodakondsuseta, XXXXXXXXXXX,

ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.05.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi; 2) 07.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p 2,3 järgi; 3) 17.01.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi;

4) 03.06.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 5) 12.07.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4,5 järgi; 6) 28.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi; 7) 11.11.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 8) 17.02.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2,

9) 10.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; 10) 17.02.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - 199 lg

2/ 3

2 p 9 jörgi vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 4 kuud vangistust, vabanes 14.06.2011.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata,

Resolutsioon

Jätta süüdistatav L.E apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 21.06.2011. a otsusega mõisteti L.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud.

2. Maakohtu otsuse peale esitas L.E apellatsiooni, milles leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega ühe varguse episoodi eest, samas kui varem

on teda karistatud sama pika vangistusega kokku 11 varguse episoodi eest. Kohtunik ei võtnud

arvesse, et vargused on pandud toime selleks, et ära elada – L.E pole töökohta ja

töötada ei ole võimalik ka vanglas, sotsiaalprogrammid ei toimi. Töö puudumise tõttu ei ole võimalik tasuda ka menetluskulusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning

tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid

ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on

üksnes mõistetud karistus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Karistuse mõistmise reeglid sätestab KarS § 56

lg 1, mille kohaselt on karistuse aluseks isiku süü, kuid arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Need reeglid annavad kohtunikule karistuse mõistmisel teatava otsustamisruumi ja kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui mõistetud karistus on selgelt põhjendamatu.

Käesoleval juhul mõistis maakohus karistuse, mis jääb tunduvalt alla süstemaatilise varguse eest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Asjaolu, et kohus on ühel korral pidanud võimalikuks leebe karistuse kohaldamist, ei tähenda, et kohus peaks sama isikut edaspidi alati sama leebelt kohtlema.

3/ 3

Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistus jääb veel sellistesse

piiridesse, et seda võib lugeda toimepandud tegu ja teo toimepanija isikut arvestades proportsionaalseks ja süüle vastavaks.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud vaid osaliselt, mitte aga

täielikult riigi kanda. Kohus ongi seda teinud – menetluskuludest on L.E-lt mõistetud välja vaid sundraha, mitte aga kaitsjatasu. Kuna kohus arutas asja kiirmenetluses, on ka sundraha L.E-lt välja mõistetud vaid 50% ulatuses. Sellest tulenevalt ei ole alust maakohtu otsuse muutmiseks ka nimetatud osas.

4. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Sten Lind

Meelika Aava

Paavo Randma