2-24-1978/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1978

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi A.K vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2812.38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, Toompuiestee 35 , 10149 Tallinn,

e-post xxx);

kostja A.K (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt A.K’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja laenulepingust nr. L430952 tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 1524.80

eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

1.

20.12.2024

7.25

2.

20.01.2025

22.65

3.

20.02.2025

23.10

4.

20.03.2025

23.56

5.

20.04.2025

24.03

6.

20.05.2025

24.50

7.

20.06.2025

24.99

2-24-1978

8.

20.07.2025

25.49

9.

20.08.2025

26.00

10.

20.09.2025

26.52

11.

20.10.2025

27.04

12.

20.11.2025

27.58

13.

20.12.2025

28.13

14.

20.01.2026

28.69

15.

20.02.2026

29.26

16.

20.03.2026

29.85

17.

20.04.2026

30.44

18.

20.05.2026

31.05

19.

20.06.2026

31.67

20.

20.07.2026

32.30

21.

20.08.2026

32.94

22.

20.09.2026

33.60

23.

20.10.2026

34.26

24.

20.11.2026

34.95

25.

20.12.2026

35.64

26.

20.01.2027

36.35

27.

20.02.2027

37.08

28.

20.03.2027

37.82

29.

20.04.2027

38.57

30.

20.05.2027

39.34

31.

20.06.2027

40.12

32.

20.07.2027

40.92

33.

20.08.2027

41.73

34.

20.09.2027

42.57

35.

20.10.2027

43.41

36.

20.11.2027

44.28

37.

20.12.2027

45.16

38.

20.01.2028

46.06

39.

20.02.2028

46.98

40.

20.03.2028

47.91

41.

20.04.2028

48.87

42.

20.05.2028

49.84

43.

20.06.2028

50.83

44.

20.07.2028

51.47

3. Mõista kostjalt A.K’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt

alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi A.K (isikukood

XXX) vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 378.30 eurot, intressi 158.06 eurot,

haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

240.38 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 35% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 65% osas A.K (isikukood XXX) kanda.

2-24-1978

6. Mõista kostjalt A.K’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 65% ulatuses s.o summas

380.25 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A.K’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxx.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.02.2024 hagiavalduse A.K vastu võlgnevuse nõudes,

millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1903.10 eurot, intressi 158.06

eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

240.38 eurot, viivise alates 06.02.2024 kuni põhinõude summas 1903.10 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas, menetluskulud, sealhulgas

riigilõiv summas 385eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot ning viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja COOP Finants AS vahel 12.07.2022

sõlmitud laenuleping nr. L430952, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles COOP Finants AS lepingu üles

27.07.2023. COOP Finants AS loovutas 28.07.2023 kostja vastase nõude osaühingule

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

12.03.2024 kohtumäärusega saatis Viru Maakohus OÜ Aktiva Finance Group hagi A.K

vastu võlgnevuse nõudes, kohtualluvusel Harju Maakohtule.

06.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta.

13.06.2024 esitas hageja vastuse kohtu nõudele. Hageja selgitab, et krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning

2-24-1978

laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekud EMTA andmebaasist. EMTA andmete

kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 882 eurot. Laenuandja on teada saanud, et kostja

igakuine keskmine sissetulek oli 882 eurot ning väljaminekud 148.39 eurot. Laenuandja on

arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (54.37 eurot) tuludest maha ning

teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt (882-148.39-54.37) 679.24 eurot.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Kostja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi 9 kuud, mis kinnitab,

et lepingu sõlmimise ajal oli kostja krediidivõimeline. Arvestades hagi aluseks oleva

laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel laenu kokku summas 2000 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 475.20 eurot (96.90 eurot põhiosa katteks + 326.30

eurot intressi katteks + 40 lepingutasu katteks + 12 eurot haldustasu katteks). Eeltoodust

tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1524.80 eurot (2000-

475.20). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise

nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa

summas 260.72 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 475.20 eurot seega ei ole kostja

veel võlgnevuses. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust

vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule.

11.07.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

Kohtul ei õnnestunud kostjale A.K’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 04.09.2024 kohtumäärusega avaliku

kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-24-1978

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

2-24-1978

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja

arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja

sissetulekud EMTA andmebaasist. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine

sissetulek oli 882 eurot ning väljaminekud 148.39 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik

kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (54.37 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt (882-148.39-54.37) 679.24 eurot. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja on

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi 9 kuud, mis kinnitab, et lepingu sõlmimise ajal oli

kostja krediidivõimeline. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi

päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise

tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

13.06.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Käesoleval juhul sai kostja lepingu alusel

laenu kokku summas 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

475.20 eurot (96.90 eurot põhiosa katteks + 326.30 eurot intressi katteks + 40 lepingutasu

katteks + 12 eurot haldustasu katteks). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingute alusel saadud summa 1524.80 eurot (2000- 475.20). Arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt

esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.02.2024

seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 260.72 eurot, kostja on tasunud

2-24-1978

põhiosa katteks 475.20 eurot seega ei ole kostja veel võlgnevuses. Hageja palub välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust vastavalt lepingujärgsele maksegraafikule.

Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingu ülesütlemise

tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja

kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 2023. aasta suvest täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

Hageja toob välja, et 20.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas

260.72 eurot. Võttes arvesse laenulepingu maksegraafikut ja tasutud summat 475.20 eurot,

tuleb lugeda tasutuks osamaksed perioodil 20.08.2022 - 20.12.2024 ehk 1-28 osamakse ja

osaliselt 29. osamakse summas 14.95 eurot. Kohtuotsuse koostamise seisuga ei ole põhivõlg

muutunud sissenõutavaks. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on

kokku summas 1524.80 eurot (20.12.2024 - 20.07.2028).

6. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid ja haldustasu. Kuna leping ei ole kehtivalt

üles öeldud, pole põhjendatud sissenõudmiskulude nõue VÕS 1132 lg 2 alusel. Rikutud on

VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, mistõttu ei võlgne kostja krediidiandjale täiendavaid

tasusid nagu haldustasu. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi

arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

7. Hageja nõuab viivist alates lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas.

Üldtingimuste punkti 7.2. kohaselt on viivise määraks lepingujärgne intressimäär, välja

arvatud juhul, kui see on madalam seadusjärgsest tarbijakrediidi viivise määrast. Juhul, kui

lepingujärgne intressimäär on madalam kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr,

arvestatakse viivist vastavalt seadusjärgsele tarbijakrediidi viivise määrale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määr. Seega on põhjendatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed perioodil 20.12.2024 - 20.07.2028 summas kokku 1524.80

eurot ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale

järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 378.30 eurot, intressi 158.06 eurot, haldustasu 6

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 240.38 eurot.

2-24-1978

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

10. Hageja nõude suurus kokku oli 2357.54 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt

välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 1524.80 eurot. Seega rahuldas kohus

hageja nõuetest ligi 65%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 35% ulatuses

hageja kanda ning 65% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

385 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (385+200) 585 eurot, millest kostja

kanda jääb 65% ehk 380.25 eurot.

2-24-1978

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxx.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik