2-23-141236/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024 Tartu

Tsiviilasja number

2-23-141236

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi B.M.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699; asukoht Tartu

mnt 13, Tallinn 10145)

Hageja lepinguline esindaja: Roman Rubinov (Saulex OÜ;

asukoht Tartu mnt 13, Tallinn; e-post)

Kostja: B.M. (isikukood XXX; elukoht XXX,

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Oliver Grauberg (e-

post )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi B.M.-i vastu.

2. Jätta menetluskulud Revensen OÜ kanda.

3. Määrata B.M.-i menetluskulude suuruseks 1207 eurot.

4. Mõista Revensen OÜ-lt B.M.-i kasuks välja menetluskulud 1207 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas 13.11.2023 Tartu Maakohtule hagi B.M.-i (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Ühisraha OÜ vahel 07.09.2022 sõlmitud

laenulepingust nr Y220907027 tulenev põhivõlgnevus 1142,84 eurot, intress 90,64 eurot, lepingu

hooldustasu 14,70 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 13.11.2023 sissenõutavaks

muutunud lepingujärgne viivis 56,32 eurot ning jätkuvad viiviseid alates 14.11.2023 põhinõudelt

1142,84 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 30% aastas. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Laenulepingu alusel oli intress 30% aastas ja 0,083% päevas, tagasimakseperiood 30 kuud,

kohustusega tasuda alates 10.10.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu

põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid 76,17 eurot. Laenulepingu

alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.03.2025. Kokku kohustus kostja

tasuma 2360,10 eurot (igakuised osamaksed 76,17 x 30 kuud). Ühisraha OÜ maksis kostjale

laenusumma välja 07.09.2022.

Ühisraha OÜ edastas 18.09.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et

kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu

alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 18.09.2023 oli kostja

viivituses 3 kuud ja 8 päeva (alates 10. osamaksest).

Ühisraha OÜ saatis 17.10.2022, 26.01.2023, 26.05.2023, 26.08.2023 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatused. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning

nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi

kokkuleppele jõudmiseks. Ühisraha OÜ loovutas 09.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu

Revensen OÜ-le.

Kostja teostas makseid alljärgnevalt:

Kuupäev

Tasutud

summa EUR

15.12.2022

189,73

30.01.2023

194,00

14.04.2023

187,52

29.05.2023

191,36

Kokku:

762,61

Pärast 01.03.2023 ei ole kostjalt laekumisi toimunud.

Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 luges hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras

sissenõudmiskulude katteks, põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi

katteks ning hooldustasu katteks. Esimeses järjekorras luges hageja seoses tasumisega osaliselt

tasutuks põhivõla (tasutud 1-9 osamakset), so põhinõue 340,08 eurot (34,16 + 35,02 + 35,89 +

36,79 + 37,71 + 38,65 + 39,62 + 40,61 + 41,63). Teises järjekorras luges hageja intressi

nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-9 osamakset), so intress 304,95 eurot (37,51 + 36,65 + 35,78 +

34,88 + 33,96 + 33,02 + 32,05 + 31,06 + 30,04). Kolmandas järjekorras luges hageja hooldustasu

nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-9 osamakset), s.o tasutud hooldustasu 9 x 4,50 = 40,50 eurot.

Ülejäänud 17,08 eurot (702,61 – 340,08 – 304,95-40,50) läks 10. osamakse põhiosa 42,67 eurot

katteks. Seega on põhiosa võlgnevus 1142,84 eurot (1500,00 – 340,08 – 17,08).

Intresside võlg ülesütlemise seisuga s.o 18.09.2023 oli 90,64 eurot. Laenulepingu põhitingimustes

on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 30%. Pooled on

07.09.2022 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 650,10 eurot, mis lepingu

põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse

järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja

arvestanud intressi esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 10.07.2023 kuni lepingu

lõpetamiseni ehk 18.09.2023 summas eurot järgnevalt:

Nõude kuupäev

Nõude

tüüp

Nõude

summa

Tasutud summa Tasumata

summa

10.07.2023

intress

29,00

0,00

29,00

10.08.2023

intress

27,94

0,00

27,94

10.09.2023

intress

26,84

0,00

26,84

11.09.2023-

18.09.2023

Intress

25,72/30x8

0,00

6,86

Kokku

90,64 €

Võlg hooldustasu osas on 14,70 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine

hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,30% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste

maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 4,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu

laenulepingu kehtivuse 3 kuu ja 8 päeva eest (alates 10 osamaksest) 3 x 4,50 + 4,50/30x8= 14,70

eurot.

Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 13.11.2023 on 56,32 eurot. Viivist arvestab hageja

tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu lõpetamiseni s.o 18.09.2023 ja edasi

alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras 30% aastas ja 0,083% päevas kooskõlas laenulepingu

põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega

alljärgnevalt:

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade arv

Viivise määr

päevas

Viivise summa,

eurot

11.07.2023 18.09.2023 25,59

0,083%

1,49

11.08.2023 18.09.2023 43,73

0,083%

1,42

11.09.2023 18.09.2023 44,83

0,083%

0,30

19.09.2023 13.11.2023 1142,84

0,083%

53,12

Kokku

56,32 €

Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele

järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse

intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõla summalt.

Võla sissenõudmisega seotud kulud on 35 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid VÕS § 113²

lg 1 alusel. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi

meeldetuletusi. Ühisraha OÜ saatis 14.10.2022, 14.11.2022, 14.12.2022, 14.01.2023, 14.02.2023,

14.03.2023, 14.04.2023, 14.05.2023, 14.06.2023, 14.07.2023, 14.08.2023 kostjale tasuta

meeldetuletusi. Ühisraha OÜ saatis 17.10.2022,18.10.2022, 18.11.2022, 18.12.2022, 18.01.2023,

18.02.2023, 18.03.2023, 18.04.2023, 18.05.2023, 18.06.2023, 18.07.2023, 18.08.2023 kostjale

tasulisi meeldetuletusi.

Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale maksab võlateatis

(sisult meeldetuletus) 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus)

maksab 5 eurot, teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot. Laenuandja saatis

18.06.2023, 18.07.2023, 18.08.2023 3x5 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks ja

26.08.2023 1x5 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 18.09.2023 teatise laenulepingu

ülesütlemise kohta 1x 15, kokku 35 eurot.

Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Kostja esitas laenutaotluse 07.09.2022. a. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja

kogumispensioni registrit. Registri järgi kostja keskmine palk (bruto) oli 2034,17 eurot. Taotluse

esitamisel kostja märkis, et tema majapidamiskulud on summas 150 eurot. Hageja on

majapidamiskulude suuruseks arvestanud 200 eurot. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal

laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri järgi oli kostja omandis üks kinnisvara.

Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 76,17 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine

kohustus koos laenuandja kuumaksega 276,17 eurot (kostja majapidamiskulud 200,00 +

väljastatud laen 76,17) ja veel reserv 1681,83 eurot.

Hageja on seisukohal, et kostja tõendid seoses sellega, et kostja on langenud kelmuse ohvriks s.o

kannatanu kriminaalasjas 23278050054, ei anna alust jätta hageja hagi rahuldamata ja ei muuda

asjaolu, et kostja peab võetud laenu tagastama.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja selgitab, et hageja poolt väidetud laenulepingu sõlmimise perioodil elas kostjaga samas

korteris E. K.(isikukood: XXX, edaspidi E. K.). 2023. aasta algul sai kostjale teatavaks, et E. K.

on salaja kasutanud ära samas eluruumis elamisest tulenevat ligipääsu kostja tarbeesemetele ning

kuritegelikul viisil kasutanud erinevate tahteavalduste tegemiseks isikliku kasu saamise eesmärgil

kostja Smart-ID rakendust ning füüsiliselt hoiustatud ligipääsukoode. Kostjal puudub tänaseni

lõplik teadmine, kui palju ning missuguseid tahteavaldusi E. K. täpselt sellisel viisil tegi. E. K on

nimetatud asjaolusid tunnistanud (dtl 101). E. K. toimepandud teo suhtes on kostja kaebuse alusel

alustatud kriminaalmenetlus KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) ja 1572 lg 1 (identiteedivargus) alusel

(dtl 102). Kostjale teadaolevalt on E. K. pannud toime sarnased süüteod ka kostja lähedaste suhtes

ning samuti on E. K., uurija väidete kohaselt, kriminaalmenetluses enda süüd tunnistanud.

Vältimaks võimalikele krediidiasutustele E. K. kelmuse tulemusel kahju tekkimist, saatis kostja

erinevatele tarbijalaene pakkuvatele äriühingutele (sh Ühisraha OÜ (registrikood: 11948363)

välja kirjalikke teateid selgitamaks asjaolusid ning seda, et kostja ühtegi laenulepingut sõlminud

ei ole. Ühisraha OÜ-le esitati teated kostja e-posti aadressilt 15.03.2023 ja 06.04.2023 (dtl 103-

104). Ühtegi vastust Ühisraha OÜ ei saatnud. Eeltoodust tulenevalt vaidleb kostja vastu ega ei

pea tõendatuks ühtki hageja esitatud faktilist väidet. Kostja selgitab, et temal ei ole ega ole ka

kunagi olnud ligipääsu hagiavalduse lisas 11 esitatud laenusaaja kontole XXX; hagiavalduse lisas

11 esitatud e-posti aadressile XXX (kostja kasutab e-posti aadressi); hagiavalduse lisas 11

esitatud telefoninumbrile XXX (kostja telefoninumber on XXX).

Kostja ei näe, et oleks tõendatud temaga laenulepingu sõlmimine, talle väljamakse tegemine ega

isegi ükski hageja väidetud kommunikatsioon kostja ja Ühisraha OÜ vahel. Hagi lisadena on

esitatud hulk erinevaid .pdf ja .docx faile, mida võib igaüks oma suva järgi koostada ning millest

ei nähtu selliste failide edastamine ja/või omistamine kostjale. Samuti märgib kostja etteruttavalt,

et juhul kui hageja esitab ka kostja nimele sõlmitud, Smart-ID rakendusega kostja poolt

allkirjastatud lepingu, siis ei pea kostja seda tõendiks laenulepingu sõlmimisest kostjaga, kuivõrd

vaidlusalusel perioodil kasutas kostja Smart-ID rakendust arvutikelmuse toimepanemiseks E. K.

Kostjale ei ole Ühisraha OÜ ühtegi kirja saatnud, makset teinud ega ka kordagi helistanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

4. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude. Kostja vaidleb nõudele vastu

ning palub jätta hagi rahuldamata.

5. Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda tarbijakrediidilepingu alusel võlgnevuse väljamõistmist,

tuleb tuvastada, et Ühisraha OÜ on 07.09.2022 sõlminud kehtiva krediidilepingu kostjaga.

6. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu (dtl 34-35). Kohtule ei nähtu, et pooltevaheline

leping oleks allkirjastatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled internetiportaali vahendusel

kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu

põhitingimustest. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, kas kostja või kolmas isik kostja nimel on

lepingu allkirjastanud. Seega on kohus seisukohal, et kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas

vaidlusalune leping on sõlmitud või mitte.

Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Kohtu

hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks esitanud lepingu sõlmimiseks tahteavalduse.

Hageja on selgitanud, et laenutaotluse rahuldamise korral luuakse vastav virtuaalkonto millele

kantakse laenusumma. Laenuga seotud rahaliikumised on tuvastatavad virtuaalkonto väljavõte

abil, nimelt raha väljamakse pangakontole ja sissemaksed. Samuti on ära toodud rahaliste

operatsioonidega seotud pangakontod.

Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et raha kanti kostja nimelisele pangakontole ei tõenda

seda, et kostja oleks teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi

jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud laenuleping.

7. Kohus märgib, et isegi kui kohtule oleks esitatud laenuleping, millelt nähtuks kostja allkiri, on

praegusel juhul tuvastatav kostja esitatud tõendite alusel, et kostjalt peteti tema isikuandmed ja

ID-kaardi koodid välja, et luua mh Smart-ID konto ning lepingu sõlmis kolmas isik.

8. Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi varasemast

praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid kolmandatele

isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks tahteavaldust.

Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades

märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis

keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p

22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat seisukohta, et juhul, kui isik

teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema

identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et

teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul,

kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-

1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus

hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks

tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda

tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm

12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11).

9. Eeltoodut arvestades on asja lahendamise seisukohalt oluline tuvastada, kas kostjalt peteti

tema andmed ja ID-kaardi koodid välja.

10. Hageja on lähtunud sellest, et leping on kostja nimel digitaalselt allkirjastatud. Seda, et kostja

oleks näidanud välja kohast hoolsust oma koodide hoidmisel, pole hageja hinnangul tõendatud.

11. Samas nähtub asjas, et kostja on esitanud kohtule E K (XXX) poolt allkirjastatud tunnistuse,

milles viimane kinnitab, et sõlmis 07.09.2022 kostja ID-kaarti ja SMART-ID-d kasutades

laenulepingu nr Y220907027. Samuti kinnitab E.K tunnistuses, et ka laenulepingu alusel saadud

raha kanti tema poolt kostja nimele loodud pangakontole, millele ligipääs oli vaid temal (dtl 101).

Kostja on esitanud ka kriminaalmenetluse alustamise teatise (dtl 102), millelt nähtub, et Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituses on 10.03.2023

alustatud kriminaalasi nr 23278050054 B.M.-i (B.M., isikukood XXX) avalduse põhjal, mille

kohaselt on tema nimele tema teadmise ja loata võetud laene mitmelt erinevalt laenuandjalt (sh

Ühisraha OÜ). Tema ei olnud laenude võtja ega tarbija.

12. Eeltoodust tulenevalt on näha, et kolmas isik on kostja teadmata kostja Smart-ID-d kasutades

teinud tehinguid. Asjaolu, et isikut pole viidatud teo eest veel süüdi mõistetud, ei muuda kostja

väidete ja esitatud tõendite alusel tehtud järeldust. Kuna asjas on võimalik tuvastada, et kostjalt

saadi koodid varguse teel, ei ole kostja andnud koode kolmandale isikule vabatahtlikult selleks, et

nende abil tehinguid teha. Seega ei saa praegustel asjaoludel rääkida ka sellest, et kostjal olnuks

tahe anda tehingute tegemiseks volitus. Eeltoodut arvestades kostja nimel kolmanda isiku poolt

tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine, kuna kostja ei ole tehingut heaks kiitnud.

Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat

tahteavaldust, siis ei ole olemas Ühisraha OÜ ja kostja vahelist kehtivat lepingut, mille alusel

saaks hageja kostjalt laenusumma tagastamist nõuda.

13.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja on tuginenud sellele, et ta pole rikastunud,

kuna konto, millele laenulepingu alusel laen kanti, on loodud E.K. poolt ning kostja polnud sellest

kontost teadlik. Kostja tehinguga kasu ei saanud. Kuivõrd kostja pole alusetult rikastunud, ei

oleks alust nõuet rahuldada ka alusetu rikastumise sätete järgi.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.

14. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et pool, kelle

kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis

saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja

samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

Kostja on palunud hagejalt välja mõista menetluskuluna 3233,70 eurot. Kostja menetluskulude

nimekirjade kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 14 tundi ja 51 minutit (10,60+4,25). Kohus

leiab, et hageja esindaja tunnitasu 180 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust

arvestades põhjendatud. Samas ei pea kohus põhjendatuks kostja ajakulu 14 tundi ja 51 minutit.

Hageja esindaja on kuni 21.03.2024 kulutanud õigusabile 3 tundi ning menetluse lõpus ei ole

hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud.

Õigusabikulude osas leiab kohus, et üldjuhul peaksid hageja kulud õigusabile olema suuremad

kui kostja omad, sest hagiavalduse koostamine on olemuslikult aeganõudvam kui kostja vastuse

kirjutamine. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest keerulisem ja mahukam ning aeganõudvam,

mistõttu on kohtu hinnangul esindaja ajakulu olnud ülemäärane.

Kostja on esitanud 02.01.2024 kostja vastuse, 21.03.2024 hagi läbi vaatamata jätmise taotluse

alternatiivselt rahuldamata jätmise taotluse ning menetluskulude nimekirja, 03.05.2024 vastuse

kohtu kirjale, 04.07.2024 täiendava taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, 02.09.2024 kirja

kohtule tunnistaja ülekuulamise osas, 04.10.2024 viimase seisukoha ja menetluskulude nimekirja.

Kohtu hinnangul on ajakulu paisutanud kliendiga suhtlemine, nõupidamised ja korduv analüüs.

Kohtu arvates ei pea nimetatud toimingute eest vastutama täies ulatuses vastaspool. Kohtu

hinnangul saab kostja vastuse põhjendatud ajakuluks pidada 3 tundi (02.01.2024 ja 21.03.2024

menetlusdokumendid) ning kohtuga kirjavahetuse pidamiseks 1 tundi (03.05.2024, 02.09.2024

menetlusdokumendid). Menetluskulude nimekirjade esitamiseks peab kohus põhjendatud

ajakuluks kokku 30 minutit ning viimase seisukoha esitamise kuluks 1 tundi, kuivõrd tegemist on

suures osas eelneva kordamisega.

Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul kostja põhjendatud ajakuluks 5 tundi ja 30 minutit.

Seega on kostja menetluskulude suuruseks 1207 eurot (5,5*180+km).

Lisaks märgib kohus kostja taotlusel lahendisse, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik