2-22-10963/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10963

Kohtuasi

RUNSO MASINAKAUBANDUS OÜ hagi Eesti

Keskkonnateenused AS-i vastu 29 087,92 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

33 334 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) RUNSO MASINAKAUBANDUS

OÜ (registrikood 11572188), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Kostja (apellant) Eesti Keskkonnateenused AS

(registrikood

10277820),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Jüri-Karl Leppik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 otsus ja saata asi samale maakohtule

eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-22-10963

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. RUNSO MASINAKAUBANDUS OÜ (hageja) esitas 27.07.2022 Harju Maakohtule Eesti

Keskkonnateenused AS (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 29

087,92 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1912,63 eurot ja

alates 28.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni viivise (8% aastas + Euroopa Keskpanga

intressimäär).

1.1. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt 2020. aasta lõpus 5–10 aastat kasutuseta

seisnud rootorpurusti Hammel (masin) mootori Caterpillar Model 3126 remondi, sest mootor

oli kokku jooksnud. Hageja lasi mootori alltöövõtu korras Itaalias Monni S.r.l. tehases

parandada ja paigaldas 2021 jaanuaris mootori masinale tagasi. Lõplikult seadis masina

töökorda Compo Service OÜ. Kostja tasus tehtud töö eest.

2021. märtsis tellis kostja hagejalt uuesti sama mootori remondi, kuna mootor oli taas

kahjustada saanud (kokku jooksnud). Hageja lasi mootori uuesti Itaalias Monni S.r.l. tehases

parandada. Monni S.r.l. 13.05.2021 hinnangu kohaselt olid mootori kahjustused põhjustatud

mootori välistest teguritest (on olnud väline surve mootori väntvõllile). Mootori

kokkujooksmise põhjustas see, et mootor ja masina purustusvõll, mida mootor käitab, ei

asetsenud paralleelselt, kuid rihmad ja rihmarullikud peavad jooksma mootori ja purustusvõlli

vahel paralleelselt. Kui see nii ei ole, tekib telgjõud, mille tagajärjel jookseb mootor kokku.

Enne mootori tagasi paigaldamist lasi hageja kontrollida parandatud mootori tööd Diesel

Service OÜ-s, kus tehti mootorile koormustest. Samuti lasi hageja mootori täiendavalt üle

vaadata Caterpillari Eesti ametlikul esindajal (OÜ Avesco), kes vahetas lisaks välja vigased

surveandurid ja tuvastas, et mootor on nõuetekohane. Hageja spetsialistid paigaldasid mootori

09.09.2021 masina külge tagasi. Mootor töötas normide kohaselt. Hageja väljastas kostjale

teenuse eest 23.09.2021 arve-saatelehe summaga 29 087,92 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud.

1.2. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu.

Hageja tegi arve-saatelehel märgitud tööd ja andis need kostjale üle ning kostja peab tööde

eest tasuma. Kostja ei ole esitanud teistkordse töö kvaliteedi kohta vastuväiteid.

Hageja ei pidanud tegema teist korda töid tasuta. Mootori vigastused olid tingitud välistest

teguritest, mille eest hageja ei vastuta.

Hageja pidi parandama üksnes mootori ja paigaldama selle masinale tagasi, mitte tegema

kogu masinat töökorda. Hageja veendus, et mootor töötas. Kuna masina rihmapingutuseks

vajalik hüdromootor ei töötanud, ei saanud hageja seadme töötamist kontrollida. Masina

töötamiseks vajalike sõlmede kontrollimine ei olnud ka hageja ülesanne. Masin pidi minema

edasi nn järelremonti. Compo Service OÜ seadis mh töökorda masina hüdromootori ja

paigaldas uued rihmad. Seega pidi ka rihmadega seonduvat kontrollima Compo Service OÜ.

2-22-10963

Hageja töötajad avastasid alles mootori teistkordsel paigaldamisel, et masina rihmarullikud ei

olnud paralleelselt.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja võttis omaks, et hageja remontis 2020. aasta lõpus kostjale kuuluva masina

mootorit, väljastas tehtud töö eest hagejale 07.12.2020 arve, mille kostja on tasunud, ning

paigaldas 2021 jaanuaris mootori masinale. Kostja sai kasutada parandatud masinat ligi 10

tundi, misjärel lakkas mootor taas töötamast. Hageja teavitas 24.03.2021 hagejat, et mootoril

on sarnane probleem, ja palus mootori parandada. Hageja mehaanikud võtsid 31.03.2021

mootori masinalt maha ja viisid remontimiseks Tartusse. Hageja teatas 14.05.2021, et mootor

on remonditud, mootoril olid sarnased vigastused nagu eelmisel korral, ning mootori

paigaldamisel pöörab hageja eriti hoolikalt tähelepanu kõige kontrollimisele (tarnija juhtis

tähelepanu sellele, et masinat ja sõlmi tuleks põhjalikult kontrollida). Hageja märkis, et tööde

maksumus on 12 000 eurot (ilma käibemaksuta), mille võiksid pooled pooleks jagada.

20.05.2021 e-kirjas märkis hageja täiendavalt, et tema töö osaks oli ka paigaldamine, ning

hageja möönis, et hageja töötajad ei veendunud süsteemi korrektses töötamises. Kostja andis

07.06.2021 e-kirjas teada, et ta ei nõustu kandma kulusid, mis seonduvad varasema töö

puuduste kõrvaldamisega. Hageja teatas 08.06.2021 e-kirjas, et otsustas enda kulul saata

mootori kontrolli (koormusstenti) ning pärast seda mootori paigaldada. Hageja andis

07.07.2021 e-kirjas teada, et stentimine katkestati, ning selgitas 15.07.2021 e-kirjas, et

katsetamine jäi pooleli, sest mootor suri välja ja vigase starteri tõttu polnud võimalik mootorit

uuesti käivitada. Hageja teatas 09.08.2021, et mootor ei läbinud testi ning hageja peab

läbirääkimisi Diesel Service OÜ-ga mootori õlisurveprobleemile lahenduse leidmiseks ega

saa veel mootorit tagastada. Hageja teatas 09.08.2021, et mootor on OÜ Avesco poolt

kontrollitud ja selle saab üle anda. Hageja selgitas 23.09.2021 e-kirjas, et mootori paigalduse

käigus selgus, et mootori kokkujooksmine oli kõigil kordadel tingitud välisest tegurist –

rihmarullikute paralleelsus oli vale. Hageja leidis, et teostas varasema remondi nõuetekohaselt

ning esitas kostjale 23.09.2021 arve. Kostja keeldus 06.10.2021 arvet tasumast, sest tegemist

oli varasema töö parandamisega ning saatis 25.11.2021 põhjendustega tasumisest keeldumise.

2.2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tasu, sest hageja pidi

VÕS § 646 lg 4 järgi kandma ise puudustega töö parandamise kulud.

Kostja palus hagejal 2021 kevadel parandada puudustega töö ega ole sõlminud uut

töövõtulepingut. Hageja ei ole uue töövõtulepingu sõlmimist tõendanud ega teavitanud kostjat

mõistliku aja jooksul sellest, et tegemist ei ole töö parandamisega. Hageja käsitas ka ise

olukorda töö parandamisena.

Töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile, sest mootor läks ligi 10-tunnise kasutamise järel

katki. Hageja väitel põhjustas mootori kokkujooksmise rihmarullikute vale paiknemine.

Hageja ei ole tõendanud, et mootori vigastused põhjustas just tema väidetud asjaolu

(rihmarullikute mitteparalleelsus). PN teoreetiline käsitus neid asjaolusid ei tõenda. Ka juhul,

kui mootor jooksis sel põhjusel kokku, ei täitnud hageja nõuetekohaselt lepingut, sest ei

kõrvaldanud talle teadaolevat probleemi (väntvõllile rihmarullikute valest paiknemisest

avalduv suurem koormus) ega veendunud mootorit paigaldades, et see on probleemideta

kasutatav, samuti ei teavitanud kostjat talle teadaolevast probleemist ja kontrollimise

vajadusest. Arvestades seda, et hageja töö osaks oli ka mootori eemaldamine ja tagasi

2-22-10963

paigaldamine, ei saanud hageja piirduda üksnes mootori remondiga, kontrollimata mootoriga

otseselt seotud detaile, vaid pidi andma kostjale üle eesmärgipäraselt kasutatava mootori.

Töö puudustele viitab ka hilisema töö testimise ebaõnnestumine, kuna õlisurve ei olnud

piisav. Hageja ei ole tõendanud, et ta kontrollis ka esimesel korral õlisurvet.

2.3. Tööde maksumuse kujunemine ei ole arusaadav, sest arvel ei ole välja toodud, millest

tasu koosneb. 14.05.2021 seisuga oli tööde maksumus 12 000 eurot, millest hageja lubas

kanda poole, ning koormustesti lubas hageja teha oma kulul. Tööde maksumus on

tõendamata.

2.4. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tasu, ei ole tal õigust nõuda ka tasu maksmisega

viivitamise eest viivist. Alternatiivselt tuleb viivist vähendada nullini, sest hageja ei selgitanud

enne kohtu poole pöördumist kostjale tasu kujunemise aluseid ja kostja ei tellinud uue töö

tegemist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 24.04.2023 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 29 087,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1912,63 eurot ja alates 28.07.2022

kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitise 5252,5 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja tellis hagejalt 2020. aasta lõpus rootorpurusti Hammel NZ-S 700D mootori

Caterpillar Model 3126 remondi (tellimus 103882);

-

rootorpurusti oli seisnud mittetöötavana 5–10 aastat ilmastiku meelevallas;

-

hageja alltöövõtja Monni S.r.I tehas teostas Itaalias mootori remondi;

-

hageja väljastas tellimuse nr 103882 alusel mootori kapitaalremondi eest kostjale

07.12.2020 arve nr 107592 summaga 20 160 eurot (sh käibemaks); kostja tasus arve;

-

hageja paigaldas 2021 jaanuaris mootori kostjale kuuluvale rootorpurustile; mootor

töötas;

-

kostja teavitas 24.03.2021 hagejat, et mootoriga on probleem;

-

kostja tellis hagejalt 2021. a märtsis rootorpurusti Hammel NZ-S 700D mootori

Caterpillar Model 3126 remondi;

-

hageja alltöövõtja Monni S.r.I tehas teostas Itaalias mootori remondi ning hageja

edastas kostjale alltöövõtja diagnostika kokkuvõtte, milles tuvastati, et mootori rikke

on põhjustanud väline surve mootori väntvõllile;

-

asjatundja arvamuse kohaselt põhjustas teistkordse rikke asjaolu, et rihmarataste

telghälve (rootorpurustil asuvad rihmarullikud ei olnud paralleelselt) tekitas

väntvõllile koormuse, mis tekitas mootori kokkujooksmise;

-

hageja paigaldas 09.09.2021 mootori kostjale kuuluvale rootorpurustile;

-

hageja väljastas tellimuse nr 104640 alusel 23.09.2021 kostjale arve nr 108557

summaga 29 087,92 eurot (sh käibemaks);

-

mootor on pärast teistkordset remonti töökorras;

-

kostja ei ole arvet nr 108557 tasunud.

2-22-10963

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab kostja maksma hagejale töövõtulepingu

alusel VÕS § 637 lg 1 järgi tavalist või mõistlikku tasu.

Kostja ei saanud 2021 märtsis nõuda hagejalt mootori parandamist, sest hageja tegi varasema

töö korrektselt. Teistkordse töö puhul on tegemist uue tööga.

Hageja ülesandeks oli remontida mootor, mitte rootorpurusti. Tunnistaja MH ütlused, mille

kohaselt oli hageja kohustus teha masin töökorda, ei ole usaldusväärsed ega kooskõlas asjas

esitatud muude tõenditega. E-kirjavahetusest ja 25.05.2021 koosoleku protokollist saab

järeldada, et rootorpurusti remondi pidi tegema Compo Service OÜ. Samuti nähtub hageja

esitatud arvelt nr 107592, mille kostja on tasunud, et tehti mootori kapitaalremont.

Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks 2020. aasta lõpus hagejale tellimust

andes teinud hagejale ülesandeks rootorpurusti rikke põhjuste väljaselgitamise. Hageja on

lepingut täites käitunud heas usus ja kostja huve arvestavalt ning esitanud kostjale Monni S.r.I

tehase diagnostika kokkuvõtte, mis kostja rootorpurusti rikke põhjuse ka lõplikult tuvastas.

Sellega on hageja täitnud oma lepingulisi kohustusi rohkem kui kostjalt saadud tellimus

sisaldas.

Teistkordne töö on valminud, kostja ei ole esitanud töö kvaliteedi kohta vastuväiteid ning

hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Hageja on tõendanud tasunõude suurust talle alltöövõtjate poolt esitatud arvetega. 25.05.2021

protokolli kohaselt pandi kulude kandmine sõltuvusse sellest, mis tüüpi viga tuvastatakse.

Kuna hageja tegi mõlemal korral tööd korrektselt, ei ole õiguslikku alust ega mõistlikku

põhjust jätta mootori remondikulusid hageja kanda.

Kostja on alusetult keeldunud arvet tasumast. Kostja on aktsepteerinud arvetel näidatud

tingimusi (RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-144-09, p 11). Kostja tasus esimese arve, mis tähendab,

et kostjale sobis hageja pakutava teenuse hind.

3.3. Kuna kostja jättis arve tasumata, peab kostja VÕS § 113 lg 1 järgi koosmõjus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 367 tasuma hagejale alates arve tasumise

tähtaja möödumisest 30.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist.

3.4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud on riigilõiv 1400 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3852,5 eurot

(10,25 tundi × 130 eurot/tund).

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et pooled

sõlmisid 2021. aastal uue töövõtulepingu ja kostja tellis uue töö.

Kostja nõudis hagejalt tehtud töö parandamist ja ei ole tellinud uut tööd, mida kinnitavad

kostja esitatud tõendid. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kostja oleks tellinud uue töö ja et

pooled oleksid teinud lepingu sõlmimiseks tahteavaldusi. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

teinud kostjale 2021 märtsis pakkumuse, andnud tagasisidet probleemi kohta või andnud

2-22-10963

võimaliku indikatsiooni uue töö hinna kohta. Hageja ei esitanud kordagi kostjale

hinnakalkulatsiooni ja pidas ise ka tööd parandustööks. Kostja nõudis järjepidevalt hagejalt

töö parandamist. Maakohus on neid asjaolusid kinnitavad tõendid põhjendamatult

tähelepanuta jätnud.

4.2. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja töö oli nõuetekohane.

Maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata, milles seisnes hageja töö sisu ja miks ei pidanud

hageja kontrollima rihmarullikutega seonduvat. Hageja töö sisuks oli ka mootori

demonteerimine ja paigaldamine. Samuti on mootoririkke põhjuse väljaselgitamine enne

parandamist töövõtja elementaarne kohustus. Ilma selleta ei ole võimalik teada, millised tööd

on parandamiseks vajalikud. Maakohtu arusaam, et kostja oleks pidanud tegema selle hagejale

ülesandeks, on eluvõõras ja väär.

Hageja ei ole tõendanud, et töö oli nõuetekohane. Maakohus on jätnud ka seda puudutavad

tõendid asjakohaselt hindamata ning arvestamata kostja vastuväite, et PN teoreetiline arvamus

ei saa kinnitada rihmarullikute paiknemist. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas said tööd

olla nõuetekohased, kui mootor töötas vaid 10 tundi.

Hageja pidas ka ise teistkordset remonti alguses parandustööks ega keeldunud kostja

parandusnõude täitmisest.

4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja aktsepteeris varasemat arvet tasudes hageja

tasu suurust, sh ei nähtu maakohtu otsusest, milliste tingimustega kostja nõustus. Arvel oli

märgitud üksnes töö lõpphind, mitte ühikhinnad. Lisaks oli teine arve ligi 9000 euro võrra

suurem. Mootori varuosade maksumusega ei saaks nõustuda, vaid vaja oleks teha uus

pakkumine. Maakohus jättis ka tasu suurust puudutavad tõendid nõuetekohaselt hindamata ja

kostja vastuväited tähelepanuta.

4.4. Maakohus luges meelevaldselt tunnistaja MH ütlused ebausaldusväärseks ning rikkus

tunnistajat üle kuulates võistlevuse põhimõtet, esitades tunnistajale pahatahtlikke ja ründavaid

küsimusi. Maakohus ei arvestanud, et sõna „masin“ võib kasutada nii rootorpurusti kui ka

mootori kohta.

4.5. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et kostja ei tellinud uut tööd ja kostja parandamisnõue ei

olnud põhjendatud, ei ole hageja esitanud kostja vastu lepinguvälist nõuet. Maakohus on

jätnud täitmata selgitamiskohustuse ega ole pooltega arutanud, kas nõude võiks rahuldada

muul õiguslikul alusel.

4.6. Maakohus mõistis ekslikult kostjalt hageja kasuks välja 10,25 tunni eest lepingulise

esindaja tasu 3852,5 eurot, kuigi tasumääraga 130 eurot peaks tasu kokku olema 1332,5 eurot.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja

maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata

2-22-10963

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades

selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja

selgitamata, asjas esitatud tõendid suures ulatuses nõuetekohaselt hindamata ning otsuse

olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning

saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale rootorpurusti mootori

teistkordse parandamise eest 23.09.2021 arve-saatelehel märgitud summa (29 087,92 eurot).

Pooled on üksmeelel selles, et kostja tellis hagejalt 2020. aasta lõpus rootorpurusti mootori

remondi, hageja demonteeris mootori masinalt, lasi mootori alltöövõtu korras remontida,

esitas tehtud töö eest 07.12.2020 kostjale arve 20 160 euro tasumiseks, kostja tasus arve ning

hageja paigaldas mootori 2021 jaanuaris masinale tagasi. Arvestades poolte esitatud

seisukohti, ei ole pooltel vaidlust ka selle üle, et kostja pöördus 2021 märtsis uuesti hageja

poole, sest mootor oli uuesti kokku jooksnud, ja palus selle parandada. Kostja väitel oli 2020

lõpus tellitud mootori remont puudustega, sest mootor jooksis pärast ligi 10-tunnist töötamist

taas kokku, ning hageja peab mootori oma kulul parandama. Ka hageja möönis, et ta ei

välistanud mootorit remonti võttes võimalust, et esmasel remontimisel võis olla puudusi.

Hageja väitel sai talle aga mootori teistkordsel parandamisel teatavaks, et mootor ei jooksnud

2021 märtsis kokku tema varasemas töös esinenud puuduse tõttu, mistõttu leiab hageja, et ta

ei pidanud mootorit oma kulul parandama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja parandas teist

korda mootori, paigaldas selle masina külge ning mootor töötas pärast teistkordset

parandamist nõuetekohaselt.

Seega sõltub vaidluse lahendamine eelkõige sellest, kas hageja täitis 2020. aasta lõpus

sõlmitud töövõtulepingu nõuetekohaselt või oli esmane töö tehtud puudustega, mis annab

kostjale VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 järgi õiguse nõuda puuduste parandamist töövõtja kulul ning

välistab hageja õiguse nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud asjaolusid,

mille alusel järeldada, kas hageja esmane töö oli nõuetekohane, samuti ei tuvastanud

maakohus asjas esitatud tõendite alusel nõuetekohaselt seda, millise töö tegemises pooled

2020. aasta lõpus kokku leppisid ning kas ja millised puudused esinesid hageja töös.

8.1. Arvestades poolte väiteid, on pooled ühel meelel, et hageja pidi 2020. aasta lõpus

sõlmitud töövõtulepingu alusel parandama kostjale kuuluva rootorpurusti mootori, sh

demonteerima mootori ja paigaldama selle tagasi. Hageja väitel palus kostja hagejal

parandada kokku jooksnud mootori. Seejuures ei ole ka kostja väitnud, et hageja pidi seadma

rootorpurusti tervikuna töökorda. Kostja väitel pidi hageja tegema mootori kapitaalremondi ja

andma üle töökorras mootori. Kuna hageja pidi mootori demonteerima ja tagasi paigaldama,

siis pidi hageja kostja hinnangul mh kontrollima üle ka mootoriga seotud detailid

(rihmarullikute paiknemise), selgitama välja mootoririkke põhjuse ja teavitama kostjat sellest

põhjusest või juhtima tähelepanu selle kontrollimise vajadusele. Seega vaidlevad pooled selle

üle, kas hageja töö tulemusena pidi saama üksnes mootor töökorda või pidi mootor saama

paigaldamise käigus ühendatud rootorpurustiga viisil, mis tagab masina ja mootori

nõuetekohase toimimise. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas nõuetekohase tulemuse

saavutamiseks pidi hageja selgitama välja ka mootoririkke põhjuse, sh kontrollima üle

mootori ja rootorpurusti ühendussõlmed, ja kostjat rikke põhjusest teavitama.

8.2. Kolleegium märgib, et töövõtulepingu alusel kohustub töövõtja VÕS § 635 lg 1 järgi

saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (tegema töö) ning töö peab VÕS §

2-22-10963

641 lg 1 I lause järgi vastama lepingutingimustele. Seejuures loetakse ka töövõtja poolt asja

ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 641 lg 4 järgi

võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega.

Töö lepingutingimustele vastavuse kindlakstegemisel tuleb esmalt tuvastada, mis oli töö

sisuks ning milline ja milliste omadustega pidi olema lepingu esemeks olev tulemus. Seejärel

saab hinnata, kas tehtud töö tegelikult sellistele omadustele vastab ning kas ja millised

puudused toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15,

p 12).

Asja parandamisele suunatud töövõtulepingu alusel on võlgnetavaks tulemuseks üldjuhul vea

tuvastamine ning kõrvaldamine selliselt, et asja kasutamist takistanud puudus saaks

kõrvaldatud. Kui tööd ei ole edukad, st asja parandamise tulemusena ei saa sellel esinenud

viga kõrvaldatud, ei ole ka kokkulepitud tulemus saavutatud (VÕS III komm (2021), § 635, p

3.3.1).

Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 järgi lepingu tingimustele mh juhul, kui töö ei sobi tavapärasel

otstarbel kasutamiseks. Kui töö tulemus ei ole sellise töö tavapärase kasutusviisi raames

eesmärgipäraselt kasutatav või tööl ei ole tavapärase kasutusviisi raames vähemalt keskmist

kvaliteeti VÕS § 77 tähenduses, ei vasta töö lepingutingimustele. Töö peab vastama vähemalt

samale kvaliteedile, mis oleks vastaval tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja

erialaseid teadmise omava ning nõuetekohaselt järgiva hoolsa töövõtja tehtud tööl. Seejuures

saab majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt töövõtjalt oodata oma ala asjatundlikkust ning

tegutsemist hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Kui professionaalne töövõtja oleks töö

teostanud teisiti ja oleks seeläbi töös ilmnenud puudusi vältinud, ei vasta töö keskmisele

kvaliteedile (VÕS III komm (2021), § 641, p 3.3.2.c). Mh tähendab see ka seda, et kui

seadmete remondiga tegelev professionaalne ettevõtja selgitab seadme osaks olevat mootorit

parandades kutsestandardi või tava kohaselt välja ka mootoririkke põhjuse ja teavitab sellest

tellijat, ei ole töö ilma rikke põhjust välja selgitamata ja sellest tellijat teavitamata

nõuetekohase kvaliteediga.

Lisaks tuleb arvestada ka seda, et töövõtjal on töövõtulepingust tuleneva kokkulepitud

tulemuse saavutamise kohustuse, s.o põhikohustuse kõrval ka töövõtulepingu olemusest

tulenevad kõrvalkohustused. Mh on Riigikohus leidnud, et töövõtja on töövõtulepingu

täitmisel kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist, lähtudes

analoogia korras VÕS § 620 lg-st 2 (vt RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 12). Sellest

tulenevalt on töövõtja kohustatud tegema ühe seadme osa parandus- ja paigaldustöö selliselt,

et see ei kahjustaks seadme parandatud osa ega ka seadet tervikuna.

8.3. Siinsel juhul ei ole maakohus poolte väiteid arvestades nõuetekohaselt välja selgitanud,

kas töö vastas lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses, sh kõiki asjaolusid arvestades

selgeks teinud, milline tulemus tuli hagejal saavutada ning kas hageja saavutas nõuetekohase

tulemuse. Samuti ei ole maakohus töö nõuetele vastavust tuvastades võtnud seisukohta kõigi

asjas esitatud väidete kohta ega hinnanud nõuetekohaselt kõiki asjas esitatud tööde nõuetele

vastavust puudutavaid tõendeid, sh tunnistaja MH ütlusi.

8.4. Kuna pooled tõstatasid seoses töös esinenud puudustega tõendamiskoormise küsimuse

ning maakohus ei ole pooltele selgitanud tõendamiskoormist, siis märgib kolleegium

täiendavalt järgmist.

2-22-10963

Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama TsMS § 230 järgi neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellest tulenevalt peab ka tellija, kes soovib

kasutada töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes töövõtja vastu

õiguskaitsevahendeid, tõendama, et töös esines töö üleandmise ajal puudus. Kuigi siinses

asjas ei ole tellija, st kostja esitanud lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes töövõtja

vastu kohtule täitmise, s.o puudustega töö parandamise nõuet VÕS § 646 tähenduses, on

kostja tuginenud sellele oma vastuväidet esitades. Samas tuleb arvestada, et siinsel juhul pidas

ka hageja algselt võimalikuks, et tema töös esinesid puudused ning asus kostja nõude alusel

nõuetele mittevastavat tööd parandama. Sellises olukorras saab ringkonnakohtu hinnangul

eeldada, et töö oli puudustega, ning hageja peab tõendama, et töö vastas nõuetele.

9. Edasi märgib kolleegium, et olukorras, kus maakohus leidis, et hageja töö vastas

lepingutingimustele, kvalifitseeris maakohus asjas tuvastatud vaidlustamata asjaolusid

arvestades vääralt hageja nõude ning asus vääralt seisukohale, et hageja nõuet saab pidada

2021 märtsis sõlmitud uuest töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõudeks. Seejuures ei

ole maakohus arutanud pooltega hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni.

9.1. Kolleegium märgib, et olukorras, kus tehtud töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641

tähenduses koosmõjus VÕS § 77 lg-ga 1, on tellijal VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 järgi õigus nõuda

töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist töövõtja kulul ning töövõtjal on õigus sellest

keelduda VÕS § 646 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alusel. Tegemist on tellija õiguskaitsevahendiga,

mis on suunatud töövõtulepingus kokkulepitud tulemuse saavutamisele, s.o töövõtulepingu

nõuetekohaselt täitmisele. Kui töövõtja asub tellija nõude alusel tööd parandama, on ka

töövõtja tegevus seotud algse töövõtulepingu täitmisega, st töövõtja täidab tellijale VÕS § 646

lg-st 1 tulenevat eripärast täitmisnõuet. Seega sellest, kui tellija esitab töövõtjale VÕS § 646

tähenduses töö parandamise nõude ja töövõtja asub seda nõuet täitma, ei saa tekkida poolte

vahel uut töövõtulepingut. Tegemist on algse töövõtulepingu täitmisega, mille käigus peab

töövõtja kõrvaldama oma kulul tema töös esinenud puudused. Töö parandamise nõude

esitamise korral saab poolte vahel tekkida uus tingimuslik töövõtuleping üksnes juhul, kui

pooled lepivad töö parandamise nõude esitamise järel selgelt kokku, et juhul, kui parandamise

eel või käigus selgub, et töövõtja töös ei esinenud puudust, teeb töövõtja tasu eest tööd.

Siinses asjas ei ole pooled selliseid asjaolusid esile toonud.

9.2. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et töövõtja peab vastava kokkuleppe puudumise korral

kandma kõik töö parandamisnõude esitamise järel töö parandamisel tehtud kulud. Töövõtja

peab VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 alusel parandama oma kulul üksnes tema enda töös esinenud

puudused. Juhul, kui töö parandamise eel, käigus või järel selgub, et töövõtja töö vastas

lepingutingimustele, kuid töövõtja kandis töö parandamisnõude esitamise tõttu töös esineva

puuduse väljaselgitamiseks või väidetava puuduse kõrvaldamiseks kulusid, võib töövõtja olla

tegutsenud käsundita asjaajajana ning nõuda käsundita asjaajamise käigus tehtud kulude

hüvitamist VÕS § 1023 lg 1 alusel ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist

pidada mõistlikult vajalikuks, ning mõistliku tasu maksmist VÕS § 1023 lg 2 alusel. Samas ei

ole käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 3 järgi õigust nõuda tasu ja kulude hüvitamist, kui

vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal

kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Juhul, kui tegemist oli

mittenõuetekohase asjaajamisega, kuid töövõtja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega

pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus, võib töövõtjal olla õigus

nõuda tellijalt VÕS § 1042 alusel koosmõjus VÕS § 1024 lg-ga 4 asjale tehtud kulutuste

hüvitamist ulatuses, milles tellija seeläbi rikastus.

2-22-10963

10. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui maakohus tuvastab asja uuel

läbivaatamisel, et poolte 2020. aasta lõpus sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töö ei olnud

nõuetekohane, pidi hageja VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 alusel parandama varem tehtud töö või

tegema selle asemel uue töö oma kulul ega või nõuda tellijalt tehtud kulude hüvitamist.

Seejuures tuleb aga arvestada, et töövõtja peab VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 järgi parandama üksnes

töös esinenud puudused oma kulul, st saavutama töövõtulepinguga kokkulepitud eesmärgi.

Töövõtja ei pea oma kulul saavutama parandustöödega kokkulepitust paremat tulemust ega

tegema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks oma kulul töid, mis ei ole töövõtulepinguga

hõlmatud. Juhul, kui töövõtja teeb tööd parandades töövõtulepinguga hõlmamata töid, võib tal

olla õigus nõuda lisatööde eest tasumist vastava kokkuleppe alusel või kulutuste hüvitamist

käsundita asjaajamise sätete alusel või asjale õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamist

VÕS § 1042 alusel koosmõjus VÕS § 1024 lg-ga 4.

Lisaks tuleb arvestada, et töövõtja peab VÕS § 646 lg 4 järgi kandma töö puuduse

kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud niivõrd, kuivõrd ta puuduse eest vastutab.

Juhul, kui puuduse eest ei vastuta töövõtja üksi, st puuduse tekkimisel oli osa ka tellijal, on

töövõtja, analoogselt VÕS §-s 139 sätestatud kahjustatud isiku osa arvestamisele kahju

hüvitamisel, kohustatud parandama töö oma kulul üksnes oma osale vastavas ulatuses. Osas,

milles töövõtja ei vastuta puuduse eest, võib töövõtjal samuti olla õigus nõuda tellija osa

hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel või asjale õigusliku aluseta tehtud kulutuste

hüvitamist VÕS § 1042 alusel koosmõjus VÕS § 1024 lg-ga 4.

11. Arvestades ülal viidatud maakohtu eksimusi ning ringkonnakohtu selgitusi hageja nõuete

õigusliku kvalifikatsiooni kohta, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul arutada pooltega hageja nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni, anda

hagejale võimalus täpsustada vajadusel nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kostjale

võimalus esitada hageja nõude kohta tulenevalt nõude võimalikust alusnormist vajadusel uusi

vastuväiteid. Samuti tuleb maakohtul asjas esitatud tõendeid kohaselt hinnates tuvastada, kas

esialgne töö oli puudustega (sh millise tulemuse saavutamises pooled kokku leppisid ja

millises osas ei vastanud töö nõuetele) ning sõltuvalt sellest kvalifitseerida hageja nõue ning

hinnata, kas hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud.

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. Arvestades

seda, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tühistamise tõttu ka menetluskulude

jaotuse, ei võta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel seisukohta

apellatsioonkaebuses tõstatatud menetluskulude hüvitise väära suuruse kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)