1-24-3212/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-24-3212

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.10.2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-3212

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Prokurör

Kristel Pihlakas

Süüdistatav

Maksim Markarjan, isikukood: 39901042216, elukoht

xxxx; asukoht xxxx; xxxx kodakondsus, xxxx, emakeel:

xxxx, xxxx, 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Viru

Maakohtu 30.06.2021 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja järgi karistati 6

kuu pikkuse vangistusega, karistus täidetud 12.11.2021.

Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 29.04-30.04.2022 (2

päeva) ja alates 17.03.2024 kohaldatud tõkendit

vahistamine 2 kuuks, 14.05.2024 pikendatud tõkendit

vahistamine kuni 17.07.2024, kohtu alla antud 05.06.2024,

tõkend vahistamine jäeti muutmata.

Kaitsja Liis Suik

Menetluse liik

Lühimenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg-

test 1 ja 3, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 311 ja § 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Maksim Markarjan KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista

karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

2. Süüdi tunnistada Maksim Markarjan KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista

karistuseks vangistus 9 kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista

liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.

4. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku)

võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

2

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

29.04.2022-30.04.2022 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva, mille kandmist arvestada alates

Maksim Markarjani kinnipidamisest, s.o alates 17.03.2024.

6. Tõkend vahistamine tühistada karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse

jõustumisel.

7. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanute füüsilist ja

vaimset tervist. Kannatanu E. V. seaduslik esindaja K. F. esitas tsiviilhagi varalise kahju

nõudes 2500 eurot. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemisega on tekitatud varaline kahju S AS ja P AS-ile. Kannatanu S AS on

kriminaalmenetluses esitanud tsiviilhagi summas 8.99 eurot ja kannatanu P AS on

kriminaalmenetluses esitanud tsiviilhagi summas 7.79 eurot.

8. Tsiviilhagi:

8.1 Jätta rahuldamata kannatanu E. V. seadusliku esindaja K. F.i tsiviilhagi varalise

kahju nõudes kuivõrd nõue ei ole veel tekkinud. Tsiviilhagist tulenevalt soovib

kannatanu materiaalse kahju hüvitamist xxxx operatsiooni tarbeks, mida saab

teostada alles tulevikus. Tsiviilhagi eesmärk on õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamine kuid käesoleval juhul ei ole varalist kahju veel tekkinud.

8.2 Rahuldada kannatanu S AS (reg. kood: xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja

mõista süüdistatavalt Maksim Markarjanilt kannatanu S AS kasuks välja varaline

kahju 8.99 eurot. Välja mõistetav summa tasuda S AS arveldusarvele nr: xxxx Xxxx.

8.3 Rahuldada kannatanu P AS (reg. kood: xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja

mõista süüdistatavalt Maksim Markarjanilt kannatanu P AS kasuks välja varaline

kahju 7.79 eurot. Välja mõistetav summa tasuda P AS arveldusarvele nr: xxxx Xxxx.

9. Asitõendid: Jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

järgmised asitõendid: 2 DVD-plaati, millel turvakaamera salvestus ja Häirekeskuse

kõnesalvestus 11.09.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 4 DVD plaadil

turvakaamerasalvestused 14.05.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 3 DVD plaadil

kaupluste turvakaamera salvestused, millel 29.04.2022 varguse katse ja 07.11.2022

ning 11.11.2022 varguse episoodid; 1 CD plaadil Häirekeskuse kõnesalvestis ja e-kirja

ning fotode kuvatõmmis 17.12.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 1 DVD plaat

vormikaamera salvestusega 17.03.2024 kehalisest väärkohtlemisest.

10. Menetluskulud:

KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Maksim Markarjanilt

menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha 1230 eurot,

määratud kaitsjaga tekkinud õigusabikulud kohtueelses menetluses kogusummas 1229.52

eurot, kohtumenetluses 190.32 eurot ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud kogusummas

2600 eurot.

Menetluskulusid kogusummas 5449.84 eurot on Maksim Markarjanil KrMS § 180 lg 3 alusel

võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest

vähemalt 437.49 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor

pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb

maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel

on kohustuslik märkida viitenumber 99924700026756

3

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike

andmete ja viitenumbritega Maksim Markarjanile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 01. november 2024. Tervikotsusele võib esitada

Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks

tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul

alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada

menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava

kohtulahendi, mis on kättesaadav 01. november 2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb

esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi

sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

Maksim Markarjani süüdistatakse selles, et tema 11.09.2023 kella 20.44 ajal Xxxx asuvas korteris

lõi korduvalt rusikaga kannatanu A. Z. näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule

füüsilist valu ja kehavigastusi (vasakul kulmul lahtine veritsev haav, nina verine).

Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 14.05.2023 ajavahemikul 20.00-20.43

aadressil Xxxx asuva maja juures lõi korduvalt rusikatega kannatanu E. P. näo- ja kehapiirkonda.

Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, millest

paranemine kestab vähemalt neli nädalat (muude kolju- ja näoluude murrud, konkussioon).

Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 17.12.2023 ajavahemikul 00.00-01.00

aadressil Xxxx asuvas korteris lõi ühe korra rusikaga alaealist E. V.t näkku. Selle tegevusega

tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kolju- ja näoluude hulgimurrud).

Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 17.03.2024 kella 18.30 ajal aadressil

Xxxx asuva maja juures haljasalal lõi kannatanut I. T. ühe korra rusikaga näkku. Selle tegevusega

tekitas Maksim Markarjan kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (vasakul silmal verine

vigastus, paistetus ja hematoom).

Seega pani Maksim Markarjan toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise, millest paranemine kestab vähemalt neli nädalat ja mis on

toimepandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime

vargusi, uuesti 29.04.2022 kella 20.33 ajal aadressil Xxxx asuvas Xxxx võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kanasigarit juustuga, 2 tk, maksumusega 2.35 eurot/tk,

4

kogusummas 4.70 eurot ja kanasigarit, 4 tk, maksumusega 3.05 eurot/tk, kogusummas 12.20 eurot.

Seega kaupa kokku maksumusega 16.90 eurot. Möödus kassast jättes kaupade eest tahtlikult

tasumata, kuid süütegu jäi Maksim Markarjani tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata,

kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele.

Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 07.11.2022 kella 10.25 ajal Xxxx asuvas

Xxxx kaupluses varastas viski Carriba Xtabla, 0,5 ml, maksumusega 7.79 eurot ja lahkus

kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 11.11.2022 kella 13.22 ajal Xxxx asuvas

kaupluses Xxxx varastas veini Barone Montalto Rosso, 75 cl, maksumusega 8.99 eurot ja lahkus

kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Seega pani Maksim Markarjan toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

1. Prokuröri hinnangul kuivõrd M. Markarjanil on kolm kehtivat karistust, kõik varguste eest.

Eelmistest karistustest M. Makarjan õppinud ei ole. Süüdistus on esitatud kokku seitsmes

kuriteoepisoodis. Kehalise väärkohtlemise episoodid on toime pandud sellise julmusega, et tekkis

küsimus tema süüdivuses ja määratud ekspertiisi kohaselt on tegemist süüdiva isikuga kes saab aru

ja juhib oma käitumist. Süüdistatav ei mäleta mida alkoholi või narkojoobes toime on pannud kuid

tunnistab ja kahetseb. KarS § 121 lg 2 p 1, 3 eest leiab prokurör õiglaseks karistuseks olevat 3

aastat vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 9 toimepanemise eest 3 kuud vangistust. Prokuröri

hinnangul saab lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõista 3 aastat vangistust.

Lühimenetluse raames arvestada maha 1/3 karistusest ja ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks

jääks 2 aastat vangistust. Tsiviilhagi osas prokuröril seisukohta ei olnud, jättes selle kohtu

otsustada.

2. Süüdistatava kaitsja seisukoha kohaselt on süüdistus põhjendatud kõikides

kuriteoepisoodides. Samuti nõustus kriminaalõigusliku hinnanguga mis on tegudele antud ja

süüdistusaktis loetletud tõendid on lubatavad ja asjakohased.

3. Tsiviilhagid on osaliselt põhjendatud, ei vaidle vastu Xxxxi ja Xxxx esitatud hagidele,

need on põhjendatud ja tuleb välja mõista. Aga mis puutub K. F.i hagisse, see on oletuslik ja tuleb

jätta rahuldamata. Kannatanul pole siiamaani kulusid tekkinud selle väidetava kahjustusega mida

ta sai. Kahju suurus on kaitsja hinnangul oletuslik ja tuleviku prognoos viidates, et põhjendatud

oleks nõuda ravikulusid kuid iluoperatsioone kellelegi kinni maksta ei ole põhjendatud.

4. Kaitsja hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus liialt range ega ei kanna karistuse

põhilist eesmärki, et mõjutada inimest tulevikus õiguskuulekalt käituma. Kaitsja viitas M.

Markarjani kehvale vaimsele terviseseisundile ja leidis, et sobilik ja efektiivne oleks määrata

süüdistatav kriminaalhoolduse järelevalve alla. Reaalne vangistus ei taga kaugemaid eesmärke ega

arvesta isiku omadusi. Kõige otstarbekam ja mõistlikum oleks mõista tingimuslik vangistus, pika

katseajaga ja käitumiskontrolliga.

5. Süüdistatava seisukoha kohaselt on süüdistus talle arusaadav ja kohtuistungil tunnistas oma

süüd täielikult. Enda küsitlemist ei soovinud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Vanglast

vabanedes arvab süüdistatav, et jätab joomise maha, tegeleb spordiga, läheb Töötukassasse ja sealt

edasi kuidas läheb. Tugiisikute, psühholoogi ja MTÜ abil, kus süüdistatav arvel on aidatakse tal

5

eluga toime tulla. Süüdistatav ei osanud istungil öelda milline tema karistus peaks olema, leidis, et

kriminaalhooldusest oleks abi avaldades, et on nõus ka ÜKT- d tegema. Vanglas esinevad

süüdistataval mõtted ennast üles puua ja lõikuda ning hääled, mis on temaga koguaeg kaasas ei

anna rahu.

6. Vägivalla teos kannatanu E. V. vastu selgitas süüdistatav, et ta ei tea ega mäleta, mis seal

korteris juhtus kuivõrd kõik sealviibijad s.h ta ise tarvitas narkootilisi aineid. Süüdistatava sõnul ta

alates 2017 ei tarvitanud narkootikume, oli Sütiku programmis anonüümsed narkomaanid ja siis

sel päeval esimest korda tarvitas. Mäletab hetke, et ta seisis tualeti juures ja tüdruk istus nuttis ja

teda hakati peksma.

7. Kannatanu E. V. esindaja avaldas seisukoha esitatud tsiviilhagi osas põhjendades, et 2500€

hagi seisneb selles, et kannatanul on vaja plastilist operatsiooni, mis maksab 5500€. Kannatanul

on seni ajani kõver nina, ta on xxxx-aastane, ta halvasti käib koolis, arvab, et ei ole ilus.

Kohtu seisukoht

8. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära prokuröri,

süüdistatava tema kaitsja ja kannatanu seisukohad asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M. Markarjani süü KarS § § 121 lg 2 p 1 ja 3 ja, § § 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning M. Markarjan

tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust juhul,

kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud

usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. KrMS § 61 kohaselt ei

ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindas tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtus kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse

otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest.

9. Kohus viis läbi kohtule esitatud kirjalike tõendite uurimise, analüüsis ja hindas kõiki

tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt. Asja sisuline lahendamine on jagatud kahte osasse,

esmalt annab kohus hinnangu süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi (I) ning seejärel analüüsib

kohus süüdistust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (II).

I

Süüdistus

KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi

10. M. Markarjanile on esitatud süüdistus kokku neljas kehalise väärkohtlemise teos. Kohus

nõustub prokuröri poolt välja toodud ning kaitsja poolt nõustutud asjaoluga, et puuduvad

vaidlused asjaolus, et M. Markarjan ründas kannatanuid kehaliselt, s.t kasutas füüsilist vägivalda

lüües rusikaga kannatanute pihta. KarS § 121 objektiivne koosseis seisneb kas teoga tervise

kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist.

11.09.2023 toimepandud kuritegu:

10.1

11.09.2023 toime pandud kehalise väärkohtlemise tegu kinnitab kannatanu A. Z. oma

ütlustes (I kd tl 2-7), milles kannatanu kirjeldab 11.09.2023 aadressil Xxxx toimunud konflikti

käigus lõi M. Markarjan teda vähemalt kahel korral rusikaga näkku. Alguses kannatanu valu ei

tundnud, kuna oli liiga tugevas alkoholijoobes, kuid hommikul ärgates tundis ta, et silmad ja nina

valutavad, vasak kulm oli katki, mõlema silma all hematoomid. Kannatanu ütlusi kinnitab isiku

läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (I kd, tl 9-15), millega on fikseeritud ka kannatanu vasakul

6

kulmul lahtine veritsev haav, ning verine nina. Sündmuskohal käis ka tunnistaja A. R., kelle

ütlustest (I kd, tl 16-18) nähtuvalt kui tema 11.09.2023 sündmuskohale jõudis nägi ta korteris

põrandal maas kannatanut A. Z., keda hoidis kinni M. Markarjan. Kannatanul oli suu verine,

esihambad murdunud, ninast tuli verd, pealagi oli muljutud ja verine. Keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu (nina) löödud tugevad rusikalöögid, mille tagajärjel

tekkisid kannatanul tuvastatud vigastused võib põhjustada tugevat valutunnet.

10.2

Häirekeskusele teatati kaklusest sel õhtul kahel korral, esmalt helistas kella 20.44 ajal

häirekeskusesse korteris viibinud kolmas meesterahvas, kes teatas Xxxx toimuvast peksmisest.

Kõnesalvestise taustal on kuulda karjumist, kuidas keegi tahab kellegile nuga anda. Teiseks

helistajaks kella 20.52 ajal oli naisterahvas, kes samuti teatas, et korterist nr 20 on kuulda

kaklemist ja karjumist. Kõnesalvestisi on vaadeldud ning sisu fikseeritud 21.09.2023 koostatud

teabesalvestise vaatlusprotokollis (I kd, tl 19). Kuivõrd konflikt toimus MTÜ-le Xxxx inimeste

toetusühing Tugiliisu kuuluvas korteris on toimunu jäänud korterisse paigaldatud turvakaamera

salvestisele. Salvestiselt nähtub, et 11.09.2023 alates kell 20.42 A. Z. ja M. Markarjani toimub

füüsiline konflikt. On näha kuidas M. Markarjan lööb kannatanut parema käe rusikaga korduvalt

näkku ja hüppab kannatanule kolmel korral põlvedega kuklasse (vt 21.09.2023 koostatud asitõendi

vaatlusprotokolli, I kd, tl 21-25). Ka süüdistataval M. Markarjanil tuvastati vigastused peksmisest,

nimelt parema käe sõrmenukkidel fikseeriti paistetus ja parema käe nimetissõrmel haav (I kd, tl

26-33). M. Markarjan 09.10.2023 toimunud kahtlustatava ülekuulamisel selgitas M. Markarjan, et

kaitses end alkoholijoobes A. Z.i eest kuna viimane tungis talle kallale peale ühist veinijoomist,

mille järel tekkis meeste vahel konflikt, mille käigus ta ka lõi korduvalt A. Z. kuna kartis A. Z..

Kohtu hinnangul on süüdistatava hirmutunne paljasõnaline kuivõrd teised kogutud tõendid ei

kinnita neid väiteid seega ei pea kohus vajalikuks sel ajaolul ka pikemalt peatuda.

10.3

Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et 11.09.2023 kella 20.44 ajal Xxxx asuvas

korteris lõi süüdistatav korduvalt rusikaga kannatanu A. Z.ile näo piirkonda. On tuvastatud, et

selle tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastustena vasakule

kulmule lahtise veritseva haava ja verejooksu ninast.

10.4

Subjektiivse kooseisu osas on M. Markarjani A. Z. rünnanud otsese tahtlusega KarS § 16

lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Nähtuvalt kohtule esitatud

materjalidest pidi süüdistatav enne ja teo toimepanemise hetkel mõistma, milliseks kujunenud

konflikt võib kujuneda. M. Markarjan pidi teadma, et kui ta korduvalt A. Z. näkku rusikaga lööb

siis võib ta tekitada tervisekahjustused ja valutunde. Hädakaitse (KarS § 28) ja hädaseisundit

(KarS § 29) kohtu hinnangul ei esinenud.

10.5

Samuti on kohtule esitatud ekspertiisidega tuvastatud, et M. Markarjan on süüdiv ning sai

aru 11.09.2023 mida ta teeb. Seda kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 06.05.2024

ekspertiisiakt nr 7.1-3/249 (IV kd, tl 63-71), millest nähtuvalt M. Markarjan ei põe vaimuhaigust

või ajutist rasket psüühikahäiret ja tal ei esinenud süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal

17.12.2023, 11.09.2023, 14.05.2023, 29.04.2022, 07.11.2022 ja 11.11.2022 psühhoosi või mingi

muu raske psüühikahäire avaldusi. Eksperdi hinnangul M. Markarjani poolt sooritatud

õigusvastased teod ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske

psüühikahäirega. M. Markarjan on võimeline on võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsaid

asjaolusid ja andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. M. Markarjan on võimeline osalema

uurimistoimingutes, andma menetlusekäigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses

kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust.

10.6

Kohus ei kahtle, et M. Markarjani vaimne seisund on pisut tasakaalust väljas, nagu viitab

süüdistatav ise ja ka tema kaitsja. Seda kinnitab kohtule iseloomustava tõendina esitatud SA

7

Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastused nõudekirjadele ning teostatud ekspertiisiaktid, mis

käsitlevad süüdistatava terviseseisundit. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastustest nõudekirjale (I

kd, tl 37-38, II kd, tl 45-46) ning SA Ahtme Haigla poolt esitatud tõendist (II kd, tl 49) nähtub, et

M. Markarjan on ise abi saamiseks pöördunud korduvalt psühhiaatriakliinikusse ning viibinud

korduvalt nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel ravil erinevatel perioodidel kuid sagedamini

perioodil alates 2019 aastast kuni 2022. Vastustest nähtuvalt on M. Markarjanil diagnoositud

kerge vaimne alaareng, oluline käitumishäire, kuritarvitamine, täpsustamata mitteorgaanilised

psühhoosid. Arvestades M. Markarjani terviseseisundit on olnud põhjendatud teostada ka

ekspertiisid.

10.7

Seega puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

11. 14.05.2023 toimepandud kuritegu

11.1

Kannatanu E. P. 16.05.2023 ütluste kohaselt (II kd, tl 1-6) toimus 14.05.2023 aadressil

Xxxx konflikt, mille käigus M. Markarjan peksis teda rusikatega vastu pead ja keha. Löömise

tagajärjel kannatanu kukkus ning kaotas teadvuse. Löökide tõttu esinesid kannatanul tugevad

valud ning ta pöördus EMO-sse, kus tal diagnoositi näoluumurd. Konflikt sai alguse sellest, et nii

kannatanu kui süüdistatav ootasid ööbimismaja järjekorras ning ootamise ajal hakkasid kõik seal

oodanud umbes 7 inimest alkoholi jooma. Mingil hetkel võttis süüdistatava kannatanu telefoni,

millest nad kõik seal muusikat kuulasid ja tagasi küsimise peale hakkas süüdistatav teda peksma

eelkirjeldatud viisil. Telefoni kannatanu tagasi ei saanudki.

11.2

Kannatanule tekitatud kehavigastusi kinnitab kohtule esitatud patsiendi EMO kaart nr

2023036584 (II kd, tl 10), millest nähtub, et 15.05.2023 vajas E. P. arstiabi, tal diagnoositi Põhja-

Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas muude kolju- ja näoluude murrud,

konkussioon. Tekitatud kehavigastusi kinnitab ka 16.05.2023 teostatud isiku läbivaatuse protokoll

(II kd, tl 7-9), fikseeritud on kannatanu mõlema silma all hematoomid, otsmikul ja näol

marrastused.

11.3

Selle sündmuse raames on 22.05.2023 ütlusi andnud ka tunnistaja A. V. ütlused (II kd, tl

13-16) kes on Xxxx asuva päevakeskuse/öömaja turvatöötaja. Tema kirjelduse kohaselt tuli

14.05.2023 toimunud konflikti järel sotsiaalmaja ukse taha seal elanud meesterahvas, kelle näol

nägi turvatöötaja värskeid veriseid vigastusi (kohus tuvastanud kui kannatanu E. P.), ütluste

kohaselt meesterahvas võttis salvrätikuid, vandus, ropendas ja jooksis uuesti tänavale, kus oli veel

inimesi. Tunnistaja sõnul kostus taaskord ropendamist ja vandumist, mispeale tunnistaja läks

nende juurde ja käskis rahuneda. Ütluste kohaselt tunnistaja nägi kuidas M. Markarjan lõi

kannatanut parema käe rusikaga vastu nägu ja kannatanu kukkus saadus löögist maha kuid ei

kaotanud teadvust. Tänaval olnud inimesed selgitasid tunnistajale, et toimunud oli konflikt –

väiksemat kasvu, habemega mees oli löönud E. P.i ja vigastused tekitanud. Turvatöötaja tundis

kannatanu isikus ära E. P.i ja toimepanija isikus ära M. Markarjani. Selleks koostati 22.05.2023

äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II kd, tl 17-23), milles tunnistaja A. V.ile

esitati äratundmiseks fototabel 1, millelt turvatöötaja tundis fotol nr 1 ära isiku, kes Xxxx asuva

päevakeskuse/öömaja juures lõi kannatanut. Fotol nr 1 on M. Markarjan. Fototabelil nr 2, tundis

tunnistaja fotol nr 1 ära isiku, keda Xxxx juures löödi. Fotol nr 1 on E. P..

11.4

Sündmuskohal tuvastatud Xxxx asuvate turvakaamera salvestis on esitatud kohtule ning

selle kohta on esitatud ka 18.05.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd,

tl 29-37). Salvestiselt on näha, kuidas E. P. ja M. Markarjan koos kolmanda menetluses

tuvastamata mehega Xxxx aia ääres esialgu sõbralikult viina joovad. Kella 20.38 sisenes E. P.

Xxxx asuvasse öömajja ning tema näol on salvestiselt nähtav vigastus, kell 20.39 väljus kannatanu

uuesti öömajast ning suundus M. Markarjani poole, kes tema eest taganes. Nähtub ka kuidas

8

turvatöötaja suhtleb osapooltega, üritades neid rahustada ja lahutada. Küll aga ei nähtu

videosalvestiselt otse kaklust kui sellist. Kaamera salvestise kella 20:29 (parklakaamera järgi) ajal

nii kannatanu kui süüdistatav seisavad rahulikult koos kolmanda meesterahvaga piirdeaia kõrval,

nähtavasti tarvitavad seal alkoholi. Edasi videosalvestus hüppab kellaajale 20:34 ja pole näha, mis

selle aja jooksul parkla kaamera vaateulatuses on juhtunud. Kell 20:38 (sissekäigu kaamera järgi)

puudub kannatanul juba seljakott ning näo piirkonnas on nähtav vigastus. Sissekäigu kaamera

salvestise kella 20:39 ajal väljub kannatanu öömaja uksest ja suundub tagasi piirdeaia juurde.

Tema järel öömajast väljub turvatöötaja.

11.5

M. Markarjan ise sündmust ega ka seda päeva ei mäleta. Ta oli oma kohtueelses

menetluses antud ütluste kohaselt pikemat aega tarvitanud nii alkoholi kui ka psühhotroopseid

ravimeid, mille arst talle välja on kirjutanud. Kannatanut ta ei tea, ei mäleta ka asjaolu, et teda

kainestusmajja viidi kuid mäletab, et millalgi sai kainestusmajast välja. M. Markarjan selgitas

ülekuulamisel, et oli ära kaotanud enda seljakoti ja telefoni kuid kannatanu asjadest ei teadnud ta

midagi.

11.6

Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et M. Markarjan 14.05.2023

ajavahemikul 20.00-20.43 aadressil Xxxx asuva maja juures lõi korduvalt rusikatega kannatanu E.

P.ule näo- ja kehapiirkonda. Tegevusega tekitas M. Markarjan kannatanule füüsilist valu ja

kehavigastusi. Ravidokumentide põhjal on Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna

kohtuarst-ekspert andnud arvamuse, et kuivõrd kannatanul on tuvastatud peaajuvapustus,

näokoljuluude murrud ja pindmised vigastused erinevates kehapiirkondades siis tervisekahjustus

ei ole küll eluohtlik kuid paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud (vt II

kd, tl 12). Seega on tuvastatud KarS § 121 lg 2 p 1 kirjeldatud tagajärg, et tervisekahjustuse

paranemine võtab aega vähemalt 4 nädalat.

11.7

Subjektiivse koosseisu osas on kohus seisukohal, et ka see kuritegu on toime pandud

otsese tahtlusega olenemata asjaolust, et süüdistatav ise ei mäleta ei seda tegu ega üldse päeva mil

see toime pandi. Kohtu hinnangul on usutav, et kui M. Markarjan tarbis pikemat aega alkoholi

koos psühhotroopsete ravimitega ei suuda ta enda tegu või seda päevagi meenutada. Sarnaselt ei

pruugi taolises seisundis inimene olla võimeline enda käitumist kontrollida ega juhtida nagu M.

Markarjani puhul muude tõenditega tuvastatud. Küll aga ei ole joobeseisund süüd välistavaks

asjaoluks, ekspert on ekspertiisiaktis nr 7.1-3/249 (IV kd, tl 63-71) leidnud, et M. Markarjan

kuritarvitab psühhoaktiivseid aineid ning kohtu hinnangul toime pandud teo asjaolude

mittemäletamine võib olla tingitud sellest kuivõrd ka see etteheidetav kuritegu on toime pandud

tuvastamata ainete mõju all mitte kaasuvatest psüühikahäiretest (vt ka käesoleva lahendi p 11.5).

Seega M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal

esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega ning õigusvastasust ning süüd välistavad

asjaolud puuduvad.

12. 17.12.2023 toimepandud kuritegu

12.1

Alaealise kannatanu E. V. ema K. F. pöördus politsei poole 29.12.2023 teatega, et M.

Markarjan ründas tema tütart ning tekitas kannatanule tõsiseid kehavigastusi (nina- ja

silmaluumurrud). 10.01.2024 kuulati ema kannatanuna üle ning ütluste kohaselt helistas E. V.

17.12.2023 südaöö paiku, teatas, et on sünnipäeval sõbranna R. O. juures ja soovis emalt

taksoraha 10 eurot kojusõiduks. 18.12.2023 kella 16:00-17:00 paiku E. helistas taas emale ja ütles,

et ta asub Lastehaiglas kuna tal on ninaluumurd ja nina lõi katki täisealine Maksim Markarjani

nimeline noormees. Kannatanu proovis helistada Maksimile kuid mees ei vastanud. Samuti

kirjutas kannatanu mehele sõnumi, milles palus ühendust võtta, sest vastasel juhul pöördub

politseisse. M. Markarjan vastas kannatanule, et ei saa rääkida, kuna tal on lõualuumurd, palus

sõnumis vabandust ja palus vabandust J. käest ja lisas, et ta ei mäleta mis juhtus. Kannatanu teab

9

tütre sõnade kohaselt, et konflikt J. ja Maksimi vahel tekkis ülejoomise või narkootikumide

tarvitamise tagajärjel Xxxx, tüdruku sõbranna kodus kus viibisid ka sõbranna vanemad. Ütluste

kohaselt rääkis J. emale, et Maksim oli end üle joonud, hakkas solvama ja tüdruk solvas vastu

mille peale mees lõi tüdrukut rusikaga näkku. Ütluste kohaselt oli J. haiglas nädal aega, tal

diagnoositi ninaluumurd ja silmakoobase murd, tüdrukul oli ninaoperatsioon ning tulevikus tuleb

teha xxxx, mis on kallis protseduur (5500 eurot). Ütluste kohaselt ei saa ema ja ka isa tütre

käitumisega hakkama, paluvad abi lastekaitselt, J. ei täida koolikohustust, liigub seltskonnas kus

tarvitatakse alkoholi ja narkootikume.

12.2

05.01.2024 on üle kuulatud kannatanu E. V., kelle sõnul tähistasid nad sõbranna A. K.

sünnipäeva ühise sõbranna R. O. juures Xxxxas. Korteris viibis veel lisaks talle ja ta sõbrannadele

A. ja R. ka R. isa, R. (22 aastane), M. Markarjan ja S. B.. Ütluste kohaselt ostis alkoholi M.

Markarjan, neil oli 1 liiter viina ja mahla, nad jõid kõik koos, kuulasid muusikat, tegid Tik-Tok

videosid ja rääksiid juttu kuni M. Markarjan hakkas kannatanule lähenema. Kannatanu tõukas

mehe eemale, see vihastas M. Markarjani ning mees lõi kannatanut ühe korra rusikaga näo

piirkonda. Kannatanu kirjeldas, et tal oli väga valus ja ninast jooksis tugevalt verd. Ütluste

kohaselt aeti selle peale M. Markarjan korterist välja ja talle kutsuti kiirabi. Löömine leidis aset

17.12.2023 kella 00:00-01:00 paiku. Kannatanu viidi Lastehaiglasse kus tal tehti ka narkotest, mis

osutus positiivseks, tuvastati extasy ja amfetamiini joove. Ütluste kohaselt kannatanu ise

narkootikume tol õhtul ei tarbinud kuid hilisemalt kui ta rääkis M. Markarjaniga selgus, et mees

oli viinakokteili sisse pannud narkootikume. Haiglas tuvastati kannatanul ütluste kohaselt vasaku

silmakoopa murd, ninaluu murd ning hammaste nihkumine. Haiglas viibis kannatanu nädal aega,

taastumine võtab kannatanu ütluste kohaselt aega mitte vähem kui 3 kuud. Kohtunud on

kannatanu M. Markarjaniga peale juhtunut ühe korra kuid sellest nad rääkinud ei ole.

12.3

Kannatanu ütlusi haiglaravil viibimise kohta kinnitab SA Tallinna Lastehaigla poolt

08.01.2024 tehtud väljavõte E. V. haigusloost nr xxxx (IV kd, tl 15-19), mille kohaselt viibis

kannatanu haiglaravil 17.12.2023-25.12.2023. Samuti nähtub haigusloo väljavõttest, et kannatanul

tuvastati uriinist ecstasy, amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine. Väljavõttest nähtub, et

põhidiagnoosina on kannatanul diagnoositud kolju- ja näoluude hulgimurrud. Tervisekahjustus on

põhjustatud kehalisest ründest ehk löögist rusikaga vastu nägu.

12.4

Seda, et kannatanu E. V.le oli tekitatud tervisekahjustus ja see oli väga valus tõendavad

lisaks kannatanu ütlustele ka tunnistajad. Tunnistajate R. S. (IV kd, tl 20-23) ja R. O. (IV kd, tl 24-

27) ütluste kohaselt osalesid nad samuti selles seltskonnas tol õhtul R. juures. R. S. ütluse kohaselt

umbes 01:30 paiku kui tema oli koos A. ja R. magamistoas kuulsid nad elutoast nagu keegi oleks

kukkunud ja nad jooksid vaatama mis juhtus. Seda kinnitas ka R. O.i lisaks asjaolule, et tema

kuulis koheselt J. karjumist. R. S. ütluste kohaselt Maksim karjus ja kasutas ebatsentsuurseid

väljendid J. suhtes ja J. oli põlvili põrandal. Tunnistaja nägi, et põrandal on palju verd, J. nina oli

murtud ja sealt tuli palju verd. J. karjus tunnistaja sõnul valust. Tunnistaja ajas Maksimi korterist

välja. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tunnistaja ise kõige adekvaatsem, helistas kohe ka kiirabisse.

Kiirabi viis J. haiglasse. Kui nad ootasid kiirabi õues, siis R. S. küsis J. käest, mis juhtus ja ta

vastas, et ta ütles Maksimile midagi solvavat ja Maksim lõi teda parema käe rusikaga näkku ja see

oli väga tugev löök. Seega kaudselt tõendavad tunnistaja R. S. ütlused ka asjaolu, et M. Markarjan

oli tüdruku lööjaks. R. S. ütlusi kinnitab tunnistaja R. O.i, kelle kodus sündmus aset leidis.

Tunnistaja sõnul hoidis valust karjuv E. V. käsi näo ees ning tunnistaja nägi kuidas kannatanu nina

on viltu ning sealt jookseb suures koguses verd.

12.5

Kiirabi kutsumist tunnistaja R. S. poolt kinnitab 07.03.2024 koostatud asitõendi

vaatlusprotokoll (IV kd, tl 29-33), milles on vaadeldud 17.12.2023 kell 01.49 Häirekeskuse

numbrile 112 laekunud kõne salvestust. See tõendab, et sündmus võis aset leida tunnistaja R. S.

öeldu kohaselt 01:30 paiku ning vaatlusprotokollist nähtuvalt on ka seal kirjutatud kannatanu

10

olukorda, asjaolu, et kannatanu nina on murtud, ninast tuleb verd ja tütarlaps tunneb ennast

halvasti.

12.6

Kohtule on esitatud ka 18.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 34-39),

milles on vaadeldud M. Markarjani e-postilt xxxx uurija e-posti aadressile saadetud e-kirja koos

fotodega, milles on kirjavahetus kannatanu ja süüdistatava vahel. Kirjavahetuses kannatanu

kirjeldab süüdistatavale kehavigastusi, mis tal tekkisid, kui süüdistatav teda rusikaga vastu nina lõi

ning M. Markarjan vabandab korduvalt kannatanu ees.

12.7

Kohtule esitatud ning eelkirjeldatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et M. Markarjan

17.12.2023 täpselt tuvastamata kuid ajavahemikus 00.00-01.00 aadressil Xxxx asuvas korteris lõi

M. Markarjan ühe korra rusikaga alaealist E. V.t näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kolju- ja näoluude hulgimurrud). Ravidokumentide

põhjal on Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert andnud arvamuse, et

kannatanul tuvastatud ninaluude murd ei ole eluohtlik tervisekahjustus ja paranemine kestab

vähem kui neli nädalat (vt IV kd, tl 76). Seega on tuvastatud KarS § 121 lg 1 kirjeldatud teo

koosseis.

12.8

Subjektiivsest küljest leiab kohus, et tegu ning sellele järgnev tagajärg on toime pandud

vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi. Ülemäärast jõudu kasutades ning lüües rusikaga

vastu tüdruku nägu pidi M. Markarjan aru saama, et tekitab teisele inimesele valutunde ning pidi

võimalikuks pidama ja aru saama ka tervisekahjustuse tekitamisest läbi enda teo. Igale nn

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu (nina) löödud tugev rusikalöök

võib põhjustada ninaluumurru. Süüdistatav M. Markarjan andis selle sündmuse kohata ütlusi

12.03.2024, mil ta sellest asjas kahtlustatavana üle kuulati (IV kd, tl 41-43). M. Markarjan selgitas

ütlustes, et ta ei mäleta toimunut, kuulis sellest kannatanu käest järgmisel päeval kui kannatanu

talle pildid saatis, et ta nina on katki. Süüdistatav mäletab, et oli detsembris 2023 R. kasuisa A.

juures Xxxx ja ta jõi nii alkoholi kui ka võttis extacy tableti tundmatu korterisse tulnud mehe käest

kuid tegu ega toimunut ei mäleta. Viimane mida mäletab on see, et trimmis habet peegli ees ja siis

hetke kuidas keegi lõi teda esikus. Mäletab, et R. saatis ta sealt korterist minema ja siis juba

mäletab kuidas viibis oma kodus. Kohtu hinnangul on süüdistatava mälu olnud hüplik ning see on

usutav arvestades alkoholi ja narkootikumide koosmõju kuid ütluste neid detaile mida süüdistatav

ei mäleta täidavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Kahetsusväärselt ei mäleta süüdistatav

just seda, et tema lõi kannatanut ja asjaolusid miks ta seda tegi kuid tervikuna on tuvastatud, et just

M. Markarjan ei suutnud enda emotsioone kontrollida ning ründas E. V.t lüües teda rusikaga

näkku selliselt, et tüdruku nina murdus. Küll aga avaldas M. Markarjan kahetsust, et selline

situatsioon oli toimunud, vabandas ta ka kannatanu ees (vt p 13.6) seega kahetsuse osas tundub

kohtule, et see on siiras. Nii nagu 14.05.2023 toime pandud kuriteo puhul on ka siinkohal kohus

seisukohal, et joobeseisund ja sellest tingitud teo asjaolude mittemäletamine ei ole süüd

välistavaks asjaoluks. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole

olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva

lahendi p 11.5) ning õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

17.03.2024 toimepandud kuritegu

12.9

Kannatanu I. T.i 17.03.2024 ütlustest (V kd, tl 1-4) nähtub, et 17.03.2024 Xxxx maja

juures asuval haljasalal küsisid kaks noormeest kannatanult suitsu ning kui kannatanu vastas, et tal

suitsu ei ole, ründas üks meestest teda, lõi rusikaga näkku, vastu vasakut silma, vehkis veel käte ja

jalgadega, kuid uuesti ei löönud. Kannatanu järgnes noormeestele bussi nr 59 peale, isikud

lahkusid bussist aadressil Xxxx asuvas bussipeatuses, mille lähedal asuva Rimi kaupluse juures oli

politsei, kelle poole kannatanu abi saamiseks koheselt pöördus ning teda rünnanud isikud peeti

11

kinni. Löögi tagajärjel kannatanu silm kipitas mistõttu pöördus EMO-sse. Tekitatud

kehavigastused on fikseeritud 17.03.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga

(V kd, tl 5-7), millest nähtub, et kannatanul tuvastati läbivaatusega vasaku silma ümber paistetus,

hematoom ja veretaoline määrdumine. Kannatanu ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed

kuna kattuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

12.10 Tunnistaja A. F. oli küll konflikti toimumise vahetus läheduses aga oma ütluste järgi ei

näinud midagi. 25.03.2024 antud ütluste (V kd, tl 8-10) kohaselt oli ta 17.03.2024 kella 18.30 ajal

koos Maksimiga (perekonnanime ei mäleta) ja nad läksid poodi suitsu ostma. Tee peal nägid nad

ühte meest, kellelt Maksim läks suitsu küsima. Tunnistaja kõndis edasi samal ajal ega näinud mis

täpselt juhtus kuid kui mingil hetkel tunnistaja tagasi meeste poole vaatas nägi ta, et nii Maksim

kui see teine mees kellelt ta suitsu läks küsima olid vihased. See mees tahtis Maksimi rünnata kuid

tunnistaja sekkus ja ütles, et pole vaja ja lõpetagu ära ning siis läks tunnistaja koos Maksimiga

bussi peale. Bussi peal küsis tunnistaja Maksimilt mis juhtus ja Maksim selgitas, et küsis suitsu ja

selle peale hakkas see mees ropendama ja sõimama ning selle peale Maksim lõi meest

kõrvakiiluga. Bussilt maha tulles viitas mees, kes tunnistaja sõnul ei tulnud bussile Maksimile kui

enda lööjale ning politsei pidas Maksimi kinni.

12.11 Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mis on tehtud politsei vormikaamera

salvestisest. 18.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (V kd, tl 11-14) nähtub, et

17.03.2024 kella 18.47 ajal tuli kannatanu politseipatrulli juurde ja selgitas, et tema juurde tulid

kaks meest suitsu küsima ning kui kannatanu ütles, et tal ei ole suitsu, lõi teda üks mees rusikaga

näkku. Kuna kannatanul ei olnud telefoni kaasas, järgnes ta meestele, et nad kinni pidada. Ta

järgnes meestele bussi peale ja kui mehed bussist väljusid, nägi kannatanu politseiautot ning

kutsus koheselt abi. Süüdistatav M. Markarjan selgitas politseile, et ta tõesti küsis kannatanult

suitsu, kuid kannatanu oli tema suhtes agressiivselt meelestatud, mistõttu süüdistatav hakkas teda

kartma ning lõi kogemata rusikaga näkku. Politsei pidas M. Markarjani kinni, seda kinnitab

kohtule esitatud kahtlustatava kinnipidamise protokoll (V kd, tl 15-18). M. Markarjan oli

alkoholijoobes, indikaatorvahendi kasutamise protokolli (V kd, tl 26) kohaselt tuvastati

17.03.2024 kell 18.51 M. Markarjanil alkoholijoove 1,12 mg/l ning fikseeriti ka joobeseisundile

viitavad tunnused (V kd, tl 26).

12.12 Kahtlustatava ülekuulamisel 18.03.2023 esitas M. Markarjan versiooni, mille kohaselt

hakkas tema kartma kannatanut kui temalt möödaminnes välgumihklit küsis. Ütluste kohaselt

arvas M. Markarjan, et kannatanu hoopis ründab teda kuna kannatanul olid hullud silmad ning

seepeale reageeris M. Markarjan kiiresti ning lõi kannatanut lahtise käega vastu nägu, mille

tagajärjel kannatanu kukkus. Ülekuulamisel viitas M. Markarjan oma tervise kehvale seisundile.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt fikseeriti M. Markarjanil ka kahjustused sõrmenukkidel,

18.03.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (V kd, tl 22-25) on

fikseeritud, et M. Markarjani mõlema käe sõrmenukid olid punakas-sinist värvi. Ülekuulamisel

selgitas M. Markarjan, et temal tuvastatud tervisekahjustused sõrmenukkidel olevat juba mitu

aastat alates ajast mil kunagi kätega vastu seina lõi.

12.13 Kohtu hinnangul viitavad kannatanul tuvastatud vigastused, et löök ei saanud toimuda

lahtise käega. Esiteks seepärast, et süüdistatava sõrmenukkidel esinev punetus viitab nende

kasutamisele lähiaja jooksul. Mitme aasta tagune vastu seina löömine võis küll aset leida kuid

vigastusena hematoom ja punetus nii kaua ei parane seega M. Markarjani sõrmenukkidel

tuvastatud punetus viitab justnimelt vahetule kokkupuutele. Teiseks, kannatanu vasaku silma

juurest hakkas jooksma verd, lahtise käega löök seda üldiselt ei põhjusta vaid see viitab, et

kasutatud on rusikat, mis on ka eluliselt usutav kuivõrd M. Markarjan on sarnaselt rusikalööke

jaganud ka teistele kannatanutele selles kriminaalasjas (vt käesoleva lahendi p 11-13).

Eelkirjeldatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et M. Markarjan lõi 17.03.2024 kella 18.30 ajal

12

aadressil Xxxx asuva maja juures haljasalal kannatanut I. T. ühe korra rusikaga näkku, millega

tekitas kannatanule füüsilise valutunde ja kehavigastusena vasakul silma paistetuse ja hematoomi.

12.14 Subjektiivsest küljest leiab kohus, et tegu ning sellele järgnev tagajärg on toime pandud

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ülemäärast jõudu kasutades ning lüües rusikaga vastu teise

inimese nägu pidi M. Markarjan aru saama, et tekitab teisele inimesele valutunde ning pidi

võimalikuks pidama ja aru saama ka tervisekahjustuse tekitamisest läbi enda teo. Igale nn

keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu löödud tugev löök võib

põhjustada tervisekahjustuse. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla

kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske

psüühikahäirega. M. Markarjanile tehtud kohtu psühhiaatriline ekspertiisi tulemustest (06.05.2024

koostatud ekspertiisiaktist nr 7.1-3/248, V kd tl 48- 55) nähtub sarnaselt teise kohtule esitatud

ekspertiisiga, et M. Markarjan ei põe vaimuhaigust või ajutist rasket psüühikahäiret, nõdrameelsust

või muud rasket psüühikahäiret. Eksperdi hinnangul on sedastav kerge vaimne alaareng väljendud

käitumishäiretega ja võimalik düssotsiaalne isiksushäire. Ekspert on viidanud ka mitmete

psühhoaktiivse ainete kuritarvitamisele. See ekspertiis on teostatud eesmärgiga välja selgitada, kas

17.03.2024 toimepandud teo ajal oli M. Markarjan süüdiv või mitte. Eksperdi hinnangul M.

Markarjani poolt sooritatud õigusvastane tegu 17.03.2024 ei ole olnud põhjuslikult seotud temal

esineva vaimuhaiguse või muu raske psüühikahäirega. M. Markarjan on võimeline osalema

uurimistoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses

kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. Seega

õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

13. Kuivõrd 14.05.2023 toimepandud kuriteoga põhjustas süüdistatav kannatanule rohkem kui

4 nädalat kestva tervisekahjustuse on tuvastatud KarS § 121 lg 2 p 1 kirjeldatud tagajärg ning

süüdistuses kirjeldatud teod on õigesti kvalifitseeritud.

14. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 121 lg 2 p 3

kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. M.

Markarjan pani vägivallateod erinevate kannatanute suhtes toime 14.05.2023, 11.09.2023,

17.12.2023 ja 17.03.2024. Seega saab väita, et M. Markarjani puhul esineb spetsiifiline

isikuomadusena kalduvus panna toime samasuguseid kuritegusid. Kuigi M. Markarjani ei ole

kehalise väärkohtlemise eest varasemalt karistatud on ta selles kriminaalmenetluses pannud toime

neli kehalist väärkohtlemist vähem kui aasta jooksul, seega esineb M. Markarjani puhul faktiline

retsidiivsus ning süüdistus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg p 3 järgi.

M. Markarjanile on esitatud süüdistus kokku kahes lõpuleviidud varguses ning ühes varguse

katses.

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

15. 29.04.2022 toimepandud kuritegu

15.1

Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje

kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane

tagajärg, mida toimepanijale omistada, puudub (09.02.2017 RKKKo, 3-1-1-111-16, p 8).

15.2

Subjektiivsest küljest on tegu pandud toime eesmärgipäraselt. M. Markarjan on

kohtueelses menetluses oma ütluses kinnitanud, et soovis varastada vorstikesi (tuvastatud kui

kanasigarid) kuna kõht oli tühi ja raha ei olnud. Seega läks toidupoodi, pani 6 pakki kanasigareid

oma põue ja lootis, et keegi ei märka kuid turvamees pidas teda kinni peale kassasid. Põhjuseks oli

13

raske materiaalne olukord, M. Markarjan tunnistas ka oma sõltuvuse probleeme narkootikumidest.

Vargus jäi faktiliselt lõpule viimata ainuüksi seepärast, et turvamees sekkus ning kaup sai

rikkumata kujul tagastatud kauplusele. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud varguse

katse ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt

käesoleva lahendi p 11.5).

15.3

Ka objektiivselt on teo asjaolud täidetud. Võõraks vallasasjaks olid Xxxx avalduse nr

30/22 (III kd, tl 1) kohaselt 2 pakki kanasigareid juustuga ja 4 pakki tavalisi kanasigareid, mida

prooviti varastada 29.04.2022 Xxxx asuvas Xxxx toiduosakonnas. Tunnistaja on üle kuulatud M.

Markarjani kinni pidanud turvamees D. M., kelle ütluste kohaselt oli ta 29.04.2022 tööl Xxxx,

märkas kella 20.31 ajal meesterahvast, kes võttis lihaletist kaupa ning möödus kassast kauba eest

maksmata. M. Markarjan peeti kinni ja rikkumata kaup tagastati kauplusele. Politsei on

vormistanud ka M. Markarjani kinnipidamise protokolli (III kd, tl 16-21), mille kohaselt nähtub, et

29.04.2022 kella 21.00 ajal pidas politsei mehe kinni kahtlustatavana varguse katses.

Kinnipidamisel tuvastati, et M. Markarjan oli teo toimepanemise hetkel alkoholijoobes.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist tulenevalt (III kd, tl 40) tuvastati M. Markarjanil

29.04.2022 kella 21.32 ajal alkoholijoove 1,24 mg/l. Varguse katse toimepanemist kinnitab ka

poes olnud turvakaamera salvestis, mida on vaadeldud 02.05.2022 ning juurde koostatud ka

fototabel (III kd, tl 5-9). Protokollist on kirjeldatud, et 29.04.2022, kell 20.32 ajal sisenes Xxxx

müügisaali meesterahvas (tuvastatud kui M. Markarjan), läks vorstiriiuli juurde ning võttis riiulilt

mitu pakendit, mille peitis endale jope alla, kella 20.33 ajal möödus kassadest kauba eest

tasumata. Meesterahvas peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on objektiivselt igakülgselt

tõendatud, et M. Markarjan proovis varastada 6 pakki kanasigareid kuid tegu jäi lõpule viimata

kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

16. 07.11.2022 toimepandud kuritegu

16.1

AS Xxxx esitas 07.11.2022 avalduse nr 299 (III kd, tl 84), mille kohaselt 07.11.2022 kella

10.25 ajal aadressil Xxxx asuvas Xxxx kaupluses peeti kinni meesterahvas, kes võttis kauplusest P

AS-ile kuuluvat kaupa 7.79 euro väärtuses. Kaubaks oli kange alkohol rumm Carriba X-table 500

ml maksumusega 7.79 eurot. Varguse tuvastas dispetšer, kes edastas info turvatöötajale A. T.. A.

T. ütluste kohaselt oli ta ajal, mil dispetšer vargusest teatas, poe territooriumil kuid väljaspool

Xxxx kauplust. Tunnistaja sai ütluste kohaselt varguse toimepannud mehe kirjelduse ning Xxxx

vahetus läheduses pidas ta mehe kinni. Isikuks osutus kriminaalasja materjalide kohaselt M.

Markarjan. Poes olid ka turvakaamerad, mille salvestist on vaadeldud ning vaatlusprotokolli ning

juurde lisatud fototabelist (III kd, tl 88-90) nähtub, et 07.11.2022 kella 13.21 ajal sisenes Xxxx

asuvasse Xxxx kauplusesse meesterahvas, liikus alkoholiosakonda, kus võttis kell 10.24 riiulilt

pudeli ning peitis endale jope alla ja väljus müügisaalist. Tegu tunnistab M. Markarjan ka ise oma

ütluses kahtlustatava ülekuulamisel 28.11.2022 (III kd, tl 95-96).

16.2

Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. M. Markarjan

tunnistab, et varastas kuna tal raha tol hetkel ei olnud ja eesmärk oli jook ära tarbida (III kd, tl 95-

96). Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu kui

võtab poest asja, mille eest ta ei tasu. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vargus ei

ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva

lahendi p 11.5). Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

17. 11.11.2022 toimepandud kuritegu

17.1

Viking Security AS on 11.11.2022 esitanud avalduse (III kd, tl 77), millest nähtub, et

11.11.2022 kella 13.22 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses võttis meesterahvas 1 pudeli Barone

Montalto Passivento Rosso 75 cl veini, maksumus kokku 8.99 eurot ning väljus kauba eest

14

maksmata kauplusest. Avaldus on koostatud turvakaamera salvestise pinnalt, kuivõrd kogu

tegevus jäi kaamera vaatevälja. Turvakaamera salvestist vaadeldi ning 29.11.2022 koostatud

asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (III kd tl 78-79) nähtub, et 11.11.2022 kella 13.21

ajal sisenes Xxxx asuvasse Xxxxi kauplusesse meesterahvas, liikus alkoholiosakonda, kus võttis

kell 13.21 riiulilt pudeli ning peitis endale jope alla ja väljus müügisaalist. Meesterahvana on

tuvastatud M. Markarjan.

17.2

Subjektiivsest küljest on ka see tegu toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. M.

Markarjan tunnistab ise, et varastas kuna tal raha tol hetkel ei olnud ja eesmärk oli jook ära tarbida

(III kd, tl 95-96). Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava

asjaolu võttes poest asja, mille eest ta ei tasu. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud

vargus ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt

käesoleva lahendi p 11.5). Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

18. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses ning see eeldab vähemalt

kolme varguse toimepanemist, mis võivad olla nii kuriteod kui väärteod. M. Markarjan on

varasemalt korduvalt varguste eest karistatud isikuks. Käesolevas menetluses süüdistatakse teda

kolme varguse toimepanemises, kõik on suunatud väheväärtuslike asjade vastu. Nähtuvalt kohtule

esitatud iseloomustavatest materjalidest ning varguste toimepanemise asjaoludest on alust arvata,

et M. Markarjani jaoks on varastamine kujunenud harjumuspäraseks elustiiliks. M. Markarjan ise

on kinnitanud, et ta varastas põhjusel, et tal ei olnud raha kuid tahtis kas süüa või alkoholi juua.

Etteheidetavad vargused käesolevas menetluses on toime pandud 7 kuu jooksul, seega on alust

arvata, et M. Markarjan peab varastamist mugavaks ja kasulikuks olukordades kus tal raha asjade

ostmiseks puudub. Seega on teod õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Karistus

19. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse

karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste

viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).

20. Nii KarS § 121 lg 2 kui ka KarS § 199 lg 2 näevad karistusena ette rahalise karistuse või

vangistuse kuni 5 aastat. Sanktsiooni keskmine määr mõlema sätte vangistuse puhul on 2 aastat ja

6 kuud vangistust.

21. Kohtule esitatud andmete kohaselt on M. Markarjani toimetulek raskendatud, tal puudub

stabiilne sissetulek ning igasugune materiaalne kindlustatus. Vaatamata oma noorele eale nähtub

kohtule esitatud materjalidest, et M. Markarjani on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal-

kui väärteokorras. Käesoleval ajal on M. Markarjanil 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat

väärteokaristust. Kõik kolm kehtivat kriminaalkaristust on olnud vabadusekaotuslikud. Nähtuvalt

kohtule esitatud materjalidest on M. Markarjani suhtes on ära proovitud kõik süüdistatavat

säästvad mõjutusvahendid tema õiguskuulekusele suunamiseks. Kinnipeetavate isikute registri

väljavõtte, kui iseloomustava materjali kohaselt vabanes M. Markarjan viimati vabaduskaotusliku

karistuse kandmiselt 12.11.2021 ning uue varguse pani ta toime juba 29.04.2022, s.o vähem kui

15

poole aasta möödudes. Kohtu hinnangul on välistatud M. Markarjani suhtes rahalise karistuse kui

kergema karistusliigi kohaldamine nii eripreventsiooni kui ka süü suuruse tõttu.

22. Hinnates M. Markarjani süü suurust KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavate

õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav ründas intensiivselt

kannatanuid olukordades, kus vägivallaga reageerimine ei ole olnud vajalik. On ilmselge, et M.

Markarjan ei suuda konfliktsituatsioonides end kontrollida, ägestudes kiiresti. Arvestades, et M.

Markarjan on üsna reaktiivne pealtnäha lihtsates situatsioonides on põhjendatult läbi viidud ka

psühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisid, mis kinnitavad, et M. Markarjan on võimeline

ümbrust ja oma käitumist adekvaatselt ja õigesti tajuma, saades aru oma tegude sotsiaalsest

tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning need diagnoosid ei taksita ega piira M. Markarjani

süüvõimet.

23. Kohus on seisukohal, et kuigi M. Markarjan paneb tegusid toime valdavalt alkoholi ja

psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel ei ole see süüd välistav või vähendav asjaolu.

Asjaolu, et üheks kannatanuks oli kõigest xxxx aastane tütarlaps, kes keeldus M. Markarjani

läheduskatsest, annab põhjendatud aluse järeldada, et M. Markarjan ei ole joobeseisundis

adekvaatne oma käitumist hindama kuid sellisesse seisundisse viib süüdistatav end korduvalt

tahtlikult ise. Kohus, arvestades süütegude asjaolusid leiab, et süüdistatava süü kõikides kehalise

väärkohtlemise tegudes on vähemalt keskmises määras.

24. Rusikaga löömised, olenemata sellest kas M. Markarjan lõi ühe või mitu korda, olid alati

intensiivsed. 14.05.2023 E. P.i suhtes toimepandud kuriteo tekitas M. Markarjan tagajärjena

kehavigastuse mille paranemine võtab kauem kui 4 nädalat. 17.12.2023 E. V. suhtes toimepandud

kuriteo puhul viibis laps 9 päeva haiglaravil ning taastumine on samuti ajamahukas. Lisaks oli

kohtule esitatud informatsiooni kohaselt kannatanu igapäevaelu peale teo toimepanemist suuresti

häiritud, lapsel olid hingamisraskused ega saanud koolis käia. Kannatanu ema sõnul on vajalik last

ka veel opereerida ja teostada M. Markarjani teo tagajärje tõttu xxxx, mis on väga kulukas

protseduur. Kohtu hinnangul omab süü suuruse kirjeldamisel väga olulist rolli ka asjaolu, et M.

Markarjan oli kõikide tegude toimepanemise ajal ise impulsiivne, reageerides vägivallaga täiesti

tavapärases olukorras. 14.05.2023 E. P.u suhtes toimepandud kuriteo puhul ei soovinud M.

Markarjan tagastada E. P.ile tema telefoni, mille M. Markarjan oli enda kätte võtnud. Selle

asemel, et telefon tagastada läks ta kannatanule kallale. 11.09.2023 A. Z.i suhtes toimepandud

kuriteo puhul tekkis kahepoolne konflikt, kus M. Markarjan kasutas kõiki oma oskusi ning peksis

kannatanut valimatult. 17.03.2023 I. T.i suhtes toimepandud kuriteo puhul küsis M. Markarjan

kannatanult möödaminnes suitsu ning kui seda kannatanul anda ei olnud läks M. Markarjan

kannatanule kallale, lüües rusikaga näkku. Kirjeldatu viitab, et M. Markarjan ei suuda end alkoholi

või psühhotroopsete ainete mõju all kontrollida, reageerides olukordades ebamõistlikult

vägivallaga ning õigustades end hiljem väidetega, et ta ei mäleta mis toimus.

25. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse

mõistmise alustest. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb karistuse määramisel arvestada

M. Markarjani isikut ning võimalust suunata ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. Markarjani vaimne seisund on pisut tasakaalust väljas,

nagu tunnistab süüdistatav ise ja ka tema kaitsja (vt käesoleva lahendi 11.6) kuid esitatud

materjalidest tulenvalt on kohus ka veendunud, et M. Markarjan ise ei tee midagi selleks, et oma

käitumist kontrolli all hoida vaid vastupidi. M. Markarjan tarbib alkoholi üsna regulaarselt, kõik

teod on toime pandud alkoholijoobes ning selleks, et saada alkoholi paneb toime varavastaseid

kuritegusid. Lisaks alkoholile kuritarvitab M. Markarjan ka narkootilisi aineid. On alust järeldada,

et varasemad vabaduskaotuslikud karistused ei ole suutnud M. Markarjani mõjutada uute

kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktikast tulenevalt on paratamatu, et isikute puhul,

keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud, esineb kahtlemata suurem tõenäosus kuritegude

16

toimepanemise jätkamiseks – nii on see ka M. Markarjani puhul ning on paratamatu, et varasem

karistatus on isikut iseloomustav. Teod on ka ajas läinud raskemaks, kehtivate

kriminaalkaristustena on hetkel karistusregistrisse kantud vaid varavastased kuriteod kuid

käesolevas menetluses heidetakse ette ka nelja kehalist väärkohtlemist.

26. Kohtu hinnangul peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma

üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega füüsilise vägivalla kasutamine omavaheliste

arusaamatuste klaarimiseks on lubamatu ning kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus peab

andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist

otsustavalt. Arvestades kannatanutele tekitatud tervisekahjustusi, tegude objektiivseid asjaolusid ja

õiguskorra kaitsmise huve üldiselt tuleb M. Markarjanile KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 toimepanemise

eest määrata reaalne vangistus sanktsiooni keskmises määras s.o määrata vangistus 2 aasta ja 6

kuud.

27. Hinnates M. Markarjani süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate

õigusvastaste tegude toimepanemisel on kohus seisukohal, et süü jääb oluliselt alla keskmise

määra. 29.04.2022 toimepandud vargus jäi katse staadiumisse, 07.11.2022 ja 11.11.2022

toimepandud vargused on küll lõpuleviidud kuid varastatu väärtus on väike ning tekitatud kahju

kannatanutele ei ole suur. Küll aga eripreventiivselt on ilmselt võimatu M. Markarjani suunata

õiguskuulekale teele kuivõrd varastamine on muutnud harjumuspäraseks viisiks olukordades kus

isu süüa või juua on aga vahendid ostude eest tasumiseks puuduvad (vt ka käesoleva lahendi p 20).

M. Markarjanil on ka kolm kehtivat kriminaalkaristust varguste toimepanemise eest. Viimati

karistati teda 2021 aastal vangistusega 6 kuud, enne seda vangistusega 5 kuud ja veel enne seda

vangistusega 4 kuud. Kõik määratud vangistused on M. Markarjan ka täielikult ära kandnud seega

teab süüdistatav mida vabadusekaotuslik karistus tähendab ning missugused tagajärjed on

varastamisele. Arvestades tegude objektiivseid asjaolusid ja õiguskorra kaitsmise huve üldiselt

peab kohus M. Markarjanile põhjendatuks KarS § 199 lg 2 p 9 toimepanemise eest määrata

vangistus 9 kuud.

28. KarS § 64 lg. 1 alusel mõistab kohus liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõistab 3 aastat ja 3 kuud vangistust,

mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja

29.04.2022-30.04.2022 s.o 2 päeva vangistust, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb

vangistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva, mille kandmist tuleb arvestada alates M. Markarjani

kinnipidamisest, s.o alates 17.03.2024.

29. Kuivõrd M. Markarjani kaitsja pidas õigemaks süüdistatava allutamist pikale

kriminaalhooldusele selgitab kohus, et isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 või § 74

alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse

individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-

de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise

asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse

ärakandmise ebaotstarbekaks. Seejuures on Riigikohus leidnud sedagi, et süüdistatava karistusest

tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi

põhjendama (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-116-12, p 11). Eripreventiivsetest eesmärkidest tuleneval

peab kohus võimalikuks vaid vangistuse reaalset ärakandmist kuivõrd vangistusest vabastamine ei

ole põhjendatud.

Tõkend

17

30. Kohtueelses menetluses on M. Markarjan kahtlustatavana kinni peetud 29.04-30.04.2022

(2 päeva) ja alates 17.03.2024 on tema suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine 2 kuuks.

14.05.2024 pikendas Harju Maakohus tõkendit vahistamine kuni 17.07.2024 ning kriminaalasja

arutav kohus andis M. Markarjani kohtu alla 05.06.2024 jättes tema suhtes kohaldatud tõkendi

vahistamine muutmata kuni kohtulahendini. Seega on käesolevas kriminaalasjas M. Markarjan

eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 17.03.2024. a.

31. Kuivõrd kohus mõistis M. Markarjanile reaalse vabadusekaotusliku karistuse siis on

otstarbekas, et M. Markarjan kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma

vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus M. Markarjani suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest,

milline asjaolu saabub esimesena.

Tsiviilhagi

32. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv

kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning sama sätte lg 3 selgitab, et otsene varaline kahju

hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks

ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

33. Puudub vaidlus, et KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega

on kahjustatud kannatanute füüsilist ja vaimset tervist. Samuti puudub vaidlus selle üle, et poest

vargustega tekitati poele varaline kahju.

34. Kannatanu K. F. on esitanud tsiviilhagi materiaalse kahju 2500 eurot hüvitamiseks (IV kd,

tl 9-10). Hagiavalduses kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt tekkis M. Markarjani tegevuse

tagajärjel nende perele varaline kahju. M. Markarjan lõi hageja tütart, mille tagajärjel oli tema

tütre igapäevaelu suuresti häiritud. Tütrel on raske hingata ning ta pidi viibima haiglaravil ja

praegu ei saa koolis käia. Vajalik on operatsioon -xxxx, mille saab teha alles siis, kui juhtunust on

umbes aasta möödunud. Operatsiooni maksumus tulevikus on umbes 5500 eurot.

35. Kohus leiab, et kannatanu E. V. seadusliku esindaja K. F.i poolt esitatud tsiviilhagi varalise

kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata kuivõrd varalist nõuet ei ole veel tekkinud. Tsiviilhagist

tulenevalt soovib kannatanu materiaalse kahju hüvitamist xxxx operatsiooni tarbeks, mida saab

teostada alles tulevikus. Tsiviilhagi eesmärk on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine kuid

käesoleval juhul ei ole varalist kahju veel tekkinud ning mittevaralist kahju kannatanu ei esitanud.

Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, et kannatanule on üldse vajalik

süüdistatava teo tagajärjel sellise operatsiooni teostamine ja seda hagiavalduses nimetatud summa

eest. Nähtuvalt kohtule esitatud ravidokumentidest on kannatanu kuriteos kahjustada saanud

ninasein sirge ning puudub igasugune märge selle kohta, et on vaja teostada edasisi operatsioone.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu K. F.i hagi jätta rahuldamata.

18

36. Lõpuleviidud varguste toimepanemisega on M. Markarjan tekitanud otsese varalise kahju

äriühingutele S AS ja P AS. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5

alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus kannatanu S AS tsiviilhagi (III kd, tl 82-

83) varalise kahju nõudes ja mõistab süüdistatavalt M. Markarjanilt kannatanu S AS kasuks välja

varaline kahju 8.99 eurot. Samadel alustel rahuldab kohus kannatanu P AS tsiviilhagi (III kd, tl

93-94) varalise kahju nõudes ja mõistab süüdistatavalt M. Markarjanilt kannatanu P AS kasuks

välja varalise kahju 7.79 eurot.

Menetluskulud

37. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu.

38. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast, kaitsjatasust ja ekspertiisi

tegemisega seotud kuludest. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 Töötasu alammäära

kehtestamise kohaselt on käesoleval aastal kuupalga alammäär 820 eurot, mistõttu väljamõistetava

sundraha suurus on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kokku 1230 eurot. Samuti tuleb M.

Markarjanilt välja mõista riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses 1229 eurot ja 52 senti ning kohtumenetluses 190 eurot ja 32 senti. Lisaks määrab

kohus, et M. Markarjanilt kuulub väljamõistmisele ka ekspertiiside tegemisega seotud kulud

kogusummas 2600 eurot.

39. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt

puuduvad M. Markarjanil tulud nii 2023 kui 2022 aasta kohta (V kd, tl 34), ta on ilma kindla

elukohata ning stabiilsete sissetulekuteta. Arvestades eeltoodut ning KrMS § 180 lg 3, peab kohus

vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega menetluskulusid kogusummas 5449.84

eurot on M. Markarjanil KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes

igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 437.49 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele.

Asitõendid

40. KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses

asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või

säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p

1).

41. 2 DVD-plaati, millel turvakaamera salvestus ja Häirekeskuse kõnesalvestus 11.09.2023

kehalisest väärkohtlemisest (I kd tagakaanel); 4 DVD plaati, millel turvakaamera salvestused

14.05.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 3 DVD plaati millel kaupluste turvakaamera salvestused,

29.04.2022 toimepandud varguse katse ja 07.11.2022 ning 11.11.2022 varguse episoodid; 1 CD

plaat, millel Häirekeskuse kõnesalvestis ja e-kirja ning fotode kuvatõmmis 17.12.2023 kehalisest

väärkohtlemisest; 1 DVD plaat vormikaamera salvestusega 17.03.2024 kehalisest

väärkohtlemisest. Nimetatud andmekandjad jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg

3 p 1 alusel.

19

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/