Legislator Case Law & Legislation
2-24-6436/3 AI generated

2-24-6436/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-24-6436/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-24-6436/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2024. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-6436

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagiavaldus B.S vastu

võlgnevuse 12657,74 euro nõudes

Tsiviilasja hind

12 657,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX, 10149 Tallinn), hageja lepinguline esindaja:

U.X , Julianus Inkasso OÜ, XXX, 10149 Tallinn, e-post:

XXX

Kostja: B.S (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt B.S hageja AS Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 7300,12 eurot, intress 575,46 eurot, haldustasu 3,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 4625.86 eurot.

3. Mõista välja kostjalt B.S hageja AS Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

alates 18.04.2024 kuni põhinõude summas 7300,12 eurot täitmiseni

intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude 50 eurot nõue

B.S-i vastu.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 99,6 % ulatuses ja hageja kanda 0,4 %

ulatuses.

6. Mõista välja kostjalt B.S hageja AS Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulude hüvitis 956,16 eurot.

2-24-6436

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632

lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a

EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Pärnu Maakohus menetleb OÜ Aktiva Finance Group hagi B.S vastu võlgnevuse

12657,74 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Inbank AS vahel 01.04.2019 sõlmitud

järelmaksulepingust nr. XXX. Hageja nõue koosneb põhivõlast 7300,12 eurot, intressist

575,46 eurot, haldustasu võlgnevusest summas 3,60 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja

hagi esitamise ajaks kogunenud viivisest 4625.86 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.04.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 14,9% aastas. Inbank AS loovutas nõude hagejale 09.09.2021.

2

2-24-6436

3. Maakohtu 11.10.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus

toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 14.10.2024

kättetoimetamisportaali kaudu. Vastamise tähtaeg saabus 28.10.2024. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata

jätmist järgmiselt: VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on esitanud tõendi

sellest, et ta on saatnud kostjale nõudekirja 01.09.2021, 09.09.2021 ja 24.09.2021. Hageja on

toonud välja, et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud, mis koosnevad nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest;

võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele

vastamisest telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ning võlanõude

avaldamisega tehtud kuludest. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal

alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Kohtu

hinnangul ei saanud e-kirjade saatmine kostjale tekitada kulu 50 eurot, samuti ei nähtu hageja

poolt välja toodud asjaoludest, et hageja oleks käesoleval juhul teinud toiminguid

kontaktandmete otsinguks, võlgnikule vastamiseks või teinud võlgnikule kõnesid. Seetõttu

jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas

hagi 99,6% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 99,6 % ulatuses ja hageja kanda

0,4 % ulatuses.

7. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 910 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

8. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest

338 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hageja

lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja

sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja kulud 338 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja

3

2-24-6436

tunnihind 169 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 2 tundi

(TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1

tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse

võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse

erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad

ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine

võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid – lepingud, võlateatised,

volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas

esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud

tunnitasu suurus 169 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine

tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132

lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9).

Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS §

175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot.

9. Hageja põhjendatud menetluskulud on 960 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud

kostja kanda 99,6 % ulatuses ja hageja kanda 0,4 % ulatuses, on hagejale hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 956,16 eurot.

10. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik

4